Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

FARKARKOR 49

Oras Naisya fa Kofararur ma Komnaisu

Oras Naisya fa Kofararur ma Komnaisu

”Mkorama kosewar moḇ ḇeḇeursḇa insa kemir ma komnaisu ko resari!”​—MRK 6:31.

DOYA 143 Kofararur Pdef, Komam, ma Kowaf

ROI NA KOFARKOR *

1. Moḇsa snonkaku ḇebor smam fararur ya rai?

RO MOḆ ḇarek roya, moḇsa snonkaku ḇebor smam fararur ya rai? Ro sup ḇebor, snonkaku sya sfararur marḇak ro swaf kawan syadi. Fyorno ido ḇefararur marḇak kaku sya na sna oras oḇa fa simnaisu, sekayam kuker kina sesi, ḇaido sfarkor Refo. (Pkh. 2:23) Ḇesesya wer, simewer sifararur ma sisewar nyan insama sifararur ḇa.​—Ams. 26:13, 14.

2-3. Moḇsa Yahwe ma Yesus sumam fararur ya rai, ma rosai farkarkor ya ḇe ko?

2 Snonkaku ono sisya sifararur marḇak mboi ḇesesya oroḇa. Ḇape, kokarapan moḇsa Yahwe ma Yesus sumam fararur ya rai. Kofawi Yahwe ima imarisen fa fyararure. Yesus fyasnaibos roi ine fyor ikofen, ”Mami ifararur isof ras ine, inja aya kako yakfararur.” (Yoh. 5:17) Kowasenpan fafisu Yahwe ifrur malaikat ḇebor sya, mak ma planet sya. Komam kako roi ḇepduk Allah ifrur ro supswan inenya. Manḇefas Mazmur ikofen kaku, ”Ḇraur ḇramin Bena nabor fafayaḇa, sye Yahwe! Roi nakam Wafrurna kuker fawawi Bena. Supswan ifo kuker roi Wafrur kwarna.”​—Mz. 104:24.

3 Yesus iso mnis Kmari. Ḇe manfararur ḇekir syadi, Yesus ifnoḇek Yahwe fafisu isya fyasos farsyos ya. (Ams. 8:27-31) Ḇarpur mura, fafisu Yesus ikenem ro supswan, ifrur fararur ḇepyum kaku. Yesus myam fararur anna ḇe roḇean, ma roi nakam ifrur ro supswan nfasnai Allah iso ḇewan i.​—Yoh. 4:34; 5:36; 14:10.

4. Moḇsa Yahwe ma Yesus sumam oras fa sumnaisu rai, ma rosai farkarkor ya ḇe ko?

4 Snar Yahwe ma Yesus sufararur marḇak kaku, ine kyurfasnai fandun ḇa fa komnaisu ke? Aroḇaḇeri. Refo ikofen fyor Yahwe ifrur nanki ma supswan raposa, ’imnai fyararur ma imnaisu’. (Kel. 31:17) Snar Yahwe ima dakfawi imor ḇa, inja fyandun oras fa imnaisu ḇa. Rarirya, wos anna nkurfasnai Yahwe imnai fa ifrur roi ḇebor kam ma ḇyuk oras fa imarisen faro roi ifrur kwar na. Fyor Yesus ikenem ro supswan dakfararur marḇak kako, mboi nya oras kaker fa imnaisu ma dan kayam kuker bati ḇyesi.​—Mat. 14:13; Luk. 7:34.

5. Samswen rosai Allah kawasa Ḇyesi sismai ya?

5 Refo danun ḇe Allah kawasa Ḇyesi fa simarisen sfararure. Fandun fa sfararur marḇak ma simyaren. (Ams. 15:19) Imbude kofararur fa kosewar fandun ro kina koḇedi. Ma snonkaku Kristen koinekam kona fakamamar fa koḇaryas ankankinem ḇeḇye. Ḇape, kofandun kaker swaf fa komnaisu. Fyorno ido, samswen ḇe Au fa mam mnis nwa oras faro fararur bedi, ḇaḇeḇaryas, ma oras fa wamnaisu ke? Moḇsa kofawi rai oras riḇeso koḇuk faro fararur ma komnaisu?

