Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 44

Yakha Bungani Lobucinile Kusengakefiki Kuphela

Yakha Bungani Lobucinile Kusengakefiki Kuphela

“Umngani unelutsandvo ngaso sonkhe sikhatsi.”—TAGA 17:17.

INGOMA 101 Kusebenta Ndzawonye Ngebunye

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

Sitawudzinga bangani sibili ngesikhatsi ‘sekuhlupheka lokukhulu’ (Buka sigaba 2) *

1-2. Ngekusho kwembhalo wa-1 Phetro 4:7, 8, yini lengasisita sikhone kubhekana nebumatima?

NJENGOBA sisondzela “emalangeni ekugcina,” sitawubhekana netimo letimatima. (2 Thim. 3:1) Nasi sibonelo, ngemuva kwelukhetfo, kwesuka imphi kulelinye live lelisenshonalanga ye-Afrika. Kwaphela tinyanga letingetulu kwaletisitfupha bazalwane nabodzadze basengotini ngenca yalemphi. Yini leyabasita bakhona kubhekana nalobumatima? Labanye batfola indzawo yekuhlala emakhaya ebazalwane lebebahlala endzaweni lephephile. Lomunye umzalwane utsi: “Ngisho nobe bengikulesimo, bengijabulile ngobe benginebangani. Besikhona kukhutsatana.”

2 Nakucala ‘kuhlupheka lokukhulu,’ sitawujabula nangabe sitawube sinebangani labasitsandza mbamba. (Semb. 7:14) Ngako kuyaphutfuma kutsi sakhe bungani lobucinile nalabanye nyalo. (Fundza 1 Phetro 4:7, 8.) Singafundza lokunyenti kulokwenteka kuJeremiya, bangani bakhe bamsita wakhona kucinisela ngesikhatsi sekusele kancane kutsi iJerusalema ibhujiswe. * Singamlingisa njani Jeremiya?

FUNDZA KULOKO LOKWENTIWA NGUJEREMIYA

3. (a) Yini lebeyingenta Jeremiya afune kutehlukanisa kulabanye bantfu? (b) Yini Jeremiya layitjela mabhalane wakhe Bharuki, futsi loko kwaba namuphi umphumela?

3 Kwaphela iminyaka lengetulu kwalengu-40 Jeremiya ahlala nebantfu labangaketsembeki, lokufaka ekhatsi bomakhelwane bakhe futsi kungenteka bekufaka ekhatsi netihlobo takhe lebetihlala edolobheni lakubo i-Anathothi. (Jer. 11:21; 12:6) Nobe kunjalo, Jeremiya akazange atehlukanise nabo. Ecinisweni, watjela Bharuki lobekangumabhalane wakhe lowetsembekile indlela lebekativa ngayo, futsi natsi siyati kutsi bekativa njani ngobe kwabhalwa phansi. (Jer. 8:21; 9:1; 20:14-18; 45:1) Bharuki naJeremiya batsandzana futsi bahloniphana kakhulu njengobe Bharuki bekabhala konkhe lebekwenteka kuJeremiya.—Jer. 20:1, 2; 26:7-11.

4. Yini Jehova lacela Jeremiya kutsi ayente, futsi lomsebenti wabucinisa njani bungani bakhe naBharuki?

4 Kwaphela iminyaka leminyenti Jeremiya ecwayisa ema-Israyeli ngesibindzi mayelana naloko lobekutawenteka eJerusalema. (Jer. 25:3) Ngesikhatsi Jehova aphindze akhutsata bantfu kutsi baphendvuke, wacela Jeremiya kutsi abhale tecwayiso taKhe emculwini. (Jer. 36:1-4) Njengobe Jeremiya naBharuki bebasebenta ndzawonye ekwenteni lomsebenti waNkulunkulu, lokungenteka watsatsa tinyanga letimbalwa, siyaciniseka kutsi bebacoca ngetintfo letacinisa kukholwa kwabo.

5. Bharuki wakhombisa njani kutsi ungumngani sibili waJeremiya?

5 Nasebacedzile kubhala lomculu, Jeremiya kwadzingeka kutsi etsembele kumngani wakhe Bharuki kuze atjele bantfu lomlayeto. (Jer. 36:5, 6) Bharuki waba nesibindzi sekuwenta lomsebenti lobewuyingoti. Kungenteka Jeremiya wajabula ngesikhatsi Bharuki aya ethempelini futsi afike enta loko lebekacelwe kutsi akwente. (Jer. 36:8-10) Tindvuna takaJuda teva ngaloko lokwentiwe nguBharuki, futsi tatsi akawufundze embikwato ngalokuvakalako lomculu! (Jer. 36:14, 15) Letindvuna tancuma kutjela iNkhosi Jehoyakimi ngaloko lobekushiwo nguJeremiya. Ngemusa tatjela Bharuki tatsi: “Wena naJeremiya, hambani niyewubhaca. Akubete namunye umuntfu lowatiko kutsi nikuphi.” (Jer. 36:16-19) Leso bekuseluleko lesihle!

