Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 47

Iimfundo Esizifumana Encwadini KaLevitikusi

Iimfundo Esizifumana Encwadini KaLevitikusi

“Woke umTlolo uphefumulelwe nguZimu begodu unenzuzo.”2 THIM. 3:16.

INGOMA 98 ImiTlolo Iphefumulelwe NguZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Kubayini amaKrestu wanamhlanjesi kufuze afunde incwadi kaLevitikusi?

UMPOSTOLI uPowula watjela umnganakhe osesemutjha uThimothi ukuthi, “woke umTlolo uphefumulelwe nguZimu begodu unenzuzo.” (2 Thim. 3:16) Lokho kufaka hlangana nencwadi kaLevitikusi. Ucabangani ngencwadi yeBhayibheli le? Kungenzeka abanye bacabanga ukuthi yincwadi ephethe irhelo lemithetho engasasebenzi esikhathini sanje, kodwana amaKrestu wamambala anombono ohlukileko kilokho.

2 Incwadi kaLevitikusi yatlolwa eminyakeni ezii-3 500 eyadlulako, nanyana kunjalo, uJehova wenza bona ihlale ikhona bona ‘isifundise.’ (Rom. 15:4) Ngebanga lokuthi incwadi kaLevitikusi isisiza sizwisise indlela uJehova acabanga ngayo nendlela azizwa ngayo, kufuze sizimisele ukuyifunda. Ekhabolakhona, kunengi esingakufunda encwadini le. Akhesicoce ngezinto ezine esingazifunda.

SIKUFUMANA NJANI UKWAMUKELWA NGUJEHOVA?

3. Kubayini iminikelo beyenziwa qobe mnyaka ngeLanga lesiHlawulelo?

3 Isifundo sokuthoma: Bona iminikelwethu yamukeleke kuJehova kufuze sifumane imvumo kuye. Qobe mnyaka ngeLanga lesiHlawulelo, inarha yakwa-Israyeli beyihlangana, kwenziwe iminikelo ngesilwana. Iminikelo leyo beyisikhumbuzo kuma-Israyeli sokuthi bekufuze ahlanzwe esonweni. Kodwana ngaphambi kobana umphristi ophakamileko alethe umnikelo weengazi endaweni eCwengileko ngelangelo, bekathoma ngokwenza esinye isabelo esiqakatheke ukudlula ukulitjalelwa kwezono zesitjhaba.

(Funda isigaba 4) *

4. Ngokomtlolo kaLevitikusi 16:12, 13 khuyini umphristi ophakemeko ayenzako nakangena kokuthoma endaweni eCwengekileko ngeLanga lesiHlawulelo? (Qala isithombe esingaphandle.)

4 Funda uLevitikusi 16:12, 13. Akhucabange nganasi isenzakalo sangeLanga lesiHlawulelo: Umphristi ophakamileko ungena ethaberinakeli. Ngelangelo ungena kathathu endaweni eCwengileko. Esandleni uphethe isikotlelo esizele itjhwalo elinuka kamnandi, kesinye uphethe irharafana yegolide ezele amalahle atjhisako. Ujama kancani ngaphambi kwerharideni elisemnyango otjhinga endaweni eCwengekileko. Ngehlonipho ekulu, ungena endaweni eCwengekileko, ajame ngaphambi komfaji wesivumelwano. Ngomqondo ongokomfanekiso, ujame ngaphambi kwakaJehova uZimu. Nje-ke umphristi uthela itjhwalo ecwengekileko emalahleni avuthako, ikamaro loke lizala iphunga elimnandi. * Ngokukhamba kwesikhathi, uzokungena godu endaweni ecwengekileko aphethe iingazi zokulitjalelwa kwezono. Tjheja ukuthi utjhisa itjhwalo ngaphambi kokwethula umnikelo weengazi zesono.

