Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 27

Dilongolola ku mpindieu bua dikengeshibua

Dilongolola ku mpindieu bua dikengeshibua

“Bantu bonso badi basue kuikala balamate Nzambi mu buobumue ne Kristo Yezu nebakengeshibue pabu.”​—2 TIM. 3:12.

MUSAMBU WA 129 Netushale anu bananukile

KADIOSHA *

1. Bua tshinyi bidi bikengela tudilongolole bua dikengeshibua?

MUKALENGE wetu Yezu Kristo wakaleja butuku bua kumpala kua kumushipabu ne: nebakine bantu bonso bavua balua bayidi bende. (Yone 17:14) Katshia ku tshikondo atshi, bantu badi baluisha ntendelelu mulelela mbakengeshe Bantemu ba Yehowa ba lulamatu bikole. (2 Tim. 3:12) Bu mudi nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu wenda usemena bikole, tudi bamanye ne: bena lukuna betu nebatuluishe kabidi bibi menemene.​—Mat. 24:9.

2-3. a) Ntshinyi tshitudi ne bua kumanya bua buôwa? b) Mmalu kayi atuamona mu tshiena-bualu etshi?

2 Mmushindu kayi utudi mua kudilongolola ku mpindieu bua dikengeshibua? Kabiena bikengela tudifuanyikijile malu onso adi mua kutufikila to. Tshianana tudi mua kupeta buôwa, tubanga kusamisha mutu. Bidi mua kulua kututekesha, bitupangisha mua kuenzela Yehowa mudimu lutatu palu kaluyi luanji kulua. (Nsu. 12:25; 17:22) Buôwa ntshia mvita tshinene tshidi muena ‘lukuna wetu Diabolo’ ukeba kutuluisha natshi. (1 Pet. 5:8, 9) Ntshinyi tshitudi mua kuenza ku mpindieu bua kuikala badipaye?

3 Mu tshiena-bualu etshi, netumone mutudi mua kukolesha malanda etu ne Yehowa ne bua tshinyi kuakolesha ku mpindieu kudi ne mushinga. Netumone kabidi tshia kuenza bua kuvudija dikima dietu. Bua kujikija, netumone tshia kuenza padi baluishi betu batukina.

MUA KUKOLESHA MALANDA EBE NE YEHOWA

4. Bilondeshile Ebelu 13:5, 6, tudi ne bua kuikala ne dishindika kayi? Bua tshinyi bualu ebu budi ne mushinga?

4 Ikala mushindike ne: Yehowa mmukunange ne kakukulekela nansha. (Bala Ebelu 13:5, 6.) Kukadi bidimu bia bungi bivua Tshibumba tshia Nsentedi kampanda tshiambe ne: “Muntu udi mumanye Nzambi bimpe menemene neamueyemene bikole pamukengeshabu.” Bidi nanku menemene! Bua kutantamena dikengeshibua, tudi ne bua kunanga Yehowa ne kumueyemena ne muoyo mujima, katuyi tuelakana nansha kakese ne: mmutunange to.​—Mat. 22:36-38; Yak. 5:11.

5. Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kumona ne: Yehowa mmukunange?

5 Ikala ubala Bible dituku dionso ne tshipatshila tshia kukolesha malanda ebe ne Yehowa. (Yak. 4:8) Yehowa utu ne ngikadilu mimpe; nunku paudi ubala Bible, ikala wimanyina pa ngikadilu ayi. Mona mudi malu adiye wamba ne wenza akujadikila ne: mmukunange bikole. (Ekes. 34:6) Bitu bikolela bamue bantu bua kuitaba ne: Nzambi mmubanange bualu kabatu banji kubananga kudi muntu to. Biwikala pebe ne lutatu elu, ikala ufunda dituku dionso mishindu idi Yehowa mukuleje luse ne bulenga. (Mis. 78:38, 39; Lomo 8:32) Paudi welangana meji bua mishindu ayi ne bua biudi mubale mu Dîyi dia Nzambi, pamuapa neumone malu a bungi adi Yehowa mukuenzele. Wewe ne dianyisha bua malu adi Yehowa ukuenzela, malanda ebe nende neakole.​—Mis. 116:1, 2.

