Ir al contenido

ARTÍCULO DE ESTUDIO 27

Qatijej qiibʼ yuʼnaak reh runabʼjiik i naqabʼanam noq ne qojtahqaaljik kuum i wilik kajaawriik

Qatijej qiibʼ yuʼnaak reh runabʼjiik i naqabʼanam noq ne qojtahqaaljik kuum i wilik kajaawriik

«Chuʼnchel taqeh inkaaj kiloqʼem wach i Dios pan jenaj wach kʼuxliis ruukʼ i Cristo Jesús na woʼ kitahqaljiik» (2 TIM. 3:12, TNM).

TZUUY 129 Servimos con aguante

CHAJARIIK NAQILOM a

1. ¿Chaaj woʼ reet ko ruman chi ne inqakorsaj qiibʼ chuwach i ti’ k’axik chalik iloq reh ruum i ixowaal?

 Noq jenaj naq chik aqʼabʼ iraaj chi narukimiik i Jesús, xuqʼor chi chuʼnchel taqeh inkaaj naq wihʼik chi rajtahqaneel nakixowjiik kiwach (Juan 17:14). Ruum aj reʼ, reʼ taqeh maʼ imponik ta chi kiwach i manlik wach loqʼinik inkixowaaj eh inkitahqeej taqeh ajnimaneel korik wach kikʼux (2 Tim. 3:12). Eh pan rukuxiik taqeh qʼiij wilih narunimbʼiik wach i k’axkilal wilih (Mat. 24:9).

2, 3. a) ¿Chaaj woʼ reet yohbʼaal chi ne qojyoʼjik? b) ¿Chajariik naqilom chupaam i tijinik wilih?

2 ¿Nikʼwach ne inqakorsaj qiibʼ yuʼnaak reh i ti’ k’axik chalik reh ruum i ixowanik? Maʼ ko ruman ta chi ne qojkapebʼinik chi riij chuʼnchel i mareh ne inkʼularik. Mi inqabʼan i wilih, reʼ taqeh kapebʼinik wilih ne inkibʼan chi ne inqakanaaʼ ruloqʼjiik wach i Jehová noq ko majaaʼ kʼahchiʼ qikʼiik chupaam jenoʼ pajarik, ruum chi reʼ yoʼjik eh reʼ kapebʼinik ne inwihʼik kajaawriik chi qanaah (Prov. 12:25; 17:22). Reʼ yoʼjik jenaj kamambʼal irukoj i Ajyahm, reʼ inixowanik qawach (1 Ped. 5:​8, 9). Jeʼ reʼ noq, ¿chajariik naqabʼanam yuʼnaak reh chi kow qakʼux?

3 Chupaam i tijinik wilih, naqilom nikʼwach ne inqabʼan reh chi ne inkowbʼik i qamigohiil ruukʼ i Jehová eh naqilom chaaj woʼ reet ko ruman chi ne inqabʼan i wilih yuʼnaak. Na woʼ qatz’irim riij chajariik naqabʼanam reh chi maʼ ne ta qojyoʼjik eh chajariik naqabʼanam noq reʼ taqeh kʼachareel ne inkixowaaj qawach.

NIKʼWACH NE INQAKOWEJ I QAMIGOHIIL RUUKʼ I JEHOVÁ

4. Jeʼ rukabʼ iruqʼor pan Hebreos 13:​5, 6, ¿chi riij chajariik naqachʼikaam qakʼux eh chaaj woʼ reet ko ruman i wilih?

4 Chʼiklik oq pan qakʼux chi reʼ Jehová qojraaj eh chi maʼ ne ta qojrukanaaʼ (chawil Hebreos 13:​5, 6). Kʼih chik haabʼ ikʼinaq yuʼnaak noq reʼ huuj La Atalaya xuqʼor: «Reʼ kʼachareel reʼ xti rehtʼal wach chi korik i Dios, noq ne inikʼik pan pajarik ne irukoj rukʼux ruukʼ». Reʼ wilih korik. Reh rukuyariik i ixowanik, ko ruman chi inqaaj wach i Jehová eh chi ne inqakoj qakʼux ruukʼ eh wilik oq pan qakʼux chi re’ reh qojraaj (Mat. 22:​36-38; Sant. 5:11).

