Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 44

Hã Naanyobɔɔ Ni Yɔɔ Okɛ Onyɛmimɛi Lɛ Ateŋ Lɛ Mli Awa Dani Naagbee Lɛ Aba

Hã Naanyobɔɔ Ni Yɔɔ Okɛ Onyɛmimɛi Lɛ Ateŋ Lɛ Mli Awa Dani Naagbee Lɛ Aba

“Naanyo kpakpa sumɔɔ mɔ yɛ bei fɛɛ mli.”​—ABƐI 17:17.

LALA 101 Nyɛhãa Wɔfea Ekome Kɛtsua Nii

NƆ NI ABAASUSU HE *

Nanemɛi kpakpai baaye amɛbua wɔ waa yɛ “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” mli (Kwɛmɔ kuku 2) *

1-2. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ 1 Petro 4:7, 8 lɛ naa lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔfi shi yɛ shihilɛi ni mli wala amli?

ESHWƐ fioo ni “naagbee gbii lɛ” baaba naagbee, ni no hewɔ lɛ, ekolɛ wɔkɛ shihilɛi ni jaraa waa baakpe. (2 Tim. 3:1) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni ba yɛ maŋ ko ni yɔɔ Afrika anaigbɛ lɛ nɔ lɛ he okwɛ. Be ni afɔ̃ oshiki agbe naa lɛ, maŋ lɛ mli fee hirihiri, ni mɛi fee basabasa. Nyɔji ekpaa kɛ sɛɛ baho ni wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nyɛɛɛ amɛya amɛba yɛ béi kɛ nɔmɔ ni anɔɔ lɛ hewɔ. Mɛni ye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛkpee shihilɛ nɛɛ naa? Amɛteŋ mɛi komɛi yahi nyɛmimɛi ni yɔɔ hei ni anɔɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ aŋɔɔ. Nyɛmi nuu ko wie akɛ: “Shihilɛ mli ni miyaje lɛ hã mina akɛ, ehi waa akɛ miyɛ nanemɛi. Wɔwowoo wɔhe hewalɛ.”

2 Kɛ́ “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” je shishi lɛ, wɔbaana akɛ, kɛ́ wɔyɛ nanemɛi kpakpai ni sumɔɔ wɔ lɛ, ehi waa. (Kpo. 7:14) No hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔfee nibii ni baahã naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ mli awa waa. (Kanemɔ 1 Petro 4:7, 8.) Be ni eshwɛ fioo ni abaakpãtã Yerusalem hiɛ lɛ, Yeremia nanemɛi lɛ ye amɛbua lɛ waa, ni nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ esane lɛ mli. * Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yeremia?

KASEMƆ YEREMIA

3. (a) Mɛni kulɛ ebaanyɛ ehã Yeremia ahi shi tamɔ nɔ ni mɔ ko sane kɔɔɔ ehe eko? (b) Mɛni Yeremia gba Baruk, ewoloŋmalɔ lɛ? Ni mɛni jɛ mli kɛba?

3 Mɛi ni hi shi yɛ Yeremia beiaŋ lɛ ateŋ mɛi pii yeee Yehowa anɔkwa, ni ekutsoŋbii, kɛ ekolɛ ewekumɛi ni ekɛ amɛ fɛɛ jɛ Anatot, ni ji, emaŋ lɛ mli lɛ fata he. Mɛi nɛɛ ateŋ ehi nɔ ni fe afii 40. (Yer. 11:21; 12:6) Shi Yeremia ehiii shi tamɔ nɔ ni mɔ ko sane kɔɔɔ ehe eko. Anɔkwa, enu he ehã amɛ waa, ni egba Baruk, ewoloŋmalɔ anɔkwafo lɛ, bɔ ni enuɔ he ehãa lɛ. Baruk hu ŋmala eshwie shi, ni ŋmɛnɛ lɛ, wɔmiiná he sɛɛ. (Yer. 8:21; 9:1; 20:14-18; 45:1) Kɛ́ okwɛ lɛ, be ni Baruk ŋmalaa nibii ni tee nɔ yɛ Yeremia shihilɛ mli lɛ eshwieɔ shi lɛ, te enu he ehã tɛŋŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ebasumɔ Yeremia sane waa ni ebu lɛ, ni Yeremia hu basumɔ esane waa ni ebu lɛ.​—Yer. 20:1, 2; 26:7-11.

