1-2. (1) Ekkar ñan kien eo Jesus ear lel̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an ilo Matu 28:18-20, ta kõttõpar eo el̦ap an Kũrjin ro? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

RIJJILÕK ro remaroñ kar lukkuun kijooror ke rej kobal̦o̦k ippãn doon ilo tõrerein juon tol̦. Ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, ear karõk bwe ren kab iioon e ilo jikin in. (Matu 28:16) Emaroñ kar kõm̦m̦ane men in ilo iien eo ear “wal̦o̦kl̦o̦k ñan elõñl̦o̦k jãn 500 rũttõmak ro ilo juon wõt iien.” (1 Kor. 15:6) Etke Jesus ear kũrl̦o̦k ri-kal̦oor ro an bwe ren kweilo̦k ippãn doon ilo iien in? Bwe en lel̦o̦k ñan er juon jerbal ekãitoktoklimo, ke ear ba: “Kom̦win ilo̦k ñan ippãn armej in aelõñ otemjej im kõm̦m̦an bwe ren erom ri-kal̦oora.”​—Riit Matu 28:18-20.

² Ri-kal̦oor ro me rar roñ an Jesus ba naan kein, rar erom uwaan eklejia eo jinoin an Kũrjin ro. Kõttõpar eo el̦ap an kar eklejia in ej ñan kõm̦m̦an bwe en lõñl̦o̦k ri-kal̦ooran Christ. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Rainin, elõñ to̦ujin eklejia ko an Kũrjin ro rem̦ool ipel̦aakin lal̦ in, im kõttõpar eo el̦ap an eklejia kein ej ejja wõt kõttõpar eo jãn kar jinoin. Ilo katak in, jenaaj etale emãn kajjitõk ko: Etke elukkuun aorõk kõm̦m̦an ri-kal̦oor? Ta eo ej kitibuj ad kõm̦m̦ane? Ewõr ke kun̦aan aolep Kũrjin ro ilo jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor? Im etke jej aikuj kwal̦o̦k kijenmej ilo ad kõm̦m̦ane jerbal in?

3. Ekkar ñan Jon 14:6 im 17:3, etke elukkuun aorõk jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor?

³ Etke elukkuun aorõk jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor? Kõnke ri-kal̦oor ro wõt an Jesus remaroñ jeran Anij. Bareinwõt, ro rej l̦oore Christ em̦m̦anl̦o̦k wãween mour ko aer kiiõ im ewõr aer kõjatdikdik ñan mour indeeo ilo naaj ilju im jekl̦aj. (Riit Jon 14:6; 17:3.) Ealikkar bwe Jesus ear letok ñan kõj juon eddo ekanooj aorõk, ijoke jejjab make iaad ilo ad kõm̦m̦ane jerbal in. Ke rijjilõk Paul ear jeje kõn e im jet iaan ri-jerbal ro m̦õttan, ear ba: “Kõmij ri-jerbal ippãn Anij.” (1 Kor. 3:9) Men in ej juon jeraam̦m̦an el̦ap me em̦õj an Jeova im Christ letok ñan kõj armej ro rejjab weeppãn!

4. Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak eo an Ivan im Maltilde?

