Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 47

Lisons ki nu pode prende di livru di Levítico

Lisons ki nu pode prende di livru di Levítico

‘Tudu ki sta na Skritura ben di Deus i el ta sirbi pa inxina’. — 2 TIMÓTEO 3:16.

KÁNTIKU 98 Bíblia ben di Deus

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Pamodi ki kristons debe sta interesadu na studa livru di Levítico?

APÓSTLU Polu lenbra se amigu Timótiu ma ‘tudu ki sta na Skritura ben di Deus i el ta sirbi pa inxina’. (2 Tim. 3:16) Kel-li ta inklui livru di Levítico. Kuzê ki bu ta atxa sobri kel livru di Bíblia li? Alguns ta odja-l sima un livru ki ten un lista di régras ki ka ta sirbi pa nos ténpu. Má kristons ka ta pensa si.

2 Dja ten uns 3.500 anu ki livru di Levítico skrebedu. Má simé, Jeová guarda-l ‘pa nos instruson’. (Rom. 15:4) Livru di Levítico ta djuda-nu ntende modi ki Jeová ta pensa sobri alguns asuntu. Pur isu, nu debe ten txeu interesi na studa-l. Na verdadi, ten txeu lison ki nu pode prende ku es livru di Bíblia. Nu ben odja kuatu di es.

MODI KI NU PODE AGRADA JEOVÁ

3. Pamodi ki es ta fazeba sakrifisius na Dia di Spiason?

3 Primeru lison: Pa Jeová seta nos sakrifisius nu meste agrada-l. Un bês pa anu, na Dia di Spiason, nason di Israel ta djuntaba i saserdóti prinsipal ta ofereseba sakrifisius. Kes sakrifisiu ta djudaba israelitas lenbra ma es tinha ki linpaba di ses pekadu. Má, antis di saserdóti prinsipal leba kalker sangi di sakrifisiu pa déntu di Lugar Rei di Santu, el tinha ki fazeba otu kuza. Kel kuza éra más inportanti di ki perdon di pekadus di nason.

(Odja parágrafu 4.) *

4. Sima sta na Levítico 16:12, 13, kuzê ki saserdóti prinsipal ta fazeba na primeru bês ki el ta entraba na Lugar Rei di Santu duránti Dia di Spiason? (Odja dizenhu na kapa.)

4 Levítico 16:12, 13. Imajina kuzê ki ta kontiseba na Dia di Spiason. Saserdóti prinsipal ta entra na tabernákulu. Na un mô, el ta pega un kuza xeiu di insénsu ki ta txera sábi. Na kel otu mô, un kuza di oru xeiu di braza. El ta para na frenti di kurtina ki ta kubri entrada di Lugar Rei di Santu. Kel-li é primeru di kes três bês ki el ta ba entra na Lugar Rei di Santu duránti Dia di Spiason. Ku txeu ruspetu, el ta entra na Lugar Rei di Santu i el ta fika sakédu na frenti di Arka di Kontratu. É sima si el sta sakédu na frenti di Jeová Deus! Dipôs, saserdóti ta baza ku kuidadu insénsu riba braza i kel sala ta fika ta txera sábi. * Más tardi, el ta entra otu bês na Lugar Rei di Santu ku sangi di ofértas pa pekadu. Repara ma el ta kema insénsu antis di el oferese sangi di oférta pa pekadu.

5. Kuzê ki nu ta prende di manera ki es ta uzaba insénsu na Dia di Spiason?

5 Kuzê ki nu pode prende ku manera ki es ta uzaba insénsu na Dia di Spiason? Bíblia ta fla ma pa Jeová, orason di se adoradoris fiel é sima insénsu. (Sal. 141:2; Apo. 5:8) Lenbra ma saserdóti prinsipal ta mostraba txeu ruspetu óras ki el ta entraba ku insénsu na prezénsa di Jeová. Di mésmu manera, óras ki nu ta ora pa Jeová, nu ta faze-l ku txeu ruspetu. Nu ta dimira-l. Nu ta agradise txeu nos Kriador di Séu ku Téra pamodi el ta dexa-nu txiga pértu di el, sima un mininu ta txiga na se pai. (Tia. 4:8) El ta seta-nu sima se amigus! (Sal. 25:14) Nu ta da valor pa es priviléjiu grandi, ki nu ka krê faze nada ki ta mágua Jeová.

