Go na content

Go na table of contents

STUDIE-ARTIKEL 18

Lobi nanga retidu na ini a Kresten gemeente

Lobi nanga retidu na ini a Kresten gemeente

„Tan tyari den hebi fu makandra, èn na so fasi unu e du san a wèt fu Krestes e taki.”​—GAL. 6:2.

SINGI 12 Wi bigi Gado, Yehovah

SAN WI O LERI *

1. Fu sortu tu sani wi kan de seiker?

YEHOVAH GADO lobi den anbegiman fu en. Noiti dati o kenki. A lobi retidu tu (Ps. 33:5). Dati meki wi kan de seiker fu tu sani: (1) A e hati en te sma no e libi bun nanga den futuboi fu en. (2) A o sorgu taki sma no tan du ogri nanga en pipel èn taki den wan di e du ogri kisi strafu. Na ini a fosi artikel, * wi leri taki a Wet di Gado ben gi den Israelsma nanga yepi fu Moses ben sori taki a abi lobi. A Wet ben e sorgu tu taki sma ben e du san reti. Den ben musu du bun gi ala sma, spesrutu gi den wan di no ben man yepi densrefi (Deut. 10:18). A Wet e sori o furu lobi Yehovah abi gi den anbegiman fu en.

2. Sortu aksi wi o piki?

2 Di a Kresten gemeente seti na ini a yari 33, anbegiman fu Yehovah no ben abi fu hori densrefi moro na a Wet fu Moses. Ma disi wani taki dati Kresten no ben o abi wan wet moro di ben o gi den deki-ati fu sori lobi èn fu du san reti? Nôno. Kresten ben kisi wan nyun wet, dati na a wet fu Krestes. Na ini na artikel disi wi o luku san na a wet disi. Baka dati wi o piki den aksi disi: Fu san ede wi kan taki dati lobi na a fondamenti fu a wet disi? Fa a wet disi e sorgu taki sma e du san reti? Fa den wan di abi frantwortu musu libi nanga trawan?

SAN NA „A WÈT FU KRESTES”?

3. San na „a wèt fu Krestes” di kari na ini Galasiasma 6:2?

3 Leisi Galasiasma 6:2. Kresten musu gi yesi na „a wèt fu Krestes”. Yesus no skrifi wan lo wet gi den bakaman fu en, ma a taigi den san den ben musu du èn a gi den gronprakseri di ben sori fa den musu libi. „A wèt fu Krestes” na ala den sani di Yesus leri wi. Wi o leri moro fu a wet disi na ini den paragraaf di e kon.

4-5. Na sortu fasi Yesus ben e gi sma leri èn o ten a ben e du dati?

4 Na sortu fasi Yesus ben e gi sma leri? Na a fosi presi a ben e fruteri sma fu Gado. Den sani di a ben e taki ben e sori sma san na a moro bun fasi fu libi, èn taki na Gado Kownukondre wawan kan lusu ala den problema fu a libi (Luk. 24:19). A di fu tu fasi fa Yesus ben e gi sma leri na taki a ben de wan bun eksempre gi den. A fasi fa a ben e libi ben sori den bakaman fu en fa den musu libi.​—Yoh. 13:15.

5 O ten Yesus ben e gi sma leri? A du dati di a ben e du en diniwroko na grontapu (Mat. 4:23). A gi den bakaman fu en leri tu syatu baka di a kisi wan opobaka. Fu eksempre, a sori ensrefi na wan grupu fu moro leki 500 disipel èn a gi den a wroko fu ’meki sma tron disipel’ (Mat. 28:19, 20; 1 Kor. 15:6). Leki edeman fu a gemeente, Yesus tan gi den disipel leri, baka di a go na hemel. Na ini a yari 96 a meki na apostel Yohanes gi den salfu Kresten rai nanga deki-ati.​—Kol. 1:18; Openb. 1:1.

6-7. (a) Pe wi kan feni den leri fu Yesus? (b) Fa wi e gi yesi na a wet fu Krestes?

6 Pe wi kan feni den leri fu Yesus? Na ini den fo Evangelietori wi kan leisi furu fu den sani di Yesus taki èn di a du di a ben de na grontapu. Den tra Kresten Griki Buku fu Bijbel e yepi wi fu frustan moro bun fa Yesus e denki fu son sani, fu di den man di skrifi den buku disi ben meki a santa yeye tiri den èn den ben e „denki soleki fa Krestes e denki”.​—1 Kor. 2:16.

