Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 26

Ambuluisha bantu bakuabu bua bapite bimpe ne tunyinganyinga

Ambuluisha bantu bakuabu bua bapite bimpe ne tunyinganyinga

“Nuenu bonso nuikale tshintu tshimue mu lungenyi, nuditeka pa muaba wa bakuabu, nunangangana bikole bu bana ba muntu, numvuilangana luse ne nudipuekesha.”​—1 PET. 3:8.

MUSAMBU WA 107 Tshilejilu tshia Nzambi tshia dinanga

KADIOSHA *

1. Mmushindu kayi utudi mua kuidikija Yehowa, Tatu wetu wa dinanga?

YEHOWA mmutunange bikole. (Yone 3:16) Tudi basue kuidikija Tatu wetu wa dinanga eu. Ke bualu kayi tudi tuditatshisha bua ‘kuditeka pa muaba wa bakuabu, kunangangana bikole bu bana ba muntu, ne kumvuila bantu bonso luse,’ kadi nangananga “bana betu mu ditabuja.” (1 Pet. 3:8; Gal. 6:10) Padi bana betu aba batuilangana ne malu adi abakebela tunyinganyinga, mbimpe tubambuluishe.

2. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

2 Bantu bonso badi basue kulua bena mu dîku dia Yehowa nebapete malu adi abakebela tunyinganyinga. (Mâko 10:29, 30) Bu mudi nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu wenda usemena, ntatu idi mua kuvula. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuambuluishangana bua kuyitantamena? Tumonayi tshidi malu avua mafikile Lota ne Yobo ne Naomi mua kutulongesha. Netumone kabidi imue ntatu idi bena Kristo netu batuilangana nayi lelu ne tshitudi mua kuenza bua kubambuluisha bua bayitantamene.

IKALA NE LUTULU

3. Bilondeshile 2 Petelo 2:7, 8, ndipangadika kayi dibi divua Lota muangate? Diakakebesha tshinyi?

3 Lota uvua muangate dipangadika dibi pavuaye muye kusomba munkatshi mua benzavi ba kalanda musenga ba mu Sodoma. (Bala 2 Petelo 2:7, 8.) Buloba buvua Lota muye kusombela buvua ne bubanji bua bungi, kadi wakapeta ntatu ya bungi bua muvuaye musombelamu. (Gen. 13:8-13; 14:12) Bidi bimueneka ne: mukajende wakalua kunanga tshimenga atshi anyi bamue bantu bavuamu bikole, kumufikishabi ne ku dibenga kutumikila Yehowa. Wakafua pavua Nzambi mulokeshamu kapia ne sufre. Kadi bua bana bende ba bakaji babidi? Bavua bababangile kudi nsongalume ivua mishale kufua mu Sodoma. Lota wakajimija nzubu wende ne bintu biende; ne bualu buvua bumusame bikole ku muoyo ndufu lua mukajende. (Gen. 19:12-14, 17, 26) Tshikondo tshionso tshivua malu matonde Lota atshi, Yehowa uvua mupange kuikala nende lutulu anyi? Tòo.

Yehowa wakumvuila Lota luse, kutumaye banjelu bua kumupandisha yeye ne dîku diende (Tangila tshikoso 4)

4. Mmushindu kayi uvua Yehowa muleje Lota lutulu? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

4 Nansha muvua Lota musungule bua kusombela mu Sodoma, Yehowa wakamumvuila luse, kutumaye banjelu bua kumusungila yeye ne dîku diende. Kadi pamutu pa Lota kutumikila diakamue dîyi dia banjelu dia kumbuka mu Sodoma lukasa, yeye uvua “ujingakana.” Banjelu bakadimona benzejibue bua kumukuata ku tshianza, bobu kumupatula yeye ne dîku diende mu tshimenga. (Gen. 19:15, 16) Pashishe kumuambilabu bua kunyemena ku buloba bua mikuna. Kadi pamutu pa kutumikila Yehowa, Lota wakalomba bua kuya mu tshimenga kampanda tshivua pabuipi apu. (Gen. 19:17-20) Yehowa wakamuteleja ne lutulu, yeye kumuanyishila. Lota wakalua kutshina bua kusombela mu tshimenga atshi, kuyaye mu buloba bua mikuna, muaba menemene uvua Yehowa mumuambile kumpala bua kuya. (Gen. 19:30) Yehowa uvua mumuleje lutulu mu mushindu wa dikema! Mmunyi mutudi mua kumuidikija?

