1., 2. Mida ütleb ingel Jeesuse hauda vaatama tulnud naistele ja mis juhise annab neile Jeesus?

KÄES on 16. niisani koidik aastal 33. Mõned jumalakartlikud naised lähevad raske südamega hauakoopa juurde, kuhu üle-eelmisel õhtul oli pandud nende õpetaja Jeesus Kristuse surnukeha. Nad soovivad surnukeha võida lõhnaainete ja õlidega. Kuid sinna jõudes avastavad nad enda suureks üllatuseks, et haud on tühi. Üks ingel ütleb naistele, et Jeesus on surnuist üles tõusnud, ja lisab: „Ta läheb teie eel Galileasse, seal te näete teda.” (Matt. 28:1–7; Luuka 23:56; 24:10.)

² Kui nad haua juurest lahkuvad, tuleb neile vastu Jeesus ise ja ütleb: „Minge teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, seal nad näevad mind.” (Matt. 28:10.) Küllap on Jeesusel jüngritele midagi tähtsat öelda, sest see koosolek on esimene asi, mille ta pärast ülestõusmist korraldab.

3., 4. Miks võib väita, et Jeesus ei andnud tekstis Matteuse 28:19, 20 olevat käsku ainult apostlitele? (Vaata kaanepilti.)

³ Loe Matteuse 28:16–20. Sellel koosolekul rääkis Jeesus oma jüngritele tähtsast tööst, mida nad pidid tegema esimesel sajandil ja mida meie teeme tänapäeval. Jeesus ütles: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. ... õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.”

 ⁴ Jeesus tahab, et kuulutustööd teeksid kõik tema järelkäijad. Ta ei andnud seda käsku vaid 11 ustavale apostlile. Miks me võime seda väita? Mõtle järgmisele. Kas Galileas toimunud koosolekul olid kohal ainult apostlid? Mäletatavasti lausus ingel naistele: „Seal [Galileas] te näete teda.” Niisiis oli ilmselt kohal ka ustavaid naisi. Ent seal võis olla teisigi.

5. Miks on põhjust uskuda, et tekstis 1. Korintlastele 15:6 peetakse silmas sedasama Galileas toimunud koosolekut, millest räägitakse Matteuse 28. peatükis?

⁵ Paulus sõnas, et kord ilmutas Jeesus end „rohkem kui viiesajale vennale”. (1. Kor. 15:6.) Kus see toimus? On põhjust uskuda, et Paulus pidas silmas sedasama Galileas toimunud koosolekut, millest räägitakse Matteuse 28. peatükis. Miks? Esiteks, enamik Jeesuse jüngreid olid galilealased. Seepärast oli nii suurt hulka inimesi lihtsam kokku kutsuda ühele mäele Galileas, mitte kellegi koju Jeruusalemmas. Teiseks, ülesäratatud Jeesus oli juba kohtunud 11 apostliga Jeruusalemmas ühes majas. Kui Jeesus oleks tahtnud, et ainult apostlid teeksid kuulutus- ja õpetustööd, oleks ta võinud seda neile öelda Jeruusalemmas, mitte hakata kutsuma neid ning naisi ja teisi jüngreid Galileasse. (Luuka 24:33, 36.)

6. Kuidas näitab Matteuse 28:20, et käsk õpetada inimesi kehtib tänini, ja kuidas see töö tänapäeval läheb?

⁶ Pane tähele kolmandat põhjust, miks võib öelda, et Jeesuse käsk inimesi õpetada ei käinud vaid 11 ustava apostli kohta. See käsk ei saanud kehtida vaid esimesel sajandil elanud kristlastele. Jüngritele juhendeid andes ütles Jeesus viimaks: „Ma olen iga päev teie juures kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni.” (Matt. 28:20.) Just nagu Jeesus ütles, käib inimeste õpetamine praegu täie hooga. Igal aastal laseb ligi 300 000 inimest end ristida ja saab Jeesus Kristuse jüngriks.