6. Kuzê ki nu pode prende ku saserdóti prinsipal ki ta kemaba insénsu antis di oferese sakrifisius?

6 Lenbra tanbê ma saserdóti prinsipal tinha ki kemaba insénsu antis di oferese sakrifisius. Di kel manera li, el ta tinha sertéza ma el sta ta agradaba Deus óras ki el ofereseba sakrifisius. Kuzê ki nu pode prende ku kel-li? Kantu Jizus staba na Téra, el tinha ki fazeba un kuza inportanti. Un kuza ki éra más inportanti di ki salva-nu. Éra kuzê? El tinha ki priparaba kaminhu pa Jeová setaba se sakrifisiu. El ta fazeba kel-la, pa el sérba lial pa Jeová duránti se vida na Téra. Di kel manera li, Jizus ta provaba ma faze kuzas sima Jeová ta krê é midjór manera di vive. Asi, ta fikaba klaru pa tudu algen ma manera di se Pai governa é midjór i justu.

7. Pamodi ki manera ki Jizus vive poi se Pai txeu kontenti?

7 Duránti vida di Jizus na Téra, el obi ku Jeová di manera perfetu. Mésmu ki el pasa pa tentasons i prublémas, i el sabia ma el ta tinha un mórti kruel, el staba disididu na difende maneras di se Pai governa. (Fil. 2:8) Kantu Jizus pasa pa próvas, el ora ‘ta grita riju i ku láguas’. (Heb. 5:7) Se orasons di korason, mostra ma el éra lial pa Jeová i kel-la djuda-l sta más disididu na ser obidienti. Pa Jeová, orasons di Jizus éra sima un txeru dósi i sábi di un insénsu. Manera ki Jizus vive poi se Pai txeu kontenti i el prova ma Se govérnu é midjór.

8. Modi ki nu pode imita manera ki Jizus vive?

8 Nu pode imita Jizus óras ki nu ta faze nos midjór pa obi ku Jeová i ser lial pa el. Óras ki nu ta pasa pa próvas, nu ta faze orason pa Jeová di korason pa el djuda-nu faze kuzê ki ta agrada-l. Asi, nu ta mostra ma nu ta apoia manera di Jeová governa. Tanbê, nu ka debe skese ma Jeová ka ta seta nos orason, si nu sta ta faze kuzas ki el ka gosta. Má, si nu sta ta vive di akordu ku se leis, nu pode ten sertéza ma el ta seta nos orason di korason. Es ta ser sima insénsu ki ta txera sábi. I nu pode ten sertéza ma si nos é lial pa Jeová i nu obi ku el, el ta fika txeu kontenti ku nos. — Pro. 27:11.

NU TA SIRBI JEOVÁ PAMODI NOS GRATIDON I AMOR PA EL

(Odja parágrafu 9.) *

9. Pamodi ki israelitas ta fazeba sakrifisius di pas?

9 Sugundu lison: Nu ta sirbi Jeová pamodi nos gratidon pa el. Kel lison li ta fika klaru na kes sakrifisiu di pas. Kes sakrifisiu éra un párti inportanti di adorason verdaderu na Israel antigu. * Na livru di Levítico, nu ta prende ma un israelita podia ofereseba un sakrifisiu di pas, sima un fórma di agradise. (Lev. 7:11-13, 16-18) El ka ta fazeba kel sakrifisiu pamodi obrigason, má pamodi el kreba. Éra un oférta di livri vontadi ki un israelita ta fazeba pamodi el ta amaba se Deus, Jeová. Kel algen ki ta fazeba sakrifisiu, se família i saserdótis, ta kumeba karni di kel animal ki sakrifikadu. Má alguns párti di kel animal éra sô pa Jeová. Ki pártis?

(Odja parágrafu 10.) *

10. Modi ki sakrifisius di pas, ki sta na Levítico 3:6, 12, 14-16, é sima sirvisu ki Jizus faze pa Jeová?

10 Tirseru lison: Nu ta da nos midjór pa Jeová pamodi nu ta ama-l. Pa Jeová, gordura éra kel midjór párti di un animal. Tanbê, el fla ma alguns órgon sima rin, tinha un valor spesial. (Lé Levítico 3:6, 12, 14-16.) Nton, Jeová ta fikaba txeu kontenti óras ki un israelita, di livri vontadi, ta ofereseba el gordura i kes órgon más inportanti di un animal. Israelita ki ta fazeba kel-la ta mostraba ma el krê daba Jeová se midjór. Di mésmu manera Jizus, di livri vontadi, oferese Jeová kel ki el tinha di midjór. Jizus sirbi Jeová di tudu alma pamodi el ta ama-l. (João 14:31 ) Faze vontadi di Deus éra un kuza sábi pa Jizus. El ta amaba lei di Deus txeu. (Sal. 40:8) Di sertéza, Jeová fika txeu kontenti di odja Jizus ta oferese pa sirbi-l!

