Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 29

“Nyɛyaa Nyɛyafea Mɛi . . . Kaselɔi”

“Nyɛyaa Nyɛyafea Mɛi . . . Kaselɔi”

“Nyɛyaa nyɛyafea mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ kaselɔi.”—MAT. 28:19.

LALA 60 Mɛi Ni Boɔ Toi Lɛ Baaná Wala

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. (a) Yɛ famɔ ni Yesu kɛhã yɛ Mateo 28:18-20 lɛ naa lɛ, mɛni ji nitsumɔ titri ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ atsu? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

YƐ Yesu shitee lɛ sɛɛ lɛ, eto gbɛjianɔ ni ekɛ ebɔfoi lɛ akpe yɛ gɔŋ ko nɔ, ni ekã shi faŋŋ akɛ, bɔfoi lɛ kwɛ kpee nɛɛ gbɛ waa. (Mat. 28:16) Eeenyɛ efee akɛ, kpee nɛɛ shishi Yesu ‘jie ehe kpo etsɔɔ nyɛmimɛi ni fa fe 500 yɛ be kome mli’ lɛ. (1 Kor. 15:6) Shi mɛni hewɔ Yesu tsɛ kpee nɛɛ? Efee nakai koni ehã amɛ famɔ ni he hiaa waa ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ, akɛ: “Nyɛyaa nyɛyafea mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ kaselɔi.”​—Kanemɔ Mateo 28:18-20.

2 Kaselɔi ni tee kpee nɛɛ batsɔmɔ blema Kristofoi asafo lɛ mli bii. Nitsumɔ titri ni akɛwo asafo nɛɛ dɛŋ ji, ni amɛye amɛbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi. * Ŋmɛnɛ lɛ, ayɛ Kristofoi anɔkwafoi yɛ asafoi akpei abɔ amli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ni nitsumɔ ni akɛwo blema Kristofoi asafo lɛ dɛŋ lɛ, no nɔŋŋ ji nitsumɔ titri ni amɛ hu amɛtsuɔ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi ejwɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hetoo: Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔye wɔbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi? Ni mɛni enɛ biɔ ni wɔfee? Ani Kristofoi fɛɛ yeɔ amɛbuaa ni mɔ ko batsɔɔ kaselɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ wɔto wɔtsui shi waa yɛ nitsumɔ nɛɛ mli?

MƐNI HEWƆ EHE MIIHIA WAA NI WƆYE WƆBUA MƐI NI AMƐBATSƆMƆ KRISTO KASELƆI?

3. Mɛɛ gbɛ nɔ Yohane 14:6 kɛ 17:3 lɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni ehe miihia waa ni wɔfee mɛi Kristo kaselɔi lɛ?

3 Ehe miihia waa ni wɔye wɔbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi, ejaakɛ Kristo kaselɔi pɛ Nyɔŋmɔ kɛbɔɔ naanyo. Agbɛnɛ hu, mɛi ni kaseɔ Kristo lɛ náa miishɛɛ yɛ shihilɛ mli amrɔ nɛɛ, ni amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔsɛɛ lɛ, amɛbaahi shi kɛya naanɔ. (Kanemɔ Yohane 14:6; 17:3.) Nitsumɔ ni Yesu kɛwo wɔdɛŋ akɛ wɔfee mɛi kaselɔi lɛ he miihia waa, shi jeee wɔ pɛ wɔtsuɔ. Bɔfo Paulo wie yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ enanemɛi kpaakpai komɛi ahe akɛ: “Nyɔŋmɔ nanemɛi nitsulɔi ji wɔ.” (1 Kor. 3:9) Eji hegbɛ kpele ni wɔ, adesai ni yeee emuu nɛɛ, wɔná akɛ Yehowa kɛ Kristo eŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔtsu nitsumɔ nɛɛ eko!

