1-2. (1) Etke jejjab aikuj bwilõñ ñe kien eo ej kamo ad kabuñ ñan Jeova? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

ILO 2018 eo, elõñl̦o̦k jãn 223,000 ri-kwal̦o̦k naan ro kõn nuuj eo em̦m̦an rar jokwe ilo aelõñ ko me kien eo ear kamo aolepen m̦akũtkũt ko an doulul in ak kabõjrak jet iaaer. Im jejjab bwilõñ kõn men in. Ãinwõt ad kar katak ilo katak eo l̦o̦k, Kũrjin ro rem̦ool rej kõtmãne bwe renaaj matõrtõr im kaeñtaan er. (2 Tim. 3:12) Jekdo̦o̦n ia eo jej jokwe ie, kien ko remaroñ oktak im kamo ad kabuñ ñan Anij eo ad, Jeova, ilo jidimkij ak ilo ad kar jab kõtmãne kake.

² El̦aññe kien eo ilo ijo kwõj jokwe ie ej kamo am̦ kabuñ ñan Jeova, kwõmaroñ jino kajjitõk ippam̦ make kõn kajjitõk kein: ‘Aer matõrtõr im kaeñtaan kõj ej ke mel̦el̦ein bwe Anij ejjab m̦õn̦õn̦õ ippãd? Aer kamo ad kabuñ ñan Anij enaaj ke kõm̦m̦an bwe en jem̦l̦o̦k ad kabuñ ñan Jeova? Ij aikuj ke em̦m̦akũt ñan bar juon jikin me imaroñ anemkwõj in kabuñ ñan Anij ie?’ Ilo katak in, jenaaj etale kajjitõk kein. Jenaaj bar etale ewi wãween ad maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im kabuñ ñan Jeova ñe rej kamoik ad kabuñ ñane im ta aujiid ko jej aikuj kõjparok kõj jãni.

3. Ekkar ñan 2 Korint 11:23-27, kain kaeñtaan im matõrtõr rot Paul ear iioone, im ta eo jej katak jãn joñak eo an?

³ El̦aññe juon kien ej kamo ad kabuñ ñan Jeova, jemaroñ bõk l̦õmn̦ak eo ejjab jim̦we bwe Anij ejjab m̦õn̦õn̦õ ippãd. Ak keememej bwe aer matõrtõr im kaeñtaan kõj ejjab mel̦el̦ein bwe Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ ippãd. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn rijjilõk Paul. Alikkar bwe ear buñbũruon Anij ippãn. Ear wõr ippãn jeraam̦m̦an eo ñan je 14 lõta ko ilo Jeje ko ilo Kajin Grik, im ear juon rijjilõk ñan ri-aelõñ ko. Ak meñe Anij ear m̦õn̦õn̦õ ippãn, rar lukkuun matõrtõr im kaeñtaan e. (Riit 2 Korint 11:23-27.) Jej  katak jãn wãween eo ear wal̦o̦k ñan rijjilõk Paul bwe Jeova ej kõtl̦o̦k aer matõrtõr im kaeñtaan ri-karejar ro an retiljek.

4. Etke lal̦ in ej dike kõj?

⁴ Jesus ear kwal̦o̦k etke jej aikuj kõtmãne bwe jenaaj iioon matõrtõr im jum̦ae. Ear ba bwe renaaj dike kõj kõn ad jab m̦õttan lal̦ in. (Jon 15:18, 19) Ñe rej matõrtõr im kaeñtaan kõj, ejjab mel̦el̦ein bwe Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ ippãd. Bõtab ej kaalikkar bwe jej kõm̦m̦ane men eo ejim̦we!