7 San wi leri: Den leri fu Yesus kan yepi wi na ini ibri situwâsi fu a libi. Sobun, wi musu gi yesi na a wet fu Krestes te wi de na oso, na wrokope, na skoro èn na ini a gemeente. Wi e kon sabi a wet disi te wi e leisi den Kresten Griki Buku fu Bijbel èn te wi e denki dipi fu san wi e leisi. Wi e gi yesi na a wet fu Krestes te wi e du san skrifi na ini den buku dati èn te wi e wroko nanga den gronprakseri na ini den buku disi. Te wi e gi yesi na a wet fu Krestes, dan wi e gi yesi na wi lobi Gado Yehovah, fu di ala sani di Yesus leri wi komoto fu Yehovah.​—Yoh. 8:28.

LOBI NA A FONDAMENTI FU A WET FU KRESTES

8. San na a fondamenti fu a wet fu Krestes?

8 Te wan oso abi wan bun fondamenti, dan den sma di e tan na ini no e frede taki na oso o fadon broko. Na so a de tu taki wan bun wet di abi wan bun fondamenti e gi den sma di e gi yesi na a wet a dyaranti taki sani o go bun nanga den. A wet fu Krestes abi a moro bun fondamenti, dati na lobi. Fu san ede wi kan taki dati?

Te wi e sori lobi gi trawan, dan wi e gi yesi na „a wet fu Krestes” (Luku paragraaf 9-14) *

9-10. San e sori taki Yesus ben e du sani nanga lobi, èn fa wi kan teki na eksempre fu en?

9 Ala sani di Yesus ben e du a du nanga lobi. Wan sma di abi lobi, e firi gi trawan. Fu di Yesus ben e firi gi sma, meki a ben gi ipi-ipi sma leri, a ben e dresi den sikiwan, a ben e gi nyanyan na den sma di ben abi angri èn a ben e wiki den dedewan (Mat. 14:14; 15:32-38; Mark. 6:34; Luk. 7:11-15). Aladi Yesus ben musu gebroiki furu fu en ten nanga krakti fu du den sani disi, toku a no ben e suku en eigi bun, ma a ben e yepi tra sma. A moro moi fasi fa Yesus sori lobi, na taki a ben de klariklari fu dede gi trawan.​—Yoh. 15:13.

10 San wi leri: Wi e teki na eksempre fu Yesus te wi no e suku wi eigi bun, ma te wi e suku fu yepi tra sma. Wi e teki na eksempre fu Yesus tu te wi e firi gi den sma na ini a kontren fu wi. Te wi e preiki a bun nyunsu èn te wi e gi sma leri fu di wi abi sari-ati nanga den, dan wi e gi yesi na a wet fu Krestes.

11-12. (a) Fa wi du sabi taki Yehovah lobi wi trutru? (b) Fa wi kan sori lobi neleki Yehovah?

11 Yesus sori taki Yehovah lobi sma. Yesus ben sori taki Yehovah lobi den anbegiman fu en trutru. Wan fu den sani di Yesus leri wi na disi: Wi warti gi wi hemel Tata (Mat. 10:31). Te wan lasi skapu sori berow èn a e drai kon baka na a gemeente, dan Yehovah de klariklari fu teki en baka (Luk. 15:7, 10). Yehovah sori taki a lobi wi di a meki en Manpikin dede gi wi.​—Yoh. 3:16.

12 San wi leri: Fa wi kan sori lobi neleki Yehovah? (Ef. 5:1, 2) Wi e warderi ibriwan fu wi brada nanga sisa èn wi breiti te „wan lasi skapu” e drai kon baka na Yehovah (Ps. 119:176). Wi e sori taki wi lobi wi brada nanga sisa te wi e yepi den te den de na nowtu (1 Yoh. 3:17). Te wi e sori lobi gi trawan, dan wi e gi yesi na a wet fu Krestes.

13-14. (a) Soleki fa skrifi na Yohanes 13:34, 35, dan sortu komando Yesus gi den bakaman fu en èn fu san ede disi na wan nyun komando? (b) Fa wi e gi yesi na a komando disi?

13 Yesus taigi den bakaman fu en taki den musu lobi makandra. (Leisi Yohanes 13:34, 35.) A komando fu Yesus nyun fu di a Wet di Gado ben gi den Israelsma no ben taki fu a lobi disi. Den bakaman fu Yesus musu lobi makandra neleki fa Yesus lobi den. Dati wani taki dati wi no musu prakseri wisrefi nomo. Wi musu lobi wi brada nanga sisa moro wisrefi. Wi musu lobi den so te, taki wi de klariklari fu dede gi den, neleki fa Yesus dede gi wi.

