Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-24

Hlula Imicabango Ephikisana Neemfundiso ZakaJehova

Hlula Imicabango Ephikisana Neemfundiso ZakaJehova

“Siketula imicabango nayo yoke into ephakemeko, ephakanyiswe yajamelana nelwazi lakaZimu.”—2 KOR. 10:5.

INGOMA 124 Hlalani Nithembekile

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Ngisiphi isiyeleliso umpostoli uPowula asitlolela amaKrestu azesiweko?

‘LISANI ukubunjwa liphaseli.’ (Rom. 12:2) UPowula wayelelisa amaKrestu wangesikhathi sakhe ngamezwi la. Abantu abatlolelakwaba bebazinikele kuZimu begodu bazeswe ngommoya ocwengileko. Alo kubayini abatlolela amezwi la?—Rom. 1:7.

2-3. USathana ulinga njani ukusenza sitjhiye uJehova? Singayihlula njani imicabango okubudisi ukuyisusa?

2 Amanye amaKrestu besele acabanga njengephasi begodu alawulwa mafilosofi athuthukiswa liphasi lakaSathana, yeke uPowula bekatshwenyekile ngalokho. (Efe. 4:17-19) Lokho kungenzeka nakithi. Phela uSathana unguzimu wephaseli, yeke usebenzisa amaqhinga amanengi bonyana asenze sitjhiye uJehova. Nange abona ukuthi sifuna ukuzizwa siqakathekile begodu sidumile uzokusebenzisa lokho bona asenze sitjhiye uJehova. Angasebenzisa nezinto esazifunda emakhaya, esikolweni nebantwini esiphila nabo bona asenze sicabange njengaye.

3 Alo singakghona na ukusiphula “izinto ezidzinyeleliswe ngokuqinileko” emkhumbulwenethu? (2 Kor. 10:4) UPowula wathi: “Siketula imicabango nayo yoke into ephakemeko, ephakanyiswe yajamelana nelwazi lakaZimu, sithumba nayo yoke imicabango siyenze ilalele uKrestu.” (2 Kor. 10:5) Kuyatjho bona uJehova angasisiza sihlule ukucabanga okungakalungi. Isihlahla singasiza ukususa itjhefu esemzimbeni womuntu, yeke neliZwi lakaZimu lingasisiza silwisane nemithelela emimbi yephasi lakaSathana.

“NGOKWENZA BUTJHA IINGQONDO ZENU”

4. Ngimaphi amatjhuguluko okwafuze inengi lethu liwenze ngebanga lokuthi besele sifunde amaqiniso?

4 Akhucabange ngamatjhuguluko ekwafuze uwenze nawuthoma ukuzwa lokho iBhayibheli ekufundisako. Inengi lethu kwaba nezinto okwafuze bona sizilise ngebanga lokuthi sifuna ukulotjha uJehova. (1 Kor. 6:9-11) Kungebangelo simthokoza uJehova ngokusisiza bona sihlule imikghwa engakalungi.

5. Ngokuya ngokomTlolo webeRoma 12:2, ngiziphi izinto ezimbili okufanele sizenze?

5 Asingathomi sizizwe ngasuthi akusatlhogeki bona senze amatjhuguluko. Ngitjho nanyana sele sizilisile izono ebesizenza ngaphambi kokuthi sibhajadiswe, kusafuze sisebenze ngamandla. Kufuze silwele ukubalekela izinto ezizosilinga bona senze izono ebesizenza ngaphambilini. Alo singakwenza njani lokho? UPowula usinikela ipendulo, uthi: ‘Lisani ukubunjwa liphaseli, kodwana nitjhuguluke ngokwenza butjha iingqondo zenu.’ (Rom. 12:2) Yeke kunezinto ezimbili okufuze sizenze. Kokuthoma kufuze ‘silise ukubunjwa liphaseli.’ Kwesibili kufuze ‘sitjhugululwe,’ okutjho bona sitjhugulule indlela esicabanga ngayo.

