Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 27

Kaunopada Met ong Kalokolok kan

Kaunopada Met ong Kalokolok kan

“Irail koaros me men mourki poadidiong Koht ni arail kin miniminiong Krais Sises pil pahn lelohng kalokolok.”​—2 TIM. 3:12.

KOUL 129 Se Pahn Dadaurete

AUDEPEN ONOP *

1. Dahme kahrehda kitail anahne kaunopada ong kalokolok kan?

NI PWONGO mwohnte atail Kaun Sises eh ketin pwoula, e mahsanih me aramas pahn kailongki irail kan koaros me pilada en wiahla sapwellime tohnpadahk. (Sohn 17:14) Sang ahnsowo leledo met, Kristian lelepek kan kin lelohng kalokolok sang irail kan me uhwong kaudok mehlel. (2 Tim. 3:12) Ni imwin koasoandi wet eh kereniong nek, kitail kasik me atail imwintihti kan pahn kalaudehla arail uhwong kitail.​—Mad. 24:9.

2-3. (a) Dahme kitail anahne ese duwen pepehm en masak? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?

2 Dahme kitail anahne wia ahnsou wet pwehn kaunopada en dadaur pahn kalokolok kan? Kitail sohte anahne medewehla soahng suwed koaros me kakete lelohng kitail. Ma kitail wia met, pepehm en masak oh pwunod kak poweikitaildi. Ma kitail kin medewe duwen soahng suwed koaros me kakete wiawihong kitail, kitail pahn masepwehkada oh uhdihsang papah Siohwa pil mwohn atail lelohng kahpwal ehu. (Lep. Pad. 12:25; 17:22) Ehu tehtehn mahwen kehlail me atail “imwintihtio Tepil” kin doadoahngki iei en kamasak kitail. (1 Pit. 5:8, 9) Dahme kitail kak wia met pwehn kaunopada en dadaurete pahn kalokolok kan?

3 Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene ia duwen atail kak kakehlakahla atail nanpwungmwahu rehn Siohwa oh dahme kahrehda e kesempwal kitail en wia met ahnsou wet. Kitail pil pahn koasoiapene dahme kitail kak wia pwehn kalaudehla atail eimah. Mwuhr, kitail pahn tehkpene dahme kitail kak wia ni aramas akan ar kailongkihla kitail.

IA DUWEN OMW KAK KAKEHLAKAHLA OMW NANPWUNGMWAHU REHN SIOHWA

4. Nin duwen me Ipru 13:5, 6 kasalehda, dahme kitail en kamehlele, oh dahme kahrehda?

4 Kamehlele me Siohwa ketin poakohng uhk oh e sohte pahn ketin keseiukala. (Wadek Ipru 13:5, 6.) Sounpar tohto samwalahro, ehu neitail Kahn Iroir nda: “Mehmen me uhdahn esehla Koht pahn uhdahn likih ih ahnsoun kasongosong kan.” Met uhdahn mehlel! Pwehn dadaur pahn kalokolok kan, kitail anahne poakohng oh likih Siohwa ni unsek oh sohte peikasalki me Siohwa ketin poakohng kitail.​—Mad. 22:36-38; Seims 5:11.

5. Dahme pahn seweseiuk en kehn me Siohwa kin ketin poakohng uhk?

5 Wadek Paipel rahn koaros oh akadeiong ken karanihala Siohwa. (Seims 4:8) Ni omw wadek Paipel, medemedewe sapwellimen Siohwa irair kaselel kan en limpoak. Kehn sapwellime limpoak me kin sansalda sang soahng kan me e ketin mahsanih oh wia. (Eks. 34:6) Ele ekei kin apwalki kamehlele me Koht ketin poakohng irail pwehki re saikinte kehn emen eh kasalehiong irail limpoak. Ma ke ahneki soangen pepehm wet, song en kilelehdi rahn koaros ahl akan me Siohwa ketin kasalehiong uhk kalahngan oh kadek. (Mel. 78:38, 39; Rom 8:32) Ni omw medewe duwen dahme wiawihong uhk oh doudouloale dahme ke wadek nan Paipel, ke pahn kak medewehda soahng tohto me Siohwa ketin wiadahr ong uhk. Uwen laud en omw kalahnganki dahme Siohwa ketin wiahda, omw nanpwungmwahu reh pahn pil uhdahn kehlailla.​—Mel. 116:1, 2.

