1., 2. Miks peaks Kolmas Moosese raamat kristlastele tänapäeval huvi pakkuma?

PAULUS ütles oma noorele sõbrale Timoteosele, et „kogu pühakiri on Jumalalt ning on kasulik”. (2. Tim. 3:16.) Sinna hulka kuulub ka Kolmas Moosese raamat. Mida sina sellest raamatust arvad? Mõned peavad seda iganenud reeglite kogumikuks, kuid tõsikristlased suhtuvad sellesse teisiti.

² Kolmas Moosese raamat kirjutati umbes 3500 aastat tagasi. Sellegipoolest peaks see pakkuma meile huvi. Miks? Jehoova lasi selle raamatu kirja panna „meile õpetuseks”. (Rooml. 15:4.) Lisaks aitab see meil mõista Jehoova mõtteviisi. Ilmselgelt võib sellest raamatust leida palju õpetlikke mõtteid. Arutame nelja neist.

3. Miks toodi lepituspäeval ohvreid?

³ Esiteks, me peame olema Jehoovale meelepärased, et ta meie ohvrid vastu võtaks. Iisraellased pidasid kord aastas lepituspäeva. Sel päeval toodi loomohvreid. Need ohvrid tuletasid iisraellastele meelde, et neil on vaja oma patud andeks saada. Ülempreester läks loomohvrite verega kõige pühamasse paika. Kuid enne pidi ta tegema midagi, mis oli veel tähtsam kui rahva pattude andeks saamine.

4. Mida tegi ülempreester, kui ta lepituspäeval kõige pühamasse paika esimest korda sisenes, nagu näitab 3. Moosese 16:12, 13? (Vaata kaanepilti.)

 ⁴ Loe 3. Moosese 16:12, 13. Lepituspäeval tuli ülempreestril minna kõige pühamasse paika kolm korda. Kujuta ette, kuidas ta teeb seda esimest korda. Ta siseneb telkpühamusse. Ühes käes on tal anum healõhnalise suitsutusrohuga ja teises suitsutuspann hõõguvate sütega. Ta peatub eesriide juures, mis lahutab püha paika kõige pühamast. Aupaklikult siseneb ta kõige pühamasse paika ja seisatab lepingulaeka ees. Piltlikus mõttes seisab ta otsekui Jehoova enda ees. Järgmisena puistab ta suitsutusrohu ettevaatlikult tuliste süte peale ning õhk täitub sedamaid meeldiva lõhnaga. * Hiljem tuleb ülempreester kõige pühamasse paika tagasi patuohvrite verega. Pane tähele, et enne, kui ta läks sinna patuohvrite verega, põletas ta suitsutusrohtu.

5. Mida me võime õppida sellest, kuidas lepituspäeval suitsutusrohtu kasutati?

⁵ Mida me võime õppida sellest, kuidas lepituspäeval kasutati suitsutusrohtu? Piiblis võrreldakse suitsutusrohtu Jehoova ustavate teenijate palvetega. (Laul 141:2; Ilm. 5:8.) Nii nagu ülempreester tõi suitsutusrohu Jehoova ette suure aukartusega, palvetame meie Jehoova poole sügava aukartusega. Me oleme väga tänulikud, et universumi looja lubab meil tema poole pöörduda ja rääkida temaga nagu laps isaga. (Jaak. 4:8.) Meil on võimalus olla tema sõbrad. (Laul 25:14.) Me peame seda nii suureks auks, et me ei tahaks kunagi talle pettumust valmistada.

6. Mida me võime õppida sellest, et ülempreester põletas suitsutusrohtu enne ohvrite toomist?

⁶ Tuleta meelde, et ülempreester pidi suitsutusrohtu põletama enne ohvrite toomist. Tänu sellele oli tal ohvreid tuues Jehoova heakskiit. Mida me sellest õpime? Enne kui Jeesus sai oma elu ohvriks tuua, pidi ta tegema midagi väga tähtsat, mis oli isegi tähtsam kui inimkonna pääste. Ta pidi olema laitmatu ja ustav, et Jehoova ta ohvri vastu võtaks. Samuti sai ta sellega tõendada, et Jehoova seaduste järgi elamine on alati õige ning et Jehoova ülemvalitsus on hea ja õiglane.

