Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 26

Ncedisa Abakhathazekileyo

Ncedisa Abakhathazekileyo

“Lonke kufanele libe ngqondonye, libe lesisa esikhulu, lithande abazalwane ngenhliziyo yonke, libe lozwelo kakhulu futhi lithobeke.”​—1 PHET. 3:8.

INGOMA 107 Indlela Yothando

ESIZAKUFUNDA *

1. Singamlingisela njani uBaba wethu olothando uJehova?

UJEHOVA uyasithanda kakhulu. (Joh. 3:16) Lathi sifuna ukuba lothando njengaye. Yikho siyazama ukuba ‘lesisa esikhulu, ukuthanda abazalwane ngenhliziyo yonke, lokuba lozwelo kakhulu’ kubo bonke abantu kodwa ikakhulu kulabo “abangabemuli yethu yabakholwayo.” (1 Phet. 3:8; Gal. 6:10) Sifuna ukubanceda abafowethu labodadewethu nxa besebunzimeni.

2. Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?

2 Izinhlupho kazisoze zibaceze labo abafuna ukukhonza uJehova. (Mak. 10:29, 30) Kumele ukuthi zizakuba zinengi njengoba umumo lo ususiyaphela. Pho singabanceda njani abanye? Asiboneni ukuthi singafundani kulokho okwenzakala kuLothi, uJobe loNawomi. Sizaphinda sixoxe ngokunye okukhathaza abafowethu labodadewethu, besesibona ukuthi singenzani ukuze sibancede.

BABEKEZELELE

3. Yisiphi isinqumo esibi esenziwa nguLothi esivezwa ku-2 Phetro 2:7, 8 futhi kuyini okwamehlelayo?

3 ULothi wenza isinqumo esibi ngesikhathi ekhetha ukuyahlala phakathi kwabantu beSodoma ababexhwalile. (Bala u-2 Phetro 2:7, 8.) Wayekhethe indawo enhle sibili kodwa esekhonale wehlelwa zinhlupho ezinengi. (Gen. 13:8-13; 14:12) Kukhanya umkakhe wayeyithanda kakhulu indawo ababehlala kuyo kumbe abanye abantu bakhona okokuthi wacina esesehluleka ukulalela uJehova. Wafa ngesikhathi uNkulunkulu esenza ukuthi kune umlilo lesalufa eSodoma. Amadodakazi kaLothi amabili wona afelwa ngamadoda ayesethembisane lawo. Indlu kaLothi lempahla yakhe kwatshabalala futhi okwaba buhlungu kakhulu yikuthi wafelwa ngumkakhe. (Gen. 19:12-14, 17, 26) UJehova wayekela yini ukumbekezelela uLothi ngesikhathi esehlelwa yizinto lezi? Hatshi.

UJehova watshengisa isihawu ngokuthuma izingilosi zakhe ukuthi ziyehlenga uLothi lemuli yakhe (Khangela indima 4)

4. UJehova wambekezelela njani uLothi? (Khangela umfanekiso ongaphandle.)

4 Lanxa uLothi wayekhethe ukuyahlala eSodoma, uJehova wamtshengisa umusa ngokuthuma izingilosi ukuthi ziyemhlenga yena kanye lemuli yakhe. Izingilosi zamtshela ukuthi aphange aphume eSodoma kodwa yena wayelokhu ‘etomatoma.’ Zacina zisenza okokumbamba ngesandla kanye lamadodakazi akhe zabakhipha edolobheni. (Gen. 19:15, 16) Ngemva kwalokho zamtshela ukuthi abalekele ezintabeni. ULothi kazange alalele uJehova kodwa wacela ukuya edolobheni elaliseduze. (Gen. 19:17-20) UJehova wambekezelela wamlalela futhi wamvumela ukuthi aye edolobheni lelo. Ngokuhamba kwesikhathi wayesesesaba ukuhlala endaweni le, wasesiya ezintabeni lapho uJehova ayevele emtshele ukuthi ayekhona. (Gen. 19:30) UJehova watshengisa ukuthi uyabekezela sibili. Thina singamlingisela njani?

5-6. U-1 Thesalonika 5:14 usinceda njani ukuthi silingisele uJehova?

5 Kwesinye isikhathi umfowethu loba udadewethu angenza isinqumo esibi njengoLothi abesengena emanyaleni. Sizakwenzani nxa kungenzakala into enjalo? Singalingeka ukumtshela ukuthi uvuna akuhlanyeleyo futhi siyabe singaqambi manga. (Gal. 6:7) Kodwa okungcono esingakwenza yikumnceda ngendlela uJehova anceda ngayo uLothi. Singakwenza njani lokho?

