Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-25

Thembela KuJehova Nawugandelelekileko

Thembela KuJehova Nawugandelelekileko

“Ngimfazi” ogandelelekileko.—1 SAM. 1:15.

INGOMA 30 Zimami, UnguBaba NoMngani

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Kubayini kufanele silalele isiyeleliso sakaJesu?

NAKAKHULUMA ngamalanga wokuphela uJesu waphorofida wathi: ‘Tjhejani bona iinhliziyo zenu zingadisibezwa . . . matshwenyeko wokuphila.’ (Luk. 21:34) Yeke kufuze sisilalele isiyelelisweso. Kubayini sitjho njalo? Kungombana soke siqalana nemiraro efanako.

2. Ngimiphi imiraro egandelelako abafowethu nabodadwethu abaqalana nayo?

2 Ngezinye iinkhathi siqalana nemiraro eminengi ngesikhathi esisodwa. Akhucabange ngeembonelo ezilandelakwezi. UMfoweth’ uJohn * onobulwele obubulala amalunga womzimba kancanikancani (multiple sclerosis) wathukwa khulu nakatlhalwa mkakhe ngemva kweminyaka eli-19 batjhadile. Kwathi kusesenjalo abantazana bakwakhe ababili balisa ukulotjha uJehova. Abatjhadikazi ababili uBob noLinda bebanemiraro engafaniko neyakaJohn. Bobabili balahlekelwa misebenzi kuhlanginise nomzabo. Ngaphezu kwemiraro ebebanayo, udorhodera watjela uLinda bona unobulwele behliziyo begodu bungambulala. Kwathi kusesenjalo waba nobunye ubulwele obathikazisa ukusebenza kwamasotjakhe womzimba.

3. UmTlolo webeFilipi 4:6, 7, usitjelani ngoJehova?

3 Singaqiniseka bona uBabethu onethando uJehova uyayizwisisa indlela esizizwa ngayo nasigandelelekileko begodu ufuna ukusisiza bona siqalane nemirarwethu. (Funda kwebeFilipi 4:6, 7.) IliZwi lakaZimu lineembonelo ezinengi zeenceku zakhe ezakghodlhelela iintjhijilo ezihlukahlukeneko. Libuye lisitjele nokuthi uJehova wazisiza njani bona ziqalane neentjhijilwezo. Okwanjesi akhesifunde ngeembonelo ezimbalwa.

U-ELIYA “BEKAMUMUNTU ONAMAZIZO AFANA NAWETHU”

4. Ngiziphi iintjhijilo u-Eliya aqalana nazo begodu wasizwa yini?

4 U-Eliya walotjha uJehova eenkhathini ezibudisi begodu waqalana neentjhijilo ezinengi. Enye iKosi yakwa-Israyeli ebeyingakathembeki u-Arhabi yatjhada u-Izebeli okhohlakeleko obekalotjha uBhali. Bobabili bazalisa inarhabo ngekolelo yokulotjha uBhali bebabulala abaphorofidi bakaJehova abanengi. Nokho u-Eliya wasinda ezandleni zaka-Arhabi no-Izebeli. Ngebanga lokuthembela kuJehova wakghona ukukghodlhelela indlala. (1 Kho. 17:2-4, 14-16) Ukungezelela kilokho, u-Eliya wathembela kuJehova lokha nakajamelene nabaphorofidi ebebalotjha uBhali. Okhunye akwenzako kukhuthaza ama-Israyeli bona alotjhe uJehova. (1 Kho. 18:21-24, 36-38) U-Eliya wayibona indlela uJehova amvikela bewamsiza ngayo eenkhathini ezibudisezo.

5-6. NgokomTlolo woku-1 wamaKhosi 19:1-4, u-Eliya wazizwa njani begodu uJehova wamtjengisa njani bona uyamthanda u-Eliya?