5. ¿Chajariik ne qojrutobʼeej reh chi ne inqakoj rehtaal chi reʼ Jehová iraaj qawach?

5 Qilow wach i Santo Laj Huuj iqal iqal reh chi ne inqajil qiibʼ ruukʼ i Jehová (Sant. 4:8). Noq kʼahchiʼ qilom paam, qakapaaj chi riij taqeh holohik laj naʼojbʼal wilik reh. Qakoj rehtaal i ruk’axooj ruukʼ chuʼnchel iruqʼor eh ruukʼ chuʼnchel irubʼan (Éx. 34:6). Wilik kʼaxik chi keh rukapebʼjiik chi reʼ Dios iraaj kiwach ruum chi maʼ ajwach ta rukʼuhtaam i kʼaxooj keh. Mi jeʼ reʼ kʼahchiʼ qakʼulum, qatzʼihbʼaaj chuʼnchel taqeh qʼiij nikʼwach i Jehová irukʼuhtaaj qeh i ruketeliniik wachiis eh i rotobʼil (Sal. 78:​38, 39; Rom. 8:32). Mareh kʼih ne inqatzʼihbʼaaj mi inqakapaaj chi riij inqakʼul pan qakʼachariik eh chi riij inqilow pan Santo Laj Huuj. Mi looqʼ chi qeh taqeh irubʼan i Jehová, reʼ wilih narubʼanam chi ne inkowbʼik i qamigohiil ruukʼ (Sal. 116:​1, 2).

6. Jeʼ rukabʼ iruqʼor pan Salmo 94:​17-19, ¿nikʼwach qojrutobʼeej rubʼanariik qatiij ruukʼ chuʼnchel qakʼux?

6 Xa eliik oq qabʼan qatiij. Qakapaaj chi riij jenaj kʼisa akʼun inqʼahchjik ruum i rajaaw. Suq irikʼraaj riibʼ eh iruqʼor reh i rajaaw chuʼnchel i holohik, eh i maʼ holohik ta irukʼul chuwach i qʼiij. Reʼ hoj jeʼ woʼ reʼ ne inqakʼul ruukʼ i Jehová mi inqabʼan qatiij ruukʼ, ruukʼ chuʼnchel qakʼux eh iqal iqal (chawil Salmo 94:​17-19). Qateh i qanima reh i Qajaaw reʼ i qʼeʼ qojrukʼax eh qaqʼor reh chuʼnchel i qojyoʼjik wiiʼ eh i qojrukoj chi kapebʼinik (Lam. 2:19). Mi jeʼ reʼ inqabʼan, ne inqikʼraaj i «tuqkiil kʼuxliis reʼ inchalik ruukʼ i Dios eh inqʼahxik chiwach chuʼnchel i naʼojbʼal» (Filip. 4:​6, 7, RLLH). Wilaʼ juneliik inqabʼan qatiij chuwach i Jehová, maʼ najt ta ne inqikʼraaj qiibʼ ruukʼ (Rom. 8:​38, 39).

Rukojariik qakʼux ruukʼ i Jehová eh ruukʼ i runimaal rajaawriik ne iruyeew rukowiil qakʼux.

Reʼ xuyeew ransil i Stanley Jones, reʼ chi chʼiklik naq rukʼux ruukʼ i irubʼehsaj i runimaal Rajaawriik i Dios. (Chawil i párrafo 7)

7. ¿Chaaj woʼ reet ko ruman chi chʼiklik qakʼux chi reʼ ruqʼorom i Dios chi riij i runimaal Rajaawriik narojiik eloq wach?

