Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 47

Malu adi mukanda wa Lewitiki mua kutulongesha

Malu adi mukanda wa Lewitiki mua kutulongesha

“Dîyi dionso didi mu Mifundu ndifundisha kudi Nzambi ku bukole bua nyuma wende ne didi diambuluisha.”​—2 TIM. 3:16.

MUSAMBU WA 98 Mifundu mmifundisha ku nyuma wa Nzambi

KADIOSHA *

1-2. Bua tshinyi mbimpe bena Kristo ba lelu bikale ne dijinga dia kukonkonona mukanda wa Lewitiki?

MUPOSTOLO Paulo wakavuluija mulunda wende Timote utshivua nsonga ne: “Dîyi dionso didi mu Mifundu ndifundisha kudi Nzambi ku bukole bua nyuma wende ne didi diambuluisha.” (2 Tim. 3:16) Mu Mifundu ayi mudi kabidi mukanda wa Lewitiki. Utu umona mukanda au bishi? Bantu bakuabu batu bawumona bu mukanda udi anu ne mikenji miambulangane itudi katuyi mua kulonda lelu, kadi bena Kristo balelela bobu badi ne mmuenenu mukuabu.

2 Bavua bafunde mukanda wa Lewitiki kukadi bidimu bitue ku 3 500, kadi Yehowa uvua muwulame “bua kutulongesha.” (Lomo 15:4) Bu mudiwu uleja mutu Yehowa wela meji, mbimpe tuzuke bua kuwukonkonona. Mu bulelela, kudi malu a bungi adi mukanda udi mufundisha ku bukole bua nyuma muimpe eu mua kutulongesha. Tukonkononayi anayi tshianana.

TSHIA KUENZA BUA YEHOWA KUTUANYISHA

3. Bua tshinyi bavua balambula nyama tshidimu tshionso mu Dituku dia Dibuikila dia mpekatu?

3 Dilongesha dia kumpala: Bidi bikengela Yehowa atuanyishe bua yeye kuitaba milambu yetu. Tshidimu tshionso mu Dituku dia Dibuikila dia mpekatu, tshisamba tshijima tshia Isalele tshivua tshidisangisha ne tshifila milambu. Milambu ayi ivua ivuluija bena Isalele ne: bivua bikengela babakezule ku mpekatu! Kadi kumpala kua muakuidi munene kubuela Muaba Mutambe Tshijila ne mashi a nyama wa mulambu dituku adi, uvua ne bua kuanji kuenza bualu bukuabu; bualu abu buvua ne mushinga wa bungi kupita dibuikidila tshisamba mpekatu.

(Tangila tshikoso 4) *

4. Bilondeshile Lewitiki 16:12, 13, ntshinyi tshivua muakuidi wenza pavuaye ubuela Muaba Mutambe Tshijila musangu wa kumpala Dituku dia Dibuikila dia mpekatu? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

4 Bala Lewitiki 16:12, 13. Mona muvua malu enzeka mu Dituku dia Dibuikila dia mpekatu: Muakuidi munene udi ubuela mu ntenta wa tshitendelelu. Eu mmusangu wa kumpala wa ku misangu isatu idiye ne bua kubuela Muaba Mutambe Tshijila dituku adi. Tshianza tshiende tshimue tshidi ne tshintu tshidiye muwuje ne musenga wa manananshi wa mupuya muimpe, tshikuabu ntshikuate tshintu tshia or tshia kuambuila kapia tshiuwule tente ne makala a kapia. Udi wanji wimana kumpala kua tshilamba tshidi tshijike Muaba Mutambe Tshijila. Udi ubuelamu ne kanemu konso, wimana kumpala kua mushete wa tshipungidi. Mu nguvuilu wa mu tshimfuanyi, mmuimane kumpala menemene kua Yehowa Nzambi! Mpindieu udi wela musenga wa manananshi a tshijila au mu makala a kapia bimpe bimpe, dipembu dimpe dikuatakana muaba wonso au. * Udi ulua kubuelamu kabidi ne mashi a milambu ya mpekatu. Mona ne: udi wanji ufuimisha musenga wa manananshi kumpala kua kulambulaye mashi a milambu ya mpekatu.

