Murowe mpantta wa sirimuhina

Murowe mpantta wa myaha sirimuhina

MWAHA ONITHOKORERIWA 18

Ophenta ni Exariya Mmulokoni Mwa eKristau

Ophenta ni Exariya Mmulokoni Mwa eKristau

“Mutthulaneke miritti mukina ni mukhw’awe: siso munomaliherya ikano sa Kristu”.​—AGAL. 6:2.

NSIPO 12 Yehova ti Muluku Muulupale

ELE NINROWA AHU WIIXUTTA *

1. Itthu xeeni piili nikhanle ahu ookupali?

YEHOVA MULUKU onnaaphenta atthu awe. Okhuma khalai onnaaphenta ni onoovikanihaka waaphenta. Nave musuweleke wira Yehova omusivela exariya. (Esal. 33:5) Nto nihaana okupaliki itthu iya piili: (1) Yehova onnoona owereya vaavo atthu awe anihasuliwa aya. (2) Owo onnileiherya wira atthu awe khanrowa ovikaniha othokoreriwa moohixariya ni onrowa waahukhumu ale anaahasula. Mwaha woopacerya wa mpantta ola, * nihiixutta wira Nlamulo Muluku aavanhe awe aIsarayeli omurumeelaka Moise, neettihiwa ni ophenta. Nave naaniwiiriha atthu otheene othokoreriwa mwa xariya waahela muhina ale yahaawerya wiixaakiha. (Otum. 10:18) Tthiri, Nlamulo naanooniherya wira Yehova onnaaphenta vanceene atthu awe!

2. Makoho xeeni ninrowa ahu othokorerya?

2 Okathi waakhumelenle awe muloko wa eKristau mwaakha wa 33 nuumala Kristu orwa, Nlamulo na Moise naahihiya ovara muteko aya. Exeeni yaarowa waakhumelela maKristau? Niireke khiyaarowa okhapeleliwaka mwaha woohikhala nlamulo neettihiwa ni ophenta ni naakumiherya exariya? Nnaari! Maana maKristau yaahivahiwa nlamulo nsya, eyo piiyo, ikano sa Kristu. Wanipacerya wa mwaha ola, ninrowa osuwela ikano sa Kristu exeeni, nuumala-vo ninrowa waakhula makoho ala: Xeeni ohimyaka wira ikano sa Kristu sineettihiwa ni ophenta? Xeeni ohimyaka wira ikano sa Kristu sinnikumiherya exariya? Moovarihana ni ikano iyo, ale arina okhulupale yaathokoreryeke sai atthu akina?

“IKANO SA KRISTU” EXEENI?

3. Moovarihana ni aGalasia 6:2, exeeni eniirela mpantta “ikano sa Kristu”?

3 Mmusome aGalasia 6:2. MaKristau aahaana weettela “ikano sa Kristu”. Ekeekhai wira Yesu kholempe elista ya malamulo atthareli awe yaatthuneya aya weettela, masi owo ohaavaha malakiheryo ni ikano. Itthu sotheene Yesu iixuttinhe awe siniirela mpantta “ikano sa Kristu”. Ittima sinittharelana, sinoonikhaliherya wiiwexexa saana ikano sa Kristu.

4-5. Mwa inamuna xeeni Yesu iixuttiha awe? Okathi xeeni Yesu iixuttinhe awe?

4 Mwa inamuna xeeni Yesu iixuttiha awe? Owo aaniwiixuttiha atthu ni miteko ni itthu aahimya awe. Moolumo a Yesu yaahikhalana owerya wuulupale. Nave aaniwiixuttiha atthu ekeekhai voohimya sa Muluku, yoolakela ya okumi ni moota Omwene wa Muluku onrowa aya omaliha ohaawa wa apinaatamu. (Luka 24:19) Nave, Yesu aaniixuttiha orumeelaka ntakiheryo nawe. Maana mweettelo ni okumi awe wotheene, ntakiheryo nuulupale atthareli awe anireerela aya otthara.​—Yoh. 13:15.