6. Nin duwen me Melkahka 94:17-19 kasalehda, ia duwen omw kapakap sang omw mohngiong eh kak seweseiuk?

6 Kaukaule kapakap. Medewehla kisin pwutak men me eh pahpao pwoalehdi. Kisin pwutako uhdahn sohte perki mehkot me kahrehda e kak ndaiong eh pahpao soahng mwahu oh pil suwed kan me wiawihong ih rahno. Ke pil kak ahneki soangen nanpwungmwahu wet ma ke karanihala Siohwa nan omw kapakap ehuehu rahn. (Wadek Melkahka 94:17-19.) Ni omw kin kapakap, “wudekihiei audepen omw mohngiong rasehng pihl” mwohn silangin Siohwa oh patohwanohng Semomw limpoako mehkoaros me kin kahrehiong uhk masak oh pwunod. (Koul Ked. 2:19NW) Ia imwilahn met? Ke pahn kehn dahme Paipel kahdaneki “sapwellimen Koht popohl, me inenen laudsang uwen atail dehdehki.” (Pil. 4:6, 7) Ni omw kin kalaudehla omw kapakap ni ahl wet, omw karanihala Siohwa pahn pil laudla.​—Rom 8:38, 39.

Eimah kin kohsang omw uhdahn pwoson Siohwa oh sapwellime Wehi

Stanley Jones kakehlakahda eh pwoson sang ni eh uhdahn kamehlele duwen Wehin Koht (Menlau kilang parakrap 7)

7. Dahme kahrehda ke anahne uhdahn kamehlele me sapwellimen Koht inou kan duwen sapwellime Wehi pahn pweida?

7 Uhdahn kamehlele me kapai kan en Wehin Koht pahn pweida. (Nemp. 23:19) Ma ke sohte uhdahn kamehlele me sapwellimen Koht inou kan pahn pweida, e pahn mengeiong Sehdan oh irail kan me mi pahn eh manaman en kamasak uhk. (Lep. Pad. 24:10; Ipru 2:15) Ia duwen omw kak kakehlakahda omw pwoson duwen Wehin Koht ahnsou wet? Kihong ahnsou en onopki sapwellimen Koht inou kan duwen sapwellime Wehi oh ia kahrepen ke kak uhdahn kamehlele me inou pwukat pahn pweida. Ia duwen met eh pahn seweseiuk? Medewehla koasoipen Stanley Jones, me selidi sounpar isuh pwehki eh pwoson. * Dahme sewese ih en dadaurete ni lelepek? E nda: “Ei pwoson uhdahn kehlail pwehki I ese duwen Wehin Koht oh dahme wehi wet pahn kapwaiada, oh I sohte peikasalki. Eri, sohte emen kak kahrehiong ie en kohkohsang Siohwa.” Ma ke uhdahn pwoson sapwellimen Koht inou kan, ke pahn karanihala Siohwa oh sohte pahn mweidohng masak en kauhdi uhk sang papah ih.​—Lep. Pad. 3:25, 26.

8. Atail madamadau duwen towehda mihting kan kin kasalehda dah? Menlau kawehwehda.

8 Kaukaule towehda mihting kan en Kristian. Mihting kan kin sewese kitail en karanihala Siohwa. Atail madamadau duwen towehda mihting kan kin kasalehiong kitail ia uwen laud en atail pahn dadaur pahn kalokolok kan ahnsou kohkohdo. (Ipru 10:24, 25) Dahme kahrehda? Ma kitail mweidohng mehkot tikitik en kauhdi kitail sang atail en towehda mihting kan ahnsou wet, dahme pahn wiawi ahnsou kohkohdo ma kitail anahne iang riatail Kristian kan tuhpene mehnda ma atail mour mihla nan keper? Ma kitail koasoanehdi teng en towehda mihting kan, kitail sohte pahn uhdihsang wia met ni ahnsou me irail kan me kin uhwong kitail song en kauhdi kitail sang atail en pokonpene. Met iei ahnsoun kakairada atail perenki atail mihting kan. Ni atail kin perenki towehda mihting kan, sohte uhwong ehu, pil kosonned en koperment ehu pwehn keinapwih atail mihting kan, pahn kauhdi kitail sang atail en peikiong Koht a kaidehn aramas.​—Wiewia 5:29.