14 San wi leri: Fa wi e gi yesi na a nyun komando? Dati na te wi e yepi wi brada nanga sisa awinsi a no makelek son leisi. Wi no de klariklari nomo fu dede gi den, ma wi e du moro pikin sani gi den tu. Fu eksempre, wi kan meki muiti fu tyari wan owru brada noso sisa go na den konmakandra, wi kan bosroiti fu no du wan sani di wi lobi du, soso fu yepi wan brada noso sisa èn wi kan teki wan tu dei fu wi wroko fu go yepi pe wan rampu pasa. Te wi e du den sortu sani disi, dan wi e gi yesi na a wet fu Krestes. Na a fasi disi wi e sorgu taki a gemeente na wan presi pe ala sma e firi bun èn pe den no e frede taki sma o du ogri nanga den.

WAN WET DI E SORGU TAKI SMA DU SAN RETI

15-17. (a) Fa den sani di Yesus du e sori taki a lobi retidu? (b) Fa wi kan teki na eksempre fu Yesus?

15 Te Bijbel e taki dati wan sma e du san reti, dan a sma e du san Gado feni bun èn a e du bun gi ala sma. Fu san ede wi kan taki dati a wet fu Krestes e sorgu taki sma du san reti?

Yesus ben sori lespeki nanga switifasi gi umasma, srefi gi den wan di tra sma ben e wisiwasi (Luku paragraaf 16) *

16 A fosi sani, na taki den sani di Yesus ben e du e sori taki a lobi retidu. Na ini a ten fu en, den Dyu kerki fesiman ben e teige sma di no ben de Dyu, den ben wisiwasi den Dyu di no ben go na den skoro fu den Dyu leriman èn den no ben lespeki umasma. Ma Yesus ben e libi bun nanga ala sma. A ben e yepi sma di no ben de Dyu èn di ben sori bribi na ini en (Mat. 8:5-10, 13). A ben e preiki gi ala sma, gudusma nanga pôtisma (Mat. 11:5; Luk. 19:2, 9). Noiti a ben e taki grofu nanga umasma. Ma a ben sori lespeki nanga switifasi gi den, srefi gi den wan di tra sma ben e wisiwasi.​—Luk. 7:37-39, 44-50.

17 San wi leri: Wi e teki na eksempre fu Yesus te wi e du bun gi ala sma èn te wi e preiki gi ala sma di wani arki a boskopu, awinsi den gudu noso pôti èn awinsi fu sortu kerki den de. Kresten brada e sori lespeki gi umasma neleki Yesus. Te wi e du den sani disi, dan wi e gi yesi na a wet fu Krestes.

18-19. Fa Yesus leri sma fu du san reti èn san disi e leri wi?

18 A di fu tu sani, na taki Yesus ben e leri sma fu du san reti. A leri den bakaman fu en gronprakseri di ben o yepi den fu libi bun nanga ala sma. Prakseri a sani di a taki na Mateyus 7:12. Wi alamala wani taki sma libi bun nanga wi. Dati meki wi musu libi bun nanga tra sma. Efu wi e du dati, dan den o wani du a srefi gi wi. Ma san wi musu du efu sma du ogri nanga wi? Yesus leri den bakaman fu en tu fu frutrow tapu Yehovah. Na en o „sorgu taki den wan di a kari èn di e bari kari en dei nanga neti, kisi reti” (Luk. 18:6, 7). Nanga den wortu disi wi Gado e pramisi wi taki a sabi sortu tesi e miti wi na ini den lasti dei disi. A o frulusu wi na a reti ten èn a o strafu den sma di e du ogri nanga wi.​—2 Tes. 1:6.

19 San wi leri: Te wi e du san Yesus leri wi, dan wi o libi bun nanga ala sma. Èn efu sma du ogri nanga wi, dan wi kan de seiker taki Yehovah o yepi wi.

FA DEN SMA DI ABI FRANTWORTU MUSU LIBI NANGA TRAWAN?

20-21. (a) Fa den sma di abi frantwortu musu libi nanga trawan? (b) Fa wan masra kan sori taki a lobi en wefi èn fa wan papa musu libi nanga den pikin fu en?

20 Soleki fa a wet fu Krestes e sori, dan fa den sma di abi frantwortu musu libi nanga trawan? Fu di lobi na a fondamenti fu a wet dati, meki den wan di abi frantwortu musu sori lespeki nanga lobi gi trawan. Den musu hori na prakseri taki Krestes wani taki wi sori lobi ini ala san wi e du.

21 Na ini na osofamiri. Wan masra musu lobi en wefi „neleki fa Krestes lobi a gemeente” (Ef. 5:25, 28, 29). Neleki Krestes, wan masra no musu suku en eigi bun, ma a musu suku a bun fu en wefi. Son mansma e feni en muilek fu sori a lobi disi, kande fu di den no kweki na ini wan osofamiri pe sma ben gwenti sori lobi gi makandra. A kan muilek gi den fu du sani tra fasi now, ma den musu tyari kenki kon efu den wani gi yesi na a wet fu Krestes. Te wan masra e sori lobi, dan en wefi o lespeki en. Wan papa di lobi den pikin fu en noiti o taki noso du sani di e hati den (Ef. 4:31). Na presi fu dati, a e sori taki a lobi den. Disi e meki taki den pikin no e frede en, ma den lobi en èn den e frutrow en.

