Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 34

Modi ki nu pode xinti alegria na un novu diziginason

Modi ki nu pode xinti alegria na un novu diziginason

‘Pamodi Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra i di amor ki nhos mostra pa se nómi.’ — HEBREUS 6:10.

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-3. Kal ki é alguns di kes motivu ki pode poi un algen ki ta trabadja pa ténpu interu muda di diziginason?

ROBERT I MARY JO pasa 21 anu sábi na sirvisu misionáriu. Nton, pai ku mai di es tudu dôs fika duenti. Es fla: “Nu fika kontenti di pode kuida di es. Má simé, nu fika txeu tristi di dexa pa tras kel lugar ki nu ta amaba txeu.”

2 William i Terrie tanbê ta sirbiba na un país stranjeru. Es fla: “Kantu nu da kónta ma pamodi prublémas di saúdi nu ka ta pode voltaba más pa nos diziginason, nu kumesa ta txora. Nos sonhu di sirbi Jeová na otu país kaba.”

3 Aleksey éra betelita. El fla: “Nu sabia ma govérnu kria fitxaba Betel na undi ki nu ta trabadjaba. Má kantu kel-li kontise, i tudu algen tevi ki sai di Betel, nu fika kasábi.”

4. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

4 Pensa tanbê na milharis di betelitas i tudu kes otu irmons ki resebe un novu diziginason. * Pa txeu di es, foi difísil dexa ses diziginason ki es ta gostaba txeu. Kuzê ki pode djuda-s lida ku mudansa? Modi ki bu pode djuda-s? Respósta pa kes pergunta li pode djuda nos tudu lida ku mudansas na vida.

MODI KI NU TA LIDA KU UN MUDANSA

Pamodi ki dexa un diziginason pode ser un dizafiu pa kes ki ta sirbi Jeová pa ténpu interu? (Odja parágrafu 5.) *

5. Ki dizafius nu pode pasa pa el óras ki nu ta lida ku un mudansa na nos diziginason?

5 Si nu ta trabadja pa ténpu interu, na pregason ô na Betel, nu pode faze txeu amigu i prende ama kel lugar undi nu ta sirbi. Si pa algun razon nu ten ki sai, nu ta fika tristi dimás. Nu ta xinti sodadi di kes ki fika pa tras i nu ta preokupa ku es, inda más si nu tevi ki sai pamodi pirsigison. (Mat. 10:23; 2 Cor. 11:28, 29) Tanbê, seta un novu diziginason, ô ti volta pa kaza, pode ser difísil di kustuma. Robert i Mary Jo fla: “Dja nu ka staba kustumadu ku nos própi kultura. Ti mésmu éra stranhu prega na nos língua. Nu ta xintiba sima pexi fóra di agu.” Otu dizafiu pode ser ki alguns ten ki lida ku dispézas ki es ka tinha antis. Kel-li pode poi kes algen ta xinti dizanimadu i sen suguransa. Kuzê ki pode djuda-s?

É inportanti nu bira nos amizadi ku Jeová más fórti i kúnfia na el (Odja parágrafus 6 i 7.) *

6. Modi ki nu pode bira más amigu di Jeová?

6 Bira más amigu di Jeová. (Tia. 4:8) Modi ki nu pode faze kel-li? É óras ki nu ta kúnfia na ‘Kel ki ta obi orason’. (Sal. 65:2) Salmo 62:8 ta fla ma bu debe ‘konta-l tudu kel ki bu ten na korason.’ Jeová ‘pode faze mutu más txeu inda di ki tudu kel ki nu ta pidi ô ki nu ta imajina.’ (Efé. 3:20) Deus ka ta faze sô kuzê ki nu ta pidi-l na orason. Si nu ten algun prubléma, Jeová pode rezolve-l di un manera ki nunka nu ka ta imajinaba.

7. (a) Kuzê ki ta djuda-nu bira más amigu di Jeová? (b) Di akordu ku Hebreus 6:10-12, kal ki ta ser rezultadu si nu kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel?