5. Khuyini esingayifunda endleleni ebekusetjenziswa ngayo itjhwalo ngeLanga lesiHlawulelo?

5 Khuyini esingayifunda endleleni ebekusetjenziswa ngayo itjhwalo ngeLanga lesiHlawulelo? IBhayibheli lithi imithandazo uJehova ayamukelako yabantu bakhe abathembekileko ifana netjhwalo. (Rhu. 141:2; IsAm. 5:8) Khumbula godu ukuthi umphristi ophakemeko bekatjengisa ihlonipho ekulu nakaletha itjhwalo phambi kwakaJehova. Ngendlela efanako, nasithandaza kuJehova, kufuze sithandaze ngehlonipho ekulu. Sikuthabela khulu ukuthi uMdali wezulu nephasi uyasivumela bona size kuye njengomntwana oya kuyise. (Jak. 4:8) Usamukela njengomuntu owamukela abangani bakhe. (Rhu. 25:14) Silithabela khulu ilungelweli kangangokuthi asifuni ukwenza litho elingamdanisa.

6. Ukutjhisa itjhwalo ngaphambi komnikelo okwenziwa mphristi ophakemeko kusifundisani?

6 Khumbula ukuthi umphristi ophakemeko bekufuze atjhise itjhwalo ngaphambi kokwenza umnikelo. Lokho bekuqinisekisa ukuthi uzokufumana ukwamukelwa nguZimu nakenza umnikelo. Sifundani kilokhu? Ngesikhathi asephasini, uJesu kwafuze enze into ethileko eqakatheke ukudlula ukusindiswa kwabantu, lokho kwakufuze akwenze ngaphambi kokunikela ngokuphila kwakhe. Bekuyini lokho? UJesu bekathembekile kuJehova wamlalela ukuphila kwakhe koke asesephasini, lokho bekuzokwenza bona uJehova awamukele umnikelwakhe. Ngokwenza lokho, uJesu bekazokutjengisa ukuthi ukuphila ngendlela kaJehova ngikho okulungileko. UJesu bekazokutjengisa godu nokuthi indlela kaBabakhe yokubusa ngiyo elungileko.

7. Kubayini uJesu aphila ukuphila kwakhe koke athabisa uYise?

7 Kikho koke ukuphila kwakhe asephasini, uJesu waphila ngeenkambiso zakaJehova ezilungileko. Asikho isilingo namkha isiqabo esamenza wangasafuni ukulalela uYise, ngitjho nokufa imbala akhenge kumlisise ukusekela indlela kaYise yokubusa. (Flp. 2:8) Nakaqalene neentjhijilo, wathandaza “ngokulila okukhulu nangeenyembezi.” (Heb. 5:7) Wathandaza ngokusuka ehliziyweni, begodu lokho kwamqinisa, wafisa ukuhlala athembekile. Imithandazo kaJesu beyifana nephunga elinuka kamnandi kuJehova. UJesu waphila ukuphila kwakhe koke athabisa uYise begodu acwengisa ubukhosi Bakhe.

8. Singayilingisa njani indlela uJesu ebekaphila ngayo?

8 Nathi singamlingisa uJesu ngokulinga ngamandlethu woke ukuthi silalele imithetho kaJehova begodu sithembeke. Nasiqalene neentjhijilo, siyathandaza, sitjele uJehova koke okuseenhliziyweni zethu, simbawe asisize ngombana sifuna ukumthabisa. Nasenza njalo, sisekela ukubusa kwakhe. Siyazi ukuthi uJehova angeze ayamukela imithandazwethu nange senza izinto azihloyileko. Nasiphila ngeenkambiso zakaZimu, siyaqiniseka ukuthi imithandazwethu izokuba njengetjhwalo elinuka kamnandi. Singaqiniseka ngokuthi ukuthembeka nokulalela kwethu kuyamthabisa uBabethu wezulwini.—IzA. 27:11.