4. Mɛni wɔkaseɔ yɛ niiashikpamɔ ni Ivan kɛ Matilde ná lɛ mli?

4 Kɛ́ wɔye wɔbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa. Nyɛmi nuu ko ni sɔmɔɔ yɛ Colombia, ni atsɛɔ lɛ Ivan lɛ kɛ eŋa Matilde ná enɛ mli niiashikpamɔ. Be ko lɛ, amɛshiɛ amɛhã oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Davier. Davier kɛɛ amɛ akɛ: “Miitao matsake, shi minyɛɛɛ.” No mli lɛ, enɔɔ atswɛrɛ, ekɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni enuɔ dãa waa. Agbɛnɛ hu, ekɛ oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Erika lɛ yɛ shi amɛboteko gbalashihilɛ mli. Ivan wie akɛ: “Wɔkɛ lɛ bɔi nikasemɔ, ni enɛ bi ni wɔta baisiko ŋmɛlɛtswai abɔ kɛnyiɛ gbɛjegbɛi ni nɔ efee ŋmɔtɔ anɔ, ejaakɛ amɛkrowa lɛ etse ehe banee.” Davier kɛ nibii ni ekaseɔ lɛ bɔi nitsumɔ, ni Erika na enɛ yɛ esubaŋ kɛ bɔ ni ebaa ejeŋ ehãa lɛ mli. Enɛ tsirɛ lɛ ni lɛ hu ehã akɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Fiofio lɛ, Davier kɛ tsofai kpa nitsumɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ekpa dãanumɔ babaoo, ni ekpa atswɛrɛnɔmɔ hu. Kɛfata he lɛ, ekɛ Erika bote gbalashihilɛ mli. Matilde wie akɛ: “Be ni abaptisi Davier kɛ Erika yɛ afi 2016 lɛ, wɔkai sane ni no mli lɛ Davier fɔɔ wiemɔ, akɛ, ‘Miitao matsake, shi minyɛɛɛ’ lɛ. Wɔmii shɛ wɔhe aahu akɛ wɔfó.” Kɛ́ wɔye wɔbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi lɛ, wɔ hu wɔbaaná miishɛɛ waa.

KƐ́ WƆMIITAO WƆFEE MƐI KASELƆI LƐ, MƐNI EBIƆ NI WƆFEE?

5. Kɛ́ wɔmiitao wɔfee mɛi kaselɔi lɛ, mɛni ji nɔ klɛŋklɛŋ ni ebiɔ ni wɔfee?

5 Kɛ́ wɔmiitao wɔfee mɛi kaselɔi lɛ, nɔ klɛŋklɛŋ ni ebiɔ ni wɔfee ji, ni ‘wɔtao’ mɛi ni hiɛ anɔkwale lɛ he tsui kpakpa. (Mat. 10:11) Kɛ́ wɔye Yehowa he odase wɔtsɔɔ mɛi fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ, wɔmiitsɔɔ lɛɛlɛŋ akɛ Yehowa Odasefoi ji wɔ. Ni kɛ́ wɔye famɔ ni Kristo kɛhã akɛ ayashiɛ lɛ nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ anɔkwa Kristofoi ji wɔ.

6. Mɛni kɛ́ ofee lɛ, mɛi baabo bo toi waa kɛ́ otee shiɛmɔ?

6 Mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi nyaa Biblia lɛ mli saji ahe waa. Shi mɛi pii hu yɛ ni be klɛŋklɛŋ ni wɔkɛ amɛ baakpe lɛ, etamɔ nɔ ni amɛnyaaa wɔsane lɛ he tsɔ, ni ekolɛ ebaabi ni wɔwie nibii ni baahã amɛná sane lɛ he miishɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, dani wɔbaaya shiɛmɔ lɛ, ehe miihia ni wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ. Esa akɛ wɔsusu mɛi ni wɔkɛbaakpe lɛ ahe, ni wɔkwɛ saji pɔtɛi ni ekolɛ amɛbaanya he. Be ni wɔna no naa lɛ, agbɛnɛ lɛ, esa akɛ wɔsusu bɔ ni wɔbaakpa sane lɛ hiɛ wɔhã lɛ he.

7. Mɛni nɛkɛ obaanyɛ owie kɛkpa osane lɛ hiɛ? Ni kɛ́ okwɛ lɛ, mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔbo shiatsɛmɛi lɛ toi ni wɔkawie wɔshi amɛ lɛ?