6. Khuyini esiyifundako emezwini kaJesu akuMatewu 12:43-45?

6 Ukutjhuguluka uPowula akhuluma ngakho kutjho okungaphezu kokutjhugulula indlela esiqaleka ngayo. Kuhlekuhle kuthinta koke ukuphila kwethu. (Funda ibhoksi elithi “ Utjhuguluke Kwamambala Na Namkha Uyazenzisa?”) Kufanele sitjhuguluke kwamambala, sitjhugulule indlela esicabanga ngayo, esizizwa ngayo neemfiso zethu. Soke kufanele sizibuze umbuzo naku: ‘Kghani amatjhuguluko engiwenzako bona ngibe mKrestu ngiwenzela ukubonwa babantu namkha ngiwenza ngokusuka ehliziyweni?’ Kuqakathekile ukubona umehluko. Kilokho uJesu akutjho kuMatewu 12:43-45, sikghona ukubona ukuthi khuyini ekufanele siyenze. (Ufunde.) Amezwi la asifundisa ukuthi akukaneli ukulwisana nemicabango emimbi kwaphela kodwana kufuze siyijamiselele ngemicabango ethabisa uZimu.

“NENZIWE BATJHA EMANDLENI ALAWULA IMIKHUMBULWENU”

7. Singazitjhugulula njani iingqondo neenhliziyo zethu?

7 Kghani singakghona ukutjhugulula ubuntu bethu namkha iingqondo neenhliziyo zethu? IBhayibheli ithi: “Kufuze niragele phambili nenziwe batjha emandleni alawula imikhumbulwenu, begodu kufuze nimbathe ubuntu obutjha obadalwa ngokuvumelana nentando kaZimu ngokulunga kwamambala nokuthembeka.” (Efe. 4:23, 24) Iye singakghona ukutjhugulula ubuntu bethu kodwana akusilula. Kufuze senze okungaphezu kokubalekela iimfiso ezimbi nokwenza izinto ezingakalungi. Kufanele sitjhugulule ‘amandla alawula imikhumbulwethu.’ Lokho kutjho ukuthi kufuze sitjhugulule iimfiso, ukuziphatha neenhloso zethu. Lokhu kutlhoga bona sihlale sizihlola besilungise.

8-9. Indaba yomunye umfowethu itjengisa njani ukuqakatheka kokutjhugulula iingqondo neenhliziyo zethu?

8 Nasi isibonelo, omunye umfowethu bekamumuntu onenturhu ngaphambi kokuba nguFakazi. Bekasidakwa, athanda ukulwa kodwana wakulisa koke lokho begodu wabhajadiswa. Amatjhuguluko awenzako awuthinta khulu umphakathi ebekahlala kiwo. Ngemva kokubhajadiswa waqalana nesilingo ebekangakasilindeli. Ngelinye ilanga ebusuku kwafika isidakwa kwakhe sifuna ukulwa naye. Ekuthomeni umfowethu akhenge avume ukulwa. Nokho kwathi isidakwesi nasihlambalaza ibizo lakaJehova, wasilingeka wabhalelwa kuzibamba, waphuma wasibetha. Kubayini enza njalo? Ngitjho nanyana ukufunda iBhayibheli kwamsiza bona alwe nokuthanda inturhu, bekangakatjhugululi amandla alawula umkhumbulwakhe. Ngamanye amezwi bekangakayitjhugululi ingqondo nehliziywakhe.

9 Nokho umfowethu akhenge aphele amandla. (IzA. 24:16) Abadala bamsiza begodu wenza amatjhuguluko amahle. Wabe wafaneleka nokuba mdala. Nokho ngelinye ilanga ebusuku waqalana nesilingo esifana nalesa akhe aqalana naso. Ngaphandle eWolweni lomBuso bekunesidakwa esifuna ukubetha omunye umdala. Khuyini umfowethu ayenzako? Wakhuluma nesidakweso ngommoya ophasi bewasisiza sehlisa ummoya. Ngemva kwalokho wasisiza bona sifike ekhaya. Kubayini umfowethu aziphatha ngendlela ehlukileko? Kungombana bekatjhugulule amandla alawula umkhumbulwakhe. Bekatjhuguluke kwamambala waba mumuntu onokuthula nothobekileko. Lokhu kwadumisa uJehova.