7 Otu kuza ki ta djuda-u bira más amigu di Jeová, é lé Bíblia tudu dia i pensa txeu na kuzas ki bu ta lé. Un irmon ki éra misionáriu fla: “Kontinua ta faze bu adorason na família tudu simana i pripara runions, sima bu ta fazeba na bu diziginason.” Tanbê, faze bu midjór pa apoia trabadju di pregason na bu novu kongregason. Jeová ta lenbra di kes algen ki ta kontinua ta sirbi-l di manera fiel, sikrê es ka pode faze tudu kel ki es ta fazeba antis. — Hebreus 6:10-12.

8. Modi ki kes palavra ki nu ta atxa na 1 João 2:15-17 ta djuda-u mante un vida sinplis?

8 Mante un vida sinplis. Ka bu dexa preokupasons di mundu di Satanás pô-u ta para di sirbi Jeová. (Mat. 13:22) Ka bu kridita na algen di mundu, ô ti mésmu na amigus i famílias, ki talvês ku bon intenson, ta fla-u ma bu meste ganha más dinheru pa bu pode ten un vida midjór. (Lé 1 João 2:15-17.) Kúnfia na Jeová, ki promete da-nu tudu kel ki nu meste na ‘ténpu sértu.’ El ta djuda-nu ten un fé fórti, xinti kalmu i el ta da-nu kes kuza material ki nu meste. — Heb. 4:16; 13:5, 6.

9. Di akordu ku Provérbios 22:3, 7, pamodi ki é inportanti ka faze dívidas sen nisisidadi, i kuzê ki pode djuda-nu toma bons disizon?

9 Ivita faze dívidas sen nisisidadi. (Lé Provérbios 22:3, 7.) Un mudansa pode kusta txeu dinheru, i é faxi faze dívidas. Pa ka faze txeu dívida, toma kuidadu pa bu ka nprista dinheru pa kunpra kuzas ki bu ka meste. Óras ki nu ta pasa pa momentus difísil, sima kuida di un algen ki sta duenti, pode ser difísil disidi kantu dinheru ki nu ta nprista. Na situasons sima kel-li, lenbra ma ‘orason ku súplika’ pode djuda-u toma bons disizon. Jeová pode responde nos orason i da-nu kel pas ki ‘ta guarda nos korason i nos pensamentu’. Asi, ku kalma bu ta pode disidi kuzê ki é midjór pa faze. — Fil. 4:6, 7; 1 Ped. 5:7.

10. Modi ki bu pode faze novus amigu?

10 Mante bons amizadi. Pâpia di bus sentimentu i di bus spiriénsa ku bus amigu, inda más ku kes ki pasa pa situasons i prublémas sima di bo. Kel-la pode djuda-u xinti midjór. (Ecl. 4:9, 10) Kes amigu ki bu tinha antis na kel diziginason, ta kontinua ta ser bus amigu. Má gósi, na bu novu diziginason, bu meste faze novus amigu. Lenbra ma pa ten un amigu, bu meste ser un amigu. Modi ki bu pode faze novus amigu? Konta sobri kes benson ki bu resebe di Jeová i dexa otus xinti bu alegria na sirbi Jeová. Sikrê alguns na kongregason ka ta ntende bu alegria pa sirvisu pa ténpu interu, otus pode gosta di bu izénplu i bira bus amigu. Má tanbê, toma kuidadu pa bu ka pâpia dimás sobri bu kabésa, ô sobri kuzas ki bu faze na sirvisu pa ténpu interu i sobri algun sentimentu mariadu ki talvês bu ten.

11. Kuzê ki bu pode faze pa kontinua ta ten un kazamentu filís?

11 Si bu tevi ki dexa bu diziginason pamodi kel algen ki bu sta kazadu ku el tevi algun prubléma di saúdi, ka bu kulpa-l. Má tanbê, si é bo ki tevi algun prubléma di saúdi, ka bu xinti kulpadu ta pensa ma bu dexa bu maridu ô bu mudjer dizanimadu. Lenbra ma nhos é ‘un karni sô’ i ma nhos promete Jeová ma nhos ta kuida di kunpanheru na kalker situason. (Mat. 19:5, 6) Si bu dexa bu diziginason pamodi un gravidês ki bu ka sta speraba, dexa bu fidju sabe ma el é más inportanti pa bo di ki diziginason ki bu tinha antis. Fla bu fidju sénpri ma el é ‘un rekonpénsa’ di Deus. (Sal. 127:3-5) Tanbê, konta-l tudu kes spiriénsa sábi ki bu tevi na bu diziginason. Kel-li pode insentiva-l pa el entra na sirvisu pa ténpu interu.

