Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 29

‘Nhos bai i nhos faze disiplus’

‘Nhos bai i nhos faze disiplus’

‘Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus di algen di tudu nasons’. — MATEUS 28:19.

KÁNTIKU 60 Mensaji ki ta salva vida

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. (a) Di akordu ku órdi di Jizus na Mateus 28:18-20, kal ki é trabadju prinsipal di kongregason? (b) Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

DIPÔS ki Jizus resusitadu, el ranja manera pa se apóstlus nkontra ku el na un monti. Kantu es djunta na kel lugar, apóstlus debe staba txeu kontenti. (Mat. 28:16) Talvês kel-la foi kel momentu ki ‘el parse pa más di 500 irmon sô di un bês’. (1 Cor. 15:6) Pamodi ki Jizus pidi se disiplus pa bai atxa-l la? Pa el da-s un trabadju inportanti: ‘Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus di algen di tudu nasons’. — Mateus 28:18-20.

2 Kes disiplu ki obi palavras di Jizus bira ta faze párti di kongregason na ténpu di apóstlus. Trabadju prinsipal di kel kongregason éra faze más disiplus di Kristu. * Oji ten uns 120 mil kongregason na mundu interu, i ses trabadju prinsipal kontinua ta ser kel mê. Na kel studu li, nu sta ben responde kuatu pergunta: Pamodi ki trabadju di faze disiplus é txeu inportanti? Kuzê ki sta nvolvidu na es trabadju? Tudu kristons ta partisipa na faze disiplus? Pamodi ki nu meste ten paxénxa na es trabadju?

PAMODI KI FAZE DISIPLUS É TXEU INPORTANTI?

3. Di akordu ku João 14:6 i 17:3, pamodi ki trabadju di faze disiplus é txeu inportanti?

3 Pamodi ki trabadju di faze disiplus é txeu inportanti? Pamodi é sô disiplus di Kristu ki pode ser amigus di Deus. Tanbê, kes ki ta sigi Kristu ta midjora ses vida gósi i es ta ten speransa di vive pa tudu ténpu na futuru. (Lé João 14:6; 17:3.) Di sertéza, Jizus da-nu un responsabilidadi inportanti. Má nu ka sta nos sô na es trabadju. Sima apóstlu Polu skrebe, ‘anos é kolaboradoris di Deus.’ (1 Cor. 3:9) Jeová ku Jizus da un priviléjiu grandi pa umanus inperfetu!

4. Kuzê ki nu pode prende di spiriénsa di Ivan ku Matilde?

4 Trabadju di faze disiplus pode da-nu txeu alegria. Odja izénplu di Ivan ku se mudjer Matilde ki ta mora na Kulónbia. Es da tistimunhu pa un jóven ki txoma Davier ki fla-s: “N krê muda nha vida, má N ka sta pode.” Davier éra un lutador di bóksi ki ta uzaba dróga, ta bebeba dimás i el ta moraba ku se namorada ki txoma Erika. Ivan splika: “Nu kumesa ta bai se kaza, ki ta fikaba na un zóna izoladu. Pa txiga la, nu ta pasaba txeu óra ta anda di bisikléta na strada ku txeu lama. Dipôs ki Erika repara ma Davier midjora se konportamentu i se atitudi, el kumesa ta studa Bíblia ku el.” Ku ténpu, Davier para di bebe, di uza dróga i di luta. Tanbê el kaza ku Erika. Matilde fla: “Kantu Davier ku Erika batiza na 2016, nu lenbra di kuzê ki Davier sénpri ta flaba: ‘N krê muda nha vida, má N ka sta pode.’ Nu fika txeu kontenti ti ki nu txora.” Di sertéza, nu ta ten txeu alegria óras ki nu ta djuda pesoas bira disiplus di Kristu.

KUZÊ KI TA NVOLVE FAZE DISIPLUS?

