Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 28

Kontinua ta adora Jeová óras ki nos óbra proibidu

Kontinua ta adora Jeová óras ki nos óbra proibidu

‘Nu ka pode para di pâpia di kes kuza ki nu odja i ki nu obi.’ — ATOS 4:19, 20.

KÁNTIKU 122 Nu mante firmi!

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. (a) Pamodi ki nu ka ta fika spantadu si nos óbra proibidu? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

NA ANU di 2018, más di 223 mil publikador ta moraba na paízis undi nos óbra staba proibidu ô na paízis undi nos óbra tinha poku liberdadi. Kel-li ka ta spanta-nu. Sima nu prende na kel otu studu, kristons verdaderu sabe ma es ta ser pirsigidu. (2 Tim. 3:12) Ka ta nporta undi ki nu ta mora, govérnus pode di un óra pa kel otu, i sen nu spéra, proibi-nu di adora Jeová, nos Deus ki ta ama-nu txeu.

2 Si govérnu di kel lugar ki bu ta mora disidi proíbi óbra di Tistimunhas di Jeová, talvês bu ta faze alguns pergunta: ‘Nu sta ser pirsigidu pamodi Jeová ka sta abensua-nu más? Proibison ta inpidi-nu di adora Jeová? N debe muda pa un otu país undi N ta ten liberdadi pa N adora Jeová?’ Na kel studu li, nu sta ben responde kes pergunta li. Tanbê nu ta ben odja modi ki nu pode kontinua ta adora Jeová óras ki nos óbra proibidu i ki armadilhas nu debe ivita.

NU STA SER PIRSIGIDU PAMODI JEOVÁ KA STA ABENSUA-NU MÁS?

3. Di akordu ku 2 Coríntios 11:23-27, apóstlu Polu ki éra fiel, pasa pa ki tipu di pirsigison, i kuzê ki nu ta prende ku se izénplu?

3 Si un govérnu proíbi nos óbra, talvês nu pode pensa ma Deus ka sta abensua-nu más. Má nu ka debe skese ma pirsigison ka krê fla ma Jeová ka sta kontenti ku nos. Odja izénplu di apóstlu Polu. Di sertéza Deus staba kontenti ku el. Polu tevi priviléjiu di skrebe 14 karta ki ta faze párti di Skrituras Gregu, i el éra apóstlu pa nasons. Má simé, el sufri txeu pirsigison. (Lé 2 Coríntios 11:23-27.) Izénplu di apóstlu Polu ta inxina-nu ma Jeová pode dexa se sérvus fiel pasa pa pirsigison.

4. Pamodi ki mundu ta odia-nu?

4 Jizus splika pamodi ki nu debe spéra pirsigison. El fla ma nu ta sérba odiadu pamodi nu ka ta faze párti di mundu. (João 15:18, 19 ) Nton, óras ki nu ta pirsigidu, kel-li ka krê fla ma nu perde benson di Deus. Má, el ta mostra ma nu sta ta faze kel ki é dretu!

PROIBISON TA INPIDI-NU DI ADORA JEOVÁ?

5. Ómis pode kaba ku nos adorason pa Jeová? Splika.

5 Ómis ka ta pode kaba ku nos adorason pa Jeová, ki é Deus Tudu-Poderozu. Txeu tenta, má es ka konsigi. Odja kuzê ki kontise duránti Sugundu Géra na Mundu Interu. Na kel ténpu, govérnus di txeu país faze txeu pirsigison pa povu di Deus. Trabadju di Tistimunhas di Jeová proibidu pa partidu nazista na Alimanha i tanbê pa govérnus di Austrália, Kanadá i otus país. Má simé, odja kuzê ki kontise. Na anu di 1939, kantu géra kumesa, tinha 72.475 publikador na mundu interu. Má rilatórius mostra ma na fin di géra, na anu di 1945, ku bensons di Jeová, tinha 156.299 publikador. Nunbru di publikador omenta más ki dôs bês!

6. Envês di nu xinti medu, kuzê ki pirsigison pode faze? Da un izénplu.

6 Envês di nu xinti medu, pirsigison pode pô-nu más disididu na sirbi Jeová. Pur izénplu, un kazal ki tinha un fidju pikinoti ta moraba na un país undi govérnu proíbi nos óbra. Envês di es fika ku medu, es kumesa sirvisu di pioneru fíksu. Kel mudjer ti dexa se trabadju ki es ta pagaba el txeu dinheru. Kel maridu fla ma kel proibison poi txeu algen ta faze perguntas sobri Tistimunhas di Jeová. Pur isu, fika fásil kumesa studus di Bíblia. Óras ki es ta proíbi nos óbra, kel-la pode ten bons rezultadu na otus. Un ansion di kel mésmu país fla ma txeu di kes ki paraba di sirbi Jeová, kumesa ta sisti runion otu bês i ta bai pregason.