⁴ Jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor emaroñ bõktok el̦ap lañlõñ ñan kõj. L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak eo an Ivan im kõrã eo ippãn, Maltilde, ilo Colombia. Rar kwal̦o̦k naan ñan juon likao etan Davier, eo im ear ba ñan erro: “Ikõn̦aan kõm̦m̦an oktak ilo mour e aõ, ak ijjab maroñ.” Davier ear juon ri-bait me ekõn bõk men kan̦ rõkkajoor, l̦e jãn joñan an idaak dãnnin arkool̦, im ear jokwe ippãn jiroñ eo jeran etan Erika. Ivan ej kõmel̦el̦e kõn Davier im ba: “Kõm̦ro ar jino katak Baibõl̦ ippãn. Kõnke ear lukkuun ettol̦o̦k bukwõn eo an, kõm̦ro ar aikuj baajkõl̦ ium̦win elõñ awa ilo ial̦ ko reppedkatkat. Ke Erika ear loe an oktakl̦o̦k m̦wilin im kõm̦m̦an ko an Davier, ear kobatok ilo iien ammim katak Baibõl̦.” Tokãlik, Davier ear jol̦o̦k an bõk men kan̦ rõkkajoor im an idaak, im ear bõjrak jãn an juon ri-bait. Ear bareinwõt m̦areik Erika. Maltilde ej ba: “Ke Davier im Erika rar peptaij ilo 2016, kõm̦ro ar keememej an Davier kõn ba: ‘Ikõn̦aan oktak, ak ijjab maroñ.’ Kõm̦ro ar jab maroñ dãpij an to̦o̦r mejam̦ro kõn dãnnin kõmjaal̦al̦.” Ejjel̦o̦k pere ñan jidik bwe el̦ap an kalañlõñ kõj ñe jej jipañ armej ro bwe ren erom ri-kal̦oor ro an Christ.

5. Ta buñtõn ne eo m̦oktata jej kõm̦m̦ane ñan kõm̦m̦an ri-kal̦oor?

⁵ Buñtõn ne eo m̦oktata jej kõm̦m̦ane ñan kõm̦m̦an ri-kal̦oor ej ñan “pukot” ro em̦ool bũrueer. (Matu 10:11) Jej kam̦ool bwe jej m̦oolin Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo ad kwal̦o̦k naan ñan aolep armej ro jej iioon er. Im jej kam̦ool bwe jej Kũrjin ro rem̦ool ilo ad pokake kakien eo an Jesus ñan kwal̦o̦k naan.

6. Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen lo tõprak ilo kwal̦o̦k naan?

⁶ Jet armej rekijooror in katak kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦, ak elõñ ro me jej iioon er im remaroñ jab lukkuun kwal̦o̦k aer itoklimo ilo jinoin. Bõlen jemaroñ aikuj kajjioñ kõm̦m̦an bwe ren itoklimo. Bwe jen lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, jej aikuj lukkuun kõppojakl̦o̦k im̦aan. Kõn men in, kwõn kããlõt jet men ko remaroñ naaj kãitoklimoen armej ro kwõj iioon er. Innem l̦õmn̦ak kõn ewi wãween am̦ naaj jino kõnono kõn kajjojo iaan men kein.

7. Ewi wãween am̦ maroñ jino kõnnaan ippãn juon armej, im kwõl̦ak lale etke eaorõk bwe kwõn roñjake im kwal̦o̦k kautiej?

⁷ Ñan waanjoñak, kwõmaroñ kajjitõk ippãn ri-m̦weo: “Imaroñ ke bõk l̦õmn̦ak eo am̦ kõn juon men? Elõñ iaan apañ ko jej iiooni rainin rej jelõt armej ro ipel̦aakin lal̦ in. Kwõl̦ak lale jej aikuji ke juon kien me emaroñ tõle aolepen lal̦ in ñan n̦amejal̦an aolep apañ ko?” Innem kwõmaroñ riiti im etale Daniel 2:44. Ak kwõmaroñ ba ñan juon armej: “Kwõl̦ak lale ta wãween eo em̦m̦antata ñan katakin ajri ro bwe en em̦m̦an m̦wilier? Ikõn̦aan jel̦ã l̦õmn̦ak eo  am̦ kõn men in.” Innem riiti im etale Duteronomi 6:6, 7. Jabdewõt men eo kwõj kããlõt ñan kõnono kake, kwõn l̦õmn̦ak kõn armej ro me renaaj roñjake. L̦õmn̦ak kõn ewi wãween aer naaj bõk tokjãn ñe rej katak im jel̦ã ta eo Baibõl̦ ej ba. Ñe kwõj kõnono ippãer, eaorõk bwe kwõn roñjake er im kwal̦o̦k am̦ kautiej l̦õmn̦ak ko aer. Ilo wãween in, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn er, im enaaj pidodol̦o̦k aer m̦õn̦õn̦õ in roñjake eok.