10. Kufanele senzeni bona sitjhugulule iingqondo neenhliziyo zethu?

10 Amatjhuguluko la akenzeki msinyana namkha lula. Kungatlhogeka bona sisebenze ngamandla iminyaka eminengi nasizawenza. (2 Pit. 1:5) Ukuthi sinesikhathi eside silotjha uJehova akutjho bona amatjhuguluko la azozenzakalela. Kufanele senze koke okusemandlenethu bona sitjhugulule iingqondo neenhliziyo zethu. Kunezinto eziqakathekileko esingazenza bona sitjhuguluke. Akhesicoce ngezinye zazo.

SINGAWATJHUGULULA NJANI AMANDLA ALAWULA IMIKHUMBULWETHU?

11. Umthandazo uzosisiza njani bona sitjhugulule amandla alawula imikhumbulwethu?

11 Into yokuthoma eqakathekileko ekufuze siyenze kuthandaza. Kufanele sithandaze njengomrhubi owathi: “Zimu, ngidalela ihliziyo ehlanzekileko, [ungenze ngibe nehliziyo eneqiniso, NW].” (Rhu. 51:12) Kufuze sibone ukuthi sitlhoga ukuwatjhugulula amandla alawula imikhumbulwethu bese sibawa isizo kuJehova. Khuyini engasenza siqiniseke ukuthi uzosisiza? Isithembiso asenza kuma-Israyeli wangesikhathi sakaHezekiyeli singasiqinisa, wathi: “Ngizabapha ihliziyo eyodwa, iye, ngifake kibo ummoya omutjha . . . bese ngibapha ihliziyo ethambileko [okutjho ukuthi, elalela iinqophiso zakaZimu].” (Hez. 11:19) UJehova bekazimisele ukusiza ama-Israyeli ebekaneenhliziyo eziqinileko lawo bona atjhuguluke begodu uzimisele ukusisiza nathi.

12-13. (a) Ngokuya ngokomTlolo weRhubo 119:59, khuyini ekufanele sicabangisise ngayo? (b) Ngimiphi imibuzo ekufanele uzibuze yona?

12 Into yesibili eqakathekileko ekufuze siyenze kucabangisisa. Njengombana sifundisisa iliZwi lakaZimu qobe langa kufanele siziphe isikhathi sokucabangisisa ngalokho esikufundako. Ukwenza njalo kuzosisiza sibone ukuthi singayitjhugulula njani imicabango namazizwethu. (Funda IRhubo 119:59; Heb. 4:12; Jak. 1:25) Kufuze sibone nange ukuhlakanipha kwabantu kuthinte imicabango namazizwethu. Kufanele sithobeke begodu sivume ukuthi sitlhoga ukulungisa ubuntu bethu. Ngemva kwalokho kufuze sisebenze ngamandla bona silahle imikhuba emimbi.

13 Nasi isibonelo, zibuze: ‘Kghani nginomona namkha isikhwele?’ (1 Pit. 2:1) ‘Kghani ngizibona ngingcono kunabanye ngebanga lendawo engibuya kiyo, ifundo namkha imali enginayo?’ (IzA. 16:5) ‘Kghani ngiyabanyaza abantu abanganazo izinto enginazo namkha bombala ohlukileko kowami?’ (Jak. 2:2-4) ‘Kghani ngiyazithanda izinto zephasi lakaSathana?’ (1 Jwa. 2:15-17) ‘Kghani ngiyakuthanda ukuzithabisa ngezinto ezisilapheleko namkha ezinenturhu?’ (Rhu. 97:10; 101:3; Amo. 5:15) Ukuphendula imibuzo le kungakusiza ubone lapho utlhoga ukulungisa khona. Nasikghona ukutjhugulula imicabango namkha amazizo ‘adzinyeleliswe ngokuqinileko’ la sizomthabisa khulu uBabethu.—Rhu. 19:15.

14. Kubayini kuqakathekile ukukhetha abangani abalungileko?

14 Into yesithathu eqakathekileko kukhetha abangani abalungileko. Iqiniso kukuthi abangani bethu banomthelela omkhulu kithi kungakhathaliseki bona siyakulemuka lokho namkha awa. (IzA. 13:20) Kanengi esikolweni namkha emsebenzini sihlala nabantu abangekhe basisize bona sicabange ngendlela eyamukelwa nguZimu. Nanyana kunjalo, lisesekhona ithemba lokuthi singabafumana abangani abalungileko ebandleni lobuKrestu. Bangasikhuthaza bebasisize sivuselele “ithando nemisebenzi emihle.”—Heb. 10:24, 25.