4. Mɛni Yehowa kɛɛ Yeremia akɛ efee? Ni mɛɛ gbɛ nɔ nitsumɔ nɛɛ hã naanyobɔɔ ni yɔɔ Yeremia kɛ Baruk teŋ lɛ mli wa?

4 Yeremia kɛ ekãa bɔ Israelbii lɛ kɔkɔ afii pii yɛ nɔ ni baaba Yerusalem nɔ lɛ he. (Yer. 25:3) Shi amɛtsakeee amɛtsui. No hewɔ lɛ, Yehowa kɛɛ Yeremia akɛ, eŋmala nibii fɛɛ ni ebɔ Israelbii lɛ kɔkɔ yɛ he lɛ yɛ wolokpo mli, koni ekɛbɔ amɛ kɔkɔ shi kome ekoŋŋ. (Yer. 36:1-4) Yeremia kɛ Baruk fee ekome kɛtsu nitsumɔ nɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ lɛ, ni ekolɛ ehe amɛ nyɔji babaoo. Ekã shi faŋŋ akɛ, be ni amɛtsuɔ nii lɛ, amɛgba sane kɛwowoo amɛhe hewalɛ.

5. Mɛni Baruk fee ni tsɔɔ akɛ naanyo kpakpa ji lɛ?

5 Be ni Baruk ŋmala saji fɛɛ ni Yeremia kɛɛ lɛ lɛ yɛ wolokpo lɛ mli egbe naa lɛ, Yeremia kɛɛ lɛ akɛ eyakane ehã maŋbii lɛ, ni Yeremia ná nɔmimaa akɛ enaanyo Baruk baafee nakai pɛpɛɛpɛ. (Yer. 36:5, 6) Baruk fee ekãa ni etee sɔlemɔ shĩa lɛ kpo lɛ nɔ ni eyakane wolokpo lɛ etsɔɔ maŋbii lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni Yeremia na akɛ Baruk etsu nitsumɔ nɛɛ ni yɔɔ oshãra ni ekɛwo edɛŋ lɛ, emii shɛ ehe waa. (Yer. 36:8-10) Shi Yuda lumɛi lɛ ná amɛle nɔ ni Baruk efee lɛ, ni amɛfã lɛ ni ebakane wolokpo lɛ waa ni amɛnu. (Yer. 36:14, 15) Be ni ekane egbe naa lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaayakɛɛ Maŋtsɛ Yehoiakim nɔ ni Yeremia ewie lɛ. Shi bɔ ni afee ni amɛkɛ Baruk wala akawo oshãra mli lɛ, amɛkɛɛ lɛ akɛ: “Yaa ni oyatee ohe, bo kɛ Yeremia fɛɛ, ni nyɛkahãa mɔ ko mɔ ko lea he ni nyɛyɔɔ.” (Yer. 36:16-19) Ŋaa ni amɛwo lɛ lɛ hi waa!