5 Okathi xeeni Yesu iixuttinhe awe? Owo aahiixuttiha okathi wa muteko awe woolaleerya valaponi. (Math. 4:23) Nave aahiwiixuttiha atthareli awe nuumala ohihimuxiwa. Mwa ntakiheryo, okathi omosa aahaakhumelela awiixutti awe, woonasa wene 500 ni aahaavaha yooruma ela: “Murowé, mwawixuttiheke atthu a maloko othene”. (Math. 28:19, 20; 1 aKor. 15:6) Okhala wira Kristu tori muhooleli a muloko wa eKristau, hata nuumala otthikela wiirimu, owo onnivikaniha waavaha malakiheryo atthareli awe. Mwa ntakiheryo, mwaakha wa 96 nuumala Kristu orwa, Yesu aahimuleela murummwa Yohani waalipiha ni waavaha malakiheryo maKristau oothanliwa.​—aKol. 1:18; Wis. 1:1.

6-7. (a) Ninrowa ophwanya woowi soowiixuttiha sa Yesu? (b) Nnooniherya sai wira ninniiwelela ikano sa Kristu?

6 Ninrowa ophwanya woowi soowiixuttiha sa Yesu? Ivangelyo xexe sa mBiibiliyani sinniphwanyaneya itthu Yesu alavunle awe ni aapanke awe okathi aari awe valaponi. Nave iliivuru sikina ntoko Soolempwa sa eGriki sa eKristau sinoonikhaliherya wiiwexexa saana ele Yesu onuupuwela awe. Iyo silempwale ni alopwana yeettihiwa ni munepa wootteela ni yaarina “ankhili a Kristu”.​—1 aKor. 2:16.

7 Etthu nniixutta ahu: Itthu Yesu iixuttinhe awe sinnivareleya muteko mookumini mwahu. Nto ikano sa Kristu sihaana weettiha itthu sotheene nimpaka ahu okhale owaani, omutekoni, oxikola ni mmulokoni. Wira niixutte ikano sa Kristu, nihaana osoma Soolempwa sa eGriki sa eKristau ni wuupuwelela ele nniixutta ahu. Naaphavelaka wiiwelela ikano sa Kristu, nihaana weettela malakiheryo, sooruma ni malamulo ari iliivuru iyo sa mBiibiliyani. Vaavo nniiwelela ahu ikano sa Kristu, nimmwiiwelela ole okumihenrye itthu sotheene Yesu iixuttinhe awe, eyo piiyo, Muluku ahu oophenta, Yehova.​—Yoh. 8:28.

NLAMULO NNEETTIHIWA NI OPHENTA

8. Taavi ari mathipelo aahiiso alisenso a ikano sa Kristu?

8 Empa yootekiwa saana, ehaana okhalana mathipelo aahiiso alisenso oolipa wira empa eyo ehimore. Moolikanasa, nlamulo nooloka nihaana okhalana mathipelo ooloka wira atthu aneettela akhaleke saana. Ikano sa Kristu sinlipihiwa ni mathipelo aahiiso alisenso ootepexa olipa, eyo piiyo, ophenta. Xeeni ohimyaka siiso?

Vaavo nnaathokorerya ahu atthu moophenta, ninnooniherya wira ninniiwelela “ikano sa Kristu” (Nwehe ittima 9-14) *

9-10. (a) Matakiheryo xeeni anooniherya wira itthu sotheene Yesu aapaka awe seettihiwa ni ophenta? (b) Ninrowa omutakiha sai Yesu?