5. Pa nu faze disiplus, kal ki é primeru kuza ki nu meste faze?

5 Pa nu faze disiplus, primeru kuza ki nu meste faze é ‘djobe’ kes algen ki ten bon korason. (Mat. 10:11) Nu ta prova ma nos é Tistimunhas di Jeová di verdadi óras ki nu ta da tistimunhu pa tudu kes algen ki nu ta nkontra ku es. Nu ta prova ma nos é kristons di verdadi óras ki nu ta sigi órdi di Kristu di prega.

6. Kuzê ki nu pode faze pa nu ten susésu na pregason?

6 Alguns algen ta ten gana di prende verdadis di Bíblia. Má txeu di kes ki nu ta atxa na pregason ta parse ma es ka ten interesi. Talvês nu ten ki djuda-s kria interesi. Pa nu ten susésu na pregason, nu meste sta ben priparadu. Skodje asuntus ki talvês ta interesa kes algen ki bu ta atxa na pregason. Dipôs, djobe modi ki bu ta kumesa ta pâpia ku es sobri kel asuntu.

7. Modi ki nu pode kumesa un konbérsu ku un algen i pamodi ki bu ta atxa ma é inportanti obi-l i ruspeta se opinion?

7 Pur izénplu, talvês bu pode pergunta kel algen ki bu sta pâpia ku el: “N ta gostaba di sabe bu opinion sobri un asuntu. Txeu algen oji na mundu interu ta pasa pa mésmu tipu di prublémas. Bu ta atxa ma pa rezolve kes prubléma nu meste di un govérnu pa mundu interu?” Dipôs bu pode mostra-l Daniel 2:44. Ô tanbê bu pode fla: “Kuzê ki bu ta atxa ma ta djuda-nu kria fidjus ben konportadu? N ta gostaba di sabe bu opinion.” Dipôs mostra-l Deuteronómio 6:6, 7. Ka ta nporta kal ki é asuntu ki bu skodje, pensa na pesoas ki ta ba obi-l. Imajina modi ki kel-li ta djuda-s si es prende kuzê ki Bíblia ta inxina. Óras ki bu sta ta pâpia ku es, é inportanti bu obi-s i ruspeta ses opinion. Asi, bu ta konsigi ntende-s midjór, i es ta xinti más vontadi di obi-u.

8. Pamodi ki nu meste gasta ténpu i sforsu na faze revizitas?

8 Antis di un algen disidi studa Bíblia, talvês bu meste gasta ténpu i sforsu na faze revizitas. Pamodi? Pamodi pesoas talvês ka ta sta na kaza ô es ka ta pode pâpia ku nos óras ki nu bai djobe-s otu bês. Tanbê, talvês nu meste faze alguns revizita antis di kel algen xinti vontadi di seta un studu di Bíblia. Ka bu skese ma é más fásil un planta kria si el ta regadu sénpri. Di mésmu manera, é más fásil pa un algen dizenvolve amor pa Jeová i pa Jizus si sénpri nu ta vizita-l pa pâpia ku el sobri Bíblia.

TUDU KRISTONS PODE DJUDA NA FAZE DISIPLUS?

Tistimunhas di Jeová na mundu interu ta partisipa na djobe kes algen ki merese (Odja parágrafus 9 i 10.) *

9-10. Pamodi ki nu pode fla ma tudu publikador sta nvolvidu na djuda atxa kes algen ki ten bon korason?

9 Tudu publikador sta nvolvidu na djuda atxa kes algen ki ten bon korason. Nu pode konpara es trabadju sima atxa un mininu ki sta perdedu. Di ki manera? Odja un izénplu ki kontise ku un mininu di três anu ki sai di kaza i el perde. Uns 500 algen sai pa ba djobe-l. Uns 20 óra dipôs ki kel mininu perde, un di kes algen atxa-l pértu di un plantason di midju. Kel algen ki atxa-l ka kreba pa pesoas ilojia-l pamodi el atxa kel mininu. El fla ma kel mininu atxadu pamodi tudu kes algen trabadja djuntu.