6 Izingilosi ezathunywa nguJehova zazingalandanga ukuzoxwayisa uLothi kuphela kodwa zazizomncedisa lokuthi aphume eSodoma. Lathi kumele simlimukise umfowethu nxa simbona esephambuka. Kodwa kulokunye esingakwenza. Kumele simbekezelele lanxa ephuza ukulalela iseluleko seBhayibhili. Akumelanga sikhalale loba sizehlukanise lomfowethu kodwa kumele silingisele izingilosi ezimbili ngokumnceda ngezinye izindlela. (1 Joh. 3:18) Kungadingeka ukuthi simncedise alalele iseluleko seBhayibhili asinikiweyo.​—Bala u-1 Thesalonika 5:14.

7. Singamlingisela njani uJehova endleleni aphatha ngayo uLothi?

7 Lanxa uLothi wayephambanisa, uJehova wakhangela okuhle akwenzayo yikho ngemva kwesikhathi waphefumulela umphostoli uPhetro ukuthi abhale ngaye esithi wayeyindoda elungileyo. Kuyasithokozisa ukwazi ukuthi uJehova uyasithethelela nxa singaphambanisa. (Hubo. 130:3) Singamlingisela njani endleleni aphatha ngayo uLothi? Ngokukhangela okuhle okwenziwa ngabafowethu labodadewethu. Singenza njalo sizenelisa ukubabekezelela futhi kuzakuba lula ukuthi basilalele nxa sibanceda.

BAZWELE

8. Sizakwenzani nxa sibazwela abanye?

8 UJobe wehlelwa yibunzima kodwa abubangelwanga yikuthi wenza isinqumo esibi. Walahlekelwa yimpahla yakhe, wasala engaselasithunzi emphakathini njalo wagula. Okwaba buhlungu kakhulu yikuthi yena lomkakhe bafelwa ngabantwana. UJobe waphinda wachothozwa ngamadoda amathathu ayezenza abangane bakhe. Kuyini okunye okwenza amadoda la angamzweli uJobe? Kawazange azihluphe ngokufuna ukuzwisisa okwakusenzakala kuye. Khonokho kwenza amcabangela izinto ezingayisizo futhi amahlulela kubi. Kuyini okungasinceda ukuthi singenzi njengawo? Yikukhumbula ukuthi uJehova nguye yedwa okwazi konke okwenzakala empilweni yomuntu. Okunye yikulalelisisa nxa umuntu okhathazekileyo ekhuluma lokuzama ukuzwa ubuhlungu angabe ebuzwa. Nxa singenza njalo siyabe sitshengisa ukuthi siyabazwela abafowethu labodadewethu.

9. Kuyini esingasoze sikwenze nxa silozwelo futhi kungani singeke sikwenze?

9 Nxa sibazwela abanye kasisoze sihambe sikhuluma kubi ngenhlupho ezibehlelayo. Umuntu onyeyayo kalakhi ibandla kodwa uyalidiliza. (Zaga. 20:19; Rom. 14:19) Kalamusa njalo ukukhuluma kwakhe engacabanganga kufanana lokuhlikihlela ibilebile esilondeni salowo ophakathi kobunzima. (Zaga. 12:18; Efe. 4:31, 32) Esingakwenza yikuzama ukudinga okuhle akwenzayo lokucabanga ukuthi singamnceda njani ngohlupho alalo.

Lalela ngesineke nxa umzalwane ekhuluma amazwi ‘abhedayo’ ubusumduduza ngesikhathi esifaneleyo (Khangela indima 10-11) *

10. Sifundani emazwini akuJobe 6:2, 3?

10 Bala uJobe 6:2, 3. UJobe wake wakhuluma amazwi ‘abhedayo.’ Kodwa ngokuhamba kwesikhathi wavuma ukuthi ezinye izinto ayezikhulumile zazingaqondanga. (Jobe. 42:6, NW) Lamuhla umuntu osebunzimeni angenza njengoJobe ngokukhuluma amazwi angazisola ngawo ngokuhamba kwesikhathi. Kumele senzeni nxa angakhuluma amazwi anjalo? Kumele simzwele kulokuthi simsole. Phela uJehova wayengahlosanga ukuthi sikhathazeke futhi sehlelwe zinhlupho. Yikho akumangalisi ukuthi inceku kaJehova ethembekileyo ikhulume amazwi abhedayo nxa isebunzimeni. Lanxa ingaze ikhulume izinto ezingaqondanga ngoJehova kumbe ngathi akumelanga sihle siyizondele loba siyahlulele.​—Zaga. 19:11.