MODI KI OTUS PODE DJUDA

12. (a) Modi ki nu pode djuda kes algen ki sta na sirvisu pa ténpu interu kontinua na ses diziginason? (b) Modi ki nu pode djuda-s xinti más avontádi na ses novu diziginason?

12 É bunitu odja kuzê ki txeu kongregason i txeu irmon ta faze pa apoia kes ki sta na sirvisu pa ténpu interu. Alguns gosta di nkoraja kes ki sta na sirvisu pa ténpu interu pa kontinua ses trabadju. Otus ta djuda-s ku kuzas material ki es meste. I tanbê ten otus ki ta oferese pa kuida di ses família ki ta vive lonji di es. (Gál. 6:2) Si alguns irmon mandadu pa bu kongregason pamodi es resebe un mudansa di diziginason, ka bu pensa ma es faze ses trabadju mariadu ô es faze algun kuza mariadu. * Envês di kel-la, djuda-s xinti más avontádi. Resebe-s dretu i ilojia-s pa tudu ses trabadju ki es faze, mésmu ki ses saúdi ka ta dexa-s faze kel ki es ta fazeba antis. Tenta konxe-s midjór. Bu pode prende txeu ku ses konhisimentu, trenamentu i spiriénsa.

13. Ki otus ajuda nu pode da kes ki resebe un novu diziginason?

13 Na komésu, kes irmon ki resebe un novu diziginason pode meste di bu ajuda pa es konsigi ranja un kaza pa es mora, transpórti, trabadju i otus kuza ki es ta meste. Talvês es meste di informasons novu pa es pode ntende asuntus di dia-dia, sima modi ki ta pagadu inpostu ô konsigi algun ajuda di govérnu. I más inportanti inda, es meste pa bu ntende-s envês di xinti péna di es. Talvês es ô algen di ses família pode sta ku prublémas di saúdi. Ô es pode sta txeu tristi pamodi móre un algen ki es ta ama. * I mésmu sen ningen da kónta, es pode txora pamodi sodadi di amigus ki es tinha na kel otu diziginason. Ta leba ténpu pa es lida ku tudu kes sentimentu.

14. Modi ki irmons djuda un irman lida ku mudansa pa un novu diziginason?

14 Bu apoiu i bu izénplu pode djuda kes irmon lida ku mudansa. Un irman ki sirbi pa txeu anu na un país stranjeru fla: “Na nha diziginason ki N tinha antis, N ta fazeba studus di Bíblia tudu dia. Dja na nha novu diziginason, kuazi ki N ka tinha xansi di abri Bíblia ô di mostra un vídiu na pregason. Má irmons di nha novu kongregason ta konvidaba mi pa N ba fazeba revizitas i studus ku es. Odja kes irmon i irmans ki tinha zelu i koraji ta faze studus di Bíblia, pa pesoas ki ta fazeba prugrésu, pô-m ta pensa kuzas dretu sobri kel tiritóriu. N prende kumesa un konbérsu na kel novu tiritóriu. Tudu kel-li djuda-m xinti alegria otu bês.”

KONTINUA TA FAZE BU MIDJÓR!

Djobe maneras di faze más na pregason na bu novu tiritóriu (Odja parágrafus 15 i 16.) *

15. Modi ki bu pode ten bons rezultadu na bu novu diziginason?

15 Bu pode ten bons rezultadu na bu novu diziginason. Ka bu atxa ma un mudansa é pamodi bu faze mau trabadju ô pamodi gósi bu ka tene valor. Pensa na txeu manera ki Jeová sta ta djuda-u gósi, i kontinua ta prega. Imita izénplu di kes kriston fiel na ténpu di apóstlus. Ka ta nporta undi ki es staba, es ‘pâpia di notísia sábi pa undi ki es pasa.’ (Atus 8:1, 4, BPK ) Sforsu ki bu ta faze di kontinua ta prega pode da bons rezultadu. Pur izénplu, pionerus ki ta sirbiba na un país, tradu di la i es muda pa un otu país ki ta fikaba pértu. La, tinha más nisisidadi di publikadoris ki ta papiaba língua di kel otu país ki es staba antis. Déntu di alguns mês, formadu txeu grupu i kes grupu bira más txeu.

