Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Singazivikela Njani Esithiyweni SakaSathana?

Singazivikela Njani Esithiyweni SakaSathana?

NJENGOMBANA isitjhaba sama-Israyeli besizilungiselela ukuyama uMlambo iJordani singene eNarheni yesiThembiso kwafika iimvakatjhi. Iimvakatjhezi bekubafazi ebebangasi ma-Israyeli begodu zamemela amadoda wama- Israyeli emnyanyeni. Isimemweso besingabonakala njengethuba elihle nelingakavami, phela besizowanikela ithuba lokwenza abangani abatjha, lokujida nelokudla kamnandi. Amasiko nokuziphatha kwabafazaba bekungafani nalokho ama-Israyeli ebekakufunde emThethweni kaZimu, nanyana kunjalo kungenzeka amadoda la acabanga ukuthi ‘ayakwazi okulungileko nokumbi. Azokuyelela.’

Kwenzakalani? IBhayibheli ithi: “Amadoda athoma ukungwadla namadodakazi wakwaMowabi.” Kuhlekuhle abafazaba bebafuna amadoda wakwa-Israyeli alotjhe abosingazimu. Ngilokho amadoda la akwenzako. Yeke kuyazwisiseka ukuthi ilaka lakaJehova “lavutha ngama-Israyeli.”—Num. 25:1-3.

Ama-Israyeli lawo aphula umThetho kaZimu ngeendlela ezimbili: Alotjha iinthombe begodu aziphatha kumbi ngokomseme. Iinkulungwana zafa ngebanga lokungalaleli kwawo uZimu. (Eks. 20:4, 5, 14; Dut. 13:6-9) Khuyini eyenza isenzo samadoda la saba simbi khulu? Sikhathi abakhetha ukuziphatha kumbi ngaso. Phela ngathana amadoda la akhenge aphule umThetho kaZimu, iinkulungwana zama-Israyeli bezizokuyama uMlambo iJoridani zingene eNarheni yesiThembiso.—Num. 25:5, 9.

Nakakhuluma ngesehlakalweso umpostoli uPowula watlola wathi: “Izintwezi zenzeka kibo bona zibe ziimbonelo, zatlolwa ukuze zibe siyeleliso kithi abafikelwe kuphela kwephaseli.” (1 Kor. 10:7-11) Asinakho nokuncani ukuzaza bokuthi kwamthabisa khulu uSathana ukubona ama-Israyeli lawo ona kuJehova begodu angavunyelwa ukungena eNarheni yesiThembiso. Yeke kuqakathekile bona sifunde emitjhaphwenawo ngombana siyazi ukuthi uSathana angathaba khulu nakangasivimbela bona singene ephasini elitjha.

ISITHIYO ESIYINGOZI

USathana uthiya amaKrestu namhlanjesi begodu usebenzisa amaqhinga aziko ukuthi akhe aphumelela ngaphambili. Njengombana sifundile endabeni yama-Israyeli, wasebenzisa ukuziphatha kumbi ngokomseme. Ukuziphatha kumbi ngokomseme kusesesithiyo esiyingozi nesikhathini sethu. Indlela enamandla ayisebenzisako ziinthombe zomseme ezisilapheleko.

Namhlanjesi umuntu angabukela iinthombe zomseme ezisilapheleko abanye bangazi. Ekadeni umuntu obekafuna ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko bekutlhogeka bona aye ebhayisikobho etjengisa amamuvi asilapheleko namkha aye esitolo esithengisa iincwadi ezineenthombe zomseme ezisilapheleko. Nokho kungenzeka abanengi bebangayi eendawenezo ngombana bebaneenhloni zokuthi abanye abantu bazobabona. Kuhluke khulu namhlanjesi ngombana umuntu angabukela iinthombe zomseme ezisilapheleko emsebenzini namkha ngekoloyini. Eenarheni ezinengi indoda namkha umfazi bangabukela iinthombe zomseme ezisilapheleko ngendlini.

Akupheleli lapho, abofunjathwako benze kwaba lula ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko. Abantu bangabukela iinthombe ezisilapheleko nabakhambako endleleni, nabakhwele iimbhesi namkha iintimela.