6. Bilondeshile Misambu 94:17-19, disambila dienza ne muoyo mujima didi mua kukuambuluisha mushindu kayi?

6 Ikala usambila. Fuanyikijabi muana wa balume mu maboko a tatuende. Udi udiumvua mu bukubi, bimufikisha ku diambila tatuende malu onso adi menzeke munda mua dituku, mimpe ne mabi. Udi mua kuikala pebe mu malanda a buena aa wewe usemena pabuipi ne Yehowa paudi umusambila ne muoyo mujima dituku dionso. (Bala Misambu 94:17-19.) Paudi usambila, “pumuna muoyo webe bu mâyi” ne ambila Tatu webe wa dinanga malu onso adi akuenza buôwa ne adi akutonda. (Muad. 2:19) Ntshinyi tshienzeka? Neupete tshidi Bible ubikila ne: “ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu.” (Filip. 4:6, 7) Wewe usambila nunku, neudiumvue pabuipi menemene ne Yehowa.​—Lomo 8:38, 39.

Wewe weyemena Yehowa ne Bukalenge buende, neupete dikima

Stanley Jones uvua mutuishibue ne: Bukalenge bua Nzambi mbualu bulelela, ne biakakolesha ditabuja diende (Tangila tshikoso 7)

7. Bua tshinyi udi ne bua kutuishibua ne: milayi ya Nzambi idi yakula bua Bukalenge buende neyikumbane?

7 Ikala mutuishibue ne: masanka a Bukalenge bua Nzambi neikalaku. (Nom. 23:19) Wewe kuyi ne dituishibua edi, Satana ne bena diende nebakutshingishe bipepele. (Nsu. 24:10; Eb. 2:15) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua wewe kueyemena Bukalenge bua Nzambi bikole ku mpindieu? Ikala ukeba dîba dia kukonkonona milayi ya Nzambi idi yakula bua Bukalenge buende ne malu adi akujadikila ne: neyikumbane. Nebikuambuluishe mushindu kayi? Tuangate tshilejilu tshia Stanley Jones uvuabu bele mu buloko bidimu 7 bua ditabuja diende. * Tshivua tshimuambuluishe bua kunanukila ne lulamatu ntshinyi? Wakamba ne: “Ditabuja dianyi divua dikole bualu mvua mumanye malu a Bukalenge bua Nzambi ne tshivuabu ne bua kuenza; tshivua ngelakana nansha kakese to. Ke bualu kayi muntu nansha umue kavua mua kundamuna kudi Yehowa to.” Wewe muikale ne ditabuja dikole mu milayi ya Yehowa, neusemene pabuipi menemene nende ne kuakupeta buôwa, upanga kumuenzela mudimu to.​—Nsu. 3:25, 26.

8. Kubuela kuetu mu bisangilu kudi kuleja tshinyi? Umvuija.

8 Ikala ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu. Bisangilu bidi bituambuluisha bua kukolesha malanda etu ne Yehowa. Kubuela kuetu mu bisangilu kudi kuleja ne: dîba diatukengeshabu, netunanukile. (Eb. 10:24, 25) Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Tuetu tulekela tumalu tukese tutupangisha bua kubuela mu bisangilu lelu, dîba diatulombabi bua kuteka muoyo wetu mu njiwu bua kuya kudisangisha ne bena Kristo netu, netuye anyi? Kadi tuetu badisuike bua kubuela mu bisangilu lelu, katuakulekela kudisangisha pamue pikala baluishi betu bakeba kutupangisha bua kudisangisha to. Mbimpe tunange bisangilu bietu bikole ku mpindieu. Tuetu babinange, dîba adi nansha mbulamatadi mutukandikabi, nansha bantu batuluishe, netutungunuke anu ne kutumikila Nzambi pamutu pa kutumikila bantu.​—Bien. 5:29.