5-6. Leja mutudi mua kutumikila 1 Tesalonike 5:14 patudi tuidikija Nzambi.

5 Anu bu Lota, muena Kristo netu udi mua kuangata mapangadika mabi, pashishe kumukebelawu ntatu. Bualu bua nunku bobu buenzeke, tudi mua kuenza tshinyi? Muoyo udi mua kutusaka bua kumutuisha, tumuambila ne: mmupuole tshivuaye mukune; tuetu bambe nanku katuena bashime to. (Gal. 6:7) Kadi bualu buimpe butudi mua kuenza nkuidikija mushindu uvua Yehowa muambuluishe Lota. Mushindu kayi?

6 Yehowa wakatuma banjelu bua kudimuija Lota ne kumuambuluisha kabidi bua kupanduka ku dibutuka dia Sodoma. Bia muomumue, tuetu bamone ne: muena Kristo netu udi wenza bualu budi mua kumukebela ntatu, tudi petu mua kumudimuija. Kadi tudi kabidi mua kukeba mushindu wa kumuambuluisha. Nansha yeye ne lujoko ku ditumikila mibelu ya mu Bible itudi tumupesha, mbimpe tuikale ne lutulu. Tuenze malu bu banjelu babidi abu. Pamutu pa kutshioka ne kulekela muanetu, mbimpe tukebe tshia kuenza bua kumuambuluisha. (1 Yone 3:18) Tudi mua kuenza anu bu ne: tudi bamukuate ku tshianza, mmumue ne: tumuleja mudiye mua kutumikila mibelu mimpe itudi tumupesha.​—Bala 1 Tesalonike 5:14.

7. Mmunyi mutudi mua kumona bana betu mushindu uvua Yehowa umona Lota?

7 Yehowa uvua mua kuikala muimanyine pa bilema bia Lota, kadi kakenza nanku to. Wakalua kuenzeja mupostolo Petelo bua kufunda ku bukole bua nyuma muimpe, wamba bua Lota ne: uvua muntu muakane. Tudi ne disanka dia bungi bua mudi Yehowa utubuikidila bilema! (Mis. 130:3) Tudi mua kumona bana betu mushindu uvua Yehowa umona Lota anyi? Eyowa. Tuetu tuimanyina pa ngikadilu yabu mimpe, nebikale bipepele bua kuikala nabu lulutu. Bidi mua kubasaka bua kuitaba diambuluisha dietu.

IKALA UMVUILANGANA LUSE

8. Luse nelutusake bua kuenza tshinyi?

8 Yobo uvua mushilangane ne Lota. Yeye kavua muangate dipangadika dibi to, kadi uvua pende mukenge. Wakapeta ntatu mibi menemene. Wakajimija bintu biende, kuluaye muntu tshianana ku mêsu kua bantu, ne kusamaye bikole. Bualu bubi menemene mbua ne: yeye ne mukajende bakafuisha bana babu bonso. Balunda bende basatu ba dishima bakamubanda pabu ne malu a dishima pavuabu balue bua kumusamba. Kudi bualu buvua bubapangishe bua kumumvuila luse. Mbualu kayi abu? Kabavua bakebe bua kumvua tshivua tshimuenzekela menemene to. Ke bualu kayi, bakamona malu mu mushindu mubi, kubangabu kupisha Yobo bibi menemene. Tshia kuenza ntshinyi bua kuepuka tshilema tshia buena etshi? Mbimpe tumanye ne: anu Yehowa ke udi mumanye malu onso a nsombelu udi mutulukile muntu. Padi muena Kristo netu udi mu lutatu wakula, tumuteleje ne ntema yonso ne tudienzeje kabidi bua kumvua mudiye umvua. Dîba adi netuleje ne: tudi tuditeka pa muaba wende ne muoyo mujima.