NYAN FA KONA MAMAM ḆEMNIS FARO FARARUR MA ORAS FA KOMNAISU

6. Rariso Markus 6:30-34 nfasnai Yesus nya mamam ḇemnis faro fararur ma oras fa imnaisu?

6 Fandun kaku fa kona mamam ḇemnis faro fararur ya. Raja Salomo fyas, ”Oras neḇeyap kwar naisya faro . . . fararur nakam.” Isoine oras fa sker, sḇawes, simbrif, sifyer, ma fararur ḇesena. (Pkh. 3:1-8) Nasnai kaku, roi risuru ḇefandun kaku ro kankenem iso kofararur ma komnaisu. Yesus nya mamam ḇemnis faro fararur ma oras fa imnaisu. Ras oso, manwawan sya sifrur marandan fa sḇaryas rawo ”skosma fafisu ḇa kako sibur ro fa skonan”. Fyor sikaḇer Yesus ikofen ḇe si, ”Mkorama kosewar moḇ ḇeḇeursḇa insa kemir ma komnaisu ko resari!” (Wasya Markus 6:30-34.) Kakuḇae, Yesus ma manfamyan ḇyesi sna oras nabor ḇa fa simnaisu, mboi Yesus ifawi sikame fandun fa simnaisu.

7. Fainda rosai kosmai snar kofarkor kuker Ras Mananai ya?

7 Fyorno ido, kokame fandun fa komnaisu ḇaido kofadwer fararur kofrur ro rasrasna. Komam roi ine ro roi Allah fyasos faro Israel ḇepon siwara isoine Ras Mananai sifrur ro minggu nakam. Baboine kosouser Sasoser Moses wer ḇa, mboi na kosmai fainda kuker kofarkor Ras Mananai ani. Nane nafnoḇek ko fa komam kaḇer moḇsa mamam koḇena faro fararur ma oras fa komnaisu raya.

RAS MANANAI ISO SWAF FA SIMNAISU MA SEARI

8. Imnis ḇekofen ro Keluaran 31:12-15, Ras Mananai ima ras faro rosai?

8 Refo ikofen Allah ifrur roi ḇebor kam ro swaf ras riwonem, ramnai Allah imnai ro ifrur roi ḇero supswan ine. (Kej. 2:2) Ḇape, Yahwe imarisen fa ifararure, inja ’ifararur pdef’ fararur ḇese. (Yoh. 5:17) Yahwe fyararur ro swaf ras riwonem ma imnaisu ro ras ḇefik ya, inja ikofen ḇe er Israel sya kako fa simnaisu ro ras ḇefik nakam. Allah doḇe Ras Mananai ḇye aḇyair asas Yahwe ifrur kuker Israel. Ima ras oso ḇese ’ḇepyum syadi fa simnaisu . . . , ras anya isren faro Yahwe’. (Wasya Keluaran 31:12-15.) Snonkaku oso ḇaberi ipok ifararur, romamkun ya ke, women ke, ma kako aiwan sya. (Kel. 20:10) Ine ḇye swaf ḇe kawasa Israel sya fa skara monda faro ḇaḇeari sena.

9. Ro Yesus fafisu ḇyedi, rosai mamam ḇesasar ro snonkaku sya faro Ras Mananai ya?

9 Ras Mananai ima ras ḇepyum faro Allah kawasa Ḇyesi. Ḇape, ro Yesus fafisu ḇyedi, manfarkin agama sifrur samswen snonkaku sya fa sisouser sasoser Ras Mananai ya. Soḇe snonkaku oso na iyuk sasoser Ras Mananai fyor pyanuk gandum yorem ono fa danna ḇaido ḇyuk pararei ḇe snonkaku ḇeduf oso. (Mrk. 2:23-27; 3:2-5) Mamam ḇeradinema neḇeseḇur Allah kakara Ḇyena, ma Yesus fyasnaibos na faro ḇemarisen ḇerower i sya.

Yesus ma kina ḇyedi sḇe Ras Mananai fa smam monda faro ḇaḇeari sena (Mam syos ḇe 10) *

10. Ro Matius 12:9-12, rosai kofarkor ro nyan Yesus myam Ras Mananai ya rai?

10 Yesus ma manfamyan ḇyesi ḇeraker Yahudi sya sifrur Ras Mananai snar sisouser Sasoser Moses. * Ḇape, ro roi Yesus ikofen ma ifrur na nfasnai kaku snonkaku ḇefrur roi ḇeḇye ma ḇefnoḇek snonkaku ḇese ro Ras Mananai sima sifrur sasar ḇa. Ikofenbos, ”Rarirya kako kofrur roi ḇeḇye ro ras Mananai Yahudi.” (Wasya Matius 12:9-12.) Myam roi ḇeḇye sifrur ro Ras Mananai ḇe roi ḇesasar ḇa. Ro rosai Yesus ifrur na nfasnaiḇair ifawi kaku rosai ḇefnai fa Allah ikofen kawasa Ḇyesi fandun fa simnaisu. Snar simnaisu ro fararur rasrasna, inja na sna swaf fa skara monda ḇaḇeari sena faro Allah. Yesus iba ro kina ḇembran Ras Mananai ḇe nyan fa siksyom Allah I. Kofawi roi ine rofyor kowasya ḇekur Yesus fafisu ibur ḇe mnu marin ḇyedi, Nazaret. Refo doḇe, ”Imnis rari [Yesus] ḇyedi ro ras Mananai Yahudi syun ḇerum nadi, raimnai iyori fa ḇyewasya Refo.”​—Luk. 4:15-19.