5 Funda yoku-1 yamaKhosi 19:1-4. U-Eliya wathukwa khulu lokha indlovukazi u-Izebeli nayimthusela ngokumbulala. Yeke wabalekela eBheritjheba. Waphelelwa mamandla kangangokuthi ‘wafisa ukufa.’ Khuyini eyamenza wazizwa njalo? Kungombana “bekamumuntu onamazizo afana nawethu.” (Jak. 5:17) Kungenzeka wazizwa aphelelwa mamandla ngebanga lokugandeleleka nokudinwa khulu. Mhlamunye u-Eliya wacabanga ukuthi imizamwakhe yokusiza abantu bona balotjhe uJehova beyifana nokuthela amanzi phezu komhlana wedada, ngombana akhenge kube nomehluko kwa-Israyeli begodu bekunguye kwaphela obekalotjha uJehova. (1 Kho. 18:3, 4, 13; 19:10, 14) Yeke kungasirara ukwazi ukuthi umphorofidi kaJehova othembekileko lo wazizwa ngendlela leyo. Nanyana kunjalo, uJehova wayizwisisa indlela u-Eliya ebekazizwa ngayo.

6 UJehova akhenge amkhalime u-Eliya nakaveza indlela azizwa ngayo. Kunalokho wamsiza bona abe namandla. (1 Kho. 19:5-7) Kamuva uJehova wasiza u-Eliya bona alungise indlela acabanga ngayo ngokumtjengisa amandlakhe. UJehova wabuye watjela u-Eliya bona kusese nama-Israyeli azii-7 000 angakhenge ahlanganyele ekulotjheni uBhali. (1 Kho. 19:11-18) Ngokusebenzisa iimbonelwezi, uJehova watjengisa u-Eliya bona uyamthanda.

UJEHOVA UZOSISIZA NJANI?

7. Indlela uJehova asiza ngayo u-Eliya isiduduza njani?

7 Inga-kghani uqalene nento ekugandelelako? UJehova wayizwisisa indlela u-Eliya ebekazizwa ngayo begodu lokho kuyasiduduza. Kwenza sibone ukuthi uyabuzwisisa ubudisi esiqalene nabo. Uyazazi izinto esingazenza nesingeze sakghona ukuzenza, uyayibona indlela esizizwa ngayo begodu uyakubona esikucabangako. (Rhu. 103:14; 139:3, 4) Yeke nange singalingisa u-Eliya ngokuthemba uJehova, uzosisiza bona siqalane nemiraro esenza bona sigandeleleke.—Rhu. 55:23.

8. UJehova uzokusiza njani bona ukghone ukuqalana nokugandeleleka?

8 Ukugandeleleka kungakwenza uphele amandla begodu ulahle ithemba. Nange ungaqalana nalokho ungathomi ulibale ukuthi uJehova uzokusiza. Alo uzokusiza njani? Uyakubawa bona umtjele imirarwakho nendlela ozizwa ngayo. Nawenza njalo uzokulalela begodu akuphendule. (Rhu. 5:3; 1 Pit. 5:7) Yeke kwenze umukghwa ukuthandaza utjele uJehova ngemiraro oqalene nayo. Iye khona angeze akhulume nawe ngendlela akhuluma ngayo no-Eliya kodwana uzokukhuluma nawe ngeliZwi lakhe nangehlanganwakhe. Izinto ozifunda eBhayibhelini zingakududuza begodu zikwenze ube nethemba. Kanti godu abafowenu nabodadwenu bangakuqinisa.—Rom. 15:4; Heb. 10:24, 25.

9. Umngani othembekileko angakusiza njani?

9 UJehova watjela u-Eliya bona anikele u-Elitjha eminye yemisebenzi ayenzako. Ngokwenza njalo uJehova bekanikela u-Eliya umngani ozomsiza nakagandelelekileko. Yeke nathi nasizizwa sigandelelekile kungaba kuhle bona kube nomngani esikhuluma naye, angasisiza sikghone ukuqalana nokugandeleleka. (2 Kho. 2:2; IzA. 17:17) Nangabe ucabanga ukuthi akekho umuntu ongakhuluma naye thandaza ubawe uJehova akusize uthole umKrestu ovuthiweko ozokuqinisa.

