1., 2. a) Miks ei peaks meie tegevuse keelustamine meid üllatama? b) Mida me selles artiklis arutame?

AASTAL 2018 elas rohkem kui 223 000 kuulutajat maades, kus meie tegevus oli keelatud või sellele olid seatud ranged piirangud. See pole meile üllatav. Nagu me eelmises artiklis nägime, teavad tõelised kristlased, et neid võidakse taga kiusata. (2. Tim. 3:12.) Ükskõik, kus me ka ei elaks, võivad valitsusvõimud ootamatult keelata meil Jehoovat teenida.

² Kui nii juhtub riigis, kus sina elad, võivad sul tulla pähe järgmised küsimused. Kas tagakiusamine tähendab, et Jehoova ei õnnista meid enam? Kas me peame nüüd Jehoova teenimise lõpetama? Kas peaksin kolima maale, kus meie töö pole keelatud? Selles artiklis arutame neid küsimusi. Samuti vaatame, kuidas jätkata Jehoova teenimist ka keelu all ja milliste lõksude suhtes peaksime olema ettevaatlikud.

3. a) Millist tagakiusamist koges ustav apostel Paulus? (Vt 2. Korintlastele 11:23–27.) b) Mida me Pauluse elust õpime?

³ Kui võimud meie töö ära keelavad, siis ei peaks me arvama, et Jehoova ei õnnista meid enam. Tagakiusamine ei tähenda seda, et Jehoova pole meiega rahul. Mõtle näiteks Paulusele. Võime olla kindlad, et Jehooval oli tema üle hea meel. Piibli kreekakeelsesse ossa on talletatud 14 tema kirja ja ta oli apostel, kes kuulutas  mittejuutidele. Sellegipoolest kiusati teda ägedalt taga. (Loe 2. Korintlastele 11:23–27.) Pauluse elust näeme, et Jehoova võib lubada oma ustavaid teenijaid taga kiusata.

4. Miks meid vihatakse?

⁴ Jeesus selgitas, et meid vihatakse sellepärast, et me ei kuulu maailma. (Joh. 15:18, 19.) Tagakiusamine ei ole märk Jehoova pahameelest. Vastupidi. See hoopis kinnitab, et teeme, mis on õige.

5. Kas inimesed suudavad peatada Jehoova teenimist? Selgita.

⁵ Inimesed ei suuda peatada kõikvõimsa Jumala teenimist. Paljud on seda püüdnud ja läbi kukkunud. Näiteks teise maailmasõja ajal kiusasid võimud Jumala rahvast paljudes maades taga. Jehoova tunnistajate töö oli keelu all mitte ainult natslikul Saksamaal, vaid ka Austraalias, Kanadas ja mujal. Mis aga oli tulemus? Kui aastal 1939 sõda algas, oli kogu maailmas 72 475 kuulutajat. Kuid sõja lõpus aastal 1945 oli neid 156 299. Jehoova oli õnnistanud oma rahvast ja kuulutajate arv oli kasvanud rohkem kui poole võrra.

6. Kuidas võib tagakiusamine meile mõjuda? Too näide.

⁶ Tagakiusamine võib meid innustada Jehoovat isegi suuremal määral teenima. Näiteks elas üks abielupaar väikse lapsega riigis, kus võimud keelustasid meie tegevuse. Kuid nad ei löönud kartma, vaid alustasid hoopis pioneeritööd. Naine koguni tuli ära hästi tasustatud ilmalikult töölt. Mees ütles, et keeld sütitas paljude inimeste huvi Jehoova tunnistajate vastu. Selle tulemusel oli lihtsam alustada piibliuurimisi. Keelustamisel oli hea mõju ka teistele. Üks kogudusevanem ütles, et paljud, kes olid jäänud Jehoova teenimisest kõrvale, hakkasid taas koosolekutel käima ja kuulutama.

7. a) Mida me õpime tekstist 3. Moosese 26:36, 37? b) Mida oled sina otsustanud keeluajal teha?

⁷ Vastased püüavad keelustamisega meid hirmutada, et me lõpetaksime Jehoova teenimise. Lisaks tegevuse  keelustamisele võivad nad levitada laimu, saata ametnikke meie kodusid läbi otsima, viia meid kohtu ette või isegi panna mõne meist vangi. Nad loodavad, et kui nad panevad kellegi meist vangi, siis teised on hirmust halvatud. Kui laseme neil end heidutada, võime nii justkui ise Jehoova teenimisele keelu peale panna. Me ei taha olla sellised, nagu on kirjeldatud tekstis 3. Moosese 26:36, 37 (loe). Me ei lase hirmul end takistada, nii et vähendame oma usulist tegevust või koguni lõpetame selle. Me usaldame täielikult Jehoovat ega satu paanikasse. (Laul 27:1.) Samuti otsime temalt abi palves. Teame, et kui Jehoova on meiega, ei suuda ka kõige võimsam inimvalitsus takistada meil teda teenimast. (Heebr. 13:6.)