RARISO MAMAM BEDI FARO FARARUR YA?

11. Mansei ḇefasnai ḇe Yesus nyan fyararur rai?

11 Yusuf fyarkor Yesus nyan fyararur ḇe sukan ai ma moḇ Allah myam fararur ya. (Mat. 13:55, 56) Ras ḇe ras Yesus na myam Yusuf fyararur marḇak fa syewar fandun ro kina ḇeba ḇyedi. Ḇarpur mura, Yesus ikofen ḇe manfamyan ḇyesi, ”Mansei ḇefararurya, nari isma sasuref.” (Luk. 10:7) Nasnai kaku Yesus ifawi moḇsa ifararur marḇak rai.

12. Mnuk risai ḇero Refo ḇefasnaiḇair Paulus ifawi fandun fa fyararur marḇak?

12 Manwawan Paulus ifawi kako fandun fa fyararur marḇak. Fararur ḇepon ḇyedi iso ḇyaryas snonsnon Yesus ma farkarkor ḇyena. Ḇape, Paulus fyararur kako fa ismai pipi faro fandun ḇyeja. Naek srar ḇero Tesalonika sifawi kaku Paulus ’ḇyesewar rawo ikardomes’, fyararur ”ro roḇ meser”, rarirya ’ifrur kandera awer oso ro si’. (2 Tes. 3:8; Kis. 20:34, 35) Fafisu Paulus dawos ḇekur fararur ḇyedi, kyur ḇe fararur ḇe manḇefrur rum kruḇen. Ro Korintus, Paulus ḇyarekus Akwila ma Priskila su ma ”skofararur kayam, snar fararur skoḇena skofrur rum kruḇen”. Paulus fyararur ”ro roḇ meser”, ine kyurfasnai ḇa fyararur pdef rirya kwar. Ro Ras Mananai imnai fararur ḇyeja. Ḇye ras ani fa ḇyaryas ḇe snonkaku Yahudi, snar si kako sfararur ḇa ro Ras Mananai.​—Kis. 13:14-16, 42-44; 16:13; 18:1-4.

13. Rosai kofarkor ro Paulus i?

13 Manwawan Paulus fyasnai nyan ḇepyum kaku faro ko. Dakfararur ro rasrasna, mboi myam pyum insama imyaren fa ”ifrur mnis fararur ḇeḇaryas Ankankinem Ḇeḇye ro Allah”. (Rm. 15:16; 2 Kor. 11:23) Danunepen ḇesesya fa sakfrur raris i kako. Inja, Akwila ma Priskila suḇe ’min ḇyesi ḇefararur kam faro Yesus Kristus’. (Rm. 12:11; 16:3) Manwawan Paulus fyas, ”Rofyor snonkaku oso imewer ifararur, dakanan awer.” (2 Tes. 3:10) Ḇape Yahwe fyarkin i kako fa fyas ḇe sidang Korintus insama sna fararur nabor fa ’sfararur pdef kaku ḇeri faro Tuan’.​—1 Kor. 15:58; 2 Kor. 9:8.

14. Rosai knam ro Yesus wos ḇyena Yohanes 14:12?

14 Fararur ḇefandun kaku ro ras-ras ḇepupes ine iso koḇaryas ma koḇuk farkor snonkaku sya. Yesus ḇyardi nari manfamyan ḇyesya sifrur fararur ḇeba syadi ro i! (Wasya Yohanes 14:12.) Ikofen ḇa nari kakfrur mujisat raris ifrur kwar na. Ḇesyaḇo, manfamyan ḇyesya nari sḇaryas ma sfarkor snonkaku sibor syadi, ro sup ḇebor syadi, ma ro oras nabor syadi ro ifrur kwar na.