5. Difuimisha musenga wa manananshi Dituku dia Dibuikila dia mpekatu didi mua kutulongesha tshinyi?

5 Difuimisha musenga wa manananshi Dituku dia Dibuikila dia mpekatu didi mua kutulongesha tshinyi? Bible udi uleja ne: masambila mimpe adi batendeledi ba Yehowa ba lulamatu benza adi bu musenga wa manananshi. (Mis. 141:2; Buak. 5:8) Vuluka ne: pavua muakuidi munene ubuela ne musenga wa manananshi kumpala kua Yehowa, uvua ne kanemu ka bungi. Bia muomumue, patudi tusemena kudi Yehowa mu disambila, tudi tusemena kudiye ne kanemu kakole. Tudi tumutshina bikole. Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Mufuki wa diulu ne buloba utuanyishila bua kusemena kudiye ne kudia nende bulunda, anu mutu muana ne tatuende. (Yak. 4:8) Mmusue bua tuikale balunda bende! (Mis. 25:14) Dianyisha ditudi nadi bua diakalenge edi ndia bungi be! Didi ditusaka bua kubenga kumuela mâyi ku makasa nansha musangu umue.

6. Diosha musenga wa manananshi kudi muakuidi munene kumpala kua kufilaye milambu didi mua kutulongesha tshinyi?

6 Vuluka ne: muakuidi munene uvua ne bua kufuimisha musenga wa manananshi kumpala kua kufilaye milambu. Pavuaye wenza nanku, bivua bimujadikila ne: Nzambi uvua ne bua kumuanyisha pavuaye ufila milambu. Bidi bitulongesha tshinyi? Pavua Yezu pa buloba, uvua ne bua kuenza bualu bua mushinga kumpala kua kulambulaye muoyo wende. Bualu abu buvua ne mushinga wa bungi kupita kusungila bukua bantu. Mbualu kayi abu? Uvua ne bua kushala ne muoyo mutoke ne kulamata Yehowa bua kushishaye kuitaba mulambu wende. Pavua Yezu wenza nanku, uvua uleja ne: kuenza malu mudi Yehowa musue ke bualu budi bukengela kuenza. Yezu uvua kabidi ubingisha bumfumu bua Tatuende anyi mushindu wende wa kulombola, peshi uleja ne: mbuimpe ne mbujalame.

7. Bua tshinyi nsombelu wa Yezu mujima pavuaye pa buloba wakasankisha Tatuende?

7 Pavua Yezu pa buloba, uvua utumikila mikenji miakane ya Yehowa muvuabi bikengela. Kakuvua diteta anyi lutatu luvua mua kutekesha dijinga diende dia kuleja ne: Tatuende utu ukokesha mu mushindu muimpe menemene to; nansha dimanya dia ne: uvua ne bua kufua lufu lubi kadiakatekesha dijinga adi to. (Filip. 2:8) Pavua Yezu utuilangana ne mateta, uvua usambila “ne mbila mikole ne binsonji.” (Eb. 5:7) Masambila ende menza ne muoyo wa munda avua aleja muvuaye ne lulamatu ne akakolesha dijinga diende dia kushala ne ditumikila. Ku mêsu kua Yehowa, masambila a Yezu avua bu dipembu dia musenga wa manananshi wa mupuya muimpe menemene. Nsombelu wa Yezu mujima wakasankisha Tatuende bikole ne wakabingisha bumfumu buende.

8. Mmushindu kayi utudi mua kuidikija nsombelu wa Yezu?

8 Tudi mua kuidikija Yezu tuetu tuenza muetu muonso bua kuikala ne nsombelu wa muoyo mutoke, tuenza malu mudi Yehowa musue, ne tutumikila mikenji yende. Bu mutudi basue kusankisha Yehowa, patudi tutuilangana ne mateta, mbimpe tumulombe diambuluisha ne muoyo mujima. Tuetu tuenza nanku, tudi tuleja mutudi tutua mushindu udi Yehowa ukokesha mpanda. Netufike ku dimona ne: Yehowa kakuitaba masambila etu tuetu tuenza malu adiye mukine to. Kadi tuetu tutumikila mikenji ya Yehowa, netuikale batuishibue ne: masambila etu menza ne muoyo mujima neikale bu musenga wa manananshi wa dipembu dimpe kudi Yehowa. Tuikale batuishibue kabidi ne: muoyo wetu mutoke ne ditumikila Tatuetu wa mu diulu ne lulamatu luonso bidi bimusankisha.​—Nsu. 27:11.