7 Chʼiklik oq qakʼux chi reʼ kuxisanik narukʼamam cho i runimaal rajaawriik i Dios narojiik eloq wach (Núm. 23:19). Mi maʼ kow ta qakʼux chi riij irubʼehsaj qeh i Dios, reʼ Ajyahm ruchʼihil taqeh i kitahqanik reh xareʼyuʼ ne inkiyeew qayoʼjiik (Prov. 24:10; Heb. 2:15). ¿Chajariik naqabʼanam yuʼnaak reh chi ne inqakoj qakʼux chi riij i runimaal Rajaawriik i Dios? Qayeew qaqʼiij reh tijinik chi riij taqeh irubʼehsaj qeh i runimaal Rajaawriik i Jehová eh qakapaaj chi riij chaaj woʼ reet inqakoj qakʼux chi reʼ taqeh wilih narojiik eloq wach. Reh rureqariik chi riij chaaj woʼ reet ko ruman i wilih, qilow i rehtalil i Stanley Jones, reʼ xwihʼik prexo chuwach i wuquubʼ haabʼ ruum i rukojbʼaal. b Reʼ reh xuqʼor chajariik xtoobʼinik reh, reh chi korik wach rukʼux chuwach i Jehová: «reʼ wehtʼal naq chi riij i runimaal rajaawriik i Dios xuyeew wansil, maj wehtʼal naq chi narojiik eloq wach. Maʼ ixkibʼan ta chi xnukanaaʼ taqeh i inunimaj». Mi inqakoj qakʼux chi riij i rubʼehsaj qeh i Dios, ne inqajil qiibʼ ruukʼ eh maʼ ne ta qojyoʼjik. (Prov. 3:​25, 26).

8. Chaqʼor chajariik inqakʼuhtaaj noq xa wilkooj woʼ chupaam taqeh moloj iibʼ

8 Maʼ inqakanaaʼ ojik pan taq moloj iibʼ. Reʼ taqeh wilih qojkitoob’eej reh chi ne inqajil qiibʼ ruukʼ i Jehová. Nikʼwach paʼ inqilow taqeh moloj iibʼ, reʼ wilih narukʼuhtaam mi naqakuyum oon maʼchih noq ne inchalik i ti’ k’axik ruum ixowanik chi qanaah (Heb. 10:​24, 25). Naqilom chaaj woʼ reet. Mi yuʼnaak xa ruum xa chajariik maʼ qojʼooj ta pan jenoʼ moloj iibʼ, ¿chajariik naqabʼanam noq yohbʼaal chik rumolariik qiibʼ kuukʼ taqeh hermano? Ruum aj reʼ, mi xa wilkooj woʼ chupaam taqeh moloj iibʼ, reʼ taqeh qojkixowaaj maʼ jaruuj ne qojkiqʼat reh rumolariik qiibʼ. Jeʼ reʼ noq yuʼnaak ko ruman chi ne inkʼihik i qakʼaxooj chi riij taqeh moloj iibʼ. Mi jeʼ reʼ inqabʼan, ni xata reʼ taqeh qojkixowaaj, ni xata reʼ inkiqʼor taqeh inkib’an i ti’ k’axik qeh ne inkibʼan chi maʼ ne ta inqanimaj i Dios (Hech. 5:29).

Rukojariik pan qakapebʼaal juʼjun taqeh texto eh tzʼuuy, ne qojrutobʼeej noq ne inchalik i ti’ k’axik ruum i ixowanik. (Chawil i párrafo 10) e

9. ¿Chaaj woʼ reet ko ruman chi ne inkahnik pan qakʼux juʼjun taqeh texto noq ko majaaʼ inchalik i ti’ k’axik ruum ixowanik?

9 Qakoj pan qakapebʼaal juʼjun taqeh i texto reʼ imponik chi qawach (Mat. 13:52). Korik chi maʼ manlik ta wach i qakapebʼaal, xa reʼ laʼ reʼ Jehová ne irukoj i rusanto laj uxlabʼal reh chi ne kikʼulik pan qakʼux taqeh texto wilih. (Juan 14:26). Jenaj hermano xwihʼik prexo ar Alemania oriental, xuqʼor: «Xti qʼeʼ atoobʼ chi numolom (nukʼolom) naq chik pan nukʼux i kiʼibʼ ciento chi texto, ruum chi maʼ ajwach ta naq uukʼ inubʼan qʼorik, inukapaaj naq chi riij juʼjun taqeh naʼojbʼal chi riij i Santo Laj Huuj». Reʼ taqeh texto wilih xitoobʼinik reh, reh chi maʼ najt ta xrikʼraaj riibʼ ruukʼ i Jehová eh chi xwihʼik chi korik wach rukʼux.

