Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 28

Doulahte Kaudokiong Siohwa Mehnda Ma E Keinapwidi

Doulahte Kaudokiong Siohwa Mehnda Ma E Keinapwidi

“Se sohte kak uhdihsang koasoia duwen soahng kan me se kilangehr oh rongehr.”​—WIEWIA 4:19, 20.

KOUL 122 Kehlail oh Tengedi!

AUDEPEN ONOP *

1-2. (a) Dahme kahrehda e sohte kapwuriamwei ni koperment ehu eh keinapwihdi atail doadoahk? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?

NAN pahr 2018, mie sounkalohki rongamwahu tohtohsang 223,000 me kin mi nan sahpw kan me keinapwihdi ekei atail doadoahk de atail doadoahk kan koaros. Met sohte kapwuriamwei. Nin duwen me kitail sukuhlkihsang iren onop en mwoweo, Kristian mehlel kan kin kasik me re pahn lelohng kalokolok. (2 Tim. 3:12) Sohte lipilipil wasa me kitail mi ie, koperment kan kak ni soh kasikpe keinapwihdi atail kaudokiong atail Koht limpoako, Siohwa.

2 Ma koperment en wasao me ke kousoan ie keinapwihdi omw kaudokiong Siohwa, ele ke pahn pein idek rehmw soangen peidek pwukat: ‘Pwehki mie kalokolok, met wehwehki me Siohwa sohla ketin kupwurperenki kitail? Keinapwidi en atail doadoahko pahn kauhkitaildihsang atail kaudokiong Siohwa? I anahne keseula ehu sahpw tohrohr pwe I en kak kaudokiong Koht ni saledek?’ Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene peidek pwukat. Kitail pil pahn koasoiapene ia duwen atail kak doulahte kaudokiong Siohwa ni ahnsou me atail doadoahko keinapwidi, oh soangen lidip dah kan me kitail en soikala.

KALOKOLOK KIN WEHWEHKI ME KOHT SOHLA KUPWURPERENKI KITAIL?

3. Nin duwen me 2 Korint 11:23-27 kasalehda, soangen kalokolok dah me wahnpoaron lelepeko Pohl lelohng, oh dahme kitail sukuhlkihsang eh mehn kahlemeng?

3 Ma koperment ehu keinapwihdi atail kaudok, kitail kakete medewe ni sapwung me Koht sohla ketin kupwurperenki kitail. Ahpw tamataman me kalokolok sohte kin wehwehki me Siohwa sohte kupwurperenki kitail. Karasepe, medewehla wahnpoaron Pohl. Koht uhdahn kupwurperenki ih. Pohl ahneki pwais kaselel en ntingihedi kisinlikou 14 nan Nting Sarawi kan en Kristian ni Lokaiahn Krihs, oh e wia wahnpoaron men ong mehn liki kan. Ahpw e lelohng kalokolok inenen laud. (Wadek 2 Korint 11:23-27.) Kitail sukuhlkihsang dahme wiawihong wahnpoaron Pohl me Siohwa kin ketin mweidohng sapwellime ladu lelepek kan en lelohng kalokolok.

4. Dahme kahrehda sampah wet kailongkin kitail?

4 Sises ketin kawehwehda dahme kahrehda kitail en kasik uhwong kan. E mahsanih me aramas akan pahn kailongkin kitail pwehki kitail kaidehn kisehn sampah. (Sohn 15:18, 19) Ni atail lelohng kalokolok, met sohte wehwehki me Siohwa sohte ketin kapaia kitail. Ahpw met kasalehda me kitail kin wiewia dahme pwung!

MIE KEINAPWIDI EHU PAHN KAUHDI DOULUHL ATAIL KAUDOKIONG SIOHWA?

5. Aramas ahneki manaman en kauhdi atail kaudokiong Siohwa? Menlau kihda karasaras.

5 Aramas akan me kin uhwong kitail sohte kak kauhdi douluhl atail kaudokiong Koht wasa lapalahpie, Siohwa. Me tohto song en wia met ahpw re sohte pweida. Medewehla dahme wiawi nan Mahwen Keriau en Sampah. Ni ahnsowo, koperment en sahpw tohto uhdahn kaloke laud sapwellimen Koht aramas akan. Kaidehn ihte pwihnen Nazi en Sehmen ahpw koperment kan en Australia, Canada, oh sahpw teikan pil keinapwihdi doadoahk en Sounkadehdehn Siohwa kan. Ahpw tehk dahme wiawi. Nan pahr 1939 ni mahweno eh tepida, mie sounkalohk 72,475 nan sampah pwon. Ripoht kan kasalehda me ni imwiseklahn mahweno nan pahr 1945, mie sounkalohk 156,299 pwehki Siohwa ketin kapaiahda sapwellime aramas akan. Nempehn sounkalohk kan tohtohla pak riau sang mwoweo!