9 Wanipacerya, itthu sotheene Yesu apaka awe seettihiwa ni ophenta. Mutthu oophenta onniwoonela othunku ni waamorela ikharari atthu akina. Mwaha wa owoonela othunku, Yesu aahaapenuxa aretta, wiixuttiha muttitthi, waavaha eyoolya ale yaavoliwe etala ni waahihimuxa alipa-ookhwa. (Math. 14:14; 15:32-38; Mar. 6:34; Luka 7:11-15) Nnaamwi waakuxa okathi ni ikuru sinceene, Yesu aanihela nipuro noopacerya soophavela sa atthu akina ohiya sawawe. Enamuna yuulupale oonihenrye awe ophenta waari ovaha okumi awe wira owoopole apinaatamu.​—Yoh. 15:13.

10 Etthu nniixutta ahu: Nnoowerya omutakiha Yesu mwa inamuna piili: (1) nihaana ohela nipuro noopacerya soophavela sa atthu akina ohiya sawihu. (2) nihaana wiixutta owoonela othunku atthu a muttetthe ahu. Maana othunku onoonikhaliherya waalaleerya ni owiixuttiha atthu ihapari sooreera. Nto vaavo nimpaka ahu eyo ninniiwelela ikano sa Kristu.

11-12. (a) Exeeni enooniherya wira Yehova onninthokorerya? (b) Ninrowa otakiha sai ophenta wa Yehova?

11 Ya nenli, Yesu anooniherya ophenta wa Tiithi awe. Okathi aalaleerya awe, Yesu aahooniherya wira Yehova onnaaphenta vanceene arumeyi awe. Owo aahooniherya wira khula mutthu onnivahiwa efaita yuulupale ni Tiithi ihu a wiirimu. (Math. 10:31) Nave aahiixuttiha wira Yehova onniphavela owaakhela ni matata manli ale apanke etampi ni anattharuwa wira atthikele mmulokoni. (Luka 15:7, 10) Nave-tho, oonooniherya oniphenta wawe onivahaka Mwanawe mmosa ene ntoko mukuttho wowoopola.​—Yoh. 3:16.

12 Etthu nniixutta ahu: Ninrowa omutakiha sai Yehova? (aÉf. 5:1, 2) Nihaana waavaha efaita yuulupale anna ni arokora ni ohakalala vanceene vaavo ‘epwittipwitthi yorimela’ enihokolowela aya wa Yehova. (Esal. 119:176, Biblya Exirima) Enamuna ekina nikhale ahu oomutakiha Yehova, ori orumeela okathi ahu ni ikuru sahu wira naakhaliherye anna ni arokora, otepexa wene ale arina mixankiho aahiiso oothoiwa. (1 Yoh. 3:17) Vaavo nnaathokorerya ahu atthu akina moophenta, ninnooniherya wira ninniiwelela ikano sa Kristu.

13-14. (a) Nlamulo xeeni nri Yohani 13:34, 35? Xeeni nri aya nsya? (b) Ninrowa wiiwelela sai nlamulo nna nsya?

13 Ya neeraru, Yesu ohaaruma atthareli awe wira ahaana waaphenta atthu akina ntoko owo aaphenta awe. (Mmusome Yohani 13:34, 35.) Xeeni ohimyaka wira nlamulo Yesu ovanhe awe nsya, variki Nlamulo na Moise naanitumererya omphenta mukhwiihu? Mwaha woowi nlamulo na Yesu, owo aahincererya etthu esya. Owo aahimmye wira nihaana omphenta mukhwiihu ntoko Yesu oniphentale awe. Wira nipake eyo, nihaana okhalana ophenta wekeekhai. * Hiyo ninnaaphenta anna ni arokora ovikana moota nniiphenta ahu. Waaphenta wahu ti wuulupale, nto vaatthuneyaka ninnileva okumi ahu wira naakhaliherye ntoko Yesu olenve awe okumi awe wira onoopole.