Amor pa Jeová ta pô-nu ta da-l nos midjór (Odja parágrafus 9 ti 12.) *

11. Modi ki nos sirvisu pa Jeová é sima kes sakrifisiu di pas, i modi ki kel-li ta konsola-nu?

11 Sima kes sakrifisiu di pas, nos sirvisu pa Jeová é un manera di nu mostra di livri vontadi kuzê ki nu ta xinti pa el. Nu krê da Jeová nos midjór pamodi nu ta ama-l di tudu korason. Imajina modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja milhons di algen ta sirbi-l di livri vontadi pamodi es ta ama-l i es ta ama se leis. I modi ki nu ta fika konsoladu di lenbra ma Jeová ka ta da valor sô pa kuzas ki nu ta faze, má tanbê nos intenson! Pur izénplu, si bo é un algen di idadi i dja bu ka ta pode faze txeu sima bu ta gostaba na sirvisu di Jeová, ten sertéza ma el ta ntende bus limitason. Talvês bu ta atxa ma bu ka ta pode faze txeu pa Jeová. Má, el ta odja amor ki ta pô-u ta faze kel ki bu ta pode. El ta fika kontenti di seta kel midjór ki bu ta pode da.

12. Modi ki Jeová ta xintiba ku kes sakrifisiu di pas, i modi ki kel-li ta nkoraja-nu?

12 Kuzê ki nu ta prende di kes sakrifisiu di pas? Timenti kes midjór párti di animal ta kemaba, un fumu ta subiba i Jeová ta fikaba kontenti. Pur isu, si bu sta ta sirbi Jeová di livri vontadi i si bu da-l bu midjór, bu pode ten sertéza ma Jeová sta kontenti. (Col. 3:23) Pensa modi ki el sta kontenti ku bo. Ka ta nporta si kel ki bu ta pode faze pa Jeová é poku ô txeu. Kel ki bu ta faze pa Jeová ten txeu valor i el ta lenbra di kel-la pa tudu ténpu. — Mat. 6:20; Heb. 6:10.

JEOVÁ TA ABÊNSUA SE ORGANIZASON

13. Di akordu ku Levítico 9:23, 24, modi ki Jeová mostra ma el staba kontenti ku kes saserdóti?

13 Kuartu lison: Jeová sta ta abênsua kel párti di se organizason li na Téra. Pensa na kuzê ki kontise na anu di 1512 A.J., kantu tabernákulu armadu na pé di Monti Sinai. (Êxo. 40:17) Muizes faze un serimónia undi ki Aron ku se fidjus, skodjedu pa ser saserdótis. Nason di Israel djunta pa odja kes saserdóti ta oferese ses primeru sakrifisiu di animal. (Lev. 9:1-5) Modi ki Jeová mostra ma el staba kontenti ku kes saserdóti ki sta kumesaba ses trabadju? Timenti Aron ku Muizes staba ta abênsua povu, Jeová manda lumi di séu ki kema tudu kel sakrifisiu ki staba na altar. — Levítico 9:23, 24.

14. Pamodi ki apoiu ki Jeová da pa Aron ku se fidjus, ki el skodje pa ser saserdótis, é inportanti pa nos oji?

14 Kuzê ki kel lumi ki ben di séu ta mostraba? Jeová manda lumi pa mostra ma el staba kontenti i ma el ta apoiaba Aron ku se fidjus, ki El skodje pa ser saserdótis. Kantu israelitas odja kel próva klaru ma saserdótis tinha apoiu di Jeová, es tinha bon motivu pa apoiaba es. Kel-li é inportanti pa nos oji? Sin! Trabadju ki saserdótis ta fazeba na Israel éra sô un sónbra di kuzê ki otus saserdóti ta ben fazeba nu futuru. Jizus Kristu, ki é kel Saserdóti Prinsipal, ta sta na Séu djuntu ku más 144 mil algen, ki tanbê é rei i saserdótis. — Heb. 4:14; 8:3-5; 10:1.

Jeová sta ta abênsua i gia se organizason. Nu ta apoia-l di tudu nos korason. (Odja parágrafus 15 ti 17.) *

15-16. Kuzê ki ta prova ma Jeová sta ta apoia ‘skravu fiel i prudenti’?

15 Na anu di 1919, Jizus skodje un grupu pikinoti di kristons skodjedu ku spritu santu pa ser ‘skravu fiel i prudenti’. Kel skravu ta kuida di trabadju di pregason i ta da sigidoris di Kristu ‘kumida na óra sértu’. (Mat. 24:45) Nu sta odja próva klaru ma Deus sta ta apoia skravu fiel i prudenti?