Njengombana kulula kangaka ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko nokufihla ukuthi umuntu uyazibukela, isenzwesi silimaza abantu abanengi ukudlula ekadeni. Abantu ababukela iinthombe zomseme ezisilapheleko balimaza imitjhadwabo, isithunzi sabo nonembezabo. Okumbi khulu kukuthi babeka ubuhlobo babo noZimu engozini. Akunakuzaza ukuthi ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko kuyabalimaza abazibukelako. Eenkhathini ezinengi kubatjhiya balimele ngokwamazizo. Okubuhlungu kukuthi kungathatha isikhathi eside bona baphole begodu kubatjhiya neembazi.

Okuthabisako kukuthi uJehova angasivikela esithiyweni sakaSathanesi. Nokho nasifuna uJehova asivikele kufanele ‘simlalele’ ngeenhliziyo zoke singafani namadoda wakwa-Israyeli lawa. (Eks. 19:5) Kuqakathekile bona sikhumbule ukuthi uZimu uzihloyile iinthombe zomseme ezisilapheleko. Kubayini sitjho njalo?

ZIHLOYE NJENGOJEHOVA

Akhucabange ngemithetho uZimu ayinikela isitjhaba sakwa-Israyeli. Imithetho le beyihlukile emithethweni yezinye iintjhaba. Beyifana neboda, beyivikela ama-Israyeli iwafundisa nokuthi angenzi izinto ezimbi ebezenziwa ziintjhaba ezinye. (Dut. 4:6-8) Imithetho leyo beyiveza iqiniso eliqakathekileko lokuthi uJehova ukuhloyile ukuziphatha kumbi ngokomseme.

UJehova wakhuluma ngokuziphatha okumbi kweentjhabezi begodu wayelelisa ama-Israyeli wathi: ‘Ningenzi njengombana kwenza abantu benarha yeKanana enginisa kiyo. . . . Inarha isilaphele.’ Yeke bekazobajezisa abantu beKanana. Indlela abantwaba ebebaphila ngayo beyinyenyisa khulu kuZimu kangangokuthi wathi inarha leyo isilaphele.—Lev. 18:3, 25.

Ngitjho nanyana uJehova ajezisa isitjhaba samaKanana, abanye abantu baragela phambili baziphatha kumbi ngokomseme. Ngemva kweminyaka eyi-1 500 umpostoli uPowula wahlathulula indlela abantu ebebaphila namaKrestu ebebangayo, wathi: ‘Abasanawo namancani amazizo wokuziphatha okuhle.’ Kuhlekuhle “bazinikela ekwenzeni amanyala bangabi neenhloni bona benze yoke imihlobo yokusilaphala ngokuba marhamaru.” (Efe. 4:17-19) Nanamhlanjesi abantu abanengi baziphatha kumbi begodu abananhloni. Yeke amaKrestu weqiniso kufanele abalekele ukubukela izinto ezimanyala zephaseli.

Ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko kutjengisa ukungahloniphi uZimu. Phela wasidala ngomfanekiswakhe bewasinikela nengqondo yokubona into elungileko kwembi. Yeke ngokuhlakanipha kwakhe uZimu wasinikela imithetho esisiza eendabeni zomseme. Ihloswakhe bekukukuthi ukuya emsemeni kube yinto abantu abatjhadileko abayithabelako. (Gen. 1:26-28; IzA. 5:18, 19) Kghani abantu abenza iinthombe zomseme ezisilapheleko nabazithuthukisako bayamhlonipha uZimu? Awa banyaza iinkambiso zakaZimu zokuziphatha. Abantu abathuthukisa ukubukelwa kweenthombe zomseme ezisilapheleko badelela uJehova. Yeke uzobahlulela boke abangahloniphi iinkambiso zakhe ngokwenza namkha ngokuthuthukisa izinto ezisilapheleko.—Rom. 1:24-27.