(Chawil i párrafo 10) f

10. ¿Chaaj woʼ reet ko ruman chi ne inqatijej taqeh tzʼuuy reh ruloqʼjiik wach i Jehová?

10 Kahnoq pan qakʼux juʼjun taqeh tzʼuuy reh ruloqʼjiik wach i Jehová eh qatzʼuyej taqeh. Noq reʼ Pablo eh reʼ Silas xiwihʼik prexo ar Filipos, xkitzʼuyej wach i Jehová ruukʼ taqeh tzʼuuy kahninaq pan kikʼux (Hech.16:25). Reʼ taqeh hermano reh i najtir Unión Soviética reʼ xitaqʼabʼjiik ar Siberia, jeʼ woʼ reʼ xkibʼan reh chi ne inkowbʼik i kikojbʼaal. Reʼ hermana Mariya Fedun xuqʼor: «Xtohqʼik qatzʼuyem taqeh tzʼuuy wilkeebʼ pan qahuuj, reʼ taqeh kahninaq pan qakʼux». Xuqʼor chi reʼ taqeh tzʼuuy reʼreʼ iruyeew naq rukowiil kikʼux eh irutoob’eej naq taqeh reh chi ne inkijil kiibʼ ruukʼ i Jehová. ¿Iruyeew na rukowiil akʼux rutzʼuyjiik taqeh qatzʼuuy reʼ wilkeebʼ pan qahuuj eh i wilkeebʼ pan qayeʼaabʼ reh internet? Jeʼ reʼ noq, yuʼnaak qatijej taqeh reh chi ne kikahnik pan qakʼux (chawil i recuadro « Jehová chayeew rukowiil nukʼux»).

CHAJARIIK NE INQABʼAN REH CHI NE INWIHʼIK RUKOWIIL QAKʼUX

11, 12. a) Jeʼ rukabʼ iruqʼor pan 1 Samuel 17:​37, eh 45-47, ¿chaaj woʼ reet maʼ xyoʼjik taj i David? b) ¿Chajariik inqatijej ruukʼ i rehtalil i David?

11 Reh chi ne inqakuy i tiʼ kʼaxik ruum i ixowanik, aajwaal wach chi ne inwihʼik rukowiil qakʼux. ¿Chajariik naqabʼanam mi inqikʼraaj chi maʼxta rukowiil qakʼux? Kʼo’loq pan qakʼux chi reʼ rukowiil qakʼux maʼ inchalik ta ruukʼ i qanimaal, ruukʼ i qʼansil oon ruukʼ i qanaʼojbʼal. Qilow i rehtalil i David. Noq ko kʼijool naq, xubʼan peleeto ruukʼ jenaj nimlaj winaq Goliat i rubʼihnaal. Reʼ David kʼisiin naq eh maʼ qʼeʼ ta naq kow jeʼ rukabʼ i nimlaj winaq wilih. Eh maʼ rutiqʼaam ta naq riibʼ reh qʼaqʼinik, eh maʼxta woʼ naq jenaj ruqʼas juʼ chʼihchʼ. Xa reʼ laʼ, reʼ reh kow naq rukʼux eh maʼ xyoʼjik ta chi peleetohinik ruukʼ i mamaʼ winaq wilih.