SILOTJHA UJEHOVA NGEBANGA LOKUMTHANDA NGALOKHO ASENZELE KHONA

(Funda isigaba 9) *

9. Kubayini bekwenziwa umnikelo wetjhebiswano?

9 Isifundo sesibili: Silotjha uJehova ngebanga lalokho asenzele khona. Bona sikhanyise iphuzweli, akhesicabange ngomnikelo wetjhebiswano, okungenye yezinto ebeziqakatheke khulu ekulotjheni uJehova kwa-Israyeli wekadeni. * Encwadini kaLevitikusi sifunda ukuthi um-Israyeli onikela umhlatjelo wetjhebiswano ‘bekatjengisa ukuthokoza.’ (Lev. 7:11-13, 16-18) Bekanganikeli ngombana kuyinto elindelekileko, kodwana bekungombana uyafuna. Yeke lo bekumnikelo osuka ehliziyweni umuntu awenza ngebanga lokuthi uthanda uZimu, uJehova. Umuntu onikelako, umndenakhe nabaphristi ngibo ebebadla inyama yomnikelo. Bese kuthi ezinye iincenye zesilwaneso zinikelwe kuJehova kwaphela. Ngiziphi iingcenyezo?

Funda isigaba 10) *

10. Iminikelo yetjhebiswano ihlathululwa njani emtlolweni kaLevitikusi 3:6, 12, 14-16, begodu isikhuthaza njani bona silingise uJesu nasilotjha uJehova?

10 Isifundo sesithathu: Ngebanga lokuthi siyamthanda uJehova, sifuna ukumlotjha ngehliziyo yoke. KuJehova, amafutha bekuyingcenye eqakatheke khulu esilwaneni. Wathi, nezinye iingcenye ziqakathekile kuhlanganise neziso. (Funda uLevitikusi 3:6, 12, 14-16.) Bekumthabisa khulu uJehova ama-Israyeli nakanikela ngeengcenye aziqala njengeziqakathekileko eenlwaneni kuhlanganise namafutha. Ama-Israyeli ebekenza imihlatjelo le bekatjengisa ukuthi afuna ukunikela uZimu okungcono khulu. Ngendlela efanako, uJesu wanikela uJehova okungcono khulu ngokuthi amlotjhe ngehliziyo yoke ngebanga lethando. (Jwa. 14:31) UJesu bekakuthokozela ukwenza intando kaZimu, bekawuthanda tle umthethwakhe! (Rhu. 40:9) Bekumthabisa uJehova ukubona uJesu azikhethela ukumlotjha ngendlela le.

Ukuthanda uJehova kwenza bona simnikele okungcono khulu (Funda iingaba 11-12) *

11. Ukulotjha kwethu uJehova kufana ngayiphi indlela nomnikelo wetjhebiswano, begodu kubayini lokho kufuze kusikhuthaze?

11 Njengemihlatjelo yetjhebiswano, nasilotjha uJehova sisuke sitjengisa indlela esizizwa ngayo ngaye. Sinikela uJehova okungcono ngebanga lokuthi simthanda ngehliziyo yethu yoke. Kuyamthabisa uJehova ukubona iingidi zabantu bakhe zimlotjha ngehliziyo yoke ngebanga lokuthi ziyamthanda begodu zithanda nendlelakhe yokubusa. Kufuze kusiduduze ukwazi ukuthi uJehova uyazibona izenzo kunye neensusa zethu. Ngokwesibonelo, akhesithi sele umumuntu okhulileko begodu awusakghoni ukwenzela uJehova ebewumenzela khona nawusesemutjha, qiniseka ukuthi uJehova ubona ngale kokulinganiselwa kwakho. Ungabona ngasuthi kuncani khulu okwenzela uJehova, kodwana uyalibona ithando lakho elikukhuthaza bona wenze okusemandlenakho.

12. Kubayini kufuze isikhuthaze indlela uJehova azizwa ngayo ngomnikelo wetjhebiswano?

12 Khuyini esingayifunda emnikelweni wetjhebiswano? Bekumthabisa uJehova umlilo nawutjhisa ingcenye ekhethekileko yesilwane ngombana iphunga lakhona belitjhinga phezulu kuye. Qiniseka ukuthi uJehova uyathaba nawuzimiselako begodu wenza koke okusemandlenakho bona umlotjhe. (Kol. 3:23) Cabanga bona kumthabisa njani ukubona lokho. Nakakubona ulinga ngamandla ukutjengisa ithando lakhweli ezintweni ezincani namkha ezikulu, lokho kuhlala kusemkhumbulwenakhe isiphelani.—Mat. 6:20; Heb. 6:10.