7. (a) Kuzê ki nu ta prende di Levítico 26:36, 37 ? (b) Kuzê ki bu ta faze óras ki nos óbra proibidu?

7 Óras ki nos inimigus ta proíbi nos adorason, es krê pa nu fika ku medu di sirbi Jeová. Tanbê, es ta spadja stórias falsu, es ta manda pulísias pa rabista nos kaza, es ta forsa-nu pa nu ba tribunal ô ti es ta poi alguns di nos na kadia. Es ta atxa ma nu ta fika ku txeu medu pamodi es manda alguns di nos pa kadia. Si nu fika ku medu di es i di kuzê ki es pode faze-nu, nu pode kumesa ta faze ménus na sirvisu di Jeová ô ti dexa di sirbi-l. Nu ka krê bira sima kes ki sta na Levítico 26:36, 37. (Lé.) Nu ka krê dexa medu pô-nu ta faze ménus ô para di sirbi Jeová. Nu ten tudu kunfiansa na Jeová i nu ka krê dexa medu toma kónta di nos. (Isa. 28:16) Nu ta kontinua ta ora pa Jeová i ta pidi se orientason. Nu sabe ma ku Jeová di nos ladu, nen kel governanti más poderozu na Téra ka ta konsigi inpidi-nu di adora nos Deus. — Heb. 13:6.

N DEBE MUDA PA OTU PAÍS?

8-9. (a) Ki disizon kada xéfi di família ô kada algen meste toma? (b) Kuzê ki ta djuda un algen toma un bon disizon?

8 Si govérnu di bu país proíbi nos óbra, talvês bu ta pergunta si bu debe muda ô nau pa un otu país, undi bu pode ten liberdadi di sirbi Jeová. Kel-li é un disizon ki é sô bo ki pode toma. Alguns ta disidi studa kuzê ki kristons na ténpu di apóstlus faze, kantu es kumesa ta pirsigidu. Dipôs ki Estevon matadu, disiplus na Jiruzalen muda pa Judea i Samaria, i ti pa lugaris más lonji, sima Finísia, Xipri i Antiokia. (Mat. 10:23; Atos 8:1; 11:19 ) Má, Bíblia tanbê ta pâpia di un otu pirsigison ki kontise kóntra kristons na ténpu di apóstlus, i apóstlu Polu disidi ka muda di kel lugar ki staba ku pirsigison. Má, el poi se vida na prigu pa spadja notísias sábi i nkoraja irmons ki staba ta sufri pirsigison na kes sidadi. — Atos 14:19-23.

9 Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Kada xéfi di família debe toma se própi disizon di muda ô nau pa un otu país. Antis di el disidi, el debe faze orason, pensa dretu na situason di se família, djobe kes bon ô mau rezultadu ki kel mudansa pode ten na es. Na kel tipu di asuntu li, kada kriston debe ‘leba se própi karga.’ (Gál. 6:5) Nu ka debe julga otus pa disizon ki es toma.

MODI KI NU TA ADORA JEOVÁ ÓRAS KI NOS ÓBRA PROIBIDU?

10. Ki orientasons skritóriu di filial i ansions ta da?

10 Modi ki bu pode kontinua ta adora Jeová timenti nos óbra sta proibidu? Skritóriu di filial ta da ansions di bu kongregason orientasons i sujistons sobri modi ki es ta resebe kumida spritual, modi ki es ta faze runion i modi ki es ta prega. Si skritóriu di filial ka konsigi pâpia ku ansions, nton ansions ta djuda-u i es ta djuda tudu irmons di kongregason pa kontinua ta adora Jeová. Es ta ba orienta-nu ku bazi na Bíblia i na kel ki publikasons ta fla. — Mat. 28:19, 20; Atos 5:29; Heb. 10:24, 25.

11. Pamodi ki bu pode ten sertéza ma bu ta ten tudu kel ki bu meste pa bu kontinua ku bu fé fórti, i kuzê ki bu pode faze pa bu proteje bu Bíblia i bus publikason?