14 Etthu nniixutta ahu: Ninrowa otthara sai nlamulo nna nsya? Olavula mookwasa, nimananihaka waakhaliherya anna ni arokora. Waaphenta wahu, onniniiriha wiimananiha vanceene, ntoko oleva ekumi ahu wira naakhaliherye. Nave-tho, niwiirelaka itthu saamukhaani. Mwa ntakiheryo, hiyo pooti waakuxa anna ni arokora oowuuluvala wira arowe omuthukumanoni, oleva itthu sinnisivela wira naahakalalihe atthu akina, waakhaliherya ale aphwanyiwe ni ihasara sa ephattu. Opaka eyo ninnooniherya wira ninniiwelela ikano sa Kristu. Nave nihaana wiimananiha wira muloko ahu okhale nipuro atthu otheene anoona aya wira annikhapeleliwa.

NLAMULO NINTUMERERYA EXARIYA

15-17. (a) Miteko sa Yesu sinooniherya sai exariya awe? (b) Ninrowa omutakiha sai Yesu?

15 Biibiliya onnirumeela nuulumo noowi “exariya” ophavelaka ohimya ele Muluku onoona awe okhala yooloka ni opaka eyo woohikhalana nthalu. Xeeni ohimyaka wira ikano sa Kristu sinnitumererya exariya?

Yesu aanaattittimiha ni waathokorerya saana athiyana waahela muhina ale yahooneliwa vatthu (Nwehe ettima 16) *

16 Wanipacerya, moone moota miteko sa Yesu sinooniherya aya exariya awe. Okathi Yesu aari awe valaponi, ahooleli a etiini ya aYuda yaanaanyokha vanceene atthu yaale yahaakhanle aYuda. Nave yaaniixoona okhala ooloka waavikana atthu pure ni khiyaattittimiha athiyana. Moovirikana ni ahooleli awo, Yesu khaakhalela nthalu atthu. Mwa ntakiheryo, Yesu aahiweemererya atthu akina yahaakhanle aYuda okhala atthareli awe. (Math. 8:5-10, 13) Owo aanaalaleerya atthu otheene akhale amasikhini aahiiso athaaciri. (Math. 11:5; Luka 19:2, 9) Yesu khaahasula aahiiso waaramusa athiyana. Masi okathi wotheene aanaattittimiha ni waathokorerya saana waahela muhina ale yahooneliwa vatthu.​—Luka 7:37-39, 44-50.

17 Etthu nniixutta ahu: Wira nimutakihe Yesu nihaana waathokorerya saana atthu akina ni ohaakhalela nthalu vaavo nnaalaleerya ahu ale amphavela oniwiriyana. Okathi nimpaka ahu eyo, nihiweheke mahuweliwo aahiiso etiini aya. Alopwana maKristau, annimutakiha Yesu vaavo anaattittimiha aya athiyana. Okathi nimpaka ahu eyo, ninnooniherya wira ninniiwelela ikano sa Kristu.

18-19. Yesu iixuttinhe exeeni voohimya sa exariya? Itthu xeeni nniixutta ahu?

18 Ya nenli, nwehe ele Yesu iixuttinhe awe voohimya sa exariya. Owo aahiwiixuttiha atthareli awe malakiheryo yaarowa waakhaliherya waathokorerya atthu mwa xariya. Mwa ntakiheryo, nkahaya muupuwele nlamulo na waathokorerya saana atthu akina. (Math. 7:12) Khuuvo mutthu ohimphavela othokoreriwa saana. Nto nihaana waathokorerya mwa xariya atthu otheene. Woonasa wene, atthu awo animwiixutta onithokorerya mwa xariya. Ankhi akhala wira noothokoreriwa moohixariya? Muupuweleke wira Yesu aahimmye wira ‘Muluku onowirela exariya ale àthanlalyawe, yawo animukhuwelela othana n’uhiyu’. (Luka 18:6, 7) Tthiri moolumo ala, annooniherya wira Muluku ahu oophenta ni a xariya onnaaweha ale anihaawa mahiku ala ookiserya ni onookumiherya exariya okathi wooreerela.​—2 aTes. 1:6.