11. Abadala bangamlingisela njani u-Elihu?

11 Kwesinye isikhathi umuntu osebunzimeni kungadingeka ukuthi elulekwe loba alaywe. (Gal. 6:1) Abadala kumele bakwenze njani lokho? Kumele balingisele u-Elihu owatshengisa uzwelo lapho elalele uJobe. (Jobe. 33:6, 7) U-Elihu weluleka uJobe eseyizwisisile indlela ayecabanga ngayo. Abadala bangalingisela u-Elihu ngokulalelisisa nxa umuntu osebunzimeni ekhuluma langokuzama ukuzwisisa uhlupho aphakathi kwalo. Nxa bangenza njalo, iseluleko abazamnika sona sizathophela enhliziyweni.

BADUDUZE

12. UNawomi wezwa njani esefelwe ngumkakhe lamadodana akhe?

12 UNawomi wayengowesifazana othembekileyo futhi othanda uJehova. Kodwa ngemva kokufelwa ngumkakhe lamadodana akhe amabili wayesefuna ukuntshintsha ibizo abe nguMara okutsho “Ukuba Munyu.” (Ruthe. 1:3, 5, 20, 21) Umalukazana wakhe uRuthe kazange amtshiye lanxa wayesebunzimeni. Kamncedisanga ngezinto ayezidinga kuphela kodwa waphinda wamduduza. Watshengisa ukuthi uyamthanda uninazala lokuthi uzimisele ukumsekela ngokukhuluma amazwi asuka enhliziyweni.​—Ruthe. 1:16, 17.

13. Kungani kumele sisekele labo abafelwe ngomkabo?

13 Umfowethu kumbe udadewethu ofelwe ngumkakhe uyabe edinga ukuthi simsekele. Abantu abatshadileyo bangafaniswa lezihlahla ezimbili ezihlanyelwe eduze duze. Ngokuhamba kweminyaka impande zezihlahla lezi ziyanxibana. Nxa esinye singaquphuka sife, esiseleyo siyaphambaniseka kakhulu. Kuyafanana lomuntu ofelwe ngumkakhe, angasala esizwa ubuhlungu okwesikhathi eside. UPaula * owafelwa ngumkakhe uthi: “Impilo yaphonguthi phithi futhi ngezwa ngiphela amandla. Ngasengilahlekelwe ngumngane wami omkhulu. Akulanto engangimfihlela yona futhi wayelami ebuhleni lasebubini. Wayengilalela nxa ngimtshela inhlupho zami. Ngezwa ubuhlungu obukhulu sibili.”

Singabasekela njani labo abafelwe ngomkabo? (Khangela indima 14-15) *

14-15. Singamduduza njani umuntu ofelwe ngumkakhe?

14 Singamduduza njani umuntu ofelwe ngumkakhe? Kumele siqale ngokukhuluma laye lanxa singabe singakhululekanga ukwenza njalo loba singakwazi ukuthi sizakuthini. UPaula esike sakhuluma ngaye uthi: “Ngiyazwisisa ukuthi abantu abakhululekanga ukukhuluma ngokufa. Bayabe besesaba ukuthi bangakhuluma izinto ezizakhuba ofelweyo. Kodwa kungcono ukukhuluma kulokuzithulela.” Umuntu ofelweyo engabe engakhangelelanga ukuthi sikhulume into emangalisayo. UPaula uthi: “Kwakungiduduza ukuzwa abanye besitsho amazwi ajayelekileyo athi, ‘Langenhlupho lezo.’”

15 UWilliam oseleminyaka wafelwa ngunkosikazi uthi: “Ngiyathokoza nxa abanye bengixoxela okuhle abakukhumbulayo ngomkami ngoba kwenza ngibe leqiniso lokuthi wayethandwa njalo ehlonitshwa. Ukungisekela kwabo ngalindlela kuyangiqinisa sibili. Amazwi abo ayangiduduza ngoba umkami wayeligugu kimi futhi wayengisekela ezintweni ezinengi.” Umfelokazi okuthiwa nguBianca uthi: “Kuyangiduduza nxa abanye bekhuleka lami futhi bengibalela amavesi. Ngiyaqina nxa ngibezwa bekhuluma ngomkami njalo bengilalela nxa ngikhuluma ngaye.”