6. Yini leyentiwa boJeremiya naBharuki ngesikhatsi baphatfwa kabi?

6 INkhosi Jehoyakimi yatfukutsela yabila nayiva emavi alomculu lobewubhalwe nguJeremiya, futsi yawushisa lomculu yabese ikhipha umyalo wekutsi baboshwe boJeremiya naBharuki. Kodvwa Jeremiya akazange esabe. Watsatsa lomunye umculu wawuniketa Bharuki, njengobe Jeremiya bekamtjela umlayeto waJehova, Bharuki wawabhala “onkhe emavi alencwadzi legocotwako leyashiswa nguJehoyakimu, inkhosi yakaJuda, emlilweni.”—Jer. 36:26-28, 32.

7. Yini lokungenteka yenteka kuJeremiya naBharuki ngesikhatsi basebenta ndzawonye?

7 Bantfu lababeketelele bumatima ndzawonye bavame kuba bangani labakhulu. Kungenteka kutsi ngesikhatsi Jeremiya naBharuki basebenta ndzawonye kuze babhale kabusha lomculo lobewushiwe yiNkhosi Jehoyakimi lebeyikhohlakele, batana kancono futsi baba bangani labakhulu. Sibonelo salamadvodza lamabili letsembekile singasisita njani?

TJELA BANGANI BAKHO LOKO LOKUCABANGAKO NENDLELA LOTIVA NGAYO

8. Yini lengasivimbela kutsi sakhe bangani, futsi kungani kungakafaneli silahle litsemba?

8 Kungaba matima kutjela bantfu indlela lesitiva ngayo nangabe kukhona lowake wasiphatsa kabi esikhatsini lesengcile. (Taga 18:19, 24) Singeva shengatsi site sikhatsi nemandla ekwakha bangani. Nobe kunjalo, akukafaneli silahle litsemba. Nasifuna bazalwane betfu basisite nasibhekene nebumatima, kufanele sakhe bungani lobucinile nabo nyalo. Indlela lesingakwenta ngayo loko kutsi sibatjele loko lesikucabangako nendlela lesitiva ngayo.—1 Phet. 1:22.

9. (a) Jesu wakhombisa njani kutsi uyabetsemba bangani bakhe? (b) Kukhuluma ngekukhululeka nalabanye bantfu kungakusita njani kutsi wakhe bangani? Niketa sibonelo.

9 Jesu wakhombisa kutsi uyabetsemba bangani bakhe ngekutsi abatjele liciniso futsi angabafihleli lutfo. (Joh. 15:15) Singamlingisa ngekutsi sitjele bangani betfu ngetintfo letisijabulisako, letisikhatsatako naletisivisa buhlungu. Lalelisisa nangabe umuntfu akhuluma nawe, nawenta njalo ungatfola kutsi tiyafana tintfo leniticabangako, indlela lenitiva ngayo kanye nemigomo yenu. Cabanga ngesibonelo salomunye dzadze loseminyakeni yabo-20, ligama lakhe lokutsiwa nguCindy. Waba ngumngani walelinye lihlahlandlela leliseminyakeni yabo-60, ligama lalo kutsiwa nguMarie-Louise. Cindy naMarie-Louise bebashumayela kanyekanye njalo ngaboLesine ekuseni, futsi bebacoca ngekukhululeka ngetintfo letinyenti. Cindy utsi: “Ngiyakutsandza kucoca ngetintfo letibalulekile nebangani bami ngobe loko kungenta ngibati kancono.” Nawutjela bangani bakho tintfo loticabangako nendlela lotiva ngayo, futsi ubalalele nabacoca, bungani benu buyakhula. Nawulingisa Cindy ngekutsi ukhulume ngekukhululeka nebangani bakho, bungani benu butawukhula.—Taga 27:9.

SEBENTANI KANYEKANYE

Bangani sibili basebenta ndzawonye emsebentini wekushumayela (Buka sigaba 10)

10. Ngekusho kweTaga 27:17, ngutiphi tintfo letinhle letingenteka nasisebenta nalesikholwa nabo?

10 Njengobe kwenteka kuJeremiya naBharuki, nasisebenta nalesikholwa nabo futsi sibona buntfu babo lobuhle, siyafundza kubo futsi sisondzelane nabo. (Fundza Taga 27:17.) Nasi sibonelo, utiva njani nawusemsebentini wekushumayela futsi uva loyo lohamba naye atichaza ngesibindzi tizatfu tekukholwa kwakhe futsi akhuluma ngekuciniseka ngaJehova nangetinjongo takhe? Kungenteka lomuntfu umtsandze nakakhulu.