9. Luse nelutukande bua kuenza tshinyi? Bua tshinyi?

9 Luse nelutukande bua kumuangalaja malu a dishima bua ntatu idi bantu bakuabu nayi. Muena biambamba anyi muena bijanu kena ukolesha tshisumbu to, udi utshibumbula. (Nsu. 20:19; Lomo 14:19) Mmuntu mubi udi wamba mêyi kaayi melela meji. Mêyi ende au adi mua kukumbajila muntu udi utata au lutatu pa lukuabu. (Nsu. 12:18; Ef. 4:31, 32) Kadi bualu buimpe butudi mua kuenza nkuimanyina pa ngikadilu mimpe ya muntu ne kukeba mushindu utudi mua kumuambuluisha bua kutantamena ntatu yende.

Muena Kristo netu yeye wakula ‘mêyi a tshiakulakula,’ muteleja ne lutulu; muambila mêyi a kumukolesha nawu mu tshikondo tshikumbanyine (Tangila tshikoso 10-11) *

10. Mêyi adi mu Yobo 6:2, 3 adi atulongesha tshinyi?

10 Bala Yobo 6:2, 3. Kuvua misangu ivua Yobo muambe ‘mêyi a tshiakulakula.’ Kadi wakalua kuitaba ne: malu avuaye muambe au kaavua mimpe to. (Yobo 42:6) Bia muomumue lelu, muntu udi mu lutatu udi mua kuamba mêyi a tshiakulakula, kadi ulua kunyingalala pashishe bua bivuaye muambe. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza? Pamutu pa kumubipisha, tuikale ne luse. Tuvuluke ne: Yehowa kavua mulongolole bua tuikale tutuilangana ne ntatu ne tuyinganyinga bitudi nabi lelu eu to. Nunku padi mutendeledi wa Yehowa wa lulamatu wamba mêyi avuaye kayi muelele meji padiye ne tunyinganyinga tukole, kabitukemeshi to. Nansha yeye muakule tshiakulakula bua Yehowa anyi mutuambe tuetu, katumufiikidi munda diakamue anyi katumupishi bua malu adiye wamba to.​—Nsu. 19:11.

11. Padi bakulu bapeshangana mibelu, mmunyi mudibu mua kuidikija Elihu?

11 Kudi misangu idibi mua kukengela kupesha muntu udi mu lutatu mibelu anyi kumupingaja mu njila. (Gal. 6:1) Ntshinyi tshidi bakulu mua kuenza? Mbimpe bidikije Elihu. Elihu wakaditeka pa muaba wa Yobo ne muoyo mujima, yeye kumuteleja. (Yobo 33:6, 7) Wakabela Yobo anu pavuaye mujingulule bimpe tshivuaye usua kuamba. Bakulu badi bidikija Elihu badi bateleja muntu ne ntema yonso ne baditatshisha bua kumvua lutatu luende. Dîba adi mibelu yamupeshabu neyilenge muoyo wende bipepele.

IKALA WAKULA NE MÊYI A BUSAMBI

12. Lufu lua bayende wa Naomi ne lua bana bende ba balume babidi luakamuenzela tshinyi?

12 Naomi uvua muntu wa lulamatu uvua munange Yehowa. Kadi panyima pa lufu lua bayende ne lua bana bende babidi ba balume, wakajinga kuangata dîna dia “Mala” didi diumvuija ne: “Bululu.” (Luta 1:3, 5, 20, dim., 21) Luta, mukaji wa muanende, wakashala nende mu ntatu yende yonso. Wakamuambuluisha ne bivuaye nabi dijinga, ne uvua kabidi umusamba ne mêyi mimpe. Wakakula ne muoyo mujima, uleja Naomi muvuaye mumunange ne musue kumukuatshisha.​—Luta 1:16, 17.

