1., 2. a) Mis on kristliku koguduse peamine ülesanne, nagu ilmneb tekstist Matteuse 28:18–20? b) Milliseid küsimusi me selles artiklis arutame?

APOSTLID olid ilmselt täis ootusärevust, kui nad kogunesid mäenõlvale. Jeesus oli pärast ülesäratamist öelnud, et kohtub seal nendega. (Matt. 28:16.) See võis olla seesama kord, kui Jeesus „ilmutas ... end ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale”. (1. Kor. 15:6.) Miks kutsus Jeesus oma jüngrid sinna kokku? Selleks, et anda neile põnev ülesanne: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” (Loe Matteuse 28:18–20.)

² Jüngrid, kes neid Jeesuse sõnu kuulsid, hakkasid kuuluma kristlikku kogudusse, mis veidi hiljem moodustati. Selle koguduse peamine ülesanne oli teha inimesi Kristuse jüngriteks. * Tänapäeval on üle kogu maailma kümneid tuhandeid tõeliste kristlaste kogudusi ja nende peamine ülesanne on jäänud samaks. Selles artiklis arutame järgmisi küsimusi. Miks on inimeste jüngriteks tegemise töö nii tähtis? Mida see hõlmab? Kas kõigil kristlastel on selles oma osa? Miks on seda tööd tehes tarvis kannatlikkust?

3. Miks on tekstide Johannese 14:6 ja 17:3 järgi inimeste jüngriteks tegemise töö nii tähtis?

³ Miks on inimeste jüngriteks tegemise töö nii tähtis? Sellepärast et ainult Kristuse jüngrid saavad olla Jumala sõbrad. Lisaks teeb see nende praeguse elu paremaks ja annab lootuse elada igavesti. (Loe Johannese 14:6; 17:3.) Jeesus on usaldanud meile vastutusrikka ülesande, kuid me ei pea seda täitma üksi. Paulus kirjutas enda ja oma lähedaste kaaslaste kohta: „Meie oleme Jumala kaastöölised.” (1. Kor. 3:9.) Millise aulise ülesande on küll Jehoova ja Kristus andnud ebatäiuslikele inimestele!

4. Mida me õpime Ivani ja Matilde kogemusest?

⁴ Jeesuse antud töö toob meile palju rõõmu. Mõtle näiteks Ivani ja ta naise Matilde peale, kes elavad Colombias. Nad kuulutasid ühele noorele mehele Davierile, kes ütles neile: „Ma tahan teha oma elus muudatusi, kuid ei suuda.” Ta tegeles poksimisega, tarvitas narkootikume, liialdas alkoholiga ja elas koos oma tüdruksõbra Erikaga. Ivan räägib: „Me hakkasime tema juures käima. Kuna ta elas ühes kauges külas, pidime tema juurde jõudmiseks sõitma mitu tundi jalgratastega mööda mudaseid teid. Kui Erika hakkas märkama muutusi Davieri suhtumises ja käitumises, ühines temagi piibliuurimisega.” Aja jooksul loobus Davier narkootikumidest, joomisest ja poksimisest. Samuti abiellus ta Erikaga. Matilde ütleb: „Kui Davier ja Erika aastal 2016 ristimisele läksid, meenutasime, kuidas Davier kunagi ütles, et ta tahaks oma elu muuta, kuid ei suuda. Meil olid lausa pisarad silmis.” Kahtlemata oleme väga rõõmsad, kui saame aidata kellelgi Kristuse jüngriks saada.

5. Mida tuleb meil Jeesuse käsule kuuletumiseks kõigepealt teha?

⁵ Jeesuse käsule kuuletumiseks on meil kõigepealt tarvis otsida üles need, kes soovivad õppida Jehoovat tundma. (Matt. 10:11.) Kuna me oleme Jehoova tunnistajad, siis soovime anda tunnistust võimalikult paljudele. Kui järgime Kristuse käsku teha kuulutustööd, tõendame sellega, et oleme tõelised kristlased.

6. Mis aitab olla kuulutustöös edukas?

⁶ Mõni on kohe valmis Piiblit uurima, kuid paljud näivad esmapilgul olevat üsna ükskõiksed. Sel juhul saame ehk nende huvi kasvatada. Et olla selles edukas, on vaja läbimõeldud strateegiat. Esmalt peaks valima teema, mis võiks inimestele huvi pakkuda, ja seejärel mõtlema, kuidas sellest juttu teha.