19 Etthu nniixutta ahu: Vaavo nintthara ahu malakiheryo Yesu iixuttinhe awe, ninniwerya waathokorerya atthu mwa xariya. Nto akhala wira nnoothokoreriwa moohixariya olumwenku ola wa Satana, ninniphwanya nimaaliho osuwela wira Yehova onookumiherya exariya okathi wooreerela.

ALE ARINA OKHULUPALE YAATHOKORERYEKE SAI ATTHU AKINA?

20-21. (a) Ale arina okhulupale yaathokoreryeke sai atthu akina? (b) Mulopwana oothela onrowa wooniherya sai wira onnimphenta mwekeekhai mwaarawe? Paapa aathokoreryeke sai anaawe?

20 Moovarihana ni ikano sa Kristu, ale arina okhulupale yaathokoreryeke sai atthu akina? Okhala wira ophenta tonlipiha ikano sa Kristu, ale arina okhulupale ahaana waathokorerya atthu akina moophenta ni mwa nttittimiho. Nave okhala wira ophenta tari mathipelo aahiiso alisenso a nlamulo, ale arina okhulupale ahaana waathokorerya moophenta ni mwa nttittimiho atthu ale anaakhapelela aya. Nave ahaana wuupuwela wira Kristu oniphavela wira atthu awe athokoreriweke moophenta.

21 Vatthokoni. Mulopwana oothela ohaana omphenta mwaarawe “sisale Kristu saphentalyawe” muloko awe. (aÉf. 5:25, 28, 29) Mulopwana oothela ohaana otakiha ophenta wekeekhai wa Kristu ohelaka soophavela sa mwaarawe nipuro noopacerya ohiya sawawe. Alopwana akina vannaavila omphenta mwaaraya, woonasa wene mwaha wa mahuweliwo aya. Nto mahuweliwo awo anniwiiriha okhalana mikhalelo sootakhala. Nave atthu awo pooti waavila oturuka makhalelo aya oohiloka. Masi wira niiwelele ikano sa Kristu, nihaana ottharuwa moomalela makhalelo awo ootakhala. Mulopwana onimphenta mwekeekhai mwaarawe, owo onnittittimihiwa vanceene ni mwaarawe. Paapa onaaphenta mwekeekhai anaawe khonaahasula ni moolumo ni soowiira sawe. (aÉf. 4:31) Owo onnaattottopela anaawe, nto eyo enniwiiriha anamwane awo woonaka wira annithokoreriwa saana. Paapa ntoko owo, onniphentiwa ni ottittimihiwa ni anaawe.

22. Ntoko onihimya awe 1 Pedru 5:1-3, “ipwittipwitthi” aahiiso anna taawani, ni athokoreriweke sai?

22 Mmulokoni. Axitokweene ahaana osuwela wira “ipwittipwitthi” sa mmulokoni khahiyo sawaya. (Yoh. 10:16; mmusome 1 Pedru 5:1-3.) Moolumo oowi “ipwittipwitthi sinyereriwanyu ni Muluku”, “ntoko Muluku sintthunawe” ni “muhikhaliheké mapwiya” anniwuupuxerya axitokweene wira ipwittipwitthi aahiiso anna a mmulokoni ta Yehova. Owo oniphavela wira axitokweene yaakhapeleleke moophenta ni mwa nttittimiho anna ni arokora. (1 aTes. 2:7, 8) Yehova onnaareeliha ni waavaha efaita axitokweene anikhapelela muloko moophenta ni mwa nttittimiho. Axitokweene awo annittittimihiwa ni anna ni arokora mmulokoni.

23-24. (a) Akhala wira mutthu oopaka etampi yuulupale, axitokweene anipaka exeeni? (b) Okathi ammukhaliherya aya, axitokweene ahaana wuupuwela exeeni?