13. Bua tshinyi bidi bikengela kukuatshisha muntu udi mufuishe muena dibaka nende?

13 Padi muena Kristo netu ufuisha muena dibaka nende, udi ukengela diambuluisha. Mulume ne mukajende badi anu bu mitshi ibidi idi mikole kaba kamue. Padi bidimu bienda bipita, miji yayi idi yenda ipindakanangana. Bobu bupule mutshi umue bajule ne miji yawu, bidi mua kutatshisha mutshi udi ushala au bikole. Bia muomumue, padi muntu ufuisha muena dibaka nende, udi mua kushala ne kanyinganyinga kakole matuku a bungi menemene. Paula, * uvua bayende mufue lufu lua tshikoso, udi wamba ne: “Nsombelu wanyi wakashintuluka bibi menemene, meme kudimona mushale tshiyi wa kunkuatshisha. Mvua mujimije mulunda wanyi wa pa muoyo. Mvua nkuatshila bayanyi kalu ne kalu konso. Uvua nanyi mu masanka ne mu ntatu. Uvua unteleja pamvua mmukuatshila ivua mintonde. Ngakumvua anu bu ne: bavua bankose mu bitupa bibidi.”

Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kukuatshisha muntu udi mufuishe muena dibaka nende? (Tangila tshikoso 14-15) *

14-15. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kusamba muntu udi mufuishe muena dibaka nende?

14 Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kusamba muntu udi mufuishe muena dibaka nende? Bualu bua mushinga butudi ne bua kuanji kuenza nkuyukila nende nansha tuetu tudimona katuyi bakumbane anyi katuyi bamanye menemene tshia kumuambila. Paula utukadi batele udi wamba ne: “Ndi mumanye ne: padi muntu mufuishe, bitu bitatshisha bantu mu lungenyi bobu bakeba kumusamba. Batu batshina ne: badi mua kulua kupatula dîyi dibi. Kadi mbimpe kuamba nansha tshiudi wela meji ne: katshiena tshikumbana atshi pamutu pa kushala mupuwe.” Muntu udi mufuishe katu pamuapa ukeba anu bua tumuambile bualu bunene bua mushinga to. Paula udi wamba ne: “Pavua balunda banyi bangambila tshianana muvua lufu lua bayanyi lubatonde, bivua bindenga ku muoyo bikole.”

15 William udi mufuishe mukajende kukadi bidimu ndambu udi wamba ne: “Patu bantu balonda malu mimpe a mukajanyi, bitu binsankisha bikole, binjadikila ne: bavua bamunange ne bavua bamunemeka. Bitu bingambuluisha bikole. Mêyi abu au atu ankolesha bualu mvua munange mukajanyi bikole ne tukavua benze anu bu mukaba ne tshilamba.” Bianca ukadi mufuishe bayende udi wamba pende ne: “Patu bena Kristo nanyi basambila nanyi ne bambadila mvese umue anyi ibidi, bitu binkolesha. Patubu balonda malu mimpe a bayanyi ne patubu banteleja panyi dîba dintu ndonda malu ende, bitu bingambuluisha bikole.”

16. (a) Ntshinyi tshitudi ne bua kutungunuka ne kuenzela muntu udi mufuishe? (b) Bilondeshile Yakobo 1:27, tudi ne mudimu kayi?

16 Anu muvua Luta mulamate Naomi ukavua mukaji mukamba, bidi bikengela tutungunuke ne kukuatshisha bantu badi bafuishe. Paula utukadi batele udi wamba ne: “Patshivua bayanyi ufuilaku, bantu bakankuatshisha bikole menemene. Kadi panyima pa matuku, bakapingana ku malu abu; pabi lufu lua bayanyi luvua lushintulule malu onso. Bantu batu bapua muoyo ne: bidi bikengela kutungunuka ne kukuatshisha muntu udi mufuishe munkatshi mua ngondo anyi bidimu bia bungi. Kadi bobu bajingulule bualu ebu ne babuenze, nebimuambuluishe bikole menemene.” Bushuwa, bantu mbashilangane. Bamue batu bibidilangana ne nsombelu wabu mupiamupia au lukasa. Bua bakuabu, padibu benza bualu buonso buvuabu benza ne wabu udi mufue, badi bamuvuluka ne bidi bibanyingalaja bikole. Mushindu udi bantu banyingalala padibu bafuisha mmushilangane. Tuvuluke ne: Yehowa mmutupeshe diakalenga ne mudimu wa kutabalela bantu badi bafuishe bena dibaka nabu.​—Bala Yakobo 1:27.