6. Soangen imwila mwahu dah kan me kakete wiawi ni atail lelohng kalokolok? Menlau kihda karasaras.

6 Kalokolok ele kak sewese kitail en kalaudehla atail koasoanehdi teng en papah Siohwa oh sohte masepwehk. Karasepe, pwopwoud ehu me naineki kisin pwutak men kin kousoan nan sahpw ehu me kopermento koasoanehdi en keinapwihdi atail kaudok. Pwopwoudo sohte masepwehkada ahpw ira tepida doadoahk en pioneer. Liho pil uhdihsang eh doadoahk en mwohni me pweimwahuwo pwehn wia pioneer. Ohlo nda me keinapwidi en atail doadoahko kahrehiong aramas tohto en peidengki duwen Sounkadehdehn Siohwa kan. Pwehki met, e diarada me e mengeila en tepida onop en Paipel kan. Keinapwidi en atail doadoahko pil kahrehda imwila mwahu ong meteikan. Emen elder nan sahpwohte nda me me tohto me uhdihsang papah Siohwa tepida iang towehda mihting kan oh pwurehng tepida kalohk.

7. (a) Dahme kitail sukuhlkihsang Lipai 26:36, 37? (b) Dahme ke pahn wia ni ahnsou me atail doadoahko keinapwidi?

7 Ni atail imwintihti kan ar keinapwihdi atail kaudok, re kin men kahrehiong kitail en masakala papah Siohwa. Patehng arail keinapwihdi atail kaudok, re pil kin kihpeseng koasoi likamw duwen kitail, kadarodo pilismen ni imwatail, iding kitail en kohla mwoalen kopwung, de pil salihedi ekei kitail. Irail men kitail en masakada arail kak salihedi ekei kitail nan imweteng. Ma kitail masakada irail oh dahme re kak wiahiong kitail, kitail kakete wawaila de pil uhdihsang papah Siohwa. Kitail sohte men duwehla irail kan me kitail wadek duwe nan Lipai 26:36, 37. (Wadek.) Kitail sohte pahn mweidohng pepehm en masak en kahrehiong kitail en katikala de uhdihsang papah Siohwa. Kitail kin likih Siohwa ni unsek oh sohte masepwehk. (Mel. 56:3) Kitail kin kapakap oh peki sapwellimen Siohwa kaweid. Pwehki atail Koht kin ketin sewesewese kitail, kitail ese me sohte koperment en aramas ehu me keieu kehlail kak kauhkitaildihsang atail en lelepek kaudokiong Koht.​—Ipru 13:6.

I ANAHNE KESEULA NAN EHU SAHPW TOHROHR?

8-9. (a) Pilipil dahieu me emenemen Kristian anahne wiahda ong pein ih de ong eh peneinei? (b) Dahme pahn sewese emen en wiahda pilipil loalokong?

8 Ma koperment en wasa me ke kousoan ie keinapwihdi atail kaudok, ele ke pahn medewe ma ke anahne keseula nan ehu sahpw tohrohr pwe ken kak papah Siohwa ni saledek. Met wia pein omw pilipil me sohte emen kak wiahda ong uhk. Mwohn emen pahn pilada dahme e pahn wia, e kak onopki dahme tepin Kristian ko wia ahnsou me re lelohng kalokolok. Mwurin arail imwintihti ko kostakaidi Stipen oh kemehla, tohnpadahk ko nan Serusalem mwarahkpeseng nan wasa kan nan Sudia oh Sameria pil lella wasa doh kan, duwehte Penisia, Saiprus, oh Andiok. (Mad. 10:23; Wiewia 8:1; 11:19) Emen pil kak onopki dahme Pohl wia ni ahnsou me kalokolok pil pwurehng wiawi. Mendahki e keper ong ih, Pohl koasoanehdi en mihmihte wasa kan me aramas akan kin uhwong doadoahk en kalohko. E wia met pwehki e men kalohki rongamwahwo oh kakehlakahda Kristian kan nan kahnimw kan me lelohng kalokolok laud.​—Wiewia 14:19-23.