7 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni oŋa shiatsɛ lɛ, obaanyɛ okɛɛ akɛ: “Ŋmɛnɛ lɛ, naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ pii yɛ ni he fɛɛ he ni obaatsɔ yɛ je lɛ mli lɛ, nomɛi nɔŋŋ mɛi kɛkpeɔ. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ kɛ́ aná nɔyeli kome ni baaye je lɛ fɛɛ nɔ lɛ, wɔnaagbai lɛ asɛɛ baafo. Te osusuɔ tɛŋŋ?” Kɛ́ etsɔɔ esusumɔ egbe naa lɛ, obaanyɛ okɛ lɛ asusu Daniel 2:44 lɛ he. Aloo obaanyɛ obi akɛ: “Kɛ́ okwɛ lɛ, te fɔlɔi baafee tɛŋŋ amɛtsɔse amɛbii koni amɛtsɔmɔ gbekɛbii kpakpai?” Kɛ́ ehã hetoo egbe naa lɛ, obaanyɛ okɛ lɛ asusu 5 Mose 6:6, 7 lɛ he. Ekɔɔɔ he eko sane ni obaahala lɛ, susumɔ mɛi ni oyaashiɛ ohã lɛ ahe. Bi ohe akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ amɛbaaná nɔ ni amɛkaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ he sɛɛ?’ Be ni okɛ amɛ gbaa sane lɛ, ehe miihia ni obo amɛ toi, ni agbɛnɛ hu, okwɛ ni okawie oshi amɛ yɛ susumɔi ni amɛhiɛ lɛ ahewɔ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaanu amɛ shishi jogbaŋŋ, ni ekolɛ amɛ hu amɛbaabo bo toi.

8. Mɛni hewɔ esaaa akɛ etɔɔ wɔ kɛ sɛɛkuukɛsaramɔi feemɔ?

8 Ekolɛ, ehe baahia ni wɔku wɔsɛɛ wɔyasara mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ shii abɔ dani ebaakpɛlɛ ni wɔkɛ lɛ akase Biblia lɛ. Mɛni hewɔ? Ekolɛ be ni wɔbaaku wɔsɛɛ akɛ wɔyaasara lɛ lɛ, wɔyaninaŋ lɛ. Agbɛnɛ hu, ekolɛ ehe baahia ni wɔku wɔsɛɛ wɔyasara mɔ lɛ shii abɔ dani ebaale wɔ bɔ ni ebaasumɔ akɛ wɔkɛ lɛ akase Biblia lɛ. Wɔbaanyɛ wɔkɛto dumɔnii ahe. Kɛ́ mɔ ko du nii ni efɔɔ nɔ nu shwiemɔ lɛ, bei pii lɛ, nii lɛ daa jogbaŋŋ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔtee mɔ ko ni yɔɔ sane lɛ he miishɛɛ lɛ ŋɔɔ wɔkɛ lɛ yagba Biblia lɛ mli sane shii abɔ lɛ, no baanyɛ ahã suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã Yehowa kɛ Kristo lɛ mli awa.

ANI KRISTOFOI FƐƐ YEƆ AMƐBUAA NI MƆ KO BATSƆƆ KASELƆ?

Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ efee ekome kɛmiitao mɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ he tsui kpakpa lɛ (Kwɛmɔ kuku 9-10) *

9-10. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo tsuɔ nɔ ko kɛyeɔ ebuaa ni ataoɔ mɛi ni yɔɔ tsui krɔŋŋ lɛ?

9 Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo tsuɔ nɔ ko kɛyeɔ ebuaa ni mɔ ko batsɔɔ kaselɔ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ enɛ ato mɛi komɛi ni miitao gbekɛ ko ni elaaje lɛ he. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Susumɔ sane nɛɛ ni ba diɛŋtsɛ lɛ he okwɛ. Gbekɛ nuu fioo ko ni eye afii etɛ lɛ laaje ni anaaa lɛ. Mɛi nu nɔ ni eba lɛ, ni amɛkɛ amɛhe hã akɛ amɛbaaye amɛbua ni atao lɛ. Anɔkwa, mɛi aaafee 500 sɔŋŋ fee nakai. Naagbee lɛ, mɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome yana gbekɛ lɛ yɛ abele ŋmɔ ko mli. No mli lɛ, aaafee ŋmɛlɛtswai 20 eho kɛjɛ be ni gbekɛ lɛ fɔlɔi yɔse akɛ elaaje lɛ. Be ni ajie nuu lɛ ni yana lɛ lɛ yi lɛ, nuu lɛ hã ale akɛ jeee lɛ pɛ eyi esa akɛ ajie. Ewie akɛ: “Mɛi ohai abɔ ye amɛbua ni ana gbekɛ nuu nɛɛ.”