15. Fakfuken rosai fandun fa kofuken ro mankunko, ma rosai ḇefnai ya?

15 Wakfararur ro kantor oso ido, wafuken ro mankundaw: ’Ro moḇ yafararur roya sifawi ayama yafararur myaren ke? Yafrur posa fararur yedi ro oras sap kwar na ma kuker samambraḇ yena nasiper ke?’ Kwarem imbo ido, bena fararur ya na ikyar Au. Ma snonkaku ḇero moḇ wafararur roya na simarisen syadi fa srower ankankinem ḇeḇye. Fafisu ausya ḇaryas ma buk farkor ido, wafuken mankundaw: ’Sifawi ayama yafararur myaren ro ḇaḇeḇaryas ke? Yafasos pyum fa yarama randak ro rum ḇe rum ke? Yakaḇer fasaw fa yawawos kuker snonkaku ḇemarisen sya ke? Yaso ker ro fararur ḇese ro fararmyan ya ke?’ Kwarem imbo ido, na wasmai raryaḇ ro fararur bena.

RARISO MAMAM BEDI FARO ORAS FA WAMNAISU YA?

16. Rariso Yesus ma manwawan ḇyesi mamam sena faro oras fa simnaisu nebeseḇur snonkaku ḇebor ro baboine sya?

16 Yesus ifawi fafisu ono i ma manwawan ḇyesi fandun fa simnai koper fa simnaisu si. Ḇape, snonkaku ḇebor ro fafisu ya ma baboine kako simnis ra snon ḇenana ḇero Yesus sararḇer ḇyedi. Ikofen ḇe mankundi, ”Wamnaisu au, wan winem ma wamarisen!” (Luk. 12:19; 2 Tim. 3:4) Snon ani kyara roi ḇefandun kaku ro kankenem ḇyedi iso imnaisu ma imarisen. Yesus ma manwawan ḇyesima siḇese. Kankenem sena neknam ro sisewar marasrisen ḇe mankunsi ḇa.

Kona mamam ḇemnis faro fararur ma oras fa komnaisu ido nafnoḇek ko fa komam monda faro fararur ḇeyun sneprei ko (Mam syos ḇe 17) *

17. Moḇsa koḇuk oras komnaisu ro fararur na rai?

17 Kirine, kosewar fa koso Yesus kuker koḇuk oras komnaisu ro fararur na fa koḇukiḇaryas ma koso fananjur Kristen na. Kaku ya, fararur koḇuk farkor Refo ma koso fananjur ḇe roi ḇefandun kaku ḇe ko. Inja kosewar fa kofrur roi nane pdef faro Yahwe I. (Ibr. 10:24, 25) Koisya kombran farma kako ke, koso pdef fananjur ro moḇ koisya roya, ma kosewar swaf fa koḇaryas ḇe snonkaku kosrow sya.​—2 Tim. 4:2.

18. Rosai Raja koḇedi, Kristus Yesus, imarisen fa kofrur ya?

18 Kokofen kasumasa kaku snar Raja koḇedi, Kristus Yesus, kyara sasor pyum ko ma ifnoḇek ko fa kona mamam ḇemnis faro fararur ma oras fa komnaisu! (Ibr. 4:15) Imarisen insama kona swaf fa komnaisu. Imarisen kako kofararur myaren fa kosewar fandun koḇena ma koryaḇ ro fararur koḇuk farkor Refo ḇe ḇesesya. Ro farkarkor ḇeuserya, nari kawos rosai Yesus ifrur na fa imkei ko ro ḇaḇewomen ḇeḇyeḇa oso.

DOYA 38 Nari Ifrur Au fa Wasambraḇ

^ par. 5 Refo fyarkor ko moḇsa kona mamam ḇemnis faro fararur ma oras fa komnaisu. Ro farkarkor ine na kofarkor ro Ras Sabat ḇaido Ras Mananai snonkaku Israel sifrur ro minggu nakam. Ifnoḇek ko kako fa komam kaḇer rariso komam fararur ma oras fa komnaisu ya rai.

^ par. 10 Yesus manfamyan ḇyesi sesyowi kaku sasoser Ras Mananai ya, inja fyor sikram Yesus i, simnai sfasos mani ḇespum fa sḇukipyos Yesus ḇaken ḇyedi isof Ras Mananai inande kwar.​—Luk. 23:55, 56.

^ par. 55 SONIN: Yusuf dun kina ḇyesi fa sraḇe sinagoga ḇaido rum nadi ro Ras Mananai.

^ par. 57 SONIN: Kma oso fyararur fa syewar fandun kina ḇyedi. Ḇyuk oras imnaisu ro fararur ya fa ḇyaryas ma iso fananjur, ibasyadi fyor imbran farma fnoḇek kina ḇyesi kako.