8. Etke jej aikuj kate wõt kõj ñan bar jepl̦aak ippãn armej ro?

⁸ M̦okta jãn an juon pepe ñan katak Baibõl̦, kwõmaroñ aikuj jol̦o̦k el̦ap iien im kate eok ñan jepl̦aak wõt ippãn. Etke? Kõnke armej ro remaroñ jako ak poub ñan kõnnaan ippãd ñe jej bar jepl̦aak ippãer. Bareinwõt, kwõmaroñ naaj aikuj in bar jepl̦aak ippãn ri-m̦weo elõñl̦o̦k jãn juon alen m̦ae iien ejino jako an mijak im m̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦. Keememej bwe juon menin eddek enaaj em̦m̦an an eddekl̦o̦k ñe jej keini ad utdikdiki. Ãindeinl̦o̦k wõt, yokwe eo an juon armej ñan Jeova im Christ enaaj jino l̦apl̦o̦k ñe jej keini ad bwebwenato ippãn kõn Naanin Anij.

9-10. Etke jemaroñ ba bwe aolep Kũrjin ro rem̦ool rej bõk kun̦aaer ñan jipañ pukot ro em̦ool bũrueer?

⁹ Aolep Kũrjin ro rem̦ool rej bõk kun̦aaer ñan jipañ pukot ro em̦ool bũrueer. Jemaroñ keidi men in ñan armej ro rej pukot juon ajri me ear jebwãbwe. Ewi wãween? L̦õmn̦ak kõn juon bwebwenato em̦ool kõn juon l̦addik jidikdik me jilu an iiõ im ear jebwãbwe. Enañin 500 armej rar bõk kun̦aaer ñan pukote. Ãliktata, enañin 20 awa tokãlik jãn iien eo ajri eo ear jako, juon iaan rijjipañ ro ear loe l̦adik jidikdik eo ilo juon jikin kallib koon. Armej in ear jab kõn̦aan bõk nõbar ñan e make kõn an kar loe l̦adik eo. Ear ba: “Ekar bõk elõñ bukwi armej ñan loe ajri eo.”

 ¹⁰ Elõñ armej rej ãinwõt ajri eo me ear jebwãbwe. Rein ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik, ijoke rej kappok jipañ. (Eps. 2:12) Elõñl̦o̦k jãn 8 milien uwaad me jej bõk kun̦aad ñan kajjioñ pukot rein em̦ool bũrueer. Bõlen kwõmaroñ jab lo juon armej me ekõn̦aan katak Baibõl̦. Bõtab, ri-kwal̦o̦k ro jet me rej jerbal ilo ejja teretore eo am̦ remaroñ lo juon eo me ekõn̦aan katak kõn m̦ool eo jãn Naanin Anij. Ñe juon jeid ak jatid ej iioon juon armej me ej oktak im erom juon ri-kal̦ooran Christ, aolep ro rar bõk kun̦aaer ñan pukot ro em̦ool bũrueer ewõr unin aer lañlõñ.

11. Meñe kwõjjab katak Baibõl̦ ippãn juon armej, ta wãween ko jet kwõmaroñ bõk kun̦aam̦ ie ñan jipañ kõm̦m̦an ri-kal̦oor?

¹¹ El̦aññe kwõjjab katak Baibõl̦ ippãn juon armej kiiõ, kwõmaroñ jipañ kõm̦m̦an ri-kal̦oor ilo wãween ko jet. Ñan waanjoñak, kwõmaroñ karwaineneik ro rekããl im kwal̦o̦k jouj ñan er ñe rej itok ñan Im̦õn Kweilo̦k eo. El̦aññe kwõj kwal̦o̦k yokwe ilo wãween in, kwõmaroñ jipañ er ñan kile bwe jej Kũrjin ro rem̦ool. (Jon 13:34, 35) Uwaak ko am̦ ilo iien kweilo̦k, meñe rekadu, ak remaroñ katakin ro rekããl ñan bar kwal̦o̦k kõn tõmak eo aer ilo juon wãween ej itok jãn bũrueer im ej kwal̦o̦k kautiej. Kwõmaroñ bar jerbal ippãn juon ri-kwal̦o̦k ekããl ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im jipañe ñan kõjerbal eoon ko ilo Baibõl̦ ñan kõmel̦el̦eik armej ro. Ñe kwõj kõm̦m̦ane men in, kwõnaaj katakini ñan anõke Christ.​—Luk 10:25-28.