7. Kuidas võiks vestlust alustada ning miks on tähtis inimesi kuulata ja nende arvamusest lugu pidada?

⁷ Näiteks võid öelda: „Kas võiksin küsida teie arvamust ühes asjas? Paljud probleemid, millega me maadleme, on ülemaailmsed. Mis te arvate, kas oleks vaja üht ülemaailmset valitsust, et need probleemid lahendada?” Seejärel võiksid käsitleda kirjakohta Taaniel 2:44. Või siis küsi: „Mis te arvate, kuidas õpetada lapsi hästi käituma? Mul oleks hea meel teie arvamust kuulda.” Siis aruta piibliteksti 5. Moosese 6:6, 7. Ükskõik mis teema sa valid, on hea mõelda  inimeste peale, kellega sa rääkima hakkad. Kujutle, kui palju head võib tuua see, kui nad saavad teada, mida Piibel tegelikult õpetab. Kui nendega räägid, on tähtis neid ka kuulata ja pidada nende arvamusest lugu. Nii mõistad neid paremini ja nemad omakorda on rohkem valmis sind kuulama.

8. Miks nõuab korduskülastuste tegemine püsivust?

⁸ Enne seda, kui saad hakata kellegagi Piiblit uurima, on vaja teha korduskülastusi ning see võib võtta palju aega ja jõudu. Miks? Inimesed ei pruugi alati kodus olla või on nad hõivatud, kui neid külastame. Samuti on ehk tarvis käia nende juures mitu korda, enne kui nad on valmis alustama piibliuurimist. Pea meeles, et taime kasvamiseks on vaja teda korrapäraselt kasta. Samamoodi võib huvilise armastus Jehoova ja Jeesuse vastu kasvada, kui arutleme temaga korrapäraselt Jumala sõna üle.

9., 10. Miks võib öelda, et igal kuulutajal on siiraste inimeste leidmisel oma osa?

⁹ Igal kuulutajal on siiraste inimeste leidmisel oma osa. Seda tööd võiks võrrelda kadunud lapse otsimisega. Mõtle ühele tõsielujuhtumile, kui üks kolmeaastane poiss ära kadus. Teda hakkas otsima umbes 500 inimest. Lõpuks, 20 tunni pärast, leidis üks vabatahtlik otsija selle poisi maisipõllult. Leidja aga ei võtnud selle eest au endale. Ta ütles: „Poisi leidmiseks oli vaja sadu inimesi.”

¹⁰ Nagu see väike poiss, on paljud inimesed praegu nii-öelda kadunud. Nad tunnevad, et neil pole lootust ja et nad  vajavad abi. (Efesl. 2:12.) Üle kaheksa miljoni Jehoova tunnistaja teeb koostööd, et selliseid inimesi üles leida. Sina ei leia võib-olla kedagi, kellega Piiblit uurida. Kuid teised kuulutajad, kes töötavad sinuga samal territooriumil, võivad leida kellegi, kes soovib õppida Jumala sõna tõdesid. Kui mõni vend või õde kohtab kedagi, kellest saab Kristuse jünger, on põhjust rõõmustada kõigil, kes selles töös osalevad.

11. Kuidas sa võid aidata kellelgi Kristuse jüngriks saada, isegi kui sul endal pole piibliuurimist?

¹¹ Isegi kui sa ei juhata praegu ühtki piibliuurimist, võid sa aidata kaasa kellegi kristlaseks saamisele teistel viisidel. Näiteks saad kuningriigisaalis tervitada uusi inimesi ja olla nende vastu sõbralik. Nii võid aidata neil veenduda, et armastus on meie kui tõeliste kristlaste tunnusjoon. (Joh. 13:34, 35.) Kuigi sinu vastused koosolekul võivad olla lühikesed, õpetavad need huvilistele, kuidas väljendada oma usku siiralt ja lugupidavalt. Samuti võid kutsuda uut kuulutajat endaga kuulutustööle kaasa ja näidata talle, kuidas inimestega pühakirja põhjal arutleda. Nii õpetad teda Kristust järgima. (Luuka 10:25–28.)

12. Kas me peaksime olema eriliselt võimekad, et aidata kellelgi saada Kristuse jüngriks? Selgita.

¹² Keegi meist ei peaks mõtlema, et piibliuurimise juhatamiseks peab olema eriliselt võimekas. Mõtle näiteks Faustinale, kes elab Boliivias. Kui ta Jehoova tunnistajatega kohtus, oli ta kirjaoskamatu. Praeguseks on ta õppinud mingil määral lugema. Ta on ristitud ja talle meeldib teisi õpetada. Tavaliselt juhatab ta iga nädal viit piibliuurimist. Kuigi Faustina ei loe veel nii hästi kui enamik tema õpilasi, on ta aidanud kuuel inimesel ristimiseni jõuda. (Luuka 10:21.)

