Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Mehlel Sises Ketin Pwoukihla Pein Ngehi?

Mehlel Sises Ketin Pwoukihla Pein Ngehi?

NAN Paipel, kitail wadek duwen aramas akan me “ahneki pepehm me duwehte kitail.” (Seims 5:17) Karasepe, kitail kak wehwehki dahme Pohl nda nan Rom 7:21-24: “Ni ahnsou me I mwahuki wia dahme pwung, dahme suwed me kin mi rehi. . . . Uhdahn aramas paisuwed men ngehi!” Ni atail kin peiong atail soh unsek kan, e kansenamwahu en ese me ohl lelepeko Pohl pil ahneki soangen pepehm pwukat duwen pein ih.

Pohl pil koasoia duwen eh pepehm teikan. Nan Kalesia 2:20, e kasalehda me e uhdahn kamehlele me Sises ketin “poakohng [ih] oh pangala pein ih ong [ih].” Ia duwe, ke pil kin ahneki soangen pepehm wet? Ele kaidehn ahnsou koaros.

Ma kitail kin ahnekihte pepehm me sohte katepatail pwehki dihp kan me kitail wiahda mahs, ele ekei ahnsou kitail kin apwalki en pohnese sapwellimen Siohwa limpoak oh mahk, oh pil apwalki en kilangwohng meirong en pweinen pweipwei sapahlo nin duwen kisakis ehu ong kitail. Ia duwe, Sises kupwurki kitail en kilangwohng pweinen pweipwei sapahlo ni ahl wet? Ma ei, dahme kak sewese kitail? Kitail pahn tehkpene duwen peidek riau pwukat.

SAPWELLIMEN SISES MADAMADAU ONG SAPWELLIME MEIRONG

Ei, Sises kupwurki kitail en kilangwohng sapwellime meirongo nin duwen kisakis ehu. Ia duwen atail kak ese met? Medewehla dahme wiawi me kileldi nan Luk 23:39-43. Ohl emen wie langalang limwahn Sises pohn tuhkehn kalokolok ehu. E wehkada me e wiahda mehkot suwed. Wiewia suwed me e wiahdao ele uhdahn laud, pwehki aramas loallap me kin wiahda tiahk inenen suwed iei me kin langada ni tuhke oh kamakamala. Ohl menet uhdahn pwunodkihda dahme e wiahdao, ih eri patohwan peki rehn Sises: “Komw ketin taman ie ni omwi pahn ketilong nan sapwellimomwi Wehi.”

Dahme Sises ketin wia? Medewehla weirek laud me Sises sapwellimanki ni eh ketin kamwakid tapwio oh sohpeila rehn ohlo. Mendahki e ketin weirek laud, e ketin sirei oh kamehlelehiong ohlo, mahsanih: “I ndaiong uhk ni mehlel rahnwet, ke pahn iang ie mi nan Paradais.” Sises kakete mahsanihong ohlo me “Nein-aramas me ketido . . . pwe en . . . toukihda moure nin duwen pweinen pweipwei sapahl ehu ong aramas tohto.” (Mad. 20:28) Ahpw ni kadek Sises ketin kasalehda me sapwellime meirongo pil kadoadoahk ong pein ohlo. E ketin doadoahngki lepin mahsen kan duwehte “uhk” oh “ie.” Oh e ketin mahsanihong ohlo me ohlo pahn mour nan paradais nin sampah.

Sises uhdahn kupwurki ohl menet en wehwehki me meirong me e pahn ketin kereniong wiahda pahn pil wia kamwahupen ohlo. Ma Sises sapwellimanki pepehm wet ong loallap men me sohte ahneki ahnsou mwahu en papah Koht, uhdahn e pahn ketin ahneki soangen pepehmohte ong Kristian kan me kin papah Koht. Eri dahme pahn sewese kitail en kakairada pepehm en uhdahn kamehlele me sapwellimen Sises meirongo pahn wia kamwahu ong pein kitail mendahki dihp kan me kitail wiahda mahso?