10 Mɛi pii tamɔ gbekɛ nuu nɛɛ ni laaje lɛ. Amɛbɛ hiɛnɔkamɔ, ni yelikɛbuamɔ he miihia amɛ waa. (Efe. 2:12) Wɔ fɛɛ, ni wɔyi fe akpekpei kpaanyɔ lɛ efee ekome kɛmiitao mɛi nɛɛ. Ekolɛ onáko mɔ ko ni yɛ he miishɛɛ akɛ ebaakase Biblia lɛ. Shi ekolɛ shiɛlɔi krokomɛi ni miitsu nakai shikpɔŋkuku lɛ nɔŋŋ mli nii lɛ ená mɔ ko ni miisumɔ ni atsɔɔ lɛ anɔkwale lɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Kɛ́ nyɛmi ko nyɛ eye ebua mɔ ko ni mɔ lɛ batsɔ Kristo kaselɔ lɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni ye ebua kɛtao nakai mɔ lɛ aná miishɛɛ.

11. Kɛ́ obɛ Biblia mli nikaselɔ po lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua mɛi ni amɛbatsɔmɔ kaselɔi?

11 Ekolɛ amrɔ nɛɛ ni wɔwieɔ nɛɛ obɛ Biblia mli nikaselɔ. Kɛ̃lɛ, nibii yɛ ni obaanyɛ ofee kɛye obua mɛi ni amɛbatsɔmɔ kaselɔi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mɛi hei ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, heremɔ amɛ hiɛmɛɛ ni okɛ amɛ abɔ naanyo. Kɛ́ ofee nakai lɛ, amɛbaana lɛɛlɛŋ akɛ, anɔkwa Kristofoi ji wɔ, ejaakɛ suɔmɔ yɛ wɔteŋ. (Yoh. 13:34, 35) Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ saji ahetoo ni obaahã lɛ baafee kuku moŋ, shi ebaanyɛ ewo mɛi hei lɛ hewalɛ ni amɛ hu amɛjɛ amɛtsuiŋ amɛjie amɛhemɔkɛyeli lɛ kpo kɛtsɔ saji ahetoohamɔ nɔ, ni amɛfee nakai kɛ bulɛ. Kɛfata he lɛ, obaanyɛ oto gbɛjianɔ ni okɛ shiɛlɔi hei aya shiɛmɔ, ni otsɔɔ amɛ bɔ ni amɛbaafee amɛjɛ Ŋmalɛ lɛ mli amɛkɛ mɛi asusu saji ahe. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ooye oobua amɛ ni amɛkase Kristo.​—Luka 10:25-28.

12. Ani ja wɔhe esa waa dani wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ kaselɔi? Tsɔɔmɔ mli.

12 Esaaa akɛ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nuɔ he akɛ, ja ehe esa waa dani ebaanyɛ etsɔɔ mɛi nii ni amɛbatsɔmɔ Yesu kaselɔi. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Susumɔ nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Bolivia, ni atsɛɔ lɛ Faustina lɛ he okwɛ. Be ni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ bɔi nikasemɔ lɛ, eleee nikanemɔ. Shi atsɔɔ lɛ nikanemɔ, ni bianɛ lɛ, enyɛɔ ekaneɔ nii fiofio. Amrɔ nɛɛ abaptisi lɛ, ni esumɔɔ waa akɛ etsɔɔ mɛi krokomɛi nii. Daa otsi lɛ, ekɛ mɛi enumɔ kaseɔ Biblia lɛ. Eyɛ mli akɛ mɛi ni Faustina kɛkaseɔ nii lɛ ateŋ mɛi babaoo kaneɔ nii jogbaŋŋ fe lɛ moŋ, kɛ̃lɛ enyɛ eye ebua mɛi ekpaa ni amɛtee amɛhiɛ ni abaptisi amɛ.​—Luka 10:21.

13. Kɛ́ wɔdekã faaa shi wɔto wɔbe he gbɛjianɔ koni wɔnyɛ wɔkɛ mɛi akase Biblia lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná?