11 Jeová promete ma el ta da se sérvus tudu kel ki es meste pa es kontinua ku ses fé fórti. (Isa. 65:13, 14; Luc. 12:42-44) Nton, bu pode ten sertéza ma organizason di Jeová ta da-u tudu kel ki bu meste pa bu kontinua fiel. Má, kuzê ki bu pode faze? Óras ki nos óbra proibidu, djobe un lugar suguru pa bu sukundi bu Bíblia i kalker publikason ki bu ten. Toma kuidadu pa nunka bu ka dexa kes kuza di valor li, ki pode ser inprimidu ô na formatu dijital, na lugar ki es ta atxa-s faxi. Kada un di nos debe sabe kuzê ki nu ta faze pa nu kontinua ku un fé fórti.

Ku ajuda di Jeová, nu pode faze nos runion sen xinti medu (Odja parágrafu 12.) *

12. Modi ki ansions pode organiza runions di un manera ki ka ta txoma atenson?

12 Kuzê ki ta kontise ku nos runions? Ansions ta organiza pa bu sisti runions di un manera ki ka ta txoma atenson. Es pode orienta-u pa bu sisti runion na grupus pikinoti, i txeu bês es pode muda lugar i óra di runion. Bu pode djuda proteje bus irmons, óras ki bu ta pâpia baxu na óra di entra ô sai di runion. Tanbê bu pode bisti di un manera ki ka ta txoma atenson.

Mésmu ki govérnu proíbi nos óbra, nu ka ta para di prega (Odja parágrafu 13.) *

13. Kuzê ki nu ta prende ku nos irmons na antigu Union Suviétika?

13 Maneras di faze trabadju di pregason pode muda di un lugar pa kel otu. Má, nu ta ama Jeová i nu gosta di pâpia ku otus sobri Reinu. Nton nu ta ba ranja manera di faze pregason. (Luc. 8:1; Atos 4:29 ) Un skritor di stória ki txoma Emily B. Baran, pâpia sobri pregason di Tistimunhas di Jeová na antigu Union Suviétika. El fla: “Kantu govérnu fla ma Tistimunhas di Jeová ka podia pregaba sobri ses fé pa otus, es kumesa ta pâpia [ku] ses vizinhu, kolégas di trabadju i amigus. I kantu es mandadu pa kanpus di konsentrason, es da kes otu algen ki staba prézu tistimunhu.” Nbóra ses óbra staba proibidu, nos irmons na antigu Union Suviétika ka para di prega pa otus. Si govérnu di bu país undi bu ta mora proíbi nos óbra, bu pode faze sima es!

IVITA ARMADILHAS

Nu meste sabe ki óra ki nu debe fika kaladu (Odja parágrafu 14.) *

14. Ki armadilha Salmo 39:1 pode djuda-nu ivita?

14 Toma kuidadu ku kuzas ki bu ta fla otus algen. Timenti nos óbra sta proibidu, nu ten ki sabe óras ki é ‘ténpu pa fika kaladu’. (Ecl. 3:7) Nu ka debe da alguns informason, sima nómi di nos irmons, lugaris undi nu ta faze runion, modi ki nu ta prega i modi ki nu ta resebe publikasons. Nu ka debe fla kes kuza li pa autoridadis di govérnu; nen pa amigus ô famílias ki ta mora na nos país ô na otus país. Si nu kai na kel armadilha li, nu ta poi nos irmons na prigu. — Salmo 39:1.

15. Kuzê ki Satanás ta tenta faze ku nos i modi ki nu pode ivita kai na se armadilha?

15 Ka bu dexa prublémas pikinoti dividi-nu. Satanás sabe ma un kaza divididu ta kaba pa kai. (Mar. 3:24, 25) Sénpri el ta tenta faze kuzas pa dividi-nu. El krê pa nu fika kóntra kunpanheru envês di nu fika kóntra el.

16. Ki bon izénplu irman Gertrud Poetzinger dexa?

16 Ti irmons ku más spiriénsa meste toma kuidadu pa ka kai na kel armadilha li. Odja izénplu di dôs irman skodjedu ku spritu santu, Gertrud Poetzinger i Elfriede Löhr. Es i otus irman fika prézu na un kanpu di konsentrason nazista. Gertrud fika ku siumis pamodi Elfriede ta fazeba diskursus ki ta nkorajaba kes otu irmans ki staba prézu. Dipôs Gertrud xinti vergónha i el inplora Jeová pa djuda-l ka xinti si. El skrebe: “Nu ten ki prende seta óras ki otus ten más kapasidadi ô responsabilidadi ki nos.” Kuzê ki Gertrud faze pa el ka xinti siumis más? El konsentra na bons kualidadi di Elfriede i na se bon manera di ser. Di kel manera li, es torna ganha ses amizadi. Es tudu dôs sai di kanpu di konsentrason ku vida i es sirbi Jeová fiel ti fin di ses vida na Téra. Nos tanbê, si nu sforsa pa rezolve prublémas ku nos irmons, nu ka ta dexa nada dividi-nu. — Col. 3:13, 14.