12 ¿Chaaj woʼ reet maʼ xyoʼjik ta i David? Ruum chi chʼiklik naq rukʼux chi reʼ Jehová intoobʼinik reh (chawil 1 Samuel 17:​37, 45-47). Maʼ xupaj ta i runimaal ruukʼ i runimaal i Goliat, xukapaaj laʼ chi reʼ Jehová qʼeʼ naq nim eh qʼeʼ naq wilik rajaawriik chuwach i Goliat. ¿Chajariik inqatijej ruukʼ i ehtalil wilih? Inqatijej chi maʼ ne ta qojyoʼjik mi inqakoj qakʼux chi reʼ Jehová ne qojrutobeej, eh mi chʼiklik qakʼux chi reʼ qojkixowaaj maʼxta kajaawriik chuwach i qanimlaj Dios (2 Crón. 20:15; Sal. 16:8). ¿Chajariik naqabʼanam reh chi ne inwihʼik rukowiil qakʼux yuʼnaak noq ko majaaʼ inchalik i ixowanik?

13. ¿Chajariik ne qojrutobʼeej reh chi ne inwihʼik rukowiil qakʼux? Chachʼobʼ rubʼehel

13 Reʼ q’orik chi riij i runimaal Rajaawriik i Dios ne qojrutobʼeej reh chi kow qakʼux. ¿Chaaj woʼ reet? Ruum chi rubʼanariik i wilih qojrutobʼeej reh chi ne inqakoj qakʼux ruukʼ i Jehová eh chi maʼ ne ta qojyoʼjik kuum taqeh kʼachareel (Prov. 29:25). Jeʼ rukabʼ noq reʼ qatibʼkaal inkowjik noq inqabʼan ejercicio, reʼ i rukowiil qakʼux inkowjik noq inqabʼan i qʼoroj kʼuhbʼaal chiʼ taq paat, ruukʼ exhibidor, noq xa ahaʼ wilkooj eh pan taq kʼaay. Mi maʼ qojyoʼjik chi ruqʼorariik i kʼuhbʼaal, maʼ jaruuj naqakanaam rubʼanariik, atoobʼ ta reʼ wilik kajaawriik ne inkiqʼor chi maʼ ne ta chik inqabʼan (1 Tes. 2:​1, 2).

Reʼ Nancy Yuen maʼ xukanaaʼ ta ruqʼorariik i kʼuhbʼaal. (Chawil i párrafo 14)

14, 15. ¿Chajariik inqatijej ruukʼ i Nancy Yuen eh i Valentina Garnovskaya?

14 Kʼih inqatijej ruukʼ i kiʼibʼ chi hermana korik wach kikʼux eh xkikʼuhtaaj i rukowiil kikʼux. Jenaj keh, reʼ i Nancy Yuen. Re’ reh ma’ nim ta naq rooq, xa reʼ laʼ, xukʼuhtaaj chi maʼ inyoʼjik taj. c Ruum chi maʼ xukanaaʼ taj i qʼoroj kʼuhbʼaal chi riij i runimaal Rajaawriik i Dios, xkiyeew preexo chuwach veinte haabʼ, ar China. Reʼ taqeh policía, reʼ xkibʼan i pahqanik reh xkiqʼor: «maʼ jankʼal ta qareqem pan tinamit jenaj kʼachareel qʼeʼ kow paam i naah jeʼ rukabʼ i reh».

Reʼ Valentina Garnovskaya chʼiklik naq rukʼux chi reʼ Jehová intoobʼinik reh. (Chawil i párrafo 15)

15 Reʼ jenaj chik hermana, reʼ Valentina Garnovskaya. Ixibʼ pech xwihʼik preexo pan najtir Unión Soviética, jeʼ reʼ noq xwihʼik preexo chuwach i 21 haabʼ. d Eh ruum chi maʼ xukanaaʼ ta i qʼoroj kʼuhbʼaal, reʼ taqeh ajqʼatal qʼorik xkiqʼor chi reʼ reh jenaj «ajileqʼ xti qʼeʼ yohbʼaal». ¿Chaaj woʼ reet re’ taqeh kiʼibʼ chi hermana wilih maʼ xiyoʼjik taj? Ruum chi chʼiklik naq kikʼux chi reʼ Jehová wilik kuukʼ.