5. Ewõr ke an armej ro maroñ ñan kabõjrak ad kabuñ ñan Jeova? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁵ Ri-jum̦ae ro rejjab maroñ kabõjrak ad kabuñ ñan Anij eo ekajoor bõtata, Jeova. Elõñ rar kajjioñ kõm̦m̦ane men in ak rar jab lo tõprak. L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo ear wal̦o̦k ilo Pata eo an Lal̦ Kein Karuo. Ilo iien in, ear lukkuun l̦ap an kien ko ilo elõñ aelõñ ko matõrtõr im kaeñtaan armej ro an Anij. Ejjab ri-Nazi ro wõt jãn Jãmne rar kamo an Ri-Kõnnaan ro an Jeova kabuñ ñan Anij ak kar bar kien ko ilo Australia, Canada, im ilo aelõñ ko jet. Bõtab, lale m̦õk ta eo ear wal̦o̦k. Ilo iiõ eo 1939 ke ear jino pata eo, ekar wõr 72,475 oran ri-kwal̦o̦k naan ro ilo pel̦aakin lal̦ in. Bõtab, Jeova ear kõjeraam̦m̦ane armej ro an kõnke ripoot ko rej kwal̦o̦k bwe ke ear jem̦l̦o̦k pata eo ilo 1945, ekar wõr joñan in 156,299 oran ri-kwal̦o̦k naan ro. Elõñl̦o̦k jãn ruo alen an kar l̦apl̦o̦k oran ri-kwal̦o̦k naan ro jãn kar joñan eo jinoin.

6. Ta tokjãn ko rem̦m̦an remaroñ wal̦o̦k jãn aer matõrtõr im kaeñtaan kõj? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁶ Aer matõrtõr im kaeñtaan kõj emaroñ kõm̦m̦an bwe jen kijejeto l̦o̦k wõt ilo ad kabuñ ñan Jeova im jab mijak in karejar ñane. Ñan waanjoñak, ruo rippãlele me ewõr juon nejierro ajri, rar jokwe ilo juon aelõñ me kien eo ear kajjioñ kabõjrak aer kabuñ ñan Jeova. Ak ijello̦kun an kar rippãlele rein jenliklik kõn aer mijak, erro ar jino rekũl̦ar bainier. Joñan, kõrã eo ear kam̦õje jãn jerbal eo an me em̦m̦an on̦ããn bwe en bainier. Em̦m̦aan eo pãleen ej ba bwe kõn an kar kien eo kamo aer kabuñ ñan Jeova, men in ear kõm̦m̦an an elõñ armej kõn̦aan jel̦ã kõn Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Tokjãn men in, ear lo bwe epidodol̦o̦k an jino katak Baibõl̦ ippãn armej ro. Elõñ bar tokjãn ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k jãn an kien eo kamo aer kabuñ ñan Jeova. Juon em̦m̦aan ej lale eklejia me ej jãn aelõñ in wõt ear kwal̦o̦k bwe elõñ ro im rekar bõjrak jãn aer kabuñ ñan Jeova rar jino kweilo̦k im bar jino aer kwal̦o̦k naan.

7. (1) Ta eo jej katak jãn Livitikõs 26:36, 37? (2) Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane ñe kien eo ej kam̦o ad kabuñ ñan Jeova?

 ⁷ Ñe ri-kõjdat ro ad rej kamo ad kabuñ ñan Jeova, rej kõjatdikdik bwe jenaaj mijak in karejar ñan Jeova. Bareinwõt, remaroñ kajeededi mel̦el̦e ko rejjab m̦ool kõn kõj, jilkintok ri-jerbal ro an kien ñan del̦o̦ñ im etale kobban m̦õko im̦õd, bõk kõj ñan jikin ekajet, ak remaroñ bar kalbuuji jet iaad. Kõnke rar maroñ likũt jet iaad ilo jikin kalbuuj, rej kõjatdikdik bwe men in enaaj kõm̦m̦an ad mijak. El̦aññe jej kõtl̦o̦k bwe jen jino mijak, emaroñ oktak im kõj eo make jej kabõjrak ak kamo ad kabuñ ñan Jeova. Jejjab kõn̦aan bwe jen oktak im ãinwõt ro ilo bokin Livitikõs 26:36, 37. (Riit.) Jeban kõtl̦o̦k bwe mijak en kadikl̦o̦k ak kabõjrak ad karejar ñan Jeova. Jej lõke Jeova kõn aolepen bũruod im jeban inepata im lõl̦ño̦ñ. (Ais. 28:16) Jej jar im kappukot tõl eo an Jeova. Jejel̦ã bwe kõn an Jeova pãd ilikid, ejjel̦o̦k emaroñ kabõjrak kõj jãn ad tiljek ilo ad kabuñ ñan Anij eo ad, jekdo̦o̦n kien eo an armej me ekajoortata ilo lal̦ in ak eban maroñ kõm̦m̦ane men in.​—Hib. 13:6.