9 Dahme kitail sukuhlkihsang met? Emenemen tapwin peneinei anahne pein pilada ma e anahne keseula ekis wasa. Ahpw mwohn eh wiahda pilipilo, e anahne kapakap oh medewe kanahieng irair en eh peneineio oh pil soangen kamwahu dah kan de kasuwedpe dah kan me kakete kohsang arail pahn keseu. Nan soangen irairo, emenemen Kristian pahn “wa pein eh wisik.” (Kal. 6:5) Kitail en dehr kadeik meteikan pwehki pilipil me re wiahda.

IA DUWEN ATAIL PAHN KAUDOK NI AHNSOU ME E KEINAPWIDI?

10. Kaweid dah kan me ohpis en Sounkadehdehn Siohwa kan oh elder kan pahn kihda?

10 Ia duwen omw kak doulahte kaudokiong Siohwa ni ahnsou me atail kaudok keinapwidi? Ohpis en Sounkadehdehn Siohwa kan pahn kihong elder kan nan omw mwomwohdiso kaweid oh iren sawas mwahu kan ong ia duwen amwail pahn alehdi padahk kan, tuhpene ong kaudok, oh kalohki rongamwahwo. Ma ohpiso sohte kak koasoiong elder kan, eri elder kan pahn seweseiuk oh koaros nan mwomwohdiso en pousehlahte kaudokiong Siohwa. Irail pahn kihda kaweid me poahsoankihda dahme Paipel oh neitail sawasepen Paipel kan kin padahngki.​—Mad. 28:19, 20; Wiewia 5:29; Ipru 10:24, 25.

11. Dahme kahrehda ke kak kamehlele me ke pahn alehdi soahng koaros me ke anahne pwe ken kak kolokol omw pwoson, oh dahme ke kak wia pwehn pere noumw Paipel oh pil noumw sawasepen Paipel kan?

11 Siohwa ketin inoukihda me sapwellime ladu kan pahn alehdi soahng koaros me re anahne pwehn kolokol arail pwoson en kehlail. (Ais. 65:13, 14; Luk 12:42-44) Eri ke kak kamehlele me sapwellime pwihn pahn wia soahng koaros me re kak en kihda dahme ke anahne pwehn kolokol omw pwoson. Ahpw mie mehkot me ke pil kak iang wia. Ni ahnsou me atail doadoahko keinapwidi nan atail wasa, rapahkihda wasa mwahu ehu me ke kak nekidala noumw Paipel oh pil noumw sawasepen Paipel kan. Kanahieng ken dehr kihdi soahng kesempwal pwukat​—sohte lipilipil ma pwuhk de tablet ape—​wasa ehu me emen kak mwadang diarada. Emenemen kitail anahne wia dahme kitail kak wia pwehn kolokol atail pwoson.

Pwehki Siohwa kin ketin sewesewese kitail, kitail kak tuhpene ong kaudok ni soh masak (Menlau kilang parakrap 12) *

12. Ia duwen elder kan ar kak koasoanehdi mihting kan me meteikan sohte pahn esehda dahme kitail wiewia?

12 Dahme pahn wiawihong atail mihting kan? Elder kan pahn koasoanehdi mihting kan ni ahl ehu me irail me kin uhwong kitail sohte pahn esehda. Irail kak koasoanehdi ken iang me malaulau kei tuhpene, oh re pahn kakete kalapw wekidala ahnsou oh pil wasahn tuhpene kan. Ke kak iang sewese pere riomw Kristian kan sang ni omw pahn lokaia ni ngihl tikitik ni ahnsou me ke pahn kohdo mihting de pwurasang mihting. Ele ke pil anahne likawih likou me meteikan sohte pahn ese me ke kolahng mihting.