16. Modi ki bu pode xinti alegria na un novu diziginason?

16 ‘Alegria ki ta ben di Jeová é nhos forsa.’ (Nee. 8:10, nóta di rodapé) Nos alegria prinsipal debe ser nos amizadi ku Jeová, envês di nos diziginason, sikrê nu gosta txeu di kel ki nu ta faze. Pur isu, nu kontinua ta bira nos amizadi ku Jeová más fórti, ta pidi-l sabedoria, orientason i apoiu. Ka bu skese ma bu prende ama bu diziginason ki bu tinha antis, pamodi bu faze bu midjór na djuda pesoas la. Kontinua ta da bu midjór na diziginason ki bu ten gósi i odja modi ki Jeová ta djuda-u gosta di el tanbê. — Ecl. 7:10.

17. Kuzê ki nu debe lenbra sobri diziginason ki nu ten oji?

17 Nu debe lenbra ma sirbi Jeová é un kuza ki nu ta faze pa tudu ténpu, má diziginason ki nu ten oji ka ta dura pa tudu ténpu. Na kel mundu novu, talvês nos tudu ta ben muda di diziginason. Aleksey, ki dja nu papiaba di el na komésu di studu, ta kridita ma tudu kuza ki sta kontise ku el, sta djuda-l pripara pa futuru. El fla: “Sénpri N sabia ma Jeová i kel mundu novu é un kuza rial, má es ta parseba un bokadinhu lonji. Gósi, N ta konsigi odja Jeová na nha frenti, i N ta odja kel mundu novu más pértu di mi.” (Atos 2:25 ) Pur isu, ka ta nporta kal ki é diziginason ki nu ten, nu kontinua ta anda ku Jeová. Nunka el ka ta bandona-nu, má el ta djuda-nu atxa alegria na faze kalker kuza na se sirvisu, ka ta nporta kuzê ki nu sta ta faze ô undi ki nu sta. — Isa. 41:13.

KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru

^ par. 5 Alvês irmons ku irmans na sirvisu pa ténpu interu ten ki dexa ses diziginason, ô resebe un diziginason novu. Kel studu li ta ben mostra-nu ki dizafius ki es ta pasa pa el i kuzê ki pode djuda-s xinti alegria na ses novu sirvisu. Tanbê odja kuzê ki otus pode faze pa nkoraja-s i apoia-s, i modi ki Bíblia pode djuda nos tudu lida ku mudansas.

^ par. 4 Kantu ki es txiga na un sértu idadi, un monti irmon ki tinha responsabilidadi, tanbê tevi ki lida ku mudansas i es mesteba pasa ses diziginason pa irmons más novu. Odja kes artigu “Irmons ki dja sta di idadi, Jeová ta da txeu valor pa nhos lialdadi” na Sentinéla di setenbru di 2018, i “Ka bu dexa mudansas na vida tra-u pas”, na Sentinéla di otubru di 2018.

^ par. 12 Óras ki irmons ki sta na sirvisu pa ténpu interu ta resebe un novu diziginason, ansions debe manda lógu un karta di aprizentason pa kel kongregason ki es mandadu. Asi, es ta pode kontinua lógu ta sirbi kómu pioneru, ansion ô ajudanti di kongregason.

^ par. 57 SPLIKASON DI FOTU: Un kazal meste dexa ses diziginason di misionáriu na un otu país, i es sta tristi ta dispidi di ses kongregason.

^ par. 59 SPLIKASON DI FOTU: Kantu kel kazal volta pa ses país, es faze orason tudu óra pa Jeová djuda-s lida ku kes dizafiu ki es ta ben pasa pa es.

^ par. 61 SPLIKASON DI FOTU: Ku ajuda di Jeová, kel kazal ta volta pa ses sirvisu pa ténpu interu. Es ta uza kel língua ki es prende kantu es éra misionáriu pa prega pa kes imigranti na tiritóriu di ses novu kongregason.