8-9. (1) Ta eo kajjojo bõran baam̦le ak kajjojo armej ej aikuj make pepe kake? (2) Ta eo enaaj jipañ juon armej bwe en kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an?

⁸ Ñe kien eo ilo aelõñ eo kwõj pãd ie ej kamo ad kabuñ ñan Jeova, kwõmaroñ l̦õmn̦ak ippam̦ make el̦aññe kwõj aikuj em̦m̦akũtl̦o̦k ñan bar juon aelõñ me kwõmaroñ anemkwõj in karejar ñan Jeova. Men in ej an juon make pepe im ejjel̦o̦k juon emaroñ kõm̦m̦ane ñan kwe. M̦okta jãn an juon kõm̦m̦an pepe, emaroñ katak kõn ta eo Kũrjin ro ilo raan ko an rijjilõk ro rar kõm̦m̦ane ke rar matõrtõr im kaeñtaan er. Ãlikin an kar ri-kõjdat ro kade Stipen ñan mej, ri-kal̦oor ro ilo Jerusalem rar em̦m̦akũtl̦o̦k ñan jikin ko ilo Judia im Sameria, im joñan rar bar etal ñan jikin ko rettol̦o̦k ãinwõt Pinisia, Saiprõs, im Antiok. (Matu 10:23; Jrb. 8:1; 11:19) Juon emaroñ bar katak kõn ta eo Paul ear kõm̦m̦ane ilo bar juon iien ke rar matõrtõr im kaeñtaane Kũrjin ro. Ear pepe in pãdwõt ilo jikin ko me armej ro rar jum̦aik jerbalin kwal̦o̦k naan meñe emaroñ kar kauwõtata ñan mour eo an. Ear kõm̦m̦ane men in kõnke ear kõn̦aan kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an im kõkajoore ro jein im jatin ilo jikin ko me rar lukkuun matõrtõr im kaeñtaan er.​—Jrb. 14:19-23.

⁹ Ta eo jej katak jãn bwebwenato kein? Kajjojo bõran baam̦le ej aikuj make pepe el̦aññe baam̦le eo an enaaj em̦m̦akũt. M̦okta jãn an kõm̦m̦an pepe, ej aikuj jar im lukkuun l̦õmn̦ak kõn maroñ ko an baam̦le eo an im wãween ko rem̦m̦an im renana remaroñ jelõte baam̦le eo an ñe rem̦m̦akũt. Ikijjeen wãween in, kajjojo Kũrjin ej aikuj “make ineek eddo ko an.” (Gal. 6:5) Jejjab aikuj ekajete ro jet kõn pepe ko rej kõm̦m̦ani.

10. Ta naanin tõl ko ra eo im em̦m̦aan ro rej lale eklejia renaaj litok ñan kõj?

¹⁰ Ewi wãween am̦ maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kabuñ ñan Jeova ñe rej kamoik ad kabuñ ñane? Ra eo enaaj lel̦o̦k ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo am̦ naanin jiroñ im naanin tõl ko kõn ewi wãween ad naaj bõk ekkan ko ilo kõkkar, wãween ad naaj kweilo̦k ippãn doon, im wãween ad naaj kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an. Ñe ra eo ejjab maroñ tõpar em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo am̦, eokwe em̦m̦aan rein renaaj jipañ eok im aolep ro ilo eklejia eo ñan ami wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kabuñ ñan Jeova. Renaaj lewaj naanin tõl ko me rej pedped wõt ioon Baibõl̦ eo im bok ko ad.​—Matu 28:19, 20; Jrb. 5:29; Hib. 10:24, 25.

11. Etke kwõmaroñ lõke bwe kwõnaaj bõk ekkan ko ilo kõkkar, im ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan kõjparok Baibõl̦ eo am̦ im bok ko am̦?