TUDI TUENZA MUDIMU WETU BUA DIANYISHA NE DINANGA

(Tangila tshikoso 9) *

9. Bua tshinyi bavua bafila milambu ya diumvuangana?

9 Dilongesha dibidi: Tudi tuenzela Yehowa mudimu bualu tudi ne dianyisha kudiye. Bua kumvua bualu ebu bimpe, tuanji tukonkonone bualu bukuabu bua mushinga mu ntendelelu mulelela mu Isalele wa kale; bualu abu mbua milambu ya diumvuangana. * Mukanda wa Lewitiki udi utuleja ne: muena Isalele uvua mua kufila mulambu wa diumvuangana kudi Nzambi ‘bua kumuela tuasakidila.’ (Lew. 7:11-13, 16-18) Muntu uvua uwufila bualu uvua musue kuwufila, kadi ki mbualu bavua bamuenzeje to. Nanku eu uvua mulambu uvua muntu udifidila bualu uvua munange Yehowa Nzambi wende. Mufidi wa mulambu eu ne bena mu dîku diende ne bakuidi bavua badia munyinyi wa nyama wa mulambu. Kadi kuvua bitupa bikuabu bia nyama bivuabu bapesha anu Yehowa nkayende. Mbitupa kayi abi?

(Tangila tshikoso 10) *

10. Milambu ya diumvuangana idibu baleje mu Lewitiki 3:6, 12, 14-16 idi itulongesha tshinyi bua tshivua tshikasa Yezu bua kuenza disua dia Tatuende?

10 Dilongesha disatu: Tudi tupesha Yehowa tshitudi natshi tshia tshimpe menemene bualu tudi bamunange. Bua Yehowa, mafuta a nyama ke avua mapite bintu bikuabu bionso bia ku nyama. Bualu bukuabu, wakaleja ne: bimue bitupa binene bia nyama, nansha tuonyi kabidi, bivua ne mushinga wa pa buawu. (Bala Lewitiki 3:6, 12, 14-16.) Nanku pavua muena Isalele udifidila nkayende bintu ebi kudi Yehowa kusangisha ne mafuta a nyama, bivua bitamba kumusankisha. Muena Isalele uvua ufila mulambu wa nunku uvua uleja ne: uvua ne dijinga dikole dia kulambula Nzambi tshintu tshimpe menemene tshivuaye natshi. Mu mushindu wa muomumue, Yezu wakenzela Yehowa mudimu ne anyima wende mujima bua kuleja ne: uvua musue kumupesha tshintu tshimpe menemene tshivuaye natshi kayi muenzeja bualu uvua mumunange. (Yone 14:31) Bua Yezu, kuenza disua dia Nzambi kuvua kumuenza disanka; uvua munange mikenji ya Nzambi muyinangilamu. (Mis. 40:8) Pavua Yehowa umona muvua Yezu umuenzela mudimu kayi muenzeja, uvua usanka bikole be!

Dinanga dia Yehowa didi ditusaka bua kumupesha tshintu tshimpe menemene tshitudi natshi (Tangila tshikoso 11-12) *

11. Mmushindu kayi udi mudimu wetu muenze bu milambu ya diumvuangana? Mmushindu kayi udi bualu ebu mua kutukolesha?

11 Anu bu milambu ya diumvuangana ayi, mudimu utudi tuenzela Yehowa mmushindu utudi tumuleja nkayetu mutudi tudiumvua bua bualu buende. Tudi tupesha Yehowa tshintu tshimpe menemene tshitudi natshi, ne tudi tumupeshatshi bualu tudi bamunange ne muoyo wetu mujima. Padi Yehowa umona batendeledi bende miliyo ne miliyo bamuenzela mudimu ku budisuile bua mudibu bamunange ne basue kuenza malu mudiye musue, udi umvua disanka dia katshia! Patudi tuvuluka ne: Yehowa udi umona malu atudi tuenza ne tshidi tshitusaka bua kuenza ne ubiangata ne mushinga, bidi bitukolesha. Tshilejilu, wewe muikale mukulakaje kutshiyi kabidi mua kuenza malu a bungi muudi musue, ikale mutuishibue ne: Yehowa mmumanye ne: kuena mua kuenza kabidi malu muuvua uenza kumpala to. Udi mua kumona ne: kuena ne tshia nsongo tshia kufila, kadi Yehowa udi umona yeye ne: dinanga dikole didi munda muebe ke didi dikusaka bua kuenza tshiudi mua kuenza. Udi usanka bua kuitaba tshionso tshiudi mua kufila bilondeshile makanda ebe.