16 Satanás ku se mundu sta ta faze di tudu pa para trabadju di skravu fiel. Si skravu ka tinha ajuda di Jeová, ta sérba inposível faze kel trabadju li. Má, sikrê ku kes dôs géra ki kontise na mundu interu, ku pirsigison fórti, ku prublémas di dinheru na mundu i ku txeu injustisa, skravu fiel i prudenti ta kontinua ta da kumida spritual pa sigidoris di Kristu na Téra. Pensa na txeu kumida spritual ki nu ten oji di grasa, na más di 900 língua! Kel-li é un próva klaru ma Deus sta ta apoia skravu fiel. Tanbê, trabadju di pregason é otu próva di bensons di Jeová. Kes notísia sábi sta ta ser pregadu ‘na mundu interu’. (Mat. 24:14) Nu ka ten dúvida ma Jeová sta ta gia i abênsua txeu se organizason oji.

17. Modi ki nu ta mostra ma nu ta apoia organizason ki Jeová sta ta uza?

17 É bon nu pergunta nos kabésa: ‘N sta kontenti di faze párti di organizason di Jeová?’ Jeová sta ta da-nu próvas klaru sima kantu el manda lumi di séu na ténpu di Muizes i Aron. Nu ten txeu pa agradise. (1 Tes. 5:18, 19) Modi ki nu pode mostra ma nu ta apoia organizason ki Jeová sta ta uza? Óras ki nu ta sigi orientasons ku bazi na Bíblia ki nu ta resebe na publikasons, na runions, asenbleias i kongrésus. Tanbê, nu pode mostra ma nu ta apoia organizason, óras ki nu ta faze tudu ki nu pode pa partisipa na trabadju di prega i inxina. — 1 Cor. 15:58.

18. Kuzê ki bu sta disididu na faze?

18 Nu krê sta disididu na aplika kes lison ki nu prende di livru di Levítico. Primeru, nu krê pa Jeová seta nos sakrifisius. Sugundu, nu ta sirbi Jeová pamodi gratidon ki nu ten pa el. Tirseru, nu ta kontinua ta da Jeová nos midjór pamodi nu ta ama-l di tudu nos korason. I kuartu, nu ta apoia di tudu korason organizason ki el sta ta abênsua oji. Si nu faze tudu kel-li, nu ta mostra Jeová ma nu ta da valor pa priviléjiu ki nu ten di ser se Tistimunhas!

KÁNTIKU 96 Livru di Deus é un tizoru

^ par. 5 Livru di Levítico ten leis ki Jeová da Israel antigu. Nos ki é kristons, nu ka sta dibaxu di kes lei, má inda es pode djuda-nu oji. Na kel studu li, nu sta ben odja kuatu lison inportanti ki nu pode prende na livru di Levítico.

^ par. 4 Insénsu ki es ta kemaba na tabernákulu éra sagradu i na Israel antigu es ta uzaba el sô pa adora Jeová. (Êxo. 30:34-38) Ka ten nada ki ta mostra ma kristons na ténpu di apóstlus ta kemaba insénsu pa es pode adoraba Deus.

^ par. 9 Pa más informason sobri sakrifisius ô ofértas di pas, odja Estudo Perspicaz, na purtugês, volumi 3, pájina 121.

^ par. 54 SPLIKASON DI DIZENHU: Na Dia di Spiason, kel saserdóti prinsipal di Israel, ta entraba na kel Lugar Rei di Santu ku insénsu i braza pa intxiba kel sala ku un txeru sábi. Dipôs, el ta entraba otu bês na Lugar Rei di Santu ku sangi di ofértas pa pekadu.

^ par. 56 SPLIKASON DI DIZENHU: Un israelita ta ntrega saserdóti un ovelha pa sakrifisiu di pas, pa mostra gratidon di se família pa Jeová.

^ par. 58 SPLIKASON DI DIZENHU: Duránti trabadju di pregason di Jizus na Téra, el mostra se grandi amor pa Jeová kantu el sigi mandamentus di Deus i djuda se sigidoris faze mésmu kuza.

^ par. 60 SPLIKASON DI FOTU: Sikrê ku limitasons, un irman di idadi ta da se midjór pa Jeová através di tistimunhu pa karta.

^ par. 62 SPLIKASONS DI FOTUS: Na febreru di 2019, irmon Gerrit Lösch di Grupu Enkaregadu di Óbra lansa Tradução do Novo Mundo na alimon, ki fazedu revizon. Kes algen ki sisti fika txeu kontenti. Sima kes dôs irman, oji publikadoris na Alimanha sta kontenti di uza kel Bíblia novu na pregason.