¹¹ Jeova ear kallim̦ur bwe aolep iien ri-karejar ro an renaaj bõk ekkan ko ilo kõkkar. (Ais. 65:13, 14; Luk 12:42-44) Kõn men in, kwõmaroñ lõke bwe doulul eo an Jeova enaaj pukot jabdewõt  wãween ñan lewaj naanin rõjañ im kõkajoor jãn Baibõl̦ bwe kwõn tiljek wõt. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane? Ñe kien eo ej kam̦o ami kabuñ ñan Jeova, pukot juon jikin ettino me kwõmaroñ n̦ooje Baibõl̦ eo am̦ im jabdewõt bok ko ewõr ippam̦ me an doulul in. Kõjparok bwe kwõn jab likũt men kein raorõk ilo juon jikin me enaaj pidodo aer loe, meñe rej itok ilo bok ak rej pãd ilo tablet ak jeel̦boon eo nejũm̦. Kajjojo iaad ej aikuj kõm̦m̦ani men ko emaroñ kõm̦m̦ani bwe en pen wõt ilo tõmak.

12. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia karõki kweilo̦k ko ilo juon wãween me eban pidodo an armej kile ta eo jej kõm̦m̦ane?

¹² Ak ta kõn kweilo̦k ko ad kajjojo wiik? Em̦m̦aan ro rej lale eklejia renaaj karõki kweilo̦k ko ad ilo juon wãween me eban pidodo an ri-jum̦ae ro kile ta eo jej kõm̦m̦ane. Remaroñ karõk bwe kom̦win kweilo̦k ippãn doon ilo jet kumi ko reddik, im emaroñ naaj eokkutkut aer ukot awa eo im jikin eo kom̦ij kweilo̦k ie. Kwõmaroñ jipañ kõjparok ro jeim̦ im jatũm̦ ilo am̦ jab buul̦ keroro ñe kwõj etal ñan jikin kweilo̦k eo ak ñe kwõj diwõjl̦o̦k. Im kwõnaaj bõlen aikuj bar kõn̦ak nuknuk in ekpã ko ñe kwõj etal ñan kweilo̦k.

13. Ta eo jemaroñ katak jãn ro jeid im jatid me rar pãd ium̦win Soviet Union?

¹³ Ikijjeen jerbalin kwal̦o̦k naan, enaaj okkõtaktak apañ ko armej ro an Jeova renaaj iiooni ilo kajjojo jikin. Ak kõn ad yokwe Jeova im m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k ñan ro jet kõn Aelõñ eo an, jenaaj pukot kilen ad naaj kwal̦o̦k naan. (Luk 8:1; Jrb. 4:29) Ke juon ri-jeje bwebwenato etan Emily B. Baran, ear kwal̦o̦k kõn an Ri-Kõnnaan ro an Jeova kwal̦o̦k naan ilo tõre eo rar pãd ium̦win Soviet Union, ear ba: “Ke kien ear ba ñan Ri-Kõnnaan ro an Jeova bwe rejjab maroñ kwal̦o̦k naan ñan ro jet, rein rar jino bwebwenato ippãn ro iturier, ro rej jerbal ippãer, im ro m̦õttaer. Im ke rar jilkinl̦o̦k er ñan jikin kalbuuj ko kõn aer kar kõm̦m̦ane men in, rar wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k naan ñan ri-kalbuuj ro jet.” Meñe kien eo an Soviet Union ear kamo an ro jeid im jatid kwal̦o̦k naan ak rar jab bõjrak. Innem, el̦aññe juon iien renaaj kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan ilo jikin eo kwõj pãd ie, kwõmaroñ anõke joñak eo an kar rein jeid im jatid!