17. Bua tshinyi bidi bikengela kukuatshisha bantu badibu babenge kudi bena dibaka nabu?

17 Bantu bakuabu badi ne tunyinganyinga tukole bua mudi bena dibaka nabu bababenge. Bayende wa Joyce uvua mumubenge, muye kudi mukaji mukuabu. Joyce udi wamba ne: “Bu bayanyi mufue, tshivua mua kuikala ne kanyinganyinga ka buena kandi naku bua mudiye mumbenge to. Bu yeye mufue bua njiwu kampanda anyi bua disama, kabivua mua kuikala ku disua diende to. Kadi mu bualu ebu, bayanyi uvua mumbenge ku bukole. Ngakadimona bu muntu muimansha wa kutuila mate.”

18. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuambuluisha muntu udi katshiyi ne muena dibaka nende?

18 Patudi tuenzela muntu udi katshiyi ne muena dibaka nende malu mimpe, tudi tumuleja mutudi bamunange. Bu mudiye mushale nkayende, udi dijinga ne balunda bimpe. (Nsu. 17:17) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuleja ne: udi mulunda wende? Udi mua kumubikila bua kudia nende katshiakudia. Udi kabidi mua kumulomba bua nuye kudiolola anyi bua kuyisha nende. Bukuabu bualu, udi mua kumubikila ku misangu mu ntendelelu wenu wa mu dîku. Wewe wenza nunku, Yehowa neasanke bualu udi “pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke” ne ‘mmukubi wa bakaji bakamba.’​—Mis. 34:18; 68:5.

19. 1 Petelo 3:8 udi utulomba bua kuenza tshinyi?

19 Mu matuku makese emu, pakokesha Bukalenge bua Nzambi pa buloba, ‘netupue makenga onso muoyo.’ Tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu tshikondo tshikala ‘malu a kale kaayi atuvuila kabidi mu lungenyi, anyi atubanda kabidi ku muoyo to.’ (Yesh. 65:16, 17) Pakuamba tshikondo atshi tshilue, tuikale tukuatshishangana ne tuleja mu mêyi ne mu bienzedi ne: tudi banange bena mu dîku dietu dia bena Kristo bonso.​—Bala 1 Petelo 3:8.

MUSAMBU WA 111 Malu atudi ne bua kusankila

^ tshik. 5 Lota ne Yobo ne Naomi bavua batendeledi ba Yehowa ba lulamatu, kadi bavua bapete malu avua mabakebele tunyinganyinga. Tshiena-bualu etshi netshiakule bua tshidi malu avua mabafikile mua kutulongesha. Lelu eu tudi ne bana betu badi ne ntatu. Nunku tshiena-bualu etshi netshileje kabidi bua tshinyi bidi ne mushinga bua tuetu kuikala nabu lutulu, kubumvuila luse, ne kuakula nabu ne mêyi a busambi.

^ tshik. 13 Tudi bashintulule mêna mu tshiena-bualu etshi.

^ tshik. 57 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume mufiike munda, wakula ‘mêyi a tshiakulakula,’ mukulu umuteleja ne lutulu luonso. Pashishe, tshiji tshia muanetu eu tshimane kujika, mukulu udi umupesha mibelu mimpe.

^ tshik. 59 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume ne mukajende basombe bayukila ne muanetu udi ufuma ku difuisha mukajende. Badi benda batangila foto, bavuluka malu mimpe a mukajende au.