6. Be ni ate shi awo Yeremia kɛ Baruk lɛ, te amɛfee amɛnii amɛhã tɛŋŋ?

6 Be ni akane wiemɔi ni Yeremia ehã aŋmala yɛ wolokpo lɛ mli lɛ ahã Maŋtsɛ Yehoiakim lɛ, emli fu waa, ni eshã wolokpo lɛ. Kɛkɛ ni etsu akɛ ayamɔ Yeremia kɛ Baruk kɛba. Shi Yeremia hãaa no awo ehe gbeyei. Ekɔ wolokpo kroko ni ekɛhã Baruk, ni esaa ewie “wiemɔi fɛɛ ni yɔɔ wolokpo ni Yuda maŋtsɛ Yehoiakim shã yɛ la mli lɛ” etsɔɔ Baruk. Baruk ŋmala Yehowa wiemɔi lɛ fɛɛ ewo wolokpo hee lɛ mli.​—Yer. 36:26-28, 32.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ eeenyɛ efee akɛ ekome ni Yeremia kɛ Baruk fee kɛtsu nii lɛ sa amɛnaanyobɔɔ lɛ he?

7 Bei pii lɛ, kɛ́ wɔkɛ mɔ ko yaje shihilɛ ko ni wa mli, ni wɔ kɛ mɔ lɛ fɛɛ nyɛ wɔtsɔ nakai shihilɛ lɛ mli lɛ, mɔ lɛ batsɔɔ wɔnaanyo ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa. No hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ, shihilɛ mli ni Yeremia kɛ Baruk yaje be ni Maŋtsɛ Yehoiakim yitsoŋwalɔ lɛ fite wolokpo momo lɛ, kɛ ekome ni amɛfee kɛtsu wolokpo hee lɛ he nii lɛ hã Baruk yɔse sui kpakpai pii yɛ Yeremia he, ni enɛ hã ebasumɔ Yeremia sane waa fe tsutsu lɛ po, ni nakai nɔŋŋ Yeremia hu basumɔ Baruk sane waa. Mɛni wɔkaseɔ yɛ hii anɔkwafoi enyɔ nɛɛ asane lɛ mli?

GBAA AMƐ OTSUIŊ SAJI

8. Mɛni ekolɛ ebaahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ mɛi baabɔ naanyo gbagbalii? Shi mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔhãa wɔnijiaŋ jeɔ wui?

8 Bei komɛi lɛ, ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaahã mɛi ale wɔtsuiŋ saji, ekolɛ yɛ dɔlɛ nii ni mɔ ko fee wɔ be ko ni eho lɛ hewɔ. (Abɛi 18:19, 24) Aloo ekolɛ wɔnuɔ he akɛ wɔbɛ be kɛ hewalɛ ni wɔkɛbaabɔ naanyo gbagbalii. Shi esaaa akɛ wɔhãa wɔnijiaŋ jeɔ wui. Kɛ́ wɔmiitao wɔnyɛmimɛi lɛ aye abua wɔ wɔsɛɛ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, no lɛ, esa akɛ amrɔ nɛɛ lɛ, wɔfee nibii ni baahã naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ amɛ teŋ lɛ mli awa. Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji, ni wɔbaagba amɛ wɔtsuiŋ saji ni wɔshiuuu nɔ ko nɔ.​—1 Pet. 1:22.

9. (a) Mɛni Yesu fee ni hãa wɔnaa akɛ eheɔ enanemɛi lɛ eyeɔ waa? (b) Kɛ́ wɔnyɛɔ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ gbaa sane ni wɔshiuuu nɔ ko nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ esa naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ amɛ teŋ lɛ he? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