14. Ta aujiid eo Sam 39:1 emaroñ jipañ kõj ñan kõjparok kõj jãne?

¹⁴ Kõjparok am̦ lel̦o̦k mel̦el̦e ko ñan ro jet. Ilo iien eo rej kamo ad kabuñ ñan Jeova, jej aikuj jel̦ã ñããt eo ej “iien ikõñ.” (Ekl. 3:7) Jej aikuj in lukkuun kõjparok mel̦el̦e ko me jejjab aikuj kwal̦o̦ki, ãinwõt ãt ko etan ro jeid im jatid, jikin ko jej iioon doon ie, wãween ad kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, im wãween ad bõk ekkan ko ilo kõkkar ak katak ko jãn Baibõl̦. Jeban kwal̦o̦ki men kein ñan ro rej jerbal ñan kien eo, im jeban kõnono kaki ñan ro m̦õttad ak baam̦le ko ad me rej jokwe ilo aelõñ eo jej pãd ie ak ilo aelõñ ko jet. El̦aññe jenaaj kar l̦orak ilo aujiid in, jenaaj kar kõm̦m̦an bwe ro jeid im jatid ren pãd ilo kauwõtata.​—Riit Sam 39:1.

15. Ta eo Setan enaaj kajjioñ kõm̦m̦ane ñan kõj, im ewi wãween ad maroñ kõjparok kõj jãn aujiid eo an?

 ¹⁵ Jab kõtl̦o̦k bwe apañ jiddik ko ren kõm̦m̦an ad jepel. Setan ejel̦ã bwe ñe juon baam̦le ej jepel ak jum̦aik doon, enaaj jorrããn baam̦le eo. (Mark 3:24, 25) Eban bõjrak jãn an kajjioñ kõm̦m̦an bwe en wõr jepel ikõtaad. Ilo an kõm̦m̦ane men in, ej kõjatdikdik bwe jenaaj oktak im jino jum̦aik doon ijello̦kun ad jum̦aik e.

16. Ta eo kõrã eo jeid im jatid etan Gertrud Poetzinger ear kõm̦m̦ane me ej juon joñak em̦m̦an ñan kõj?

¹⁶ Meñe Kũrjin ro me rerũtto ilo tõmak ak rej aikuj kõjparok bwe ren jab l̦orak ilo aujiid in. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an ruo jeid im jatid kõrã me rej rũkkapit, im etaer in Gertrud Poetzinger im Elfriede Löhr. Erro ar kalbuuj ippãn kõrã ro jet jeid im jatid ilo juon jikin kalbuuj an ri-Nazi ro. Gertrud ear jino ebbanban ke Elfriede ear kwal̦o̦k katak ko rekõketak ñan kõrã ro jet ilo jikin kalbuuj eo. Tokãlik, Gertrud ear lukkuun jook im ear akwel̦ap ñan Jeova bwe en jipañe. Ear je im ba: “Jej aikuj katak ñan m̦õn̦õn̦õ ñe jej lo bwe ewõr ro jet el̦apl̦o̦k aer kapeel ak elõñl̦o̦k aer eddo jãn kõj.” Ta eo ear jipañe bwe en jako an ebbanban? Gertrud ear kalimjeke wõt kadkad ko rem̦m̦an kadkadin Elfriede im an kar lukkuun jouj. Ilo an kar kõm̦m̦ane men in, ear bar maroñ em̦m̦an kõtaan eo an ippãn Elfriede. Erro jim̦or ear el̦l̦ã im mour jãn jikin kalbuuj eo an ri-Nazi ro im rar tiljek wõt ilo aerro karejar ñan Jeova m̦ae iien eo ear jem̦l̦o̦k aer mour ioon lal̦ in. Ñe jej kate kõj ñan kõm̦adm̦õd apañ ko ikõtaad im ro jeid im jatid, men in enaaj kõjparok kõj jãn ad l̦orak ilo aujiid eo ñan kõm̦m̦an jepel.​—Kol. 3:13, 14.