Wewe mukuate mvese ne misambu yetu ku muoyo ku mpindieu, neuyivuluke dîba dia dikengeshibua ne neyikukoleshe (Tangila tshikoso 9) *

9. Bua tshinyi kukuata mvese ku muoyo mmushindu muimpe wa kudilongolola bua dikengeshibua?

9 Ikala ukuata mvese iutu mutambe kunanga ku muoyo. (Mat. 13:52) Pamuapa bitu bikukolele bua kukuata malu, kadi Yehowa udi mua kukuvuluija mvese ayi ku diambuluisha dia bukole bua nyuma wende muimpe. (Yone 14:26) Mona tshivua muanetu wa balume kampana uvuabu bele mu lukanu mu ditunga dia Allemagne wa ku Est muambe: “Mvua ne disanka dia bungi bua munkavua mukuate mvese mipite pa 200 ku muoyo! Nansha mumvua nkayanyi, mvua ne mushindu wa kuelangana meji a malu mashilashilangane a mu Bible.” Mvese ayi yakamuambuluisha bua kushala pabuipi ne Yehowa ne kunanukila ne lulamatu.

(Tangila tshikoso 10) *

10. Bua tshinyi mbimpe tukuate misambu yetu ku muoyo?

10 Ikala wimba misambu ya kutumbisha nayi Yehowa, uyikuate ku muoyo. Pavua Paulo ne Sila mu buloko mu Filipoyi, bakatumbisha Yehowa ne misambu ivuabu bakuate ku muoyo. (Bien. 16:25) Bia muomumue, pavuabu bakuate bana betu ba mu ditunga divuabu babikila ne: Union soviétique baye nabu mu provense wa Sibérie, ntshinyi tshivuabu benza bua kukoleshangana? Muanetu Mariya Fedun wakavuluka wamba ne: “Tuvua tuimba misambu yonso ituvua bamanye ya mu mukanda wetu wa misambu.” Wakamba ne: misambu ayi ivua mibakankamije bonso, bobu kudiumvua pabuipi menemene ne Yehowa. Pautu wimba misambu yetu iutu munange bikole, bitu bikukolesha anyi? Nanku ikuata ku muoyo ku mpindieu!​—Tangila kazubu ka “ Mpesha dikima.”

MUA KUVUDIJA DIKIMA DIEBE

11-12. a) Bilondeshile 1 Samuele 17:37, 45-47, bua tshinyi Davidi uvua ne dikima? b) Tshilejilu tshia Davidi tshidi tshitulongesha bualu kayi bua mushinga?

11 Bua kutua buluishi tshiadi, bidi bikengela dikima. Wewe mumone ne: kuena nadi, tshiudi mua kuenza ntshinyi? Manya ne: bunene buebe, makanda audi nawu, anyi mamanya ebe kabiena mua kukupesha dikima dilelela to. Tuangate tshilejilu tshia Davidi ne Goleyata. Goleyata uvua munene mule wa mfiondo, kadi Davidi yeye utshivua tshitende, muikale ne mubidi mukese, kayi ne makanda a bungi, ne kayi ne tshia mvita tshia nsongo, nansha muele wa mvita. Nansha nanku, uvua ne dikima disaba ditutuka. Wakaya mutangile kudi muntu mule wa mfiondo au bua kuluangana nende, kayi ne buôwa.

12 Bua tshinyi Davidi uvua ne dikima dia bungi nunku? Bualu uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua nende. (Bala 1 Samuele 17:37, 45-47.) Kavua umona muvua Goleyata mumupite ku bunene to. Kadi uvua umumona mukese menemene mushadile kudi Yehowa. Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Budi butulongesha ne: tuetu batuishibue ne: Yehowa Nzambi wa Bukole Buonso udi netu, batuishibue kabidi ne: baluishi betu badi kutupu kumpala kuende, netupete dikima. (2 Kul. 20:15; Mis. 16:8) Tshia kuenza ntshinyi bua kuvudija dikima dietu kumpala kua buluishi kulua?

13. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuvudija dikima dietu? Umvuija.

13 Tudi mua kuvudija dikima dietu ku mpindieu patudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Bidi nanku bualu kuyisha kudi kutulongesha mua kueyemena Yehowa ne kubenga kuikala ne buôwa bua bantu. (Nsu. 29:25) Misunyi itu ikolakana patudi tudibidija. Bia muomumue, tudi tuvudija dikima dietu patudi tuyisha ku nzubu ne ku nzubu, miaba idi bantu ba bungi, miaba ya midimu anyi ya bisalu, ne padi mpunga umueneka. Tuetu bikale ne dikima dia kuyisha ku mpindieu, netuikale badiakaje bua kutungunuka ne kuyisha nansha bobu bakandike mudimu wetu.​—1 Tes. 2:1, 2.

Nancy Yuen kakitaba bua kulekela kuyisha lumu luimpe to (Tangila tshikoso 14)

14-15. Tshilejilu tshia Nancy Yuen ne tshia Valentina Garnovskaya bidi mua kutulongesha tshinyi?

14 Kudi bana betu ba bakaji kampanda babidi ba lulamatu bavua ne dikima dia dikema. Tshilejilu tshiabu tshidi mua kutulongesha malu a bungi. Nancy Yuen uvua anu bule bu bua metre umue ne tshitupa, kadi muntu kavua mua kumuzakeja bipepele to. * Kakitaba bua kulekela kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi to. Bua bualu abu, bakamuela mu buloko bua bidimu bipite pa 20 mu Chine. Banene ba mbulamatadi bavua bamulumbuluishe bakamba ne: mu ditunga dijima, yeye ke uvua ne “mutu mukole kupita bantu bonso”!

Valentina Garnovskaya uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua nende (Tangila tshikoso 15)

15 Bakela kabidi Valentina Garnovskaya mu buloko misangu isatu mu ditunga divuabu babikila ne: Union soviétique; patudi tututakaja bidimu bivuaye muenze mu buloko, bidi bienza 21. * Bua tshinyi bavua bamuele mu buloko? Bualu uvua mudisuike bua kutungunuka ne kuyisha. Bivua bifikishe banene ba mbulamatadi ku dimutua tshitampi tshia “ngondavi mubi menemene.” Ntshinyi tshivua tshipeshe bana betu ba bakaji babidi ba lulamatu aba dikima? Bavua batuishibue ne: Yehowa uvua nabu.

16. Ntshinyi tshidi mua kutupetesha dikima dilelela?

16 Anu mutudi bamone, bua kuvudija dikima dietu, katuena ne bua kudieyemena bua makanda etu anyi mamanya etu to. Kadi tudi ne bua kutuishibua ne: Yehowa udi netu, ne yeye ke udi utuluila mvita. (Dut. 1:29, 30; Zek. 4:6) Abu ke bualu budi mua kutupetesha dikima dilelela.

TSHIA KUENZA PADI BANTU BATUKINA

17-18. Bilondeshile Yone 15:18-21, Yezu uvua mutudimuije bua bualu kayi? Umvuija.

17 Tutu basue bantu batunemeke. Kadi bantu bobu kabayi batunange, katuedi meji ne: katuena ne mushinga to. Yezu wakamba ne: “Nudi ba diakalenga padi bantu banukina, ne padibu banuipata ne banupenda, ne bapetula dîna dienu bamba mudidi dibi bua bualu bua Muana wa muntu.” (Luka 6:22) Uvua usua kuamba tshinyi?

18 Yezu kavua usua kuamba ne: bivua mua kusankisha bena Kristo pavua bantu ne bua kubakina to. Kadi uvua ubadimuija bua tshivua mua kubafikila. Katuena ba pa buloba to. Tudi tutumikila malongesha a Yezu ne tuyisha mukenji uvuaye muyishe. Ke bualu kayi bena panu badi batukina. (Bala Yone 15:18-21.) Tudi basue kusankisha Yehowa. Bantu bobu batukine bualu tudi banange Tatu wetu, abu mbubatangile.