16. (a) Kuyini esingakwenza ukuze sincede umuntu ofelweyo? (b) Yiwuphi umlandu esilawo okukhulunywa ngawo kuJakhobe 1:27?

16 URuthe kazange amtshiye uNawomi owayengumfelokazi yikho lathi kumele siqhubeke sisekela labo abafelweyo. UPaula okuke kwakhulunywa ngaye uthi: “Abantu bangisekela kakhulu ngisanda kufelwa ngumkami. Kwathi ngokuhamba kwesikhathi baziqhubekela nje ngempilo zabo. Kodwa eyami impilo yayisintshintshe kakhulu. Kungaba kuhle ukuthi abantu baqhubeke besekela abafelweyo okwezinyanga loba okweminyaka.” Abantu batshiyene njalo indlela abenza ngayo nxa befelwe kayifanani. Kwabanye isilonda sokufelwa siyaphangisa ukuphola kodwa abanye bayathunukala nxa besenza izinto ababezenza labomkabo. Kumele sikhumbule ukuthi uJehova usiphe isibusiso lomlandu wokuncedisa labo abafelwe ngomkabo.​—Bala uJakhobe 1:27.

17. Kungani kumele sisekele labo ababalekelwe ngomkabo?

17 Abanye abatshadileyo kumele balwisane lobuhlungu obukhulu kanye lokukhathazeka okubangelwa yikubalekelwa ngomkabo. UJoyce owabalekelwa ngumkakhe esenzela ukuthatha omunye umfazi uthi: “Ngibona angani ubuhlungu engangizabuzwa aluba umkami wayefile babuyabe bungcono kulalobu engibuzwa ngenxa yokudivosa. Ngabe wayefele engozini yemota loba egulile kwakuyabe kungcono ngoba kwakuyabe kungelanto ayengayenza. Kodwa umkami waqonda ukungibalekela futhi lokhu kwangehlisa isithunzi.”

18. Singenzani ukuze sincede labo abangaselabomkabo?

18 Nxa sisiba lomusa ebantwini abangaselabomkabo siyabe sitshengisa ukuthi siyabathanda. Phela bayabadinga abangane abahle njengoba sebebodwa. (Zaga. 17:17) Ungenzani ukuze utshengise ukuthi ungumngane wabo? Mhlawumbe ungabanxusa ukuthi bazokudla ngakini loba ubacele ukuthi like libethwe ngumoya kwenye indawo kumbe liphume lonke ekutshumayeleni. Kwesinye isikhathi ungabacela ukuthi babuye bazokwenza lani ukukhonza kwemuli. UJehova uzathokoza ungenza njalo ngoba yena “useduze lalabo abalezinhliziyo ezephukileyo” njalo ‘ungumlamuleli’ loba umvikeli wabafelokazi.—Hubo. 34:18; 68:5.

19. U-1 Phetro 3:8 uthi kumele senzeni?

19 Zonke ‘izinhlupheko zizakhohlakala’ nxa uMbuso kaNkulunkulu usubusa emhlabeni futhi sekuseduze ukuthi lokho kwenzakale. Sisilindele ngabomvu isikhathi lapho ‘izinto zakuqala zingasayikukhunjulwa kumbe zifike engqondweni.’ (Isaya. 65:16, 17) Sisalindele lesosikhathi kasiqhubekeni sisekelana futhi sitshengisa ngamazwi langezenzo ukuthi siyabathanda abafowethu labodadewethu.​—Bala u-1 Phetro 3:8.

INGOMA 111 Silezizathu Zokujabula

^ indima 5 ULothi, uJobe loNawomi babethembekile kuJehova kodwa behlelwa zinhlupho empilweni zabo. Esihlokweni lesi sizaxoxa ngokuthi sifundani kulokho okwenzakala kubo. Sizaphinda sixoxe ngokuthi kungani kuqakathekile ukuthi sibekezele, sibe lomusa futhi siduduze abafowethu labodadewethu abasebunzimeni.

^ indima 13 Amabizo asesihlokweni lesi antshintshiwe.

^ indima 57 OKUSEMFANEKISWENI: Umdala webandla ulalele ngesineke ngesikhathi umzalwane ocaphukileyo ekhuluma amazwi ‘abhedayo.’ Ngokuhamba kwesikhathi umzalwane lo useyehlise umoya futhi umdala usemnika iseluleko ngendlela elomusa.

^ indima 59 OKUSEMFANEKISWENI: Indoda lomkayo bakwejise lomzalwane osanda kufelwa ngunkosikazi wakhe. Bakhuluma ngokuhle okwakusenziwa ngumkakhe.