10. Indaba ka-Eliya isenza njani bona sibe nethemba? Isithembiso esisemTlolweni ka-Isaya 40:28, 29, singasisiza njani?

10 U-Eliya walotjha uJehova iminyaka eminengi begodu wakghona ukuqalana nokugandeleleka, koke lokho wakwenza asizwa nguJehova. Indaba ka-Eliya le isenza sibe nethemba. Phela ngezinye iinkhathi singagandeleleka khulu, sizizwe siphela amandla begodu sizwe nobuhlungu eenhliziyweni zethu. UJehova uzosipha amandla wokuragela phambili simlotjha, kwaphela nasimthembako.—Funda u-Isaya 40:28, 29.

UHANA, UDAVIDA ‘NO-ASAFA’ BATHEMBA UJEHOVA

11-13. Ukugandeleleka kwenza uHana, uDavida nomzukulu ka-Asafa bazizwa njani?

11 Bakhona nabanye esifunda ngabo eBhayibhelini abaqalana nokugandeleleka. Omunye wabo nguHana, wagandeleleka khulu ngebanga lokuthi bekanganabantwana begodu umrharidzwenakhe bekanabo. Yeke bekamhleka kabuhlungu. (1 Sam. 1:2, 6) Indlela uHana ebekagandeleleke ngayo yamenza wadana begodu nokudla bekungangeni.—1 Sam. 1:7, 10.

12 IKosi uDavida beyigandeleleka ngezinye iinkhathi. Akhucabange ngeentjhijilo ebeyiqalene nazo. Ngebanga lokuthi yenza imitjhapho eminengi beyizizwa imlandu. (Rhu. 40:12) Kwathi kusesenjalo indodanayo u-Absalomu yayivukela, ngemva kwesikhathi yabulawa. (2 Sam. 15:13, 14; 18:33) Kanti godu uDavida wabuye wajikelwa namnganakhe. (2 Sam. 16:23–17:2; Rhu. 55:13-15) Amarhubo amanengi uDavida awatlolako aveza indlela ebekazizwa aphele amandla ngakhona nendlela ebekamthemba ngayo uJehova.—Rhu. 38:6-11; 94:17-19.

13 Ngokukhamba kwesikhathi umrhubi wathi nakaqala indlela abantu abakhohlakeleko abaphila ngayo waba nomona. Kungenzeka ukuthi umrhubi lo bekamzukulu ka-Asafa obekamLevi begodu walotjha ‘ethempelini.’ Kwamambala umrhubi lo wezwa ubuhlungu ehliziyweni, lokho bekumenza angathabi begodu azizwa ngasuthi kunento atlhayela ngayo. Wabe wacabanga nokuthi iimbusiso azifumanako ngebanga lokulotjha uJehova azimanelisi.—Rhu. 73:2-5, 7, 12-14, 16, 17, 21.

14-15. Iimbonelo ezintathwezi, zisifundisani ngokuqakatheka kokuthandaza?

14 Iinceku zakaJehova ezintathu ekukhulunywe ngazo eengabeni ezidlulileko zathembela kuye bona azisize. Zathandaza zambikela amatshwenyekwazo. Zakhuluma noJehova ngokutjhaphulukileko ngokuthi kubayini zigandelelekile begodu akhenge zilise ukuya endlinakhe ziyomlotjha.—1 Sam. 1:9, 10; Rhu. 55:23; 73:17; 122:1.

15 UJehova waziphendula ngesineke. UHana waba nokuthula kwengqondo. (1 Sam. 1:18) UDavida watlola wathi: “Zinengi iinhlupheko zolungileko, kodwana uSomnini uyamtjhaphulula kizo zoke.” (Rhu. 34:20) Ngokukhamba kwesikhathi nomrhubi wathi uJehova ‘ubambe isandla sakhe sokudla’ begodu uyameluleka. Wabhina wathi: “Kodwana nakungimi, kuhle ukuba seduze noZimu; ngenze uSomnini uSomandla isiphephelo sami.” (Rhu. 73:23, 24, 28) Sifundani eembonelwenezi? Ngezinye iinkhathi sizokuba nemiraro ebuhlungu khulu nesibangela ukugandeleleka. Nokho, singakghona ukuqalana nayo nange singacabangisisa ngendlela uJehova asize ngayo abanye, sithembele kuye ngomthandazo besimthobele ngokwenza izinto asibawa bona sizenze.—Rhu. 143:1, 4-8.