12. Mushindu uvua Yehowa umvua bua milambu ya diumvuangana udi utujadikila tshinyi?

12 Ntshinyi tshidi milambu ya diumvuangana mua kutulongesha? Pavua kapia kenda kuosha bitupa bitambe buimpe bia nyama, muishi uvua ubanda muulu ne Yehowa uvua usanka. Nanku ikale mutuishibue ne: Yehowa udi usanka ne mudimu uudi umuenzela ne anyima webe mujima kabayi bakuenzeja. (Kolos. 3:23) Difuanyikijilabi mudi Yehowa ushikula mutu utua mimuemue bua mudimu uudi umuenzela. Buende yeye, biudi uditatshisha bua kuenza mu mudimu wende, nansha biobi bikese anyi bia bungi, mbiuma biavulukaye ne biangataye ne mushinga bua kashidi.​—Mat. 6:20; Eb. 6:10.

YEHOWA UDI UBENESHA BULONGOLODI BUENDE

13. Bilondeshile Lewitiki 9:23, 24, mmunyi muvua Yehowa muleje ne: uvua muitabe mudimu wa buakuidi?

13 Dilongesha dinayi: Yehowa udi ubenesha tshitupa tshia bulongolodi buende tshia pa buloba. Tangila tshiakenzeka mu 1512 kumpala kua Yezu pavuabu base ntenta wa tshitendelelu kuinshi kua mukuna wa Sinai. (Ekes. 40:17) Mose wakalombola tshibilu tshia diteka dia Alona ne bana bende mu mudimu wa buakuidi. Tshisamba tshia Isalele tshiakadisangisha bua kumona muvua bakuidi balambula nyama bua musangu wa kumpala. (Lew. 9:1-5) Mmunyi muvua Yehowa muleje ne: uvua muitabe bakuidi bavuabu bafuma ku diteka aba? Pavua Alona ne Mose benda babenesha bantu, kapia ka kudi Yehowa kakosha milambu ivua mishale pa tshioshelu.​—Bala Lewitiki 9:23, 24.

14. Ditua buakuidi bua Alona mpanda kudi Yehowa didiku ne mushinga kutudi anyi?

14 Bualu bua dikema buvua buenzeke pavuabu bateke muakuidi munene ebu buvua buleja tshinyi? Buvua buleja ne: Yehowa uvua mutue buakuidi bua Alona mpanda ya menemene. Pavua bena Isalele bamone patoke muvua Yehowa mutue bakuidi mpanda, bakamona ne: bivua bikengela bikale pabu babatua mpanda. Bualu ebu budiku ne mushinga kutudi anyi? Eyowa! Buakuidi bua mu Isalele buvua anu mundidimbi tshianana wa buakuidi bukuabu bunene bupite abu. Kristo, Muakuidi mutambe bunene, udi ne bamfumu bakuidi 144 000 benza nende mudimu mu diulu.​—Ebelu 4:14; 8:3-5; 10:1.

Yehowa udi ubenesha bulongolodi buende ne ubulombola. Tudi tubutua mpanda ne muoyo wetu mujima (Tangila tshikoso 15-17) *

15-16. Mmunyi mudi Yehowa muleje mudiye mutue “mupika wa lulamatu udi mudimuke” mpanda?

15 Mu 1919, Yezu wakateka kasumbu kakese ka bana betu bela manyi bua bikale “mupika wa lulamatu udi mudimuke.” Mupika au udi ulombola mudimu wa kuyisha ne upesha bayidi ba Kristo ‘biakudia mu tshikondo tshiakanyine.’ (Mat. 24:45) Tudiku ne tshidi tshitujadikila ne: Nzambi udi wanyisha mupika wa lulamatu udi mudimuke anyi?

16 Satana ne bena mu bulongolodi buende mbenze muabu muonso bua kuimanyika mudimu wa mupika wa lulamatu. Bu mupika eu kayi ne diambuluisha dia Yehowa, kavua mua kukumbaja mudimu eu to. Nansha muvuaku kuenzeke mvita ya kumpala ne mibidi pa buloba bujima, kuikale dinyanguka dia malu a mpetu pa buloba bujima, ne nansha muvuabu batuluisha anu kutuluisha ne batuenzela malu mabi, mupika wa lulamatu udi mudimuke yeye udi anu mutungunuke ne kupesha bayidi ba Kristo biakudia bia mu nyuma. Anji elabi meji bua biakudia bia mu nyuma bia bungi bitudi nabi lelu, katuyi tubifidila tshintu, bidi mu miakulu mipite pa 900! Etshi ntshijadiki tshidi katshiyi kuela mpata tshia mudi Yehowa utua mupika mpanda. Tangila tshijadiki tshikuabu tshidi tshileja ne: Yehowa udi ubenesha mupika: mudimu wa buambi. Mu bulelela, tudi tuenda tumanyisha lumu luimpe “pa buloba bujima budi bantu basombele.” (Mat. 24:14) Kakuyi mpata, Yehowa udi ulombola bulongolodi buende lelu ne ububenesha ne tshianza tshilekelela.

17. Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi tutua bulongolodi bua Yehowa mpanda?

17 Mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Ndiku ne dianyisha bua mundi mu tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshia pa buloba anyi?’ Yehowa mmutujakidile ne: udi ubenesha bulongolodi buende anu bu muvuaye mutume kapia mu matuku a Mose ne Alona bua kuleja muvuaye ubatua mpanda. Mu bulelela tudi ne malu a bungi a kulejila dianyisha. (1 Tes. 5:18, 19) Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi tutua bulongolodi bua Yehowa mpanda? Mpatudi tulonda buludiki bua mu Bible budibu batupesha mu mikanda yetu, mu bisangilu, mu mpuilu, ne mu mpungilu. Tudi tubutua kabidi mpanda patudi tuyisha ne tulongesha ne muetu muonso.​—1 Kol. 15:58.

18. Udi mudisuike bua kuenza tshinyi?

18 Tuikalayi badisuike bua kutumikila malongesha atudi bapete mu mukanda wa Lewitiki aa. Tudi basue Yehowa atuanyishe bua itabe milambu yetu. Tuenzelayiku Yehowa mudimu bua dianyisha ditudi nadi kudiye. Tutungunukayiku ne kupesha Yehowa tshietu tshionso tshia tshimpe menemene bua mutudi bamunange ne muoyo mujima. Tutuayiku kabidi bulongolodi bua Yehowa budiye ubenensha lelu mpanda ne muoyo mujima. Tuetu tuenza nunku, tudi tuleja Yehowa mutudi tuangata diakalenga ditudi nadi dia kumuenzela mudimu bu Bantemu bende ne mushinga wa bungi!

MUSAMBU WA 96 Mukanda wa Nzambi ntshiuma

^ tshik. 5 Mu mukanda wa Lewitiki mudi mikenji ivua Yehowa mupeshe bena Isalele wa kale. Tuetu bena Kristo katuena muinshi mua mikenji ayi to, kadi idi mua kutuambuluisha. Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua malu a mushinga adi mukanda wa Lewitiki mua kutulongesha.

^ tshik. 4 Bavua bangata difuimisha musenga wa manananshi ku ntenta wa tshitendelelu bu bualu bua tshijila, ne mu Isalele bavua bawufuimisha anu bua ntendelelu wa Yehowa. (Ekes. 30:34-38) Kakuena muaba nansha umue udibu bafunde ne: bena Kristo ba kumpala bavua bawufuimisha mu ntendelelu wabu to.

^ tshik. 9 Bua kumanya malu makuabu adi atangila milambu ya diumvuangana, tangila Étude perspicace des Écritures, Volime 2, dib. 847; w12 15/1 dib. 18 tshik. 11.

^ tshik. 54 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Dituku dia Dibuikila dia mpekatu, muakuidi munene muena Isalele uvua ubuela Muaba Mutambe Tshijila ne musenga wa manananshi ne makala a kapia, uwufuimisha bua dipembu dia mupuya muimpe dikutuke muaba wonso au. Pashishe, uvua ubuela kabidi Muaba Mutambe Tshijila au ne mashi a milambu ya mpekatu.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muena Isalele ufila mukoko wa mulambu wa diumvuangana kudi muakuidi bua kuleja mudi dîku diende ne dianyisha kudi Yehowa.

^ tshik. 58 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Pavua Yezu pa buloba, uvua utumikila mikenji ya Nzambi ne wambuluisha bayidi bende bua kuyitumikilabu pabu bua kuleja ne: uvua munange Yehowa bikole.

^ tshik. 60 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji mukulakaje ufundilangana mikanda bua kuyisha bua kuleja mudiye upesha Yehowa tshiende tshia tshimpe menemene tshidiye natshi nansha mudiye kayi mua kuenda.

^ tshik. 62 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mu ngondo muibidi wa 2019, muanetu Gerrit Lösch wa mu Kasumbu kaludiki umanyisha dipatuka dia Bible​—Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia muakajilula mu tshiena Allemagne. Lelu bamanyishi ba mu Allemagne, anu bu mudi bana betu ba bakaji babidi aba, badi bayisha ne Bible mupiamupia eu ne disanka.