13 Kristofoi pii bɛ dekã kwraa, ejaakɛ sɔ̃i ni tsiitsii pii jwere amɛnɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛtoɔ amɛbe he gbɛjianɔ koni amɛnyɛ amɛkɛ mɛi akase Biblia lɛ, ni enɛ hãa amɛnáa miishɛɛ waa. Mɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome ji nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Alaska ni atsɛɔ lɛ Melanie lɛ. No mli lɛ, Melanie kome kwɛɔ ebiyoo fioo ni eye afii kpaanyɔ lɛ, ni eyaa nitsumɔ leebi kɛyashi gbɛkɛ, kɛjɛ Ju kɛyashi Sohaa. Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, epapa miiye kansa ni eyayeɔ ebuaa kɛkwɛɔ lɛ. He ni Melanie yɔɔ yɛ Alaska lɛ etse ehe banee, ni lɛ pɛ ji Odasefonyo yɛ jɛmɛ. Ewie akɛ esɔle daa koni Yehowa adro lɛ hewalɛ ni enyɛ eya shiɛmɔ yɛ fɛ̃i ni yeɔ waa lɛ fɛɛ sɛɛ, ejaakɛ eshwe waa ni ená mɔ ko ni ebaanyɛ ekɛ lɛ akase Biblia lɛ. Gbi ko lɛ, ekɛ yoo ko ni atsɛɔ lɛ Sara lɛ kpe. Be ni etsɔɔ Sara akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i ji Yehowa lɛ, Sara ná miishɛɛ waa. Sɛɛ mli lɛ, ekpɛlɛ ni Melanie kɛ lɛ akase Biblia lɛ. Melanie wie akɛ: “Be ni baashɛ Sohaa gbɛkɛ lɛ, etɔ mi tamɔ nɔ ko, shi mi kɛ mibiyoo lɛ fɛɛ miaa wɔhiɛ wɔkɛ lɛ yakaseɔ nii, ni wɔná enɛ he sɛɛ waa. Kɛ́ Sara bi wɔ sane, ni wɔtee shĩa ni wɔmiitao mli nɛkɛ lɛ, wɔnáa miishɛɛ. Wɔtsui nyɔ wɔmli waa be ni wɔna akɛ ebatsɔ Yehowa naanyo lɛ.” Ate shi awo Sara, shi efee ekãa kɛdamɔ naa. Eshi esɔlemɔ lɛ, ni ehã abaptisi lɛ.

NƆ HEWƆ NI ESA AKƐ WƆTO WƆTSUI SHI

14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ ato wuoyaa he? (b) Te esa akɛ nɔ ni Paulo wie yɛ 2 Timoteo 4:1, 2 lɛ aná onɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ?

14 Kɛ́ ooya shiɛmɔ lɛ nɔŋŋ shi etamɔ nɔ ni onáaa mɛi okɛkase nii hu? Kaahã onijiaŋ je wui. Kɛ́ obaakai lɛ, Yesu kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ to wuoyaa he. Bei komɛi lɛ, wolɛi gboɔ deŋme ŋmɛlɛtswai abɔ dani amɛnáa loo. Amɛteŋ mɛi pii yaa wuo nyɔɔŋteŋ loo leebi maŋkpa, ni bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni amɛya shɔŋŋ. (Luka 5:5) Nakai nɔŋŋ shiɛlɔi komɛi yaa shiɛmɔ yɛ hei srɔtoi kɛ bei srɔtoi amli ŋmɛlɛtswai abɔ koni amɛnine ashɛ mɛi babaoo anɔ. Shiɛlɔi nɛɛ anijiaŋ ejeee wui, ni bei pii lɛ, amɛdeŋmegbomɔ lɛ efeee efolo, ejaakɛ amɛnine shɛɔ mɛi ni yɔɔ wɔsane lɛ he miishɛɛ lɛ anɔ. Bo hu obaanyɛ okwɛ be ni kɛ́ otee shiɛmɔ lɛ obaana mɛi pii, kɛ agbɛnɛ hu he ni kɛ́ otee lɛ obaana amɛ.​—Kanemɔ 2 Timoteo 4:1, 2.

Too otsui shi ohã mɛi ni okɛkaseɔ nii lɛ, ni oye obua amɛ ni amɛya amɛhiɛ (Kwɛmɔ kuku 15-16) *

15. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔhã mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ?