NAWUTHEMBELA KUJEHOVA UZOKUPHUMELELA

16-17. (a) Kubayini kufuze singazihlukanisi noJehova nabantu bakhe? (b) Singawavuselela njani amandlethu?

16 Iimbonelo ezintathwezi zisifundisa esinye isifundo esiqakathekileko sokuthi singathomi sizihlukanise noJehova nabantu bakhe. (IzA. 18:1) Udadwethu uNancy wagandeleleka khulu lokha ubabakwakhe nakamtlhalako, uthi: “Bekunamalanga lapho bengingafuni ukubona abantu namkha ukukhuluma nabo. Nokho, nangilokhu ngizihlukanisa nabantu imizwa yokudana beyiba namandla khulu.” Izinto zatjhuguluka lokha uNancy nakafuna iindlela zokusiza abanye abantu ebebaqalene nemiraro. Uthi: “Ngatjheja ukuthi nangilalela abanye abaqalene nemiraro ngiyabazwela begodu angiqali yami imiraro kwaphela.”

17 mandlethu angavuseleleka nasiya esifundweni. Ngombana nasiya esifundweni sinikela uJehova amathuba amanengi ‘wokusisiza bekasiduduze.’ (Rhu. 86:17) Phela kusesifundweni lapho uJehova asiqinisa khona asebenzisa ummoyakhe ocwengileko, iliZwi lakhe nabantu bakhe. Ukuya esifundweni kusinikela nethuba ‘lokukhuthazana.’ (Rom. 1:11, 12) Udadwethu uSophia wathi: “UJehova, abafowethu nabodadwethu bangasizile bona ngikghodlhelele. Into ebeyiqakatheke khulu kimi kukuya esifundweni. Ngitjheje ukuthi nangisebenza ngamandla esimini nebandleni kuba lula ukuqalana nokugandeleleka.”

18. Khuyini uJehova asipha yona nasiphelelwa mamandla?

18 Nasiphelelwa mamandla asikhumbuleni bona uJehova akakasithembisi ukuthi uzokuqeda imirarwethu ePharadesi kwaphela, kunalokho usithembisa nokuthi uzosisiza siqalane nayo nje. Usipha “isifiso namandla” wokuthi siqalane nemiraro.—Flp. 2:13.

19. UmTlolo webeRoma 8:37-39, usiqinisekisa ngani?

19 Funda kwebeRoma 8:37-39. Umpostoli uPowula usiqinisekisa ngokuthi ayikho into engasihlukanisa nethando lakaZimu. Alo, singabasiza njani abafowethu nabodadwethu abagandelelekileko? Isihloko esilandelako sizosisiza sibone ukuthi singamlingisa njani uJehova ngokuthi sibe nesirhawu begodu sisekele abafowethu nabodadwethu lokha nabagandelelekileko.

INGOMA 44 Umthandazo Womuntu Osesizini

^ isig. 5 Ukugandeleleka isikhathi eside kungasilimaza emzimbeni kulimaze nendlela esizizwa ngayo. Alo-ke, uJehova angasisiza njani nasigandelelekileko? Sizokufunda ngokuthi uJehova wamsiza njani u-Eliya bona aqalane nokugandeleleka. Sizokubuye sifunde nangeembonelo eziseBhayibhelini ezizositjengisa ukuthi kufuze senzeni bona sifumane isizo lakaJehova nasigandelelekileko.

^ isig. 2 Amagama esihlokwenesi atjhugululiwe.

^ isig. 53 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ingilozi kaJehova ivusa u-Eliya ngesineke bese imnikela isikwa namanzi.

^ isig. 55 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umrhubi okungenzeka bekasizukulwana saka-Asafa uthabela ukutlola amarhubo nokubhina namanye amaLevi.