8., 9. a) Milline otsus tuleb igal perepeal või üksikisikul teha? b) Mis aitab teha mõistlikku otsust?

⁸ Kui võimud keelustavad meie tegevuse riigis, kus sa elad, võid mõelda, kas peaksid kolima riiki, kus saaksid vabalt Jehoovat teenida. See on isiklik otsus ja keegi ei saa seda teha sinu eest. Enne otsustamist võid mõelda sellele, mida tegid esimese sajandi kristlased, kui neid taga kiusati. Pärast seda, kui vaenlased viskasid Stefanose kividega surnuks, hajusid jüngrid Jeruusalemmast üle kogu Juudamaa ja Samaaria ning läksid isegi Foiniikiasse, Küprosele ja Antiookiasse. (Matt. 10:23; Ap. t. 8:1; 11:19.) Ent kui tuli järjekordne tagakiusamislaine, otsustas Paulus jääda kuulutama piirkondadesse, kus oldi kuulutustööle vastu. Ehkki see oli ohtlik, jagas ta head sõnumit ja tugevdas vendi-õdesid linnades, kus toimus äge tagakiusamine. (Ap. t. 14:19–23.)

⁹ Mida me nendest lugudest õpime? Igal perepeal tuleb teha otsus, kas ta oma perega kolib või mitte. Enne võiks ta aga palvemeeles hoolikalt kaaluda plusse ja miinuseid, mis nende kolimisega võivad kaasneda. Igal kristlasel on „kanda oma koorem”. (Gal. 6:5.) Me ei tohiks teiste otsuseid hukka mõista.

10. Kuidas harubüroo ja kogudusevanemad kogudusi juhatavad?

¹⁰ Kuidas jätkata Jehoova teenimist ka keelu all? Harubüroo annab kohalikele kogudusevanematele juhendeid ja praktilisi soovitusi, kuidas hankida vaimset toitu, korraldada koosolekuid ja kuulutada. Kui harubüroo ei saa kogudusevanematega kontakti, aitavad need kõigil koguduseliikmetel jätkata Jehoova teenimist, juhatades neid Piibli ja meie väljaannete abil. (Matt. 28:19, 20; Ap. t. 5:29; Heebr. 10:24, 25.)

11. a) Miks sa võid olla kindel, et sul on alati piisavalt vaimset toitu? b) Kuidas sa saaksid kaitsta oma vaimset toiduvaru?

¹¹ Jehoova on lubanud, et tema teenijatel on alati piisavalt vaimset toitu. (Jes. 65:13, 14; Luuka 12:42–44.) Seega võid olla kindel, et tema organisatsioon teeb kõik, mis võimalik, et aidata sul hoida oma usku tugevana. Mida sa aga ise saaksid teha? Kui meie töö keelustatakse, siis püüa leida Piibli ja muude  väljaannete peitmiseks hea koht. Ära jäta sellist väärtuslikku vara, olgu see siis trükitud või elektroonilisel kujul, kergesti leitavasse kohta. Igaüks meist peaks astuma praktilisi samme, et jääda vaimselt tugevaks.

12. Kuidas võivad kogudusevanemad koosolekuid korraldada, et mitte tõmmata tähelepanu?

¹² Mis saab aga iganädalastest koosolekutest? Kogudusevanemad korraldavad neid kokkusaamisi selliselt, et need ei tõmbaks tähelepanu. Nad võivad moodustada väiksed grupid ja muuta sageli koosolekute aega ja kohta. Et kõik tunneksid end turvaliselt, oleks hea rääkida koosolekule minnes või sealt tulles vaikselt. Samuti on ehk tarvis kanda vabaajarõivaid.

13. Mida me võime õppida endise Nõukogude Liidu vendadelt-õdedelt?

¹³ Võimalused teha keeluajal kuulutustööd on paiguti erinevad. Kuna me armastame Jehoovat ja meile meeldib tema kuningriigist rääkida, ajendab see meid otsima kuulutustööks võimalusi. (Luuka 8:1; Ap. t. 4:29.) Ajaloolane Emily Baran on kirjutanud Jehoova tunnistajate kuulutustööst endises Nõukogude Liidus: „Kui võimud ütlesid tunnistajatele, et nad ei tohi teha misjonitööd, siis rääkisid nood oma usust naabritele, töökaaslastele ja sõpradele. Kui nad seetõttu aga saadeti sunnitöölaagrisse, püüdsid nad usule pöörata kaasvange.” Hoolimata sellest, et meie töö oli keelatud, ei lõpetanud vennad-õed endises Nõukogude Liidus kuulutamist. Olgu sinulgi samasugune kindlameelsus, kui kuulutustöö keelustatakse sinu elukohas!