22. Soleki fa 1 Petrus 5:1-3 e sori, dan suma abi den „skapu”, èn fa den owruman musu libi nanga den?

22 Na ini a gemeente. Owruman no musu frigiti taki den „skapu” a no fu den (Yoh. 10:16; leisi 1 Petrus 5:1-3). Den wortu „den skapu fu Gado” èn „wan gudu fu Gado” e memre den owruman taki den skapu na fu Yehovah. Yehovah wani taki den owruman musu sori lobi nanga switifasi gi den skapu fu en (1 Tes. 2:7, 8). Te owruman e sori lobi gi den skapu, dan Yehovah o feni den bun. Boiti dati, den brada nanga sisa o lobi den owruman èn den o lespeki den.

23-24. (a) San owruman musu du te wan sma na ini a gemeente du wan seryusu sondu? (b) San owruman musu hori na prakseri te den musu krutu den sortu tori disi?

23 San owruman musu du te wan sma du wan seryusu sondu? Den no abi a srefi frantwortu leki den krutuman nanga owru man fu Israel di ben musu gi yesi na a Wet fu Moses. A Wet dati ben gi den owru man a frantwortu fu krutu tori di ben abi fu du nanga na anbegi fu Yehovah, ma den ben musu krutu tra tori tu di no ben abi fu du nanga na anbegi. Ma a wet fu Krestes e gi owruman a frantwortu fu krutu soso tori di abi fu du nanga na anbegi. Den musu yepi sma di du wan seryusu sondu fu kon bun baka nanga Yehovah. Den owruman e frustan taki Gado gi lanti a frantwortu fu strafu sma di pasa den wet fu a kondre. Sobun, lanti kan naki den sma dati wan butu noso poti den na ini strafu-oso.​—Rom. 13:1-4.

24 San den owruman musu hori na prakseri te wan sma na ini a gemeente du wan seryusu sondu èn den musu krutu a tori? Den e luku san Bijbel e taki fu a tori so taki den kan teki bun bosroiti. Den e hori na prakseri taki lobi na a fondamenti fu a wet fu Krestes. Fu di den owruman abi lobi, meki den e luku san den kan du fu yepi iniwan sma fu a gemeente te trawan du ogri nanga en. Lobi o meki tu taki den owruman o luku efu a sma di du na ogri abi berow. Den o pruberi fu yepi en fu kon bun baka nanga Yehovah.

25. San wi o luku na ini a tra artikel?

25 Wi de nanga tangi taki wi abi a wet fu Krestes! Te wi alamala e meki muiti fu gi yesi na a wet disi, dan wi e sorgu taki a gemeente na wan presi pe ala sma e firi taki sma lobi den èn taki sma e warderi den. Den no o frede tu taki sma o du ogri nanga den. Ma wi e libi na ini wan grontapu pe ’ogri sma e kon ogri moro nanga moro’ (2 Tim. 3:13). Sobun, wi musu tan na ai. Fa a Kresten gemeente kan sori taki Gado lobi retidu te wan sma abi seks nanga wan pikin-nengre? A tra artikel o piki na aksi disi.

SINGI 15 Prèise Yehovah Manpikin!

^ paragraaf 5 Na artikel disi èn den tu trawan na en baka e taki fu a srefi tori. Den e sori fu san ede wi kan abi a frutrow taki Yehovah na wan Gado fu lobi nanga retidu. Yehovah wani taki sma libi bun nanga en pipel èn a e trowstu den te sma e du ogri nanga den.

^ paragraaf 1 Luku na artikel „Fa a Wet fu Moses e sori taki Yehovah na wan Gado fu lobi nanga retidu?” na ini A Waktitoren fu februari 2019.

^ paragraaf 60 SAN WI E SI TAPU A PRENKI: Yesus e luku fa wan uma di en masra dede kaba, e go beri en wan-enkri manpikin. Fu di Yesus ben sari en, meki a gi a boi wan opobaka.

^ paragraaf 62 SAN WI E SI TAPU A PRENKI: Yesus e nyan na ini na oso fu wan Fariseiman di nen Simon. Wan uma, di de wan huru-uma kande, wasi den futu fu Yesus nanga en watra-ai, a drei den nanga en wiwiri èn a kanti oli na den tapu. Simon no lobi san na uma du, ma Yesus e opo taki gi na uma.