DAHME SEWESE POHL

Pwehki Sises ketikihong Pohl pwukoahn kalohk, Pohl kak wehwehki me Sises ketin pwoukihla ih. Ia duwen? E nda: “I kalahngankihong Krais Sises atail Kaun, me ketikihong ie manaman, pwehki eh ketin medemedewe me I me lelepek sang ni eh ketikihong ie doadoahk sarawi ehu, mendahki mahso ngehi sounlahlahwe, sounkalokolok oh aramas pohnmwahso men.” (1 Tim. 1:12-14) Pwehki Sises ketikihong Pohl pwukoa wet mendahki soahng suwed kan me Pohl wiadahr, met kamehlelehiong pein Pohl me Sises ketin mahkohng, poakohng, oh likih ih. Sises pil ketikihong emenemen kitail pwukoahn kalohki rongamwahwo. (Mad. 28:19, 20) Atail pwukoahn kalohk sewese kitail en wehwehki me Sises ketin pwoukinkitailla?

Albert, me ahpwtehn pwurodo rehn Siohwa mwurin eh piskenkihlahr kereniong sounpar 34, nda: “I sohte kak manokehla soahng suwed kan me I wiahda mahso. Ahpw ni ei kin iang kalohk, ahi pepehm duwehte ahn Pohl, I ale pwukoahn kalohk sang Sises. E kin kahrehiong ie en nsenamwahu oh e kin kalaudehla ei ahneki madamadau pwung duwen pein ngehi, ei mour, oh ahnsou kohkohdo.”​—Mel. 51:3.

Ni omw onopki Paipel rehn soangsoangen aramas koaros, kamehlelehiong irail duwen sapwellimen Sises mahk oh limpoak ong irail

Mwohn Allan esehla padahk mehlel, e wiahda soahng suwed tohto oh e kin uhdahn lemei. E nda: “I kin medemedewehte soahng suwed kan me I wiahiong aramas akan. Ekei pak, e kin kahrehiong ie en ahneki pwunod laud. Ahpw I kalahngankihong Siohwa me e ketin mweidohng ie, me dipan men, en kalohkihong meteikan rongamwahwo. Ni ei kilang aramas akan ar mwekidki rongamwahwo, e kin katamankihong ie ia uwen Siohwa eh ketin limpoak oh mwahu. I pehm me e ketin doadoahngkin ie pwehn sewese meteikan me pil kin wiahda soahng suwed kan mahs.”

Ni atail kin iang wia doadoahk en kalohk, kitail kin wia mehkot mwahu oh kitail kin medemedewe soahng mwahu kan. Met kin kamehlelehiong pein kitail me Sises ketin mahkohng, poakohng, oh likih kitail.

SIOHWA KETIN LAPALAPASANG MOHNGIONGITAIL

Lao ahn Sehdan sampah suwed wet pahn kasohrala, ele kitail pahn nsensuwedte pwehki dihp me kitail wiahda mahso. Dahme pahn sewese kitail en peiong soangen pepehm pwukat?

Jean kin kalapw mworuskihla me ni eh pwulopwulo, e kin mwomwehda mwahu ni eh mihmi rehn eh pahpa nohno oh pil nan Wasahn Kaudok, ahpw ni eh mihmi ehu wasa tohrohr e kin wia me suwed. E nda: “I kalahnganki me ‘Koht lapalapasang mohngiongitail.’” (1 Sohn 3:19, 20) Duwehte Jean, kitail kak nsenamwahu pwehki kitail ese me Siohwa oh Sises ketin wehwehki me kitail pil dipan. Tamataman, ni limpoak ira ketikihda pweinen pweipwei sapahlo, kaidehn ong aramas unsek kan, ahpw ong aramas soh unsek kan me koluhkihlahr diparail kan.​—1 Tim. 1:15.

Kitail kak kamehlele me pweinen pweipwei sapahlo pil kadoadoahk ong pein kitail ni atail kin kapakap oh doudouloale mwomwen sapwellimen Sises wiewia ong aramas soh unsek kan oh ni atail wia uwen atail kak pwehn kapwaiada doadoahk en kalohk me e ketikihong kitail. Ni atail wia met, kitail kak duwehte Pohl oh nda: Sises ketin “poakohng ie oh pangala pein ih ong ie.”