14. Millisest lõksust aitab meil hoiduda tekst Laul 39:1?

¹⁴ Mõtle hoolega, millist infot sa jagad. Keeluajal on oluline mõista, millal on aeg vaikida. (Kog. 3:7.) Näiteks peame saladuses hoidma vendade-õdede nimesid, koosolekupaiku, kuulutustöömeetodeid ja vaimse toidu kanaleid. Me ei räägi sellest ilmalikele võimudele ega ka kodu- või välismaal elavatele heasoovlikele sugulastele ja sõpradele. Kui me seda teeksime, seaksime oma kaasteenijad ohtu. (Loe Laul 39:1.)

15. Mida püüab Saatan teha ja kuidas me saame seda lõksu vältida?

¹⁵ Ära lase väikestel erimeelsustel tekitada lõhesid. Saatan teab, et kui „peres pole üksmeelt, ei jää see püsima”. (Mark. 3:24, 25.) Ta püüab järjepidevalt meie seas lõhesid tekitada. Saatan  loodab, et sel viisil hakkame võitlema omavahel, mitte tema vastu.

16. Millise eeskuju jättis meile õde Gertrud Pötzinger?

¹⁶ Isegi küpsed kristlased peavad olema ettevaatlikud, et nad sellesse lõksu ei langeks. Mõtle kahele võitud õele, Gertrud Pötzingerile ja Elfriede Löhrile. Nad olid koos teiste kristlike õdedega natside koonduslaagris. Gertrud sai Elfriede peale kadedaks, kuna too esitas teistele õdedele julgustavaid kõnesid. Hiljem tundis Gertrud seetõttu häbi ja palus Jehoovalt abi. Ta kirjutas: „Me peame õppima tunnustama seda, kui teised on meist milleski paremad või kui neil on rohkem vastutusrikkaid ülesandeid.” Kuidas ta kadedusest lahti sai? Gertrud keskendus Elfriede headele omadustele ja tema sõbralikule iseloomule. Sel viisil sai ta suhted selle õega korda. Mõlemad tulid koonduslaagrist eluga välja ja teenisid Jehoovat ustavalt kuni oma maise teekonna lõpuni. Kui pingutame, et erimeelsustest üle saada, ei teki meie vahel lõhesid. (Kol. 3:13, 14.)

17. Miks me peame alati järgima Jehoova organisatsiooni juhendeid?

¹⁷ Järgi alati juhendeid. Kui järgime juhendeid, mis tulevad usaldusväärsetelt vendadelt, väldime probleeme. (1. Peetr. 5:5.) Näiteks andsid ühes riigis, kus meie töö on keelu all, vastutavad vennad korralduse, et kuulutustööl ei jäetaks inimestele trükiväljaandeid. Kuid üks pioneerist vend arvas, et teab ise paremini, ja jagas siiski kirjandust. Mis oli selle tagajärg? Pärast seda, kui ta oli koos teistega eraviisil kuulutustööd teinud, pidas politsei nad kinni ning küsitles neid. Politseinikud olid neid jälitanud ja avastanud levitatud trükised. Mida me sellest õpime? Meil tuleb alluda juhenditele isegi siis, kui arvame, et teame ise paremini, kuidas toimida. Jehoova õnnistab meid, kui teeme koostööd vendadega, kelle ta on seadnud meie seas eestvedajateks. (Heebr. 13:7, 17.)

18. Miks me ei tohiks kehtestada tarbetuid reegleid?

¹⁸ Ära kehtesta tarbetuid reegleid. Kui kogudusevanemad kehtestavad ebavajalikke reegleid, koormavad nad sellega teisi. Vend Juraj Kaminský meenutas, mis toimus endises Tšehhoslovakkias keeluajal: „Pärast seda, kui vastutavad vennad ja paljud kogudusevanemad  arreteeriti, hakkasid mõned vennad, kes olid kogudustes ja ringkondades eestvedajad, koostama nimekirju, mida kuulutaja tohib teha ja mida ei tohi.” Jehoova ei ole andnud meile õigust teha teiste eest isiklikke otsuseid. See, kes kehtestab tarbetuid reegleid, ei kaitse oma venda, vaid hoopis üritab valitseda isandana tema usu üle. (2. Kor. 1:24.)

19. Miks me võime olla julged hoolimata sellest, mida Saatan teeb? (Vt 2. Ajaraamat 32:7, 8.)

¹⁹ Meie kõige suurem vastane Kurat ei lõpeta Jehoova rahva tagakiusamist. (1. Peetr. 5:8; Ilm. 2:10.) Ta püüab koos oma käsilastega keelustada Jehoova teenimist. Kuid meil pole mingit põhjust tunda hirmu. (5. Moos. 7:21.) Jehoova on meie poolel ja ta toetab meid ka siis, kui meie tegevus on keelu all. (Loe 2. Ajaraamat 32:7, 8.)

20. Mida oled sina otsustanud teha?

²⁰ Olgu meil samasugune otsusekindlus nagu esimese sajandi kristlastel, kes ütlesid valitsejatele: „Otsustage ise, kas Jumala silmis on õige kuulata teid, aga mitte Jumalat. Me ei saa jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud.” (Ap. t. 4:19, 20.)