Wadlikihala iren Paipel kan oh koul en kaping kan ong Siohwa ahnsou wet kak seweseiuk en tamataman oh kakehlaka iuk ni ahnsoun kalokolok (Menlau kilang parakrap 9) *

9. Dahme kahrehda en wadlikihala iren Paipel kan wia ahl mwahu ehu en kaunopada ong kalokolok kan?

9 Wadlikihala iren Paipel kan me ke keieu perenki. (Mad. 13:52) Ele omw koahiek en tamanda soahng kan sohte unsek, ahpw Siohwa kak ketin doadoahngki sapwellime manaman lapalap en katamandohng uhk iren Paipel ko. (Sohn 14:26) Tehk dahme emen brother me selidi nan imweteng ehu nan Palimese en Sehmen oh lekdekiong nan kisin pere tohrohr ehu koasoia: “I uhdahn perenki me ni ahnsowo I wadlikihlahr iren Paipel daulih riepwiki kei! Mendahki I kelehpw, I kin soupisengki ei medemedewe soangsoangen ire kan nan Paipel.” Iren Paipel pwukat sewese riatail brothero en mihmi karanih Siohwa oh dadaurete ni lelepek.

(Menlau kilang parakrap 10) *

10. Dahme kahrehda kitail anahne wadlikihala koul kan?

10 Wadlikihala oh koulki koul kan me kin kapinga Siohwa. Ni wahnpoaron Pohl oh Sailas ara selidi nan Pilipai, ira kin koulki koul kan me ira wadlikihala pwe ira en kapinga Siohwa. (Wiewia 16:25) Duwehte met, ni riatail Kristian kan nan Soviet Union en mahso ar kalipilipala Siberia, ia duwen arail kin kakehlaka pein irail? Sister Mariya Fedun nda: “Se kin koulki koul koaros me se esehla, koul kan sang neitail pwuhken koul.” E nda me koul ko kangoange irail koaros oh sewese irail en karanih Siohwa. Ia duwe, ke kin kehlailda ni omw koulki koul me ke keieu perenki sang koul en kaping kan ong Siohwa? Eri wadlikihala koul pwukat ahnsou wet!​—Menlau kilang koakon “ Ketikihong Ie Eimah.”

IA DUWEN OMW KAK KAKAIRADA EIMAH

11-12. (a) Nin duwen me 1 Samuel 17:37, 45-47 kasalehda, dahme kahrehda Depit uhdahn eimah? (b) Mehn kasukuhl kesempwal dah me kitail sukuhlkihsang mehn kahlemeng en Depit?

11 Pwehn dadaur pahn kalokolok, ke anahne eimah. Ma ke pehm me kaidehn kowe aramas eimah men, dahme ke kak wia? Tamataman me eimah me uhdahn mehlel sohte kin kohsang ia uwen omw laud, kehlail, de koahiek. Medewehla mwahnakapwo Depit me peiong Kolaiad. Depit uhdahn tikitiksang oh luwet sang Kolaiad, oh pil sohte nah kepwehn mahwen. Pil sohte nein Depit kedlahs. Ahpw e uhdahn kommwad. Ni eimah, Depit tangalahng peiong kodon pohnmwahsou.

12 Dahme kahrehda Depit uhdahn eimah? Pwehki e uhdahn kamehlele me Siohwa ketin ieiang ih. (Wadek 1 Samuel 17:37, 45-47.) Depit sohte kilikilangete uwen Kolaiad eh laudsang ih. Ahpw e medemedewehte uwen Kolaiad eh tikitiksang Siohwa. Dahme kitail sukuhlkihsang met? Kitail pahn ahneki eimah ma kitail uhdahn kamehlele me Siohwa kin ketin ieiang kitail oh ma kitail uhdahn kamehlele me irail kan me uhwong kitail uhdahn tikitiksang Koht Wasa Lapalahpie. (2 Kron. 20:15; Mel. 16:8) Ia duwen atail kak kakairada atail eimah ahnsou wet mwohn atail lelohng kalokolok?