11-12. Niketa tibonelo letiveta kutsi kusebenta nalabanye emsebentini wekushumayela kungabucinisa njani bungani.

11 Ase sicoce nganaku lokwenteka lokukhombisa kutsi kushumayela kanyekanye kuyabasita bantfu kutsi batsandzane kakhulu. Dzadze loneminyaka lengu-23 lokutsiwa ngu-Adeline, wacela lomunye webangani bakhe lokutsiwa nguCandice kutsi baye kuyoshumayela endzaweni lengashunyayelwa njalo. Adeline utsi: “Besifuna kushumayela ngemndlandla futsi sikujabulele mbamba kwenta lomsebenti. Sobabili besidzinga kukhutsatwa kuze sichubeke sinika Jehova lokuncono kakhulu.” Kwabasita njani kusebenta kanyekanye? Adeline utsi: “Besitsi nasesibuyile emsebentini wekushumayela sicoce ngendlela lesitiva ngayo ngetintfo letisikhutsatile nasisacoca, nekutsi sibone njani kutsi Jehova usicondzisile nasenta lomsebenti. Bekusijabulisa kucoca ngetintfo letibalulekile futsi loko kwasenta satana kancono.”

12 Laïla naMarianne lababodzadze labasengakashadi baseFrance, baya kuyoshumayela emaviki lasihlanu eBangui, lokuyinhlokodolobha lephitsitelako yaseCentral African Republic. Laïla nakakhumbula utsi: “Mine naMarianne sabhekana nebumatima, kepha kukhulumisana kahle kanye nelutsandvo mbamba lebesinalo kwasisita sacinisa bungani betfu. Ngamhlonipha kakhulu Marianne nangibona kutsi usheshe asijwayele simo, uyabatsandza bantfu bendzawo nekutsi unemndlandla emsebentini wekushumayela.” Akudzingeki kutsi uye kulelinye live kuze wakhe bangani. Njalo nawushumayela nemzalwane nobe dzadze endzaweni yangakini, uba nelitfuba lekumati kancono futsi ucinise bungani benu.

NAKA LOKUHLE KUBANGANI BAKHO FUTSI UCOLELE

13. Ngubuphi bumatima lesingabhekana nabo nasisebenta nebangani betfu?

13 Ngaletinye tikhatsi nasisebenta kanyekanye nebangani betfu, asigcini nje ngekubona buntfu babo lobuhle kepha siphindze sibone nemaphutsa abo. Yini lengasisita sichubeke sibangani babo ngisho benta emaphutsa? Asesiphindze sifundze esibonelweni saJeremiya. Yini leyamsita wabona buntfu lobuhle kubangani bakhe futsi wabacolela nabente emaphutsa?

14. Yini Jeremiya layifundza ngaJehova, futsi loko kwamsita njani?

14 Jeremiya wabhala incwadzi lebitwa ngeligama lakhe futsi kungenteka nguye lowabhala nencwadzi yeMakhosi ekucala newesibili. Lomsebenti wamsita wabona umusa lomkhulu Jehova lawukhombisa bantfu labanesono. Nasi sibonelo, Jeremiya bekati kutsi ngesikhatsi iNkhosi Ahabi iphendvuka etentweni tayo letimbi, Jehova wenta kutsi ingaboni ngesikhatsi wonkhe umndeni wayo ubulawa. (1 Khos. 21:27-29) Jeremiya bekati nekutsi Manase bekamtfukutselise kakhulu Jehova kwengca Ahabi. Nobe kunjalo, Jehova wamcolela Manase ngobe waphendvuka. (2 Khos. 21:16, 17; 2 Khr. 33:10-13) Letibonelo tasita Jeremiya kutsi alingise kubeketela kwaNkulunkulu nemusa wakhe nakasebentelana nebangani bakhe.—Hla. 103:8, 9.

15. Jeremiya wakulingisa njani kubeketela kwaJehova ngesikhatsi Bharuki aphatamiseka?

15 Naka kutsi Jeremiya wamsita njani Bharuki ngesikhatsi aphatamiseke kwesikhashana emsebentini wakhe. Kunekutsi asheshe alahle litsemba ngemngani wakhe, Jeremiya watjela Bharuki umlayeto lonemusa lovela kuNkulunkulu futsi locondzile. (Jer. 45:1-5) Ngutiphi tifundvo lesitifundzako kulendzaba?