19. Mmunyi mutudi mua kuidikija bapostolo?

19 Kulekedi tshintu nansha tshimue tshidi bantu bamba anyi benza tshikufikisha ku diumvua bundu bua muudi Ntemu wa Yehowa to. (Mika 4:5) Tuetu bakonkonone tshivua bapostolo benze mu Yelushalema pavuabu bafuma ku dishipa Yezu, netumanye mua kutshimuna buôwa. Bavua bamanye ne: balombondi ba bitendelelu bena Yuda bavua babakine bikole. (Bien. 5:17, 18, 27, 28) Nansha nanku, bakatungunuka ne kuya ku ntempelo dituku dionso, badimanyisha kudi bantu bonso muvuabu bayidi ba Yezu. (Bien. 5:42) Kabakalekela buôwa bubatekesha mu mikolo to. Tudi petu mua kutshimuna buôwa bua bantu tuetu tudimanyisha misangu yonso ne: tudi Bantemu ba Yehowa ku mudimu, mu kalasa, ne miaba itudi basombele.​—Bien. 4:29; Lomo 1:16.

20. Bua tshinyi bapostolo bavua ne disanka nansha muvuabu babakine?

20 Bua tshinyi bapostolo bavua ne disanka? Bavua bamanye tshivuabu babakinyine, ne buabu bobu, bu muvuabu babakengesha bualu bavua benza disua dia Yehowa, tshivua bualu bua disanka dia bungi. (Luka 6:23; Bien. 5:41) Mupostolo Petelo wakalua kufunda ne: “Nansha nuenu ne bua kukenga bua bualu bua buakane, nudi ba diakalenga.” (1 Pet. 2:19-21; 3:14) Patudi tujingulula ne: mbatukine bualu tudi tuenza malu makane, katuakulekela lukinu lua bantu lutuzakeja, tupanga mua kuenzela Yehowa mudimu nansha.

KUDILONGOLOLA NEKUKUAMBULUISHE

21-22. a) Udi mudisuike bua kuenza tshinyi bua kudilongolola bua dikengeshibua? b) Netuakule bua tshinyi mu tshiena-bualu tshialonda?

21 Katuena bamanye dîba diatukengeshabu kudi bantu anyi diakandikabu mudimu wetu kudi mbulamatadi to. Kadi tudi bamanye ne: tudi mua kudilongolola ku mpindieu. Tuetu tukolesha malanda etu ne Yehowa, tuvudija dikima dietu, ne tunanukila padi bantu batukina, nebituambuluishe bua kuikala badilongolole. Kudilongolola ku mpindieu nekutuambuluishe bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu matuku atshilualua.

22 Kadi netuenze tshinyi bobu bakandinke mudimu wetu? Mu tshiena-bualu tshialonda, netuakule bua mêyi a mu Bible ikala mua kutuambuluisha bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu dîba adi.

MUSAMBU WA 118 ‘Tuvudijilaku ditabuja’

^ tshik. 5 Katutu basue bantu batukine to. Kadi ku tototo nansha ku ndandanda, buonso buetu netupete anu dikengeshibua. Tshiena-bualu etshi netshituambuluishe bua kuikala ne dikima ne kudilongolola bua dikengeshibua.

^ tshik. 7 Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1/4/1966, dib. 212-224 (mu Mfualansa).

^ tshik. 14 Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/10/1979, dib. 4-7 (mu Mfualansa). Tangila kabidi filme wa Le nom de Jéhovah sera connu ku TV wa jw.org. Buela mu INTERVIEWS ET TÉMOIGNAGES.

^ tshik. 67 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Baledi bafunde mvese pa mabeji, bambuluisha bana babu bua kuyikuata ku muoyo mu ntendelelu wabu wa mu dîku.

^ tshik. 70 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bena mu dîku mu mashinyi baya mu bisangilu benda bimba misambu yetu.