13. Ia duwen atail kak kakairada eimah? Menlau kawehwehda.

13 Kitail kak kakairada atail eimah ahnsou wet sang ni atail kin kalohk ong meteikan duwen rongamwahu en Wehin Koht. Dahme kahrehda? Pwehki kalohk kin padahkihong kitail en likih Siohwa oh powehdi atail masak aramas. (Lep. Pad. 29:25) Duwehte paliwaratail eh kin kehlailla ni atail eksersais, atail eimah kin kehlailla ni atail kin kalohk ihmw lel ihmw, nan wasa kan en wehi pokon, ahnsou sohte lipilipil, oh ni wasahn pesines kan. Ma kitail kakairada eimah pwehn kalohk ahnsou wet, kitail pahn kaunopada mwahu en pousehlahte kalokalohk mehnda ma palien koperment keinapwidi atail doadoahk.​—1 Des. 2:1, 2.

Nancy Yuen sohte uhdihsang kalokalohki rongamwahwo (Menlau kilang parakrap 14)

14-15. Mehn kasukuhl dah me kitail kak sukuhlkihsang Nancy Yuen oh Valentina Garnovskaya?

14 Kitail kak sukuhlkihsang mehn kahlemeng mwahu en sister lelepek riemen me kasalehda eimah laud. Nancy Yuen reireikihte mpen piht limau, ahpw e sohte masepwehk. * E sohte uhdihsang kalokalohki rongamwahu en Wehin Koht. Pwehki met, e selidi daulih sounpar 20 nan China. Irail pilismen kan me kapeidakih ih nda me ih me “keieu keptakai” nan sahpwo!

Valentina Garnovskaya uhdahn kamehlele me Siohwa ketin ieiang ih (Menlau kilang parakrap 15)

15 Pil duwehte ih, Valentina Garnovskaya selidi nan Soviet Union en mahso pak siluh, oh kapatapatpenehn ahnsou siluh ko me e selidi wiahda mpen sounpar 21. * Dahme kahrehda? E uhdahn koasoanehdi teng en pousehlahte kalokalohk oh met kahrehda pilismen kan en ndahki ih “loallap men me uhdahn keper.” Dahme kahrehiong lih lelepek riemeno en uhdahn eimah? Ira uhdahn kamehlele me Siohwa kin ketin ieiang ira.

16. Dahme kitail anahne wia pwehn uhdahn eimah?

16 Nin duwen me kitail koasoiapenehr, pwehn kakairada eimah, kitail en dehr medemedewehte pein atail kehl de koahiek kan. Ahpw kitail anahne kamehlele me Siohwa kin ketin ieiang kitail oh Ih me kin ketin mahmahwenkin kitail. (Deud. 1:29, 30; Sek. 4:6) Kitail anahne wia met pwehn uhdahn eimah.

DAHME KE KAK WIA NI ARAMAS AKAN AR KAILONGKIN UHK

17-18. Nin duwen me Sohn 15:18-21 kasalehda, dahme Sises ketin katamankihong kitail? Menlau kawehwehda.

17 Kitail kin mwahuki ni meteikan ar wauneki kitail, ahpw kitail en dehr medewe me sohte katepatail ma aramas akan kin kailongkin kitail. Sises mahsanih: “Meid pai kumwail ni ahnsou me aramas kin kailongkin kumwail oh ni ahnsou me re kin kaus kumwail oh kin kauwe kumwail oh kin kauwehla adamwail pwehki Nein-aramas.” (Luk 6:22) Ia wehwehn sapwellimen Sises mahsen pwukat?

18 Sises sohte ketin mahmahsanih me Kristian kan pahn perenki ni aramas akan ar kailongkin irail. Ahpw e ketin katamankihong kitail dahme pahn wiawihong kitail. Kaidehn kitail kisehn sampah. Kitail kin mour pahrekiong sapwellimen Sises padahk kan oh kalohki rongamwahwo me e ketin kalohki. Pwehki met, sampah wet kin kailongkin kitail. (Wadek Sohn 15:18-21.) Kitail men kaperenda Siohwa. Ma aramas akan kin kailongkin kitail pwehki kitail poakohng Samatailo, met pein arail kahpwal.