Mehnda ma koperment keinapwidi atail doadoahko, kitail sohte pahn uhdihsang kalohk (Menlau kilang parakrap 13) *

13. Dahme kitail kak sukuhlkihsang riatail Kristian kan nan Soviet Union mahso?

13 Me pid atail doadoahk en kalohk, irair en ehuehu wasa pahn wekpeseng. Ahpw kitail kin poakohng Siohwa oh perenki ehukihong meteikan duwen sapwellime Wehi, eri kitail uhdahn pahn diar ahl en wia met. (Luk 8:1; Wiewia 4:29) Emen soupoad me ede Emily B. Baran koasoiahda duwen doadoahk en kalohk me Sounkadehdehn Siohwa kan nan Soviet Union mahso kin wia. E nda: “Ni ahnsou me kopermento ndaiong Sounkadehdehn Siohwa kan me re sohte kak kalohk ong meteikan, Sounkadehde ko tepida koasoiong mehn mparail kan, iengarail tohndoadoahk kan, oh kompoakparail kan. Ni arail selikihdi arail wia met, Sounkadehde ko kin kalohk ong tohnimweteng teikan.” Mendahki arail doadoahko keinapwidi, riatail Kristian kan nan Soviet Union mahso sohte uhdihsang kalohk. Ma doadoahk en kalohk pahn keinapwidi wasa me ke kousoan ie, ken nantihong alasang irail!

LIDIP KAN ME KITAIL EN SOIKALA

Kitail anahne ese iahd me kitail en nennenla (Menlau kilang parakrap 14) *

14. Dahme Melkahka 39:1 katamankihong kitail?

14 Kanahieng dahme ke kin ehukihong meteikan. Erein atail doadoahko eh keinapwidi, kitail anahne ese iahd “ahnsoun nennenla.” (Ekl. 3:7) Kitail anahne pere soahng kan me sohte anahne kasansalda, duwehte eden riatail Kristian kan, wasa kan me kitail kin tuhpene ie, ia duwen atail kin wia atail doadoahk en kalohk, oh ia duwen atail kin alehdi padahk kan. Kitail sohte pahn kasalehda ire pwukat ong pilismen kan; de pil men ehukihong kisehtail de kompoakepatail kan me mi nan sahpwohte de pil nan sahpw teikan. Ma kitail ndahda soahng pwukat, kitail kakete kahrehiong riatail Kristian kan en mihla nan keper.​—Wadek Melkahka 39:1.

15. Dahme Sehdan pahn song en wiahiong kitail, oh ia duwen atail kak soikala eh lidipo?

15 Dehr mweidohng kisin kahpwal kan en katohrekitailpeseng. Sehdan ese me tohnihmw ehu me kin uhpene sohte kak mihmihte. (Mark 3:24, 25) E pahn ahnsou koaros song en kahrehda liaktohrohr nanpwungatail. Ni ahl wet, e kasik me kitail pahn tepida peipene nanpwungatail ahpw kaidehn peiong ih.

16. Mehn kahlemeng mwahu dah me Sister Gertrud Poetzinger wiahda?

16 Pil Kristian koahiek kan anahne kanahieng ren dehr lohdiong nan lidip wet. Medewehla mehn kahlemeng en sister keidi riemen pwukat, Gertrud Poetzinger oh Elfriede Löhr. Ira iang sister teikan selidi nan imweteng en Nazi ehu. Gertrud tepida peirinki ni Elfriede eh wia padahk kangoang kan ong sister teiko nan imwetengo. Mwuhr, Gertrud namenengkihda eh wia met oh peki Siohwa ni ngidingid en ketin sewese ih. E ntingihedi: “Kitail anahne sukuhlki en pohnese ni meteikan ar ahneki koahiek laud de ahneki pwukoa tohto sang kitail.” Ia duwen eh powehdi eh peirin? Gertrud kin medemedewehte irair kaselel kan en Elfriede oh eh kin kadek ong meteikan. Ni eh wia met, Gertrud pwurehng ahneki nanpwungmwahu rehn Elfriede. Ira koaros saledekla sang imwetengo oh papah Siohwa ni lelepek lao ara mour nin sampah imwisekla. Ma kitail kin uhdahn nantihong en powehdi kahpwal kan rehn riatail Kristian kan, kitail pahn soikala lidip en liaktohrohr.​—Kol. 3:13, 14.