9 Yesu kɛ enanemɛi lɛ gba sane ni eshiuuu nɔ ko nɔ, ni enɛ hã amɛna akɛ eheɔ amɛ eyeɔ waa. (Yoh. 15:15) Kɛ́ wɔ hu wɔgba wɔnanemɛi nibii ni hãa wɔnáa miishɛɛ, nibii ni yeɔ wɔtsui, kɛ nibii ni eyaaa lɛ jogbaŋŋ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiikase Yesu. Kɛ́ mɔ ko kɛ bo miiwie lɛ, bo lɛ toi jogbaŋŋ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ekolɛ obaana akɛ bɔ ni mɔ lɛ susuɔ nii ahe ehãa, bɔ ni enuɔ he ehãa yɛ saji ahe, kɛ otii ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ tamɔ onɔ lɛ nɔŋŋ. Susumɔ nyɛmi yoo ko ni eye afii 29, ni atsɛɔ lɛ Cindy lɛ niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Ekɛ nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni eye afii 67, ni atsɛɔ lɛ Marie-Louise lɛ bɔ naanyo. Cindy kɛ Marie-Louise yaa shiɛmɔ daa Soo leebi, ni kɛ́ amɛnyiɛ shiɛmɔ lɛ nɔ lɛ, amɛgbaa saji srɔtoi. Cindy wie akɛ: “Misumɔɔ ni mikɛ minanemɛi agba sane ni wɔsusu saji ni he hiaa ahe, ejaakɛ no hãa mileɔ amɛ jogbaŋŋ.” Mɛni wɔkaseɔ yɛ Cindy sane lɛ mli? Kɛ́ ogba onanemɛi lɛ otsuiŋ saji ni oshiuuu nɔ ko nɔ, ni obo amɛ toi jogbaŋŋ be ni amɛ hu amɛgbaa bo amɛnɔ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ amɛ teŋ lɛ mli baawa waa.​—Abɛi 27:9.

NYƐFEA EKOME KƐTSUA NII

Nanemɛi kpakpai feɔ ekome kɛshiɛɔ (Kwɛmɔ kuku 10)

10. Yɛ nɔ ni awie yɛ Abɛi 27:17 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ fee ekome kɛtsu nii lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

10 Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ Yeremia kɛ Baruk sane lɛ mli lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ fee ekome kɛtsu nii ni wɔna sui kpakpai ni amɛyɔɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaakase amɛ, ni no hãa naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ amɛ teŋ lɛ mli waa. (Kanemɔ Abɛi 27:17.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ okɛ nyɛmi ko tee shiɛmɔ ni ona bɔ ni egbalaa nibii ni eheɔ eyeɔ lɛ amli kɛ ekãa loo bɔ ni ejɛɔ etsuiŋ etsɔɔ mɛi Yehowa kɛ nibii ni eto eyiŋ akɛ ebaafee ehã adesai lɛ he nii lɛ, te onuɔ he ohãa tɛŋŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ lɛ teŋ lɛ mli waa, aloo jeee nakai?

11-12. Gbaa niiashikpamɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ fee ekome kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ amɛ teŋ lɛ mli waa.

11 Naa niiashikpamɔi enyɔ ni hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ fee ekome kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ amɛ teŋ lɛ mli waa. Nyɛmi yoo ko ni eye afii 23, ni atsɛɔ lɛ Adeline lɛ, kɛɛ enaanyo ko ni atsɛɔ lɛ Candice lɛ ni ehã amɛyashiɛ yɛ shikpɔŋkuku ko ni afɔɔɔ mli nitsumɔ lɛ mli. Adeline wie akɛ: “Wɔna akɛ, ehe miihia ni wɔshiɛ kɛ ekãa pii koni no ahã wɔnya shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he waa. Wɔshwe akɛ wɔfee nɔ ko ni baawo wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ.” Mɛɛ gbɛ nɔ amɛná ekome ni amɛfee kɛtsu nii lɛ he sɛɛ? Adeline wie akɛ: “Gbi fɛɛ gbi kɛ́ je na lɛ, wɔgbaa nibii ni hã wɔná miishɛɛ, nibii ni mɛi ni wɔshiɛ wɔhã lɛ wie ni ta wɔtsuiŋ waa, kɛ nibii ni tee nɔ nakai gbi lɛ ni hã wɔna akɛ Yehowa miitsɔɔ wɔ gbɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he sane. Wɔ fɛɛ wɔnya sanegbai nɛɛ ahe waa, ni ehã mibale Candice jogbaŋŋ, ni lɛ hu ebale mi jogbaŋŋ.”