UJEHOVA UYAYIBUSISA IHLANGANWAKHE

13. Ngokomtlolo kaLevitikusi 9:23, 24, uJehova watjengisa njani ukuthi uyabamukela abaphristi abatjha?

13 Isifundo sesine: UJehova uyayibusa ingcenye yehlanganwakhe esephasini. Cabanga ngalokho okwenzeka ngo-1512 B.C.E. ngesikhathi ithaberinakeli lakhiwe ngaphasi kweNtaba iSinayi. (Eks. 40:17) UMosi wenza umnyanya wokubeka u-Aroni namadodanakhe bona babe baphristi. U-Israyeli woke wahlangana ukuzokubona abaphristi benza iminikelo ngeenlwana. (Lev. 9:1-5) UJehova watjengisa njani ukuthi uyabamukela abaphristi abatjha ababekiweko? Njengombana uMosi no-Aroni bebabusisa abantu, uJehova wathumela umlilo uvela ezulwini bona utjhise umnikelo ebewuse-aldareni.—Funda uLevitikusi 9:23, 24.

14. Indaba yokuthi uJehova wamukela u-Aroni namadodanakhe bona babe baphristi isithinta njani thina namhlanjesi?

14 Khuyini eyatjengiswa mlilo owehla ezulwini malungana nokukhethwa kwabaphristi? Lokho bekutjho ukuthi uJehova uyakusekela ukukhethwa kwaka-Aroni namadodanakhe bona babe baphristi. Ama-Israyeli nakabona uJehova asekela abaphristi abatjha, woke azwisisa ukuthi nabo kufuze basekele abaphristi abatjha. Kghani lokhu kuyasithinta nathi? Iye! Kazi abaphristi bakwa-Israyeli bebajamele abaphristi abakhulu nabaqakathekileko. UKrestu, umPhristi oPhakamileko, unabaphristi abangaphasi kwakhe abazii-144 000, abazokubambisana naye ezulwini.—Heb. 4:14; 8:3-5; 10:1.

UJehova ubusisa bekanqophise ihlanganwakhe. Yeke nathi siyisekela ngokuzithandela (Funda iingaba 15-17) *

15-16. UJehova utjengise njani ukuthi uyayamukela “inceku ethembekileko nehlakaniphileko”?

15 Ngo-1919, uJesu wakhetha isiqhema esincani sabafowethu abazesiweko bona sibe ‘yinceku ethembekileko nehlakaniphileko.’ Inceku le idosa phambili emsebenzini wokutjhumayela begodu inikela abalandeli bakaKrestu ‘ukudla kwabo ngesikhathi esifaneleko.’ (Mat. 24:45) Kghani siyabubona ubufakazi bokuthi uJehova uyayamukela inceku ethembekileko nehlakaniphileko le?

16 USathana nebutho lakhe balinga ukuvimba umsebenzi wenceku ethembekileko le. Kangangokuthi ngathana uJehova bekangayisekeli, beyingekhe yawenza umsebenzi oqakathekileko wokukhupha ukudla ngesikhathi esifaneleko. Ngitjho naphezu kweentjhijilo zepi ezimbili zephasi, ukuphathwa kumbi, ukubogaboga kwezomnotho nokuhlunguphazwa, inceku ethembekileko ikghonile ukuragela phambili nokunikela abalandeli bakaKrestu abasephasini loke ukudla. Cabanga ngeencwadi ezinengi esizifumana simahla ngeenlimi ezingaphezu kwama-900! Lobu bufakazi obukhanyako bokusekelwa mumoya kaZimu. Akhesicoce ngokusekelwa nguJehova emsebenzini wokutjhumayela. Mbala, iindaba ezimnandi zitjhunyayelwa “kilo loke iphasi.” (Mat. 24:14) Asingabazi ukuthi uJehova unqophisa begodu ubusisa ihlanganwakhe namhlanjesi.