7. Miks võib öelda, et Jeesus rõõmustas Jehoovat kogu oma elu jooksul?

⁷ Jeesus elas täiuslikult Jehoova õigusnormide järgi. Miski ei kahandanud Jeesuse soovi tõendada, et tema Isa valitsusviis on parim – ei ahvatlused, raskused ega ka teadmine, et teda ootab ees piinarikas surm. (Filipl. 2:8.) Raskes olukorras Jeesus palvetas „valju hüüdmise ja pisaratega”. (Heebr. 5:7.) Tema palvetest oli näha, et ta on oma Isale kogu südamest ustav, ning need andsid talle jõudu jääda Jumalale kuulekaks. Jeesuse palved olid Jehoovale nagu suitsutusrohu põlemise lõhn. Kogu oma maapealse elu jooksul rõõmustas Jeesus oma Isa ja toetas tema ülemvõimu.

8. Kuidas me saame Jeesusest eeskuju võtta?

⁸ Kuidas me saame Jeesuse eeskuju  järgida? Kui püüame teha oma parima, et olla Jehoova silmis laitmatud ja ustavad. Raskes olukorras me anume Jehoova abi, sest tahame olla talle meelepärased. Nii toetame tema valitsusviisi. Me mõistame, et Jehoova ei võta meie palveid kuulda, kui teeme seda, mida ta vihkab. Ent kui me elame tema seaduste järgi, siis on meie palved talle nagu healõhnaline suitsutusrohi. Me võime olla kindad, et meie laitmatus ja ustavus rõõmustavad meie taevast isa väga. (Õpet. 27:11.)

9. Miks toodi rahuohvreid?

⁹ Teiseks, me teenime Jehoovat, sest oleme talle tänulikud. Mõtleme rahuohvritele, millel oli vanas Iisraelis Jehoova teenistuses tähtis koht. * Kolmandas Moosese raamatus on öeldud, et iisraellane võis tuua rahuohvri, „et väljendada tänu”. (3. Moos. 7:11–13, 16–18.) Ta ei toonud seda ohvrit sellepärast, et ta pidi seda tegema, vaid sellepärast, et ta tahtis seda teha. See oli vabatahtlik ohver, mille inimene tõi armastusest Jehoova vastu. Ohvrilooma liha sõid nii ohvri tooja, tema pereliikmed kui ka preestrid. Kuid mõned ohvrilooma osad kuulusid üksnes Jehoovale. Mis osad?

10. Milline sarnasus on rahuohvrite ja Jeesuse teenistuse vahel? (Vt 3. Moosese 3:6, 12, 14–16.)

¹⁰ Kolmandaks, me anname Jehoovale oma parima, sest armastame teda.  Jehoova pidas ohvrilooma kõige paremaks osaks rasva. Tema silmis olid väga väärtuslikud ka sellised tähtsad elundid nagu neerud. (Loe 3. Moosese 3:6, 12, 14–16.) Seepärast oli Jehooval eriti hea meel, kui iisraellane ohverdas talle vabatahtlikult need elundid ja rasva. Iisraellane, kes tõi niisuguse ohvri, tõendas, et ta soovib Jehoovale anda oma parima. Ka Jeesus andis Jehoovale oma parima, sest ta armastas teda. (Joh. 14:31.) Jeesus täitis Jumala tahet hea meelega. Ta armastas Jumala seadust. (Laul 40:8.) Jehoova võis olla väga rõõmus, kui ta nägi, kuidas Jeesus maa peal olles teda teenis.

11. Mis mõttes sarnaneb meie teenistus rahuohvriga ja miks on see lohutav?

¹¹ Ka meie teenistus on nagu rahuohver, sest see näitab, mida me Jehoova vastu tunneme. Me anname Jehoovale oma parima, kuna armastame teda kogu südamest. Jehoova on kahtlemata ülirõõmus, kui ta näeb miljoneid inimesi, kes teenivad teda armastusest tema ja ta seaduste vastu. On lohutav mõelda, et Jehoova ei näe ega väärtusta mitte ainult meie tegusid, vaid ka meie ajendeid. Näiteks, kui sa oled eakas ega suuda teha nii palju, kui tahaksid, siis tea, et Jehoova mõistab sinu piire. Sa võid tunda, et sul on Jehoovale nii vähe anda. Kuid Jehoova paneb tähele sinu armastust, mis ajendab sind tegema seda, mida suudad. Ta on rõõmus, kui annad talle oma parima.

12. Kuidas suhtus Jehoova rahuohvritesse ja mida see meile õpetab?

¹² Mida me võime seoses rahuohvritega õppida? Kui looma parimad osad altaril põlesid, tõusis üles suits ja Jehooval oli hea meel. Samamoodi on Jehooval hea meel, kui ta näeb, et sa teenid teda kogu hingest. (Kol. 3:23.) Sind vaadates on tema näol rahulolu. Ükskõik kui palju sa suudad tema teenistuses teha, ta peab kõiki sinu tegusid väga väärtuslikuks ega unusta neid kunagi. (Matt. 6:20; Heebr. 6:10.)