12 Nyɛmimɛi yei oshijafoi enyɔ ni jɛ France, ni atsɛɔ amɛ Laïla kɛ Marianne lɛ, fã gbɛ amɛyashiɛ otsii enumɔ yɛ Central African Republic maŋtiase Bangui ni yɔɔ hoo lɛ mli. Amɛná naagbai, shi Laïla wie akɛ: “Akɛni wɔgbaa naagbai lɛ ahe sane, ni wɔsumɔɔ wɔhe kɛjɛ wɔtsui mli hewɔ lɛ, wɔnaanyobɔɔ lɛ mli bawa waa. Marianne nyɛɔ etsakeɔ ehe ewoɔ shihilɛi srɔtoi amli, esumɔɔ maŋbii lɛ asane, ni eshiɛɔ kɛ ekãa. Sui nɛɛ ni mina yɛ ehe lɛ hã mihiɛ sɔ lɛ waa fe tsutsu lɛ po.” Ani ja ofã gbɛ kɛtee maŋsɛɛ dani obaaná niiashikpamɔi tamɔ nɔ ni nyɛmimɛi yei nɛɛ ná lɛ? Dabi. Be fɛɛ be ni okɛ nyɛmi ko baatsu nyɛsafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli nii lɛ, eji hegbɛ ni oná ni okɛbaale lɛ jogbaŋŋ koni naanyobɔɔ ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ mli awa.

OKƐ OJWƐŊMƆ AMA AMƐSUI KPAKPAI LƐ ANƆ, NI OKƐ AMƐTƆMƆI AKE AMƐ

13. Kɛ́ wɔkɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ bɔ gbagbalii lɛ, bei komɛi lɛ mɛni wɔnaa?

13 Kɛ́ wɔkɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ bɔ gbagbalii lɛ, bei komɛi lɛ, jeee amɛsui kpakpai lɛ pɛ wɔnaa; wɔnaa amɛfatɔi hu. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkahã fatɔi nɛɛ fite wɔ kɛ amɛ teŋ? Shi kome ekoŋŋ lɛ, hã wɔsusu nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Yeremia fee lɛ he wɔkwɛ. Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ ekɛ ejwɛŋmɔ ma enanemɛi lɛ asui kpakpai lɛ anɔ, moŋ fe amɛtɔmɔi lɛ?

14. Mɛni Yeremia kase yɛ Yehowa he? Ni mɛɛ gbɛ nɔ ená enɛ he sɛɛ?

14 Jeee Yeremia wolo lɛ pɛ Yeremia ŋma. Eeenyɛ efee akɛ, eŋma 1 Maŋtsɛmɛi lɛ kɛ 2 Maŋtsɛmɛi lɛ hu. Ekã shi faŋŋ akɛ, nibii ni Yehowa hã eŋmala yɛ woji nɛɛ amli lɛ hã ena akɛ, Yehowa naa adesai ni yeee emuu lɛ mɔbɔ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ena akɛ be ni Maŋtsɛ Ahab tsake etsui lɛ, Yehowa ba etoigbalamɔ lɛ shi ehã lɛ; emɛ ni egbo dani ekpãtã eweku muu lɛ fɛɛ hiɛ. (1 Maŋ. 21:27-29) Yeremia le hu akɛ, Manase fee nibii fɔji kɛwo Yehowa mli la kwraa fe Ahab. Kɛ̃lɛ, be ni Manase tsake etsui lɛ, Yehowa kɛke lɛ. (2 Maŋ. 21:16, 17; 2 Kro. 33:10-13) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, saji nɛɛ ye ebua Yeremia ni ena akɛ, Nyɔŋmɔ toɔ etsui shi ni enaa mɔbɔ, ni Yeremia kase sui nɛɛ be ni ekɛ enanemɛi lɛ shãraa lɛ.​—Lala 103:8, 9.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Yeremia kase Yehowa tsuishitoo lɛ be ni Baruk hã nibii komɛi gbala ejwɛŋmɔ kɛje nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ nɔ lɛ?