16. ¿Chajariik naqabʼanam reh chi ne inwihʼik rukowiil qakʼux?

16 Jeʼ rukabʼ xqakoj rehtaal, reʼ i rukowiil qakʼux maʼ inchalik ta ruukʼ i qansil oon ruukʼ i qʼehtʼal. Reʼ naqabʼanam reʼ chi naqakojom qakʼux ruukʼ i Jehová, chi reʼ reh qojrutobʼeej eh wilik chi qacheel (Deut. 1:​29, 30; Zac. 4:6). Ruukʼ i reh inchalik i manlik kowiil kʼuxliis.

CHAJARIIK NAQABʼANAM NOQ QOJKIKOJ PAN TIʼ RUUM CHI INKIXOWAAJ QAWACH

17, 18. Jeʼ rukabʼ iruqʼor pan Juan 15:​18-21, ¿chajariik xuqʼor i Jesús chi na naq rukʼulariik eh chaaj woʼ reet?

17 Imponik chi qawach chi looqʼ ne qojkilow taqeh kʼachareel, xa reʼ laʼ maʼ inqakapaaj chi maʼxta qoj’ook wiiʼ mi maʼxta qajaawriik chi kiwach taqeh kʼachareel. Reʼ Jesús xuqʼor: «Atoobʼ taq aweh i hat noq naakixowaam taq awach i tinamit, eh noq maʼ naa ta taq kaat kikʼulum chi kixilak, eh noq naa taq kaatkibʼajam, eh noq maʼ naa ta taq aponiik panaqʼkiwach ruum i nunimjiik i hin Akʼuunbʼees nuwiiʼ winaq» (Luc. 6:22). ¿Chajariik iraaj ruqʼorom taqeh qʼorik wilih?

18 Reʼ Jesús maʼ xraaj ta ruqʼorom chi reʼ taqeh rajtahqaneel na naq ruponiik chi qawach chi ne qojkixowaaj, xa kʼahchiʼ laʼ naq ruqʼorom i na naq rukʼulariik. Inkixowaaj qawach ruum chi maʼ inqabʼan ta qeh irubʼan i wach akʼal wilih. Inqakʼam la’ naah taqeh xukʼuhtaaj i Jesús eh inqaqʼor i rukʼuhbʼaal (chawil Juan 15:​18-21). Inqaaj qayeʼem ruloqʼil i Jehová. Mi reʼ taqeh kʼachareel qojkixowaaj ruum chi inqaaj wach i Qajaaw, kuukʼ chik i keh.

19. ¿Nikʼwach ne inqakʼam naah i kehtalil taqeh apóstol?

19 Maʼ qojkʼixiik ta chi ruqʼorariik chi hoj testigo reh Jehová, ruum inkiqʼor eh ruum inkibʼan qeh taqeh kʼachareel (Miq. 4:5). Jenaj i ne intoobʼinik qeh reh chi maʼ ne ta qojyoʼjik kuum taqeh winaq, reʼ rutzʼirariik riij xkibʼan taqeh apóstol ar Jerusalén noq kikansam naq chik i Jesús. Kehtʼal naq chi inxowjik kiwach kuum taqeh ajkʼamal kibʼeeh taqeh judío (Hech. 5:​17, 18, 27, 28). Atoobʼ ta jeʼ reʼ, chuʼnchel taqeh qʼiij kiʼooj naq pan rupaat i Dios eh inkiqʼor naq keh i kʼachareel chi reʼ keh raajtahqaneel i Jesús naq taqeh (Hech. 5:42). Maʼ xiyoʼjik taj. Reʼ hoj maʼ ne ta woʼ qojyoʼjik mi inqaqʼor chi hoj testigo reh Jehová pan kamanik, pan escuela oon ruukʼ taqeh i qakaʼjaah (Hech. 4:29; Rom. 1:16).

20. ¿Chaaj woʼ reet suq naq kikʼux taqeh apóstol atoobʼ ta ixowamaj naq kiwach?