23 Axitokweene anipaka exeeni akhala wira munna aahiiso murokora oopaka etampi yuulupale? Etthu ampaka aya ennivirikana ni ele yaapakiwa ni makhulupale a wIsarayeli. Maana makhulupale oothanliwa khahiyo paahi yaaphuka myaha saavarihana ni omukokhorela Yehova, masi-tho yaaniphuka myaha sa mmuttettheni ni ikrime. Moovarihana ni ikano sa Kristu, muteko aya axitokweene waakhapelela momunepani ale anipaka itampi suulupale. Maana annisuwela wira makhulupale a mulaponi tavahiwe muritti woothokorerya ikrime ni myaha sa mmuttettheni. Awo tarina muritti woomurihela mukhatteya aahiiso onvaha muulutha mutthu otthenke.​—aRom. 13:1-4.

24 Axitokweene ammukhaliherya sai mutthu opanke etampi yuulupale? Awo annimurumeela Biibiliya wira athokorerye mwaha owo ni opaka yoothanla. Okathi wotheene anipaka aya eyo, axitokweene annuupuwela wira ikano sa Kristu sineettihiwa ni ophenta. Nto annimananiha opaka sotheene aniwerya aya wira amukhaliherye munna aahiiso murokora othokoreriwe moohixariya. Akhala wira mutthu opanke etthu eyo yoohiloka munna aahiiso murokora, ophenta onniwiiriha axitokweene othokorerya iponto piili: Yoopacerya, oweha akhala wira munna aahiiso murokora owo oottharuwa. Ya nenli, omukhaliherya otthikela okhalana waataana wooloka ni Yehova.

25. Mwaha onittharelana ninrowa othokorerya exeeni?

25 Tthiri eparakha yuulupale weettihiwa ni ikano sa Kristu! Vaavo otheene ahu nniimananiha ahu wiiwelela ikano sa Kristu, ninnaakhaliherya anna a mmulokoni woona wira annikhapeleliwa ni othokoreriwa saana. Nto eyo enniwiiriha woona wira annivahiwa efaita. Masi musuweleke wira nlelo ninkhala okathi “atthu òtakhala murima ni òwòtha anovira [aya] etepaka”. (2 Tim. 3:13) Nto nihaana ovikaniha okhala atthu oowehaweha. Exeeni muloko ompaka awe wira wooniherye exariya ya Muluku vaavo anrupihiwa aya anamwane? Mwaha onittharelana ninrowa othokorerya nikoho nlo.

NSIPO 15 Munvuwihe Kristu: Mwaana Oopacerya a Yehova

^ etti. 5 Mwaha ola ni myaha miili sinittharelana, siniirela mpantta myaha sinooniherya wira Yehova ti Muluku oophenta ni a xariya. Owo oniphavela wira atthu awe athokoreriweke mwa xariya ni onnaamaaliha ale anithokoreriwa moohixariya olumwenku ola wootakhala.

^ etti. 1 Nwehe mwaha oni: “Ophenta ni Exariya wIsarayeli wa Khalai”, erevista Owehaweha ya Feverero 2019.

^ etti. 13 MOOLUMO OOTTHOKIHERIWA: Ophenta wekeekhai onniniiriha ohela nipuro noopacerya soophavela sa atthu akina ohiya sawihu. Ophenta iwo onniniiriha opaka itthu sotheene ninwerya ahu wira naakhaliherye ni waaphwanyiha mureerelo atthu akina.

^ etti. 61 OTTHOKIHERIWA WA IFOOTU: Yesu onwehaka naamukhweli yoowo okhweliwe mwanawe mmoseene mwaamulopwana. Omoonelaka othunku, Yesu onnimuhihimuxa mmiravo owo.

^ etti. 63 OTTHOKIHERIWA WA IFOOTU: Yesu olyaaka etthoko ya nFarisi oniihaniwa Simoni. Vano onnivolowa muthiyana woonasa wene onisuweliwa okhala namararuwa onarapiha ni maithori awe inawu sa Yesu onapuputtha ni ikharari sawe, nuumala-vo onnihela makhura oowunkhela. Nto Simoni onnimpwapwela, masi Yesu onnimwaakiha.