15 Be ko lɛ, Baruk hã nibii komɛi gbala ejwɛŋmɔ kɛje nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ nɔ. Be ni eba lɛ nakai lɛ, Yeremia emuuu sane naa oya nɔŋŋ akɛ Baruk tsui efite. Moŋ lɛ, eye ebua lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ekɛ shɛɛ ni Yehowa kɛtsu lɛ ni ekɛyahã Baruk lɛ yahã lɛ, eyɛ mli akɛ shɛɛ lɛ naa wa. (Yer. 45:1-5) Baruk bo ŋaa ni Yehowa jɛ mlihilɛ mli ewo lɛ lɛ toi. Mɛni wɔkaseɔ yɛ sane nɛɛ mli?

Nanemɛi kpakpai kɛ tɔmɔi keɔ (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Tamɔ bɔ ni awie yɛ Abɛi 17:9 lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee koni naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ akafite?

16 Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ baatɔ̃, ejaakɛ amɛyeee emuu. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ nyɛmi ko bɔ ni wɔbatsɔmɔ nanemɛi waa lɛ, esa akɛ wɔmia wɔhiɛ wɔfee nibii ni baahã wɔya nɔ wɔhi shi akɛ nanemɛi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔnaanyo lɛ tɔ̃ lɛ, esa akɛ wɔjɛ mlihilɛ mli wɔkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ awo lɛ ŋaa yɛ etɔmɔ lɛ he. (Lala 141:5) Agbɛnɛ hu, kɛ́ efee nɔ ko ni edɔ wɔ waa lɛ, esa akɛ wɔkɛke lɛ. Ni kɛ́ wɔkɛke lɛ lɛ, esaaa akɛ wɔyawóɔ nakai sane lɛ nɔ ekoŋŋ be kroko. (Kanemɔ Abɛi 17:9.) Yɛ bei ni mli shihilɛ wa nɛɛ amli lɛ, ehe miihia waa ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama wɔnyɛmimɛi lɛ asui kpakpai lɛ anɔ, moŋ fe amɛfatɔi lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, amɛbaatsɔmɔ wɔnanemɛi ni wɔsumɔɔ amɛsane waa. Nanemɛi nɛɛ ahe baahia wɔ waa yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli.

JIEMƆ SUƆMƆ NI TSAKEEE KPO OTSƆƆ AMƐ

17. Be ni Yeremia naanyo ko he fi lɛ lɛ, mɛni efee kɛtsɔɔ akɛ naanyo kpakpa ji lɛ?

17 Be ni gbalɔ Yeremia nanemɛi lɛ ahe fi amɛ lɛ, etsɔɔ akɛ naanyo kpakpa ji lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko be ni ashɛ lɛ afɔ̃ bu ko ni akɛtoɔ nu kɛ emli ŋmɔtɔ lɛ mli koni egbo lɛ, maŋtsɛ shĩa lɛ onukpai lɛ ateŋ mɔ kome, ni atsɛɔ lɛ Ebed-melek lɛ, here eyiwala. Shi sɛɛ mli lɛ, Ebed-melek she gbeyei akɛ lumɛi lɛ baaye lɛ awui. Yeremia ná ele bɔ ni enaanyo lɛ nuɔ he ehãa lɛ, shi no mli lɛ awo lɛ, Yeremia lɛ, tsuŋ. Kɛ̃lɛ, emuaaa enaa etaaa shi koni enaanyo lɛ kome too abɔ ehe mɔdɛŋ. Efee nɔ ni ebaanyɛ yɛ sane lɛ he; ehã Ebed-melek le shi ni Yehowa ewo yɛ ehe lɛ, ni enɛ shɛje Ebed-melek mii.​—Yer. 38:7-13; 39:15-18.