17. Singatjengisa njani ukuthi siyayisekela ihlangano uJehova ayisebenzisako?

17 Senza kuhle ukuzibuza, ‘Ngiyakuthabela na ukuba yingcenye yehlangano kaJehova yephasini?’ Ngeenkhathi zakaMosi no-Aroni, uJehova wathumela umlilo uvela ezulwini ukutjengisa ukuthi uyabamukela abaphristi abatjha. Ngendlela efanako, uJehova usinikela ubufakazi obuphathekako bokuthi usebenzisa ihlanganwakhe yephasini namhlanjesi. (1 Thes. 5:18, 19) Singatjengisa njani ukuthi siyayisekela ihlangano uJehova ayisebenzisako? Ngokulandela iinqophiso eziseBhayibhelini, esizifumana eencwadini nasemihlanganweni yesigodi neyesifunda. Ngaphezu kwalokho, singatjengisa ukuthi siyayisekela ngokuhlanganyela emsebenzini wokutjhumayela nokufundisa.—1 Kor. 15:58.

18. Khuyini ozimisele ukuyenza?

18 Asizimiseleni ukusebenzisa iimfundo esizifumana encwadini kaLevitikusi. Kwanga singalwela bona uJehova amukele iminikelwethu. Asilotjheni uJehova ngombana simthanda begodu sikuthokozela asenzele khona. Asirageleni phambili sinikela uJehova okungcono khulu begodu simthande ngehliziywethu yoke. Kwangathi singenza koke okusemandlenethu bona sisekele ihlangano ebusiswa nguJehova namhlanjesi. Ngokwenza lokhu sizokutjengisa ukuthi silithabela kangangani ilungelo esinalo lokuba boFakazi bakaJehova!

INGOMA 96 Incwadi KaZimu Eligugu

^ isig. 5 Incwadi kaLevitikusi inemithetho uJehova ayinikela u-Israyeli wekadeni. Njengombana simaKrestu namhlanjesi, asisingaphasi kwemithetho yekadeni, kodwana singazuza kiyo. Esihlokwenesi, sizokucoca ngeemfundo eziqakathekileko esingazifunda encwadini kaLevitikusi.

^ isig. 4 Itjhwalo ebelitjhiswa ethaberinakeli belicwengile begodu kwa-Israyeli wekadeni belisetjenziselwa kwaphela nakulotjhwa uJehova. (Eks. 30:34-38) Akukho okutjengisa ukuthi amaKrestu wokuthoma bewatjhisa itjhwalo bona alotjhe uJehova.

^ isig. 9 Nawufuna ukwaziswa okunabileko ngomnikelo wetjhebiswano, funda i-Insight on the Scriptures, Umqulu 2, kk. 526.

^ isig. 54 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Ngelanga lesihlawulelo, umphristi ophakemeko wakwa-Israyeli bekangena endaweni Ecwengileko aphethe itjhwalo namalahle atjhisako. Ngokukhamba kwesikhathi, uzokungena godu endaweni eCwengekileko aphethe iingazi zokulitjalelwa kwezono.

^ isig. 56 IHLATHULULO YEENTHOMBE: UmIsrayeli unikela umphristi imvu yokwenza umhlatjelo wetjhebiswano ukutjengisa ukuthi yena nomndenakhe bayamthokoza uJehova.

^ isig. 58 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Hlangana nekonzwakhe asesesephasina uJesu watjengisa bona umthanda kangangani uJehova ngokumlalela nangokusiza abanye bona balalele.

^ isig. 60 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Naphezu kokungakghoni ukuzenzela izinto ezinengi, udade okhulileko unikela uJehova okusemandlenakhe ngokutjhumayela ngokutlola iincwadi.

^ isig. 62 IHLATHULULO YEENTHOMBE: NgoFebherbari 2019 UMfowethu Gerrit Lösch wesiHlopha esiBusako watjhaphulula iTjhugululo Yephasi Elitjha ngesiJarimani ebalalelini abathabileko nabanetjiseko. Namhlanjesi, njengabodade ababilaba, abarhweleli beJarimani bayakuthabela ukuyisebenzisa itjhugululo le nabatjhumayelako.