Bangani sibili bayacolelana (Buka sigaba 16)

16. Umbhalo weTaga 17:9, utsi yini lokufanele siyente kuze singalahlekelwa bangani?

16 Nakukhulunywa liciniso, ngeke silindzele kutsi bazalwane betfu nabodzadzewetfu bangawenti emaphutsa. Ngako-ke, nasesakhe bungani nemuntfu lotsite, kufanele sisebente kamatima kuze buhlale bukhona. Nangabe umngani wetfu ente liphutsa, kungase kudzingeke kutsi simnikete seluleko lesinemusa kodvwa lesicondzile lesiseVini laNkulunkulu. (Hla. 141:5) Nangabe bangani betfu basivisa buhlungu, kufanele sibacolele. Nangabe sesicabocolele, kufanele sikugweme kukhuluma ngaletintfo letasivisa buhlungu. (Fundza Taga 17:9.) Kubaluleke kakhulu kuletikhatsi letimatima kutsi sinake lokuhle kubazalwane betfu nabodzadze kunekutsi sinake emaphutsa abo! Kwenta njalo kucinisa bungani betfu nabo, futsi sitawubadzinga bangani sibili ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu.

BATSANDZE MBAMBA LABANYE

17. Jeremiya wakhombisa njani kutsi ungumngani sibili ngetikhatsi letimatima?

17 Umphrofethi Jeremiya wakhombisa kutsi ungumngani sibili ngetikhatsi letimatima. Nasi sibonelo, ngemuva kwekutsi Ebedi Meleki asite Jeremiya kutsi angafi emgodzini lobewugcwele ludzaka, Ebedi Meleki wesaba kutsi tindvuna tingahle timlimate. Ngesikhatsi Jeremiya eva ngaloku, akazange athule, atitjele kutsi umngani wakhe utawukhona kubhekana nalesimo ayedvwana. Ngisho nobe Jeremiya bekaboshiwe, wenta konkhe langakwenta kuze akhutsate umngani wakhe Ebedi Meleki ngekumtjela ngesetsembiso saJehova lesidvudvutako.—Jer. 38:7-13; 39:15-18.

Bangani sibili bayabasita bazalwane babo (Buka sigaba 18)

18. Ngekusho kweTaga 17:17, yini lesingayenta nangabe umngani wetfu abhekene nebumatima?

18 Lamuhla, bazalwane betfu nabodzadze babhekana netinkinga letinyenti. Labanye bayahlupheka ngenca yetehlakalo temvelo nobe letibangelwa bantfu. Nangabe loko kwenteka, labanye bangatfola litfuba lekwemukela bazalwane nabadzodze emakhaya abo. Labanye bangasita ngetimali. Kodvwa sonkhe singacela Jehova kutsi asite bazalwane betfu nabodzadzewetfu. Kungenteka singati kutsi sitawutsini nobe sente njani nangabe kunemzalwane nobe dzadze lodzinga kukhutsatwa. Kodvwa sonkhe singasita. Sibonelo saloko kutsi singacitsa sikhatsi naye. Singamlalela ngemusa nakakhuluma. Singamtjela nangembhalo losidvudvutako lesiwutsandzako. (Isa. 50:4) Lokubaluleke kakhulu kutsi ube khona lapho umngani wakho akudzinga.—Fundza Taga 17:17.

19. Kwakha bungani lobucinile nalabanye kutasisita njani esikhatsini lesitako?

19 Kufanele sitimisele nyalo kwakha bungani lesinabo nebazalwane nabodzadzewetfu siphindze sibucinise. Leni? Ngobe titsa tetfu titawetama kusehlukanisa tisebentisa emanga. Titawetama kusenta kutsi singetsembani futsi singasekelani. Kodvwa ngeke tiphumelele. Ngeke tikhone kucedza lutsandvo lesinalo ngebazalwane betfu. Kute letitawukwenta lokutawucedza bungani lesesibakhile. Ecinisweni, lobungani lesitawube sibakhile ngeke buphele nakubhujiswa lelive, kodvwa butawuchubeka kuze kube phakadze!

INGOMA 24 Wotani Entsabeni YaJehova

^ sig. 5 Njengobe sikhatsi sekuphela sisondzela, sonkhe kudzingeka sicinise bungani lesinabo nalesikholwa nabo. Kulesihloko, sitawubona kutsi yini lesingayifundza kulokwenteka kuJeremiya. Sitawufundza nekutsi kwakha bungani lobucinile nyalo kutasisita njani ngetikhatsi letimatima.

^ sig. 2 Tintfo letenteka letibhalwe encwadzini yaJeremiya atikabhalwa ngekulandzelana kwato.

KUCHAZWA KWETITFOMBE: Lesitfombe sikhombisa loko lokungenteka ngesikhatsi ‘sekuhlupheka lokukhulu.’ Bazalwane nabodzadze bahlangene ndzawonye ekamelweni lelisetulu. Ngenca yekutsi babangani, bayakhona kudvudvutana ngalesikhatsi lesimatima. Labazalwane bebakhe bungani lobucinile ngaphambi kwekutsi kucale kuhlupheka lokukhulu.