Nanemɛi kpakpai yeɔ amɛbuaa amɛnyɛmimɛi ni efi amɛ lɛ (Kwɛmɔ kuku 18)

18. Yɛ nɔ ni awie yɛ Abɛi 17:17 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔnaanyo ko he fi lɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

18 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ naagbai srɔtoi kpeɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛteŋ mɛi pii yɛ ni adebɔɔ naa oshãrai loo oshãrai krokomɛi enina amɛ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua amɛ? Ekolɛ, wɔteŋ mɛi komɛi baanyɛ ahã amɛbahi wɔmasɛi, ni mɛi komɛi hu baanyɛ aye abua amɛ kɛ shika. Shi nɔ ko yɛ ni wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔfee. No ji, ni wɔbaasɔle wɔbi Yehowa ni eye ebua amɛ. Kɛ́ wɔnu akɛ nyɛmi ko ehao loo enijiaŋ eje wui, shi wɔleee nɔ ni wɔbaawie loo wɔbaafee kɛwo lɛ hewalɛ po lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua lɛ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná dekã wɔhã lɛ ni wɔkɛ lɛ agba sane. Kɛ́ eewie lɛ, esa akɛ wɔbo lɛ toi jogbaŋŋ, ni wɔhã ena akɛ wɔnuɔ he wɔhãa lɛ. Kɛfata he, wɔbaanyɛ wɔkɛ lɛ asusu ŋmalɛ ko ni wɔsumɔɔ waa ni shɛjeɔ wɔmii lɛ he. (Yes. 50:4) Nɔ ni he hiaa kɛkɛ ji, ni wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛye wɔbua wɔnaanyo lɛ.​—Kanemɔ Abɛi 17:17.

19. Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ bɔ naanyo waa bianɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ wɔsɛɛ?

19 Esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ, wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ baabɔ naanyo waa bianɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ baawie wɔnyɛmimɛi lɛ ahe amalei koni amɛkɛfite wɔ kɛ amɛ teŋ ni wɔ sɔŋŋ wɔkɔmɔ wɔhe. Shi kɛ́ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa lɛ, wɔhenyɛlɔi lɛ ayiŋtoi fɛɛ baafee yaka, ni amɛnyɛŋ amɛfite naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ kɔkɔɔkɔ. Anɔkwa, wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ baafo jeŋ fɔŋ nɛɛ, ni wɔkɛ amɛ baahi shi akɛ nanemɛi kɛya naanɔ!

LALA 24 Nyɛbaa Yehowa Gɔŋ Lɛ Nɔ

^ kk. 5 Amrɔ nɛɛ ni naagbee lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ, esa akɛ wɔhã naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ lɛ mli awa waa. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu nibii komɛi ni tee nɔ yɛ Yeremia shihilɛ mli lɛ ahe, ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli. Agbɛnɛ hu, wɔbaana akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ bɔ gbagbalii bianɛ lɛ, ebaaye ebua wɔ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni jaraa kpe.

^ kk. 2 Atoko saji ni yɔɔ Yeremia wolo lɛ mli lɛ anaa yɛ bɔ ni amɛba lɛ amɛhã lɛ naa.

^ kk. 57 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Mfoniri nɛɛ hãa wɔnaa bɔ ni ekolɛ nibii baafee wɔsɛɛ yɛ “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” mli. Nyɛmimɛi hii kɛ yei komɛi ebua amɛhe naa yɛ teemɔhe ko yɛ nyɛmi ko shĩa mli. Akɛni nanemɛi ji amɛ hewɔ lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ miishɛje enyɛmi mii yɛ kaa be nɛɛ mli. Yɛ mfonirii etɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, wɔmiina akɛ be ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ náko aje shishi kwraa lɛ, nyɛmimɛi nɛɛ ni yabua amɛhe naa yɛ teemɔhe lɛ fee nibii ni hã amɛbatsɔmɔ nanemɛi ni sumɔɔ amɛhe waa.