19. Ia duwen atail kak kahlemengih wahnpoaron ako?

19 Dehr mweidohng dahme aramas kin nda de wia en kahrehiong uhk en namenengki omw wia emen Sounkadehdehn Siohwa. (Maika 4:5) Kitail kak sukuhlki en powehdi atail masak aramas sang atail kin medemedewe dahme wahnpoaron ko nan Serusalem wia mwurinte Sises ketin kamakamala. Irail ese uwen laud en kaunen pelien lamalam en mehn Suhs ko ar kailongkin irail. (Wiewia 5:17, 18, 27, 28) Ahpw rahn koaros re kin pousehlahte kohla ni tehnpas sarawio oh mwohn wehi pokon kadehdehda me irail sapwellimen Sises tohnpadahk kan. (Wiewia 5:42) Irail sohte mweidohng masak aramas en kauhdi irail. Kitail pil kak powehdi atail masak aramas sang ni atail kin kaukaule kadehdehiong wehi pokon me kitail Sounkadehdehn Siohwa kei​—nan wasahn doadoahk, sukuhl oh pil ong mehn mpatail kan.​—Wiewia 4:29; Rom 1:16.

20. Dahme kahrehda wahnpoaron ko kin peren mehnda ma aramas akan kailongkin irail?

20 Dahme kahrehda wahnpoaron ko kin peren? Irail wehwehki kahrepen aramas akan ar kailongkin irail, oh re wiahki pwais kaselel ehu en mwamwahlla pwehki arail wiewia kupwuren Siohwa. (Luk 6:23; Wiewia 5:41) Wahnpoaron Piter ntingihedi mwuhr: “Ma kumwail pil lelohng lokolok pwehki me pwung, kumwail perenda.” (1 Pit. 2:19-21; 3:14) Ni atail wehwehki me aramas akan kin kailongkin kitail pwehki kitail wiewia dahme pwung, kitail sohte pahn mweidohng kailok en aramas en kamasak oh kauhdi kitail sang papah Siohwa.

KE PAHN PAIEKIHDA OMW KIN KAUNOPADA

21-22. (a) Dahme ke koasoanehdi en wia pwehn kaunopada ong kalokolok kan? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop en mwuhr?

21 Kitail sehse iahd me aramas akan pahn tepida kaloke kitail de iahd me palien koperment kan pahn keinapwihdi atail doadoahk. Ahpw kitail ese me kitail kak kaunopada ahnsou wet sang ni atail kakehlakahda atail nanpwungmwahu rehn Siohwa, kakairada atail eimah, oh sukuhlki en powehdi kailok sang aramas. Atail kin kaukaunop ahnsou wet pahn sewese kitail en pousehlahte papah Siohwa ni ahnsou kohkohdo.

22 Ahpw ia duwen ma atail kaudok keinapwidi? Nan iren onop en mwuhr, kitail pahn koasoiapene kaweid oh ire mehlel kan en Paipel me pahn sewese kitail en pousehlahte papah Siohwa mehnda ma atail kaudok pahn keinapwidi.

KOUL 118 “Kalaudehla At Pwoson”

^ par. 5 Kitail sohte men aramas en kailongki kitail. Ahpw ehu rahn, kitail koaros pahn lelohng kalokolok. Iren onop wet pahn sewese kitail en eimah oh kaunopada ong kalokolok kan.

^ par. 7 Menlau kilang Kahn Iroir (lokaiahn wai), December 15, 1965, pali 756-767.

^ par. 14 Menlau kilang Kahn Iroir (lokaiahn wai) en July 15, 1979, pali 4-7. Pil kilang kisin kasdo nan JW Broadcasting® me oaralape Jehovah’s Name Will Be Made Known. Kohla pahnangin INTERVIEWS AND EXPERIENCES.

^ par. 15 Menlau kilang pwuhken pahr (2008 Yearbook of Jehovah’s Witnesses), pali 191-192.

^ par. 67 WEHWEHN KILEL: Erein kaudok en peneinei, pahpa oh nohno doadoahngki kisin doaropwe kei pwehn sewese neira seri ko en wadlikihala iren Paipel kan.

^ par. 70 WEHWEHN KILEL: Ni arail kohkohlahng mihting, peneinei ehu praktiski koul en kaping kan ong Siohwa nan wararail sidohsao.