13. Millest ilmnes, et Jehooval oli ametisse määratud preestrite üle hea meel? (Vt 3. Moosese 9:23, 24.)

¹³ Neljandaks, Jehoova õnnistab oma organisatsiooni maapealset osa. Mõelgem, mis juhtus aastal 1512 e.m.a, kui Siinai mäe jalamil pandi püsti telkpühamu. (2. Moos. 40:17.) Mooses viis läbi tseremoonia, mille käigus Aaron ja tema pojad seati preestriametisse. Iisraellased tulid kokku ja olid tunnistajaks sellele, kuidas preestrid ohverdasid esimesed loomad. (3. Moos. 9:1–5.) Kas Jehooval oli ametisse määratud preestritest hea meel? Oli küll. Kui Aaron ja Mooses rahvast õnnistasid, saatis Jehoova tule, mis neelas altarilt ohvri. (Loe 3. Moosese 9:23, 24.)

14. Kas sellel, et Jehooval oli Aaroni soost preestrite üle hea meel, on tähtsust ka meile? Selgita.

¹⁴ Mida näitas taevast tulnud tuli? Seda, et Jehoova toetas Aaronit ja tema poegi, kelle ta oli preestriteks valinud. Iisraellastele kinnitas see seda, et ka neil on vaja preestreid kogu hingest toetada. Kas kõigel sellel on tähtsust ka meile? Jah, on. See muistne  preesterkond ei jäänud viimaseks. Jeesus on ülempreester, kellega koos teenib taevas lõpuks 144 000 kuningliku preesterkonna liiget. (Heebr. 4:14; 8:3–5; 10:1.) Neil on palju tähtsam roll, kui oli preestritel Iisraelis.

15., 16. Milliseid tõendeid on selle kohta, et Jehooval on „ustavast ja arukast orjast” hea meel?

¹⁵ Aastal 1919 määras Jeesus ametisse „ustava ja aruka orja”, kelleks oli väike grupp võitud vendi. See ori juhib kuulutustööd ja annab Kristuse järelkäijatele „toitu õigel ajal”. (Matt. 24:45.) Kas on tõendeid selle kohta, et Jumalal on ustavast ja arukast orjast hea meel?

¹⁶ Saatan ja tema võimuses olev maailm on püüdnud teha ustava orja töö raskeks või suisa võimatuks. Ent hoolimata maailmasõdadest, majanduskriisidest ning Jehoova teenijate tagakiusamisest ja ebaõiglasest kohtlemisest on see ori oma tööd jätkanud. Ta on andnud Kristuse järelkäijatele pidevalt vaimset toitu. Seda antakse tasuta ja külluslikult. Meie väljaanded on saadaval rohkem kui 900 keeles. See on selge tõend Jumala toetusest. Veel üheks tõendiks on see, kuidas Jehoova on õnnistanud kuulutustööd. Head sõnumit kuulutatakse tõepoolest kogu maailmas. (Matt. 24:14.) Pole kahtlustki, et Jehoova juhib ja õnnistab oma organisatsiooni.

17. Kuidas me saame Jehoova organisatsiooniga koostööd teha?

¹⁷ Kas sinul on hea meel kuuluda Jehoova organisatsiooni? Jehoova toetus  sellele ilmneb sama selgelt nagu tuli, mille ta Moosese ja Aaroni päevil taevast alla saatis. Meil on tõesti palju, mille eest tänulik olla. (1. Tess. 5:18.) Kuidas me saame Jehoova organisatsiooniga koostööd teha? Kui järgime Piiblil põhinevaid juhtnööre, mida saame meie väljaannete, koosolekute ja kokkutulekute kaudu. Peale selle on tähtis teha kuulutustööd. (1. Kor. 15:58.)

18. Mida sina soovid teha?

¹⁸ Oleme näinud, et Kolmandas Moosese raamatus on palju õpetlikke mõtteid. Meil on tarvis olla Jehoovale meelepärased, et ta meie ohvrid vastu võtaks. Me teenime Jehoovat, kuna oleme talle tänulikud. Me tahame anda talle oma parima, sest me armastame teda kogu südamest. Lisaks on meil oluline teha koostööd organisatsiooniga, mida ta õnnistab. Niiviisi saame Jehoovale näidata, et peame tema teenimist kalliks.