20 Reʼ taqeh apóstol suq naq kikʼux ruum chi kehtʼal naq chaaj woʼ reet inixowjik kiwach. Looqʼ naq chi keh chi ne kibʼajarik ruum rubʼanariik iraaj i Jehová (Luc. 6:23; Hech. 5:41). Noq xi’ik’ik taqeh qʼiij, reʼ apóstol Pedro xutzʼihbʼaaj: «Atoobʼ ta neenkian taq aweh i tiʼ kʼaxik ruum i rubʼanariik i korik laj naʼojbʼal, suuqbʼoq taq akʼux» (1 Ped. 2:​19-21; 3:14). Noq tʼanlik chi qawach chi reʼ taqeh kʼachareel qojkixowaaj ruum chi inqabʼan i holohik, maʼ qojkiqʼat ta reh kamanik chuwach i Dios.

RUKORSJIIK QIIBʼ YUʼNAAK QOJRUTOBʼEEJ

21, 22. a) ¿Chajariik naʼabʼanam i hat reh chi ne inakorsaj awiibʼ noq ne inchalik i ti’ k’axik ruum i ixowanik? b) ¿Chajariik naqatzʼirim riij chupaam i jenaj chik tijinik?

21 Maʼ qehtʼal ta nikʼ naruchaliik i ti’ k’axik ruum i ixowanik chi qanaah oon jaruuj taqeh wilik kajaawriik chi naah i tinamit maʼ ne ta chik inkiyeew qʼabʼ qeh chi ne inqab’an i qakamaj chuwach i Jehová. Xa reʼ laʼ, qeht’al chi ne inqakorsaj qiibʼ yu’naak mi inqakowej i qamigohiil ruukʼ i Jehová, mi qojkamanik reh chi ne inwihʼik rukowiil qakʼux eh mi inqatijej chajariik naqabʼanam noq inkixowaaj qawach. Rukorsjiik qiibʼ yuʼnaak ne iruyeew rukowiil qakʼux chupaam taqeh i qʼiij chalik reh.

22 Xa reʼ laʼ, ¿chajariik naqabʼanam mi jenoʼ qʼiij reʼ taqeh qojkixowaaj ne inkiqʼor qeh chi maʼ ne ta chik inqaloq’ej wach i Jehová? Chupaam i jenaj chik tijinik naqatzʼirim riij juʼjun taqeh naʼojbʼal ne qojkitobʼeej reh chi maʼ ne ta inqakanaaʼ ruloqʼjiik wach i Jehová, atoobʼ ta maʼ yeʼooj ta chik qʼabʼ qeh chi rub’anariik.

TZʼUUY 118 «Danos más fe»

a Reʼ hoj rajloqʼineel i Jehová maʼ inqaaj ta chi reʼ taqeh kʼachareel ne qojkixowaaj. Xa reʼ laʼ, qʼehtal chi naruponiik i qʼiij chi, chi qunchelaal nakibʼanam i tiʼ kʼaxik qeh ruum chi qojkixowaaj. Reʼ tijinik wilih naqojrutobʼeem reh chi kow qakʼux noq ne qojʼikʼik chupaam i tiʼ kʼaxik wilih.

b Chawil i huuj La Atalaya reh i 15 reh febrero reh 1966, página 116 ko 126.

c Chawil i huuj La Atalaya 1 reh diciembre reh 1979, re’ taqeh página 4- 7. Chawil woʼ i video El nombre de Jehová se dará a conocer, pan JW Broadcasting® ahaʼ wiiʼ iruqʼor: (ENTREVISTAS Y EXPERIENCIAS).

e REʼ IRAAJ RUQʼOROM I EHTALIL: Pan kiloqʼinik reh familia, reʼ tutbʼees ajabʼees kʼahchiʼ kitobʼeem i kihalakʼuun reh chi ne inkahnik pan kikʼux juʼjun taqeh texto.

f REʼ IRAAJ RUQʼOROM I EHTALIL: Jenaj familia kʼahchiʼ keebʼ chi tzʼuuy pan Carro noq ojik inkibʼan pan moloj iibʼ.