Alo kuthiwani ngabantu ababukela namkha abafunda iincwadi ezikhuthaza ukuziphatha okumbi ngehloso? Abanye bangacabanga ukuthi ukwenza njalo angeze kwabanga umonakalo. Nokho nabenza njalo basekela abantu abangahloniphi imithetho kaJehova. Iye khona kungenzeka ukuthi nabathoma ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko bebangakwenzi ngehloso yokusekela abantu abangahloniphi imithetho kaJehova. Nanyana kunjalo kusebaleni ukuthi abantu abalotjha uZimu kufanele bazihloye iinthombe zomseme ezisilapheleko. IBhayibheli lithi abantu abathanda uJehova kufanele ‘bazonde ubumbi.’—Rhu. 97:10.

Ngitjho nabantu abalwa ngamandla bona bangabukeli iinthombe zomseme ezisilapheleko bangaqalana nobudisi bokulwisana nakho. Phela nasinje sinesono yeke kungatlhogeka bonyana silwisane neemfiso zomseme ezingakalungi. Kanti godu neenhliziyo zethu zingasikhohlisa bona siphule imithetho kaZimu. (Jor. 17:9) Nokho inengi ekhe laba nomraro lo lakghona ukuwuhlula nase liba maKrestu. Ukwazi lokho kungasikhuthaza nange siqalene nomraro lo. Akhuqale bona iliZwi lakaZimu lingakusiza njani bona ungabanjwa sithiyo sakaSathana sokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko.

UNGACABANGI NGOKUZIPHATHA OKUMBI

Njengombana sibonile ekuthomeni ama-Israyeli amanengi avumela imicabango emimbi bona iwalawule, lokho kwawabangela umonakalo omkhulu. Into eyenzeka kuma-Israyeli le ingenzeka nakithi. Umfowabo kaJesu uJakopo wathi: “Ngamunye ulingwa ngokudoswa nangokuyengwa yikanukwakhe. Nje-ke ikanuko nasele ivundile, ibeletha isono.” (Jak. 1:14, 15) Yeke umuntu nange avumela iimfiso ezimbi bona zikhule ngehliziywenakhe manengi amathuba wokuthi aziphathe kumbi. Kuyatjho ukuthi kufanele singacabangi ngezinto ezizokwenza bona siziphathe kumbi ngokwamabhayi.

Nange ubona ukuthi ucabanga khulu ngezinto ezingakwenza bona uziphathe kumbi ungariyadi, thoma khona nje ukuzivikela. UJesu wathi: “Nangabe isandla namkha inyawo lakho likwenza wone, likhuphe ulilahle. . . . Godu, nangabe ilihlo lakho likwenza wone, likhuphe ulilahle.” (Mat. 18:8, 9) Ngokutjho njalo bekangatjho ukuthi kufanele sizilimaze kodwana bekenza isibonelo esitjengisa ukuthi kubayini kuqakathekile ukulwisana nemicabango emimbi. Bekatjengisa nokuthi lokho kufanele sikwenze msinyana. Alo singasisebenzisa njani iselulekwesi naziza endabeni yeenthombe zomseme ezisilapheleko?

Nange ubona iinthombe zomseme ezisilapheleko ungathomi uzikhohlise ngokuthi ‘uyakwazi okulungileko nokumbi. Uzakuyelela.’ Vele uqale eqadi khonokho bese ucima i-TV. Nangabe usebenzisa ikhomphyutha namkha ufunjwathwako vele umcime khonokho. Kunalokho qala izinto eziqakathekileko. Nawenza njalo ungakghona ukulawula imicabangwakho, angeze wayivumela bona ihlale ezintweni ezimbi.

KHUYINI ESINGAYENZA NASELE SILISILE UKUBUKELA IINTHOMBE ZOMSEME EZISILAPHELEKO KODWANA ZISOLO ZIYABUYA EMKHUMBULWENI?

Alo kuthiwani-ke nangabe sele ulisile ukubu- kela iinthombe zomseme ezisilapheleko kodwana zinande ziyafika emkhumbulweni? Iinthombe zomseme nemicabango ephathelene nalokho ayiphumi msinya emkhumbulweni womuntu begodu kabanye ingahlala isikhathi eside khulu. Ingazivelela nanyana kunini. Yeke nange imicabango enjalo ibuya emkhumbulweni ingenza umuntu aziphathe kumbi, kungaba kuskomora. Kungebangelo kuqakathekile ukuthi uhlale uvule amehlo wazi nokuthi khuyini ozoyenza nange iinthombe ezisilapheleko zibuya emkhumbulweni.