17. Pamodi ki nu debe sigi sénpri orientason di organizason di Jeová?

17 Sigi sénpri orientason. Si nu sigi orientason ki nu ta resebe di irmons responsável i di kunfiansa, nu ta ivita prublémas. (1 Ped. 5:5) Pur izénplu, na un país ki nos óbra é proibidu, irmons responsável orienta publikadoris pa ka dexa publikasons inprimidu na pregason. Má, un pioneru ki atxa ma el sabia midjór, kontinua ta dexa publikasons. Kal ki foi rezultadu? Lógu dipôs ki el i otus irmon tirmina di faze tistimunhu informal, pulísia kumesa ta faze-s alguns pergunta. Ta parse ma kes algen di govérnu sigi irmons i es konsigi toma tudu kes publikason ki es dexa ku pesoas. Kuzê ki nu ta prende ku kel spiriénsa li? Nu meste sigi orientason sikrê nu ka ta konkorda ku el. Jeová sénpri ta abensua-nu si nu apoia irmons ki el skodje pa toma kónta di kongregason. — Heb. 13:7, 17.

18. Pamodi ki nu ka debe kria régras sen nisisidadi?

18 Ka bu kria régras sen nisisidadi. Si ansions kria régras sen nisisidadi, es ta bira kuzas difísil pa irmons. Irmon Juraj Kaminský ta lenbra di kuzê ki kontise kantu óbra proibidu na antigu Txekoslovákia: “Dipôs ki irmons responsável i txeu ansion podu prézu, alguns di kes ki ta tomaba kónta di kongregasons i di grupu di kongregasons kumesa ta kria ses própi régras pa publikadoris, i es faze un lista sobri kuzê ki es debe i ki es ka debe fazeba.” Jeová ka da-nu autoridadi di toma disizons pa otus. Algen ki ta kria régras sen nisisidadi ka sta ta proteje irmons, má el sta ta tenta ser dónu di ses fé. — 2 Cor. 1:24.

NUNKA KA BU PARA DI ADORA JEOVÁ

19. Di akordu ku 2 Crónicas 32:7, 8, pamodi ki nu ka debe ten medu, ka ta nporta kuzê ki Satanás faze?

19 Satanás, ki é nos inimigu prinsipal, ka ta dizisti di pirsigi sérvus fiel di Jeová. (1 Ped. 5:8; Apo. 2:10) Satanás i kes ki ta apoia-l ta ben tenta proíbi nos adorason pa Jeová. Má, nu ka ten motivu pa dexa medu toma kónta di nos! (Deut. 7:21) Jeová sta di nos ladu i el ta kontinua ta apoia-nu mésmu ki nos óbra proibidu. — 2 Crónicas 32:7, 8.

20. Kuzê ki bu sta disididu na faze?

20 Pur isu, nu sta disididu na toma kel mésmu disizon ki nos irmons na ténpu di apóstlus. Es fla kes governanti di ses ténpu: ‘Nhos julga anhos, si obi ku nhos envês di obi ku Deus é un kuza dretu pa Deus. Má nos, nu ka pode para di pâpia di kes kuza ki nu odja i ki nu obi.’ — Atos 4:19, 20.

KÁNTIKU 73 Djuda-nu ten koraji

^ par. 5 Kuzê ki nu debe faze si govérnu proíbi nos adorason pa Jeová? Kel studu li ta ben da-nu alguns sujiston inportanti sobri kuzê ki nu debe faze i kuzê ki nu ka debe faze. Asi nunka nu ka ta dexa nada inpidi-nu di adora nos Deus!

^ par. 59 SPLIKASON DI FOTU: Tudu fotus ta mostra Tistimunhas di Jeová ta sirbi na alguns país undi nos óbra é proibidu. Na kel fotu li sta mostra un grupu pikinoti ta sisti un runion na armazén di un irmon.

^ par. 61 SPLIKASON DI FOTU: Un irman (na skérda) sta na un konbérsu normal ku un mudjer, i el ta djobe un oportunidadi pa pâpia ku el sobri Jeová.

^ par. 63 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon, ki pulísia sta ta faze-l perguntas, ta nega da informasons sobri se kongregason.