17. Etke jej aikuj kõjparok bwe jen jab wel̦o̦k?

¹⁷ Kõjparok bwe kwõn jab wel̦o̦k. El̦aññe jej l̦oori naanin tõl ko jãn em̦m̦aan ro jeid im jatid me kar lõke er bwe ren tõl kõj, jenaaj bõbraik an wal̦o̦k apañ ko. (1 Pit. 5:5) Ñan waanjoñak, ilo juon aelõñ me em̦õj kamo jerbal eo ad, em̦m̦aan ro rej tõl rar jiroñ ri-kwal̦o̦k naan ro im ba bwe ren jab likũt bok ko ippãn armej ro ilo aer kwal̦o̦k naan. Ijoke, juon jeid im jatid em̦m̦aan me ej bainier ear l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k an jel̦ã im ear kõjekdo̦o̦ne naanin tõl eo im lito litak bok ko ñan armej ro. Innem ta eo ear wal̦o̦k? Ejjabto tokãlik, ke e im bar jet ri-kwal̦o̦k ro ear m̦õj aer kwal̦o̦k naan ilo iien em̦m̦antok, jet bwilijmããn̦ rar kajitũkini er. Bwilijmããn̦ ro remaroñ kar etal il̦okwaerl̦o̦k im bõk bok ko me rar lito litak ñan armej ro. Ta eo jej katak jãn men in ear wal̦o̦k? Jej aikuj l̦oor naanin tõl ko jekdo̦o̦n ñe jej l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k ad jel̦ã. Aolep iien Jeova ej kõjeraam̦m̦ane kõj ñe jej kõttãik kõj im jerbal ippãn em̦m̦aan ro me em̦õj an jitõñ er bwe ren tõl kõj.​—Hib. 13:7, 17.

18. Etke jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦an kien ko rejjab menin aikuj?

¹⁸ Jab kõm̦m̦an kien ko rejjab menin aikuj. El̦aññe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kõm̦m̦ani  kien ko rejjab menin aikuj, renaaj kõm̦m̦an bwe en pen ñan ro jet. Em̦m̦aan eo jeid im jatid etan Juraj Kaminský ear keememejtok men eo ear wal̦o̦k ilo tõre eo rar kamo aer kabuñ ñan Jeova ilo aelõñin Czechoslovakia eo m̦okta, im ba: “Ãlikin aer kar kalbuuji em̦m̦aan ro rar tõl im elõñ iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko, em̦m̦aan ro jet me rar jab kalbuuj er rar jino kõm̦m̦an aer make kien ñan ri-kwal̦o̦k ro im rar jiroñe er kõn ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani im rejjab aikuj kõm̦m̦ani.” Jeova ejjañin kar letok ñan kõj jim̦we im maroñ eo ñan kõm̦m̦an kien ñan ro jeid im jatid. Eo ej kõm̦m̦an kien ko rejjab menin aikuj ejjab kõjparoke eo jein im jatin jãn an iioon jorrããn ak ej kajjioñ irooj ioon tõmak eo an.​—2 Kor. 1:24.

19. Meñe Setan ej kate e ñan kabõjrak ad kabuñ ñan Jeova, ak ekkar ñan 2 Kronikel 32:7, 8 ta un eo unin ad aikuj peran wõt?

¹⁹ Ri-kõjdat eo ad el̦ap Setan tepil̦ eo, eban bõjrak jãn an kajjioñ matõrtõr im kaeñtaane ri-karejar ro retiljek an Jeova. (1 Pit. 5:8; Rev. 2:10) Setan im ro doon renaaj kajjioñ kabõjrak ad kabuñ ñan Jeova. Bõtab, ejjel̦o̦k unin ad aikuj bõjrak kõn ad mijak. (Dut. 7:21) Jeova ej pãd ippãd, im enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rejetake kõj jekdo̦o̦n ñe em̦õj kamoik ad kabuñ ñane.​—Riit 2 Kronikel 32:7, 8, UBS.

20. Ta eo kwõn kate eok ñan kõm̦m̦ane?

²⁰ Jen kate kõj bwe jen ãinwõt Kũrjin ro jeid im jatid ilo tõre ko an kar rijjilõk ro, me rar ba ñan ri-tõl ro ilo raan ko aer: “Kun̦aami make lale ewi wõt in ejim̦we im̦aan mejãn Anij, bwe kõmin pokake kom̦ ke ak pokake Anij. Ak kõm, kõmij jab maroñ bõjrak jãn am kõnono kõn men ko kõmar loi im roñ.”​—Jrb. 4:19, 20.