Zimisele khulu ukulwela ukuhlala ucabanga ngezinto zakaZimu begodu uziphathe ngendlela emthabisako. Umpostoli uPowula wathi: “Ngiyawudula umzimbami ngiwenze isigqila,” yeke nawe mlingise. (1 Kor. 9:27) Ungathomi uvumele iimfiso ezimbi bona zikulawule. Kunalokho, tjhuguluka ‘ngokwenza butjha ingqondwakho, bona uzibonele ngokwakho okuhle nokwamukelekako nokuyintando kaZimu epheleleko.’ (Rom. 12:2) Khumbula ukuthi ukulawulwa ziimfiso zenyama angeze kusenze sithabe kodwana ukucabanga ngokuvumelana nentando kaZimu nokuziphatha ngendlela afuna siziphathe ngayo kuzosenza sithabe.

Ukulawulwa ziimfiso zenyama angeze kusenze sithabe kodwana ukucabanga ngokuvumelana nentando kaZimu nokuziphatha ngendlela afuna siziphathe ngayo kuzosenza sithabe

Akhulinge ukuthola amavesi azokusiza begodu uwabambe ngehloko. Nawenze njalo uzokukghona ukulwisana nemicabango ezokwenza uziphathe kumbi, ngokuthi qobe nayifikako imicabango le ukhumbule amavesi lawo. Imitlolo enjenga le: IRhubo 119:37; Isaya 52:11; Matewu 5:28; Efesu 5:3; Kolose 3:5; neyoku-1 kwebeThesalonika 4:4-8 izokusiza bona ucabange ngendlela ethabisa uJehova bewubone nokuthi uJehova ufuna uziphathe njani.

Alo yini ekufuze uyenze nange uzizwa ugandeleleka bona ubukele namkha ucabange ngeenthombe zomseme ezisilapheleko? Lingisa uJesu. (1 Pit. 2:21) Phela ngemva kokuthi abhajadiswe uSathana bekasolo amlinga. Wenzani uJesu nase kunjalo? Walwisana naye. Bekuthi qobe uSathana nakamlingako adzubhule umtlolo. Wathi kuSathana: “Suka Sathana!” Ngemva kwalokho uSathana wakhamba. UJesu khenge alise ukulwa noSathana, yeke nawe ungathomi ulahle ithemba. (Mat. 4:1-11) USathana nephasi lakhe bazokusolo balinga ukusenza sicabange ngezinto ezizosenza siziphathe kumbi, nanyana kunjalo bambelela. Phela ungayithumba ipi le. UJehova uzokusiza begodu nawusizwa nguye uzokukghona ukulwisana nomukghwa wokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko.

THANDAZA BEGODU ULALELE UJEHOVA

Ungakulisi ukuthandaza, bawa uJehova bona akusize. UPowula wathi: “Iimbawo zenu azaziwe nguZimu . . . begodu ukuthula kwakaZimu okudlula koke ukuzwisisa kuzokuvikela iinhliziyo zenu nemicabangwenu ngoKrestu Jesu.” (Flp. 4:6, 7) UZimu uzokunikela ukuthula begodu ukuthulokho kuzokusiza bona ulwisane nokwenza isono. Yeke ‘tjhidela kuZimu naye uzokutjhidela kuwe.’—Jak. 4:8.

Into ezokusiza bona uvikeleke eenthiyweni zakaSathana kukuba nobuhlobo obuhle nomBusi wezulu nephasi uJehova. UJesu wathi: “Umbusi wephasi [uSathana] uyeza, begodu akanamandla kimi.” (Jwa. 14:30) Kubayini uJesu aba nesibindi sokutjho njalo? Wathi: “Loyo ongithumileko unami; akhenge angitjhiye ngingedwa, ngombana qobe ngenza izinto ezimthabisako.” (Jwa. 8:29) Yeke nawe nange wenza izinto ezithabisa uJehova qiniseka ukuthi ngeze akuliselela. Balekela isithiyo sokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko, nawenza njalo uSathana angeze akubamba.