15 Mɛni hewɔ esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔhã mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ? Yiŋtoo kome ji akɛ, jeee nibii ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ pɛ esa akɛ wɔtsɔɔ amɛ ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛnya he. Esa akɛ wɔye wɔbua amɛ hu ni amɛle Yehowa, mɔ ni hã aŋma Biblia lɛ ni amɛsumɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔtsɔɔ amɛ nɔ ni Yesu kpaa gbɛ yɛ mɛi ni miitao amɛbatsɔmɔ ekaselɔi lɛ adɛŋ, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛle bɔ ni amɛbaafee amɛhi shi akɛ anɔkwa Kristofoi. Mɛi komɛi yɛ ni ewaaa tsɔ kɛhãaa amɛ akɛ amɛkɛ Biblia mli shishitoo mlai baatsu nii, ni amɛnyɛɔ amɛtsakeɔ amɛsusumɔi kɛ amɛjeŋba yɛ nyɔji fioo pɛ mli. Shi mɛi komɛi hu yɛ ni amɛnáaa lɛ mlɛo, ni no hewɔ lɛ, eheɔ amɛ be pii. Esa akɛ wɔná mɛi nɛɛ fɛɛ ahe tsui ni wɔye wɔbua amɛ.

16. Mɛni okaseɔ yɛ Raúl sane lɛ mli?

16 Niiashikpamɔ ni maŋsɛɛ sɔɔlɔ ko ni sɔmɔ yɛ Peru lɛ ná lɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔto wɔtsui shi lɛ. Ewie akɛ: “Mikɛ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Raúl kase woji enyɔ wɔgbe naa. Shi loloolo lɛ, enyɛɛɛ efee tsakemɔi yɛ eshihilɛ mli. No mli lɛ, egbãla efee basaa, ewieɔ wiemɔ sha, ni esubaŋ hewɔ lɛ, ebii lɛ ebuuu lɛ. Shi akɛni ebaa asafoŋ kpeei daa hewɔ lɛ, mitee nɔ misara lɛ ni miye mibua lɛ kɛ eweku lɛ. Ehe lɛ fe afii etɛ dani enyɛ efee tsakemɔi ni he hiaa lɛ, ni abaptisi lɛ.”

17. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Yesu fã wɔ akɛ ‘wɔya ni wɔyafee mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ kaselɔi.’ Bei pii lɛ, esoro susumɔ ni mɛi ni wɔmiitao wɔfee amɛ kaselɔi lɛ hiɛ lɛ yɛ wɔnɔ lɛ he kwraa. Amɛteŋ mɛi komɛi yɛ ni amɛkɛ amɛhe dɔmɔko jamɔ ko kwraa, loo amɛheee amɛyeee po akɛ Nyɔŋmɔ yɛ. Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baahã wɔna bɔ ni wɔbaafee wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi ni tamɔ nakai.

LALA 68 Nyɛhãa Wɔdua Maŋtsɛyeli Dumɔwui Lɛ

^ kk. 5 Nitsumɔ titri ni esa akɛ wɔ ni wɔyɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ wɔtsu ji, ni wɔye wɔbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi. Nikasemɔ nɛɛ baatsɔɔ wɔ nibii komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu nitsumɔ nɛɛ.

^ kk. 2 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ji Kristo kaselɔ lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ kaseɔ Yesu tsɔɔmɔi lɛ. Shi jeee no pɛ. Etsɔɔ hu akɛ, ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ tsuɔ nii, ni ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaanyiɛ Yesu nanemaahei lɛ loo enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ kpaakpa.​—1 Pet. 2:21.

^ kk. 52 MFONIRI LƐ HE SANE: Nuu ko ni miifã gbɛ kɛmiiya maŋsɛɛ ni eyashara shi lɛ eŋɔ trati yɛ Odasefoi komɛi aŋɔɔ yɛ kɔɔyɔŋ lɛjiadaamɔhe lɛ. Sɛɛ mli be ni esharaa shi lɛ, ena Odasefoi krokomɛi damɔ maŋ odaseyeli shwiili he. Be ni ejɛ gbɛfãa lɛ mli eba lɛ, Odasefoi ba eŋɔɔ yɛ shĩa.

^ kk. 54 MFONIRI LƐ HE SANE: Nuu lɛ ekpɛlɛ ni akɛ lɛ miikase Biblia lɛ. Etee ehiɛ ni ehã abaptisi lɛ.