12. Ñan ad maroñ kõm̦m̦an ri-kal̦oor, jej aikuj ke bwe jen juon eo el̦ap jel̦ã im kapeel ko ippãn? Jouj im kõmel̦el̦e.

¹² Ejjel̦o̦k juon iaad ej aikuj l̦õmn̦ak bwe ñan ad katakin ro jet bwe ren erom ri-kal̦oor ro an Jesus, jej aikuj in juon eo el̦ap jel̦ã im kapeel ko ippãn. Etke? L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Faustina, eo im ej jokwe ilo Bolivia. Ilo jinoin ke ear iioon Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ear jab maroñ riit. Ak ear katak kilen riit im kiiõ ejel̦ãl̦o̦k jidik riit. Em̦õj an peptaij kiiõ, im elukkuun em̦m̦an ippãn katakin ro jet. Kajjojo wiik, ekkã an wõr 5 armej ej katak Baibõl̦ ippãer. Meñe Faustina ejjab maroñ lukkuun riit ãinwõt bar enañin aolep rũkkatak ro an, ak ear maroñ jipañ 6 armej bwe ren peptaij.​—Luk 10:21.

13. Meñe jelukkuun poub, ta jet iaan jeraam̦m̦an ko jenaaj maroñ loi jãn ad kõm̦m̦ane jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor?

¹³ Elõñ Kũrjin ro relukkuun poub kõn an lõñ eddo ko raorõk rej aikuj lali. Meñe ãindein ak rein rej kõm̦m̦an wõt iien ñan katak Baibõl̦ ippãn rũkkatak ro aer, im el̦ap aer lo lañlõñ jãn aer kõm̦m̦ane men in. Lale m̦õk waanjoñak eo an Melanie. Ear make iaan im lale ledik eo nejin me 8 an iiõ, ilo Alaska. Ear bareinwõt wõr juon an full-time jerbal im ear jipañ lale juon iaan rũtto ro jinen im jemãn me ewõr an kããnjer. Melanie ear jokwe ilo juon  bukwõn ettol̦o̦k im kar e wõt ej Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo bukwõn in an. Ekkã an kar jar bwe Jeova en lel̦o̦k kajoor ñane bwe en maroñ ilo̦k im kwal̦o̦k naan meñe elukkuun m̦õl̦o, kõnke ekar lukkuun kõn̦aan pukot juon eo me emaroñ katak Baibõl̦ ippãn. Ejjabto tokãlik ear iioon Sara, eo im ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ear katak im lo bwe ewõr etan Anij. Jet iien tokãlik, Sara ear m̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦. Melanie ej ba: “Ilo aolep jo̦teen Bõl̦aide, ikar lukkuun m̦õk, ak kõm̦ro ledik eo nejũ ar etal wõt im katak ippãn Sara im kõm̦ro jim̦or ar bõk tokjãn jãn am̦ro kar kõm̦m̦ane men in. Ekar lukkuun em̦m̦an ippemro kappukot uwaakin kajjitõk ko an Sara, im ke kõm̦ro ar loe an erom juon jeran Jeova, kõm̦ro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ.” Sara ear peran in jutak pen ke ear iioon jum̦ae, ear ilo̦k jãn kar im̦õn jar eo an, im ear peptaij.

14. (1) Ewi wãween jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor ej ãinwõt jerbalin eo̦ñõd? (2) Ewi wãween an naan ko an Paul ilo 2 Timote 4:1, 2 jelõt eok?