13. Millist rõõmu võib õpetustöö meile tuua, isegi kui oleme väga hõivatud?

¹³ Paljudel kristlastel on rohkesti kohustusi. Siiski leiavad nad aega piibliuurimiste juhatamiseks ja see toob neile palju rõõmu. Alaskal elav Melanie kasvatas üksi kaheksa-aastast tütart. Ta käis täiskohaga tööl ja pidi hoolitsema ka enda isa eest, kel oli vähk. Melanie oli oma linnakeses ainus Jehoova tunnistaja. Ta palvetas, et tal oleks jaksu trotsida külma ja käia kuulutamas, sest ta soovis väga leida kedagi, kellega Piiblit uurida. Lõpuks kohtas ta Sarat, keda vaimustas see, et Jumalal on nimi. Mõne aja pärast oli Sara nõus Piiblit uurima. Melanie räägib: „Olin reede õhtuti üsna  kurnatud, kuid läksime siiski alati koos tütrega piibliuurimisele. Meile meeldis otsida vastuseid Sara küsimustele. Oli suur rõõm näha, kuidas ta saab Jehoova sõbraks.” Sara talus julgelt vastupanu, lahkus kirikust ja lasi end ristida.

14. a) Miks võib inimeste jüngriteks tegemise tööd võrrelda kalapüügiga? b) Mida sa võid õppida Pauluse sõnadest, mis on kirjas tekstis 2. Timoteosele 4:1, 2?

¹⁴ Kui näib, et sinu tööl pole tulemust, siis ära kaota lootust leida inimesi, kes soovivad saada Kristuse jüngriks. Jeesus võrdles inimeste jüngriteks tegemise tööd kalapüügiga. Kalamehel läheb ehk mitu tundi, enne kui ta mõne kala kätte saab. Tihti on kalamehed merel hilja õhtul või vara hommikul ja mõnikord tuleb neil pikki vahemaid seilata. (Luuka 5:5.) Samamoodi veedavad kuulutajad kannatlikult palju tunde eri aegadel ja eri paikades, et rääkida võimalikult paljude inimestega. Sellised pingutused tasuvad sageli end ära ja nad leiavad inimesi, kes on kuningriigisõnumist huvitatud. Kas ka sina saaksid käia kuulutamas sellisel ajal, kui on tõenäoline kohata rohkem inimesi, või sellistes kohtades, kus neid tavaliselt on? (Loe 2. Timoteosele 4:1, 2.)

15. Miks on piibliuurimise juhatamiseks vaja kannatlikkust?

¹⁵ Miks on piibliuurimise juhatamiseks vaja kannatlikkust? Üks põhjus on see, et meil on tarvis teha enamat, kui  vaid aidata inimesel tundma õppida ja armastama hakata Piibli tõdesid. Tal tuleb tundma õppida ja armastama hakata ka Piibli autorit Jehoovat. Ja lisaks sellele, et õpetada talle, mida Jeesus oma jüngritelt ootab, on tal vaja ka mõista, kuidas seda ellu rakendada. Me peaks kannatlikult talle toeks olema, kui ta püüab Piibli nõuandeid ellu rakendada. Mõni suudab juba mõne kuuga oma mõtteviisi ja harjumusi muuta, teistel läheb märksa kauem aega.

16. Mida võib õppida Raúli loost?

¹⁶ Ühe Peruus teeninud misjonäri kogemus illustreerib seda, kui vajalik on kannatlikkus. See vend rääkis: „Olin uurinud kaks raamatut läbi mehega, kelle nimi on Raúl. Kuid ikkagi oli tal suuri probleeme. Neil oli naisega tihti tülisid, ta kasutas vandesõnu ja ta lastel oli raske temast lugu pidada. Ent kuna ta käis korrapäraselt koosolekutel, külastasin teda ja ta peret edasi. Kui temaga kohtumisest oli möödunud rohkem kui kolm aastat, oli ta kõlblik minema ristimisele.”

17. Mida me järgmises artiklis arutame?

¹⁷ Jeesus käskis meil minna ja õpetada inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid tema jüngriteks. Selle ülesande täitmiseks on meil sageli vaja rääkida inimestega, kelle mõtteviis erineb meie omast, kes ei kuulu ühtegi religiooni või kes ei usu Jumalat. Järgmises artiklis arutame, kuidas rääkida head sõnumit eri taustaga inimestele.