10 Txeu algen ta xinti sima kel mininu ki perde. Es ka ten speransa, má es krê ajuda. (Efé. 2:12) Anos é más di 8 milhon ki ta trabadja djuntu na atxa kes algen ki merese. Talvês bu ka atxa un algen ki krê studa Bíblia. Má, otus publikador ki trabadja na kel mésmu tiritóriu talvês atxa un algen ki krê prende verdadi di Palavra di Deus. Óras ki un irmon ô un irman atxa un algen ki dipôs bira un disiplu di Kristu, tudu kes ki partisipa na djobe kes algen ki merese ten bon motivu pa fika kontenti.

11. Mésmu ki gósi bu ka tene ninhun studu di Bíblia, di ki otus manera bu pode djuda na faze disiplus?

11 Si gósi bu ka ten ninhun studu di Bíblia, simé bu pode djuda na faze disiplus di otus manera. Pur izénplu, bu pode resebe dretu kes algen novu ki ta bai Salon di Reinu i ser ses amigu. Si bu mostra amor di kel manera la, bu pode djuda-s odja ma nos é kristons di verdadi. (João 13:34, 35 ) Komentárius ki bu ta da na runions, mésmu ki é kurtu, pode inxina kes novu pâpia sobri ses fé, di un manera sinseru i ku ruspetu. Tanbê bu pode sai ku un publikador novu na pregason i djuda-l uza Bíblia pa rasusina ku pesoas. Óras ki bu ta faze si, bu sta ta inxina-l imita Kristu. — Luc. 10:25-28.

12. Nu meste ten algun kapasidadi spesial pa faze disiplus? Splika.

12 Ninhun di nos ka debe pensa ma nu meste ten un kapasidadi spesial pa inxina otus bira disiplus di Jizus. Pamodi? Odja izénplu di Faustina ki ta mora na Bulívia. Kantu el konxe Tistimunhas di Jeová, el ka sabia lé. Má dipôs, el prende lé un bokadinhu. Gósi el é batizadu i el gosta di inxina otus. El ta kustuma faze sinku studu di Bíblia tudu simana. Kuazi tudu kes studanti di Faustina ta lé más ki el, má simé dja el leba 6 algen pa batismu. — Luc. 10:21.

13. Sikrê nu sta txeu okupadu, kal ki é alguns benson ki nu ta ten na trabadju di faze disiplus?

13 Txeu irmon ku irmans ta sta txeu okupadu pamodi es ten txeu responsabilidadi inportanti pa kuida di es. Má simé, es ta tra ténpu pa faze studus di Bíblia, i es ta xinti txeu kontenti na faze kel-la. Odja izénplu di Melanie. El ta kriaba se fidju-fémia di 8 anu el sô, na Alaska. Tanbê el ta trabadjaba un dia interu i el ta kuidaba di se pai ki tinha kánser. Melanie éra úniku Tistimunha di Jeová na kel sidadi izoladu. Sénpri el ta oraba pa pidi forsa pa lida ku friu i pa el sai na pregason pamodi el kria atxaba un algen ki krê studaba Bíblia. Un dia, el da tistimunhu pa un mudjer ki txomaba Sara i el inxina-l ma Deus ten un nómi. Dipôs di un ténpu, Sara seta studa Bíblia. Melanie fla: “Tudu sésta-fera di noti N ta staba kansadu, má simé mi ku nha fidju-fémia, nu ta ba fazeba Sara studu, i kel-la éra bon pa nos. Nu ta gostaba di piskiza respóstas pa kes pergunta di Sara, i nu fika kontenti di odja-l ta bira un amigu di Jeová.” Ku koraji, Sara lida ku opozison di otus, el dexa se igreja i el batiza.

PAMODI KI NU MESTE TEN PAXÉNXA NA FAZE DISIPLUS

14. (a) Pamodi ki trabadju di faze disiplu é sima trabadju di péska? (b) Kuzê ki bu prende ku palavras di apóstlu Polu na 2 Timóteo 4:1, 2 ?