17. Dahme kahrehda kitail en ahnsou koaros idawehn kaweid sang sapwellimen Siohwa pwihn?

17 Idawehn kaweid ahnsou koaros. Ma kitail kin idawehn kaweid me kitail alehdi sang brother likilik kan me ahneki pwukoa kan, kitail pahn soikala kahpwal. (1 Pit. 5:5) Karasepe, nan sahpw ehu me atail doadoahko keinapwidi, brother kan me ahneki pwukoa kan kaweidki ong sounkalohk kan ren dehr kihla sawasepen Paipel kan nan kalohk. Ahpw emen brother me wia pioneer wasao sohte idawehn kaweido oh kihla pwuhk kan. Ia imwilahn met? Mwurinte brothero oh ekei sounkalohk ko neksang arail koasoakoasoiong aramas akan, pilismen kan kohdo oh kapeidakih irail. E sansal me pilismen ko pwakipwakih irail oh kak alehdi kisin pwuhk ko me re kihla. Dahme kitail kak sukuhlkihsang met? Kitail anahne idawehn kaweid mehnda ma kitail sohte pwungki kaweido. Siohwa kin ahnsou koaros ketin kapaikitailda ni atail kin utungada brother kan me e ketin idihada en tiengla mwohtail.​—Ipru 13:7, 17.

18. Dahme kahrehda kitail en dehr wiahda koasoandi kan me sohte mie anahnepe?

18 Dehr wiahda koasoandi kan me sohte mie anahnepe. Ma elder kan kin wiahda koasoandi kan me sohte mie anahnepe, re pahn kahrehda en apwalla ong meteikan. Brother Juraj Kaminský koasoiahda dahme wiawi ahnsou me atail doadoahko keinapwidi nan Czechoslovakia en mahs. E nda: “Mwurin brother kan me ahneki pwukoa oh elder tohto selidi, ekei brother kan me sohte iang selidi tepida wiahda koasoandi kan ong sounkalohk kan duwen dahme re anahne wia oh dehr wia.” Siohwa sohte ketikihong kitail manaman en wiahda koasoandi kan ong riatail Kristian kan. Emen me kin wiahda koasoandi kan me sohte mie anahnepe sohte kin pere rie Kristian kan, ahpw e kin songosong en kaunda arail pwoson.​—2 Kor. 1:24.

DEHR UHDIHSANG KAUDOKIONG SIOHWA

19. Nin duwen me 2 Kronikel 32:7, 8 kasalehda, dahme kahrehda kitail kak eimah sohte lipilipil dahme Sehdan wia?

19 Atail imwintihti keieu laudo, Sehdan me Tepil, sohte pahn uhdihsang eh kin kaloke sapwellimen Siohwa ladu lelepek kan. (1 Pit. 5:8; Kaud. 2:10) Sehdan oh irail kan me kin utung ih pahn song en keinapwihdi atail kaudokiong Siohwa. Ahpw sohte kahrepen atail en uhdahn masepwehkada! (Deud. 7:21) Siohwa kin ketin ieiang kitail, oh e pahn ketin pousehlahte sewese kitail mehnda ma atail doadoahko keinapwidi.​—Wadek 2 Kronikel 32:7, 8.

20. Dahme ke koasoanehdi teng en wia?

20 Kitail en koasoanehdi teng en wia duwehte riatail Kristian kan ni mwehin wahnpoaron ko, me ndaiong kaun ako: “Ma kumwail medewe me e pwung mwohn silangin Koht sen rong kumwail a kaidehn Koht, kumwail pein pilada. Ahpw kiht, se sohte kak uhdihsang koasoia duwen soahng kan me se kilangehr oh rongehr.”​—Wiewia 4:19, 20.

KOUL 73 Komw’ Ketikihong Kiht Eimah

^ par. 5 Dahme kitail anahne wia ma koperment ehu keinapwihdi atail kaudokiong Siohwa? Iren onop wet pahn kihda iren sawas mwahu kan duwen dahme kitail en wia oh dehr wia pwe kitail en kak pousehlahte papah Koht!

^ par. 59 WEHWEHN KILEL: Kilel koaros kasalehda Sounkadehde kan nan sahpw kan me atail doadoahko keinapwidi. Nan kilel wet kisin pwihn ehu tuhpene ong mihting nan ahn brother men eh perehn kepwe.

^ par. 61 WEHWEHN KILEL: Kristian sister men (ni palimeing) koasoakoasoiong lih emen oh rapahki ahnsou mwahu en koasoia duwen Siohwa.

^ par. 63 WEHWEHN KILEL: Brother men sohte ndahda soahng kan duwen eh mwomwohdiso ni ahnsou me pilismen kan kapeidakih ih.