¹⁴ Meñe kwõl̦ak lale ejjel̦o̦k tõprak kwõj loe ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ak jab m̦õkaj in ebbweer jãn am̦ pukot ro me remaroñ erom ri-kal̦ooran Christ. Keememej bwe Jesus ear keidi jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor ñan jerbalin eo̦ñõd. Ri-eo̦ñõd ro remaroñ jol̦o̦k elõñ awa ñan eo̦ñõd m̦okta jãn aer ko̦jeke jabdewõt ek. Ekkã aer eo̦ñõd ñe elukkuun boñ ak ñe ejibboñtata, im jet iien rej aikuj jerakl̦o̦k ñan jikin ko rettol̦o̦k. (Luk 5:5) Ilo ejja wãween in l̦o̦k wõt, jet ri-kõm̦m̦an ri-kal̦oor rej kwal̦o̦k aer kijenmej im jol̦o̦k elõñ awa ñan “eo̦ñõd” ilo kõkkar, ilo awa ko im ilo jikin ko reoktak jãn doon. Etke? Kõnke ren maroñ iioon elõñ armej.  Ro el̦ap aer kate er ñan kõm̦m̦ane men in ekkã aer lo tõprak kõnke rej iioon armej ro rej itoklimo in roñjake ennaan eo jej kwal̦o̦k kake. Kwõmaroñ ke kajjioñ kwal̦o̦k naan ilo awa ko me kwõmaroñ iioone armej ro ilo raan eo ak ilo juon jikin me elõñ armej kwõmaroñ iioon er ie?​—Riit 2 Timote 4:1, 2.

15. Etke jej aikuj kwal̦o̦k kijenmej ñe jej katak ippãn rũkkatak ro ad?

¹⁵ Etke jej aikuj kwal̦o̦k kijenmej ñe jej katak ippãn rũkkatak ro? Juon un ej kõnke jej aikuj jipañ rũkkatak eo bwe en jab jel̦ã wõt im yokwe katak ko ilo Baibõl̦. Ak jej aikuj bar jipañe ñan jel̦ã kajjien im yokwe Eo im ej an Baibõl̦ eo, Jeova. Im kobal̦o̦k ippãn ad katakin juon rũkkatak kõn ta ko Jesus ej kõtmãne bwe ri-kal̦oor ro an ren kõm̦m̦ani, jej aikuj bar jipañe ñan jel̦ã ewi wãween ñan mour ãinwõt juon Kũrjin eo em̦ool. Jej aikuj kijenmej wõt im jipañe ilo an lukkuun kate e ñan l̦oore naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦. Jet rũkkatak rej maroñ ukot l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko aer ium̦win jet wõt allõñ. Ak ro jet, etol̦o̦k aer kõm̦m̦ane men in.

16. Ta eo kwõj katak jãn bwebwenato eo kõn Raúl?

¹⁶ Juon mijinede ilo Peru ear lo tokjãn ko rem̦m̦an jãn an kar kwal̦o̦k wõt kijenmej. Mijinede in ej ba: “Iar kam̦õje ruo bok ippãn juon aõ rũkkatak me etan in Raúl. Ak ekar wõr wõt apañ ko rel̦l̦ap ilo mour eo an. Aolep iien ear jab em̦m̦an pãd eo aerro kõrã eo pãleen, ekajoor kõnejnej, im ajri ro nejin rar jab kautieje kõn an jab em̦m̦an men ko ej kõm̦m̦ani. Bõtab aolep iien ear itok im kweilo̦k, kõn men in iar wõnm̦aanl̦o̦k im lol̦o̦ke ñan jipañ e im baam̦le eo an. Elõñl̦o̦k jãn jilu iiõ ko tokãlik jãn iien eo iar iioone, ear maroñ kiiõ peptaij.”

17. Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

¹⁷ Jesus ear jiroñ kõj bwe jen ‘ilo̦k ñan ippãn armej in aelõñ otemjej im kõm̦m̦an bwe ren erom ri-kal̦ooran.’ Ñan kajejjet jerbal in ear letok, ekkã ad aikuj kõnnaan ippãn armej ro me elukkuun oktak tõmak ko aer jãn kõj, ekoba ro ejjel̦o̦k aer kabuñ ak ro rejjab tõmak ilo Anij. Ilo katak eo tok juon, jenaaj etale ewi wãween ad kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an ñan armej rein.