14 Si bu atxa ma bu pregason ka sta da rezultadu, ka bu perde speransa di atxa un algen ki pode bira disiplu. Ka bu skese ma Jizus konpara trabadju di faze disiplus ku trabadju di péska. Piskadoris pode pasa txeu óra pa konsigi pega pexi. Txeu bês es ta trabadja di madrugada ô sédu palmanhan, i alvês es ten ki bai pa lugar lonji. (Luc. 5:5) Di mésmu manera, alguns publikador ta pasa txeu óra “ta piska” ku paxénxa na óra i na lugaris diferenti. Pamodi? Pa es pode ten más xansi di atxa algen. Kes ki ta faze txeu sforsu, txeu bês ta rekonpensadu pamodi es ta atxa kes algen ki krê obi nos mensaji. Bu pode tenta prega na un óra ô na un lugar ki bu ta ten más xansi di atxa pesoas? — 2 Timóteo 4:1, 2.

Ku paxénxa, djuda bus studanti faze prugrésu spritual (Odja parágrafus 15 i 16.) *

15. Pamodi ki nu meste ten paxénxa óras ki nu ta faze studus di Bíblia?

15 Pamodi ki nu meste ten paxénxa óras ki nu ta faze studus di Bíblia? Un di kes razon é pamodi nu meste faze más di ki djuda studantis konxe i ama kuzê ki Bíblia ta inxina. Nu meste djuda studanti konxe i ama Jeová ki é Autor di Bíblia. Alén di inxina un studanti kuzê ki Jizus ta spéra di se disiplus, tanbê nu meste djuda-l ntende modi ki el ta sigi kes mandamentu na se vida. Nu meste ten paxénxa i djuda-s timenti es sta ta sforsa pa sigi prinsípius di Bíblia. Alguns studanti ta konsigi muda ses manera di pensa i ses ábitu na alguns mês, má otus meste más ténpu.

16. Kuzê ki bu prende di spiriénsa di Raúl?

16 Spiriénsa di un misionáriu na Peru ta djuda-nu ntende pamodi ki é bon nu ten paxénxa. El fla: “N studa dôs livru ku un ómi ki txoma Raúl. Má inda el tinha txeu prubléma na se vida. El tinha prublémas na kazamentu, el ta uzaba maus palavra i ses fidju ka ta ruspetaba el pamodi el tinha mau konportamentu. El ta sistiba tudu runion, pur isu N kontinua ta vizita Raúl pa djuda el ku se família. Sô el fika prontu pa batiza, más di três anu dipôs ki N konxe-l.”

17. Kuzê ki nu ta ben odja na kel otu studu?

17 Jizus fla-nu pa nu ‘bai i pa nu faze disiplus di algen di tudu nasons’. Pa nu obi ku kel órdi li, txeu bês nu ten ki pâpia ku pesoas ki ta pensa di un manera diferenti di nos. Kel-li ta inklui kes algen ki ka ten ninhun relijion ô ki ka ta kridita na Deus. Na kel otu studu, nu ta ben odja modi ki nu ta pâpia di notísias sábi ku kes algen li.

KÁNTIKU 68 Símia simentis di Reinu

^ par. 5 Trabadju prinsipal di kongregason é djuda pesoas bira disiplus di Kristu. Na kel studu li, nu sta ben odja alguns sujiston inportanti ki ta djuda-nu faze nos trabadju.

^ par. 2 MÁS SPLIKASON: Disiplus di Kristu ta faze más di ki prende kuzê ki Jizus inxina-s. Es ta faze sima es prende. Es ta tenta sigi pasus ô izénplu di Jizus más pértu ki es ta pode. — 1 Ped. 2:21.

^ par. 52 SPLIKASON DI FOTU: Un ómi na aeroportu, ki sta bai di féria, ta seta un publikason na un karinhu di Tistimunhas di Jeová. Dipôs, timenti el sta na féria, el ta odja otus Tistimunha di Jeová na tistimunhu pa públiku. Dipôs ki el volta pa se kaza, dôs publikador ta konku na se pórta i ta da-l tistimunhu.

^ par. 54 SPLIKASON DI FOTU: Kel mésmu ómi ta seta un studu di Bíblia i dipôs di un ténpu el ta batiza.