‘QINA EKUKHOLWENI’

15-16. USathana ulinga njani ukutjhugulula indlela esicabanga ngayo?

15 Khumbula bona umnqopho kaSathana kukuthi asenze sitjhugulule indlela esicabanga ngayo. IliZwi lakaZimu linomthelela omuhle endleleni esicabanga ngayo, yeke uSathana usebenzisa zoke iimfundiso zamala bona akutjhabalalise koke lokho.

16 Namhlanjesi uSathana usasebenzisa umbuzo awubuza u-Eva esimini ye-Edeni: “Kuliqiniso bona uZimu” uthe . . . ? (Gen. 3:1) Ephasini elibuswa nguSathaneli kukanengi sizwa imibuzo engasibangela bona singaqiniseki ngeenkolelo zethu, eminye yayo ngile: ‘Inga-kghani kuliqiniso bona uZimu akakwamukeli ukutjhadana kwabantu bobulili obufanako? Inga-kghani kuliqiniso bona uZimu akafuni ukuthi ugidinge uKresimusi namkha ilanga lokubelethwa? Inga-kghani kuliqiniso bona uZimu akafuni ukuthi uthelelwe iingazi? Inga-kghani kuliqiniso bona uZimu onethando akafuni bona uzihlanganise nabantu obathandako ngebanga lokuthi basusiwe ekuhlanganyeleni?’

17. Kufanele senzeni nange umuntu asibuza imibuzo engasenza sizaze iinkolelo zethu begodu umTlolo webeKolose 2:6, 7 uthi uzokuba yini umphumela?

17 Kufanele siqiniseke ngeenkolelo zethu. Nasinemibuzo esizibuza yona emalungana neenkolelo zethu kuqakathekile bona sifumane iimpendulo zayo ngombana nasingenzi njalo singathoma ukuzaza singasakholelwa ukuthi iinkolelo zethu ziliqiniso. Ukuzazokho kungahlanakela indlela esicabanga ngayo bekuqede nokukholwa kwethu. Alo khuyini ekufuze siyenze? IliZwi lakaZimu lisitjela ukuthi sitjhugulule iingqondo zethu ukwenzela bona sizibonele ngokwethu “okuhle nokwamukelekako nokuyintando kaZimu epheleleko.” (Rom. 12:2) Nasifunda iBhayibheli qobe singaqiniseka ngokuthi esikufundako kuliqiniso nokuthi iinkambiso zakaJehova zilungile. Yeke, njengomuthi onemirabhu eqinileko, nathi sizokudzimelela ‘siqine ekukholweni.’—Funda kwebeKolose 2:6, 7.

18. Khuyini ezosisiza bona sikghone ukuzivikela emitheleleni emimbi yephasi lakaSathana?

18 Akunamuntu ongaqinisa ukukholwa kwethu kodwana ngithi esingaziqinisela khona. Yeke ragela phambili nokwenziwa ube mutjha emandleni alawula umkhumbulwakho. Thandaza qobe kuJehova, umbawe bona akusize ngommoyakhe ocwengileko. Cabangisisa ngezinto ozifundako begodu uragele phambili nokuhlolisisa imicabango neenhloso zakho. Khetha abangani abalungileko begodu uzijayelanise nabantu abazokusiza bona utjhugulule imicabangwakho. Nawenza lokho uzokukghona ukuzivikela emitheleleni emimbi yephasi lakaSathana begodu uzokuphumelela ‘ekuketuleni imicabango nayo yoke into ephakemeko, ephakanyiswe yajamelana nelwazi lakaZimu.’—2 Kor. 10:5.

INGOMA 50 Umthandazwami Wokuzinikela KuZimu

^ isig. 5 Amasiko, ifundo nezinto esaqalana nazo ekuphileni ziba nomthelela endleleni esicabanga ngayo. Kungenzeka ukuthi indlela esicabanga ngayo ayikhambisani neemfundiso zakaZimu begodu kubudisi ukuyitjhugulula. Yeke esihlokwenesi sizokubona ukuthi singazihlula njani iimfiso nemicabango engakalungi.