7. Mida me nüüd arutama hakkame ja miks?

⁷ Paljud piibliõpilased teevad edusamme ja lasevad end ristida. Kuid mõned, kellele me korrapäraselt Piiblit õpetame, pole valmis Jeesuse jüngriks saama. Neile meeldib meiega Piiblit uurida, kuid neil pole eesmärki lasta end ristida. Kui sina juhatad piibliuurimist, siis kahtlemata soovid, et su õpilane rakendaks õpitut ellu ja saaks Kristuse jüngriks. See artikkel räägib, kuidas me saame puudutada õpilase südant ja aidata tal vaimselt kasvada. Miks on meil vaja seda teemat arutada? Sest meil võib olla tarvis millalgi otsustada, kas jätkata uurimist või mitte.

8. Miks võib olla keeruline puudutada õpilase südant?

⁸ Jehoova soovib, et inimesed teeniksid teda armastusest tema vastu. Seega on meie eesmärk aidata õpilasel mõista, et Jehoova hoolib temast ja armastab teda väga. Me soovime, et ta peaks Jehoovat „isata laste isaks ja lesknaiste kaitsjaks”. (Laul 68:5.) Kui õpilane tajub, et Jumal armastab teda, siis tõenäoliselt on ta sellest liigutatud ja ta hakkab Jumalat ka ise armastama. Mõnel õpilasel võib olla raske pidada Jehoovat selliseks isaks, sest tema enda isa ei hoolinud temast. (2. Tim. 3:1, 3.) Seepärast tõsta uurimist läbi viies esile Jehoova kütkestavaid omadusi. Selgita õpilasele, et  meie taevane isa tõesti soovib, et ta elaks igavesti, ja et Jumal aitab tal seda eesmärki saavutada. Mida me veel saame teha?

9., 10. Milliseid väljaandeid tuleks meil piibliuurimist juhatades kasutada ja miks just neid?

⁹ Kasuta raamatuid „Mida Piibel õpetab?” ja „Kuidas olla selline, keda Jumal armastab?” *. Need raamatud on koostatud nii, et need puudutaksid õpilast. Näiteks raamatu „Mida Piibel õpetab?” 1. peatükk näitab, et Jumal pole süüdi halbades asjades, et ta hoolib meist ja pakub meile oma sõprust. Raamat „Kuidas olla selline, keda Jumal armastab?” aitab õpilasel jällegi mõista, kuidas Piibli põhimõtete järgimine võib teha tema elu paremaks ja lähendada teda Jumalaga. Isegi kui oled neid väljaandeid kellegagi juba uurinud, tuleb igaks uurimiseks hästi valmistuda. Püüa arvestada iga õpilase olukorraga.

 ¹⁰ Oletame aga, et õpilasele pakub huvi teema, mida käsitleb väljaanne, mis pole meie põhitööriistade hulgas. Sel juhul võid teda ergutada seda väljaannet omal käel lugema, nii et te võiksite jätkata uurimist eelmainitud raamatute abil.

11. Kui kiiresti tuleks hakata uurimist alustama ja lõpetama palvega ning kuidas võiks selle vajalikkusest õpilasega rääkida?

¹¹ Alusta uurimist palvega. Hea oleks hakata uurimist alustama ja lõpetama palvega niipea kui võimalik, võib-olla juba mõne nädala jooksul pärast uurimise sisseseadmist. Piibliõpilane peab mõistma, et Jumala sõnast on võimalik aru saada vaid püha vaimu abiga. Mõned piibliõpetajad võtavad selle jutuks nii, et loevad ette teksti Jaakobuse 1:5, mis ütleb: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, siis ta palugu Jumalat.” Seejärel küsib õpetaja õpilaselt: „Kui me soovime saada tarkust, siis mida me peaksime tegema?” Arvatavasti on õpilane nõus, et tuleks Jumala poole palvetada.

12. Kuidas võiks piibliteksti Laul 139:2–4 abil aidata õpilasel sisukalt palvetada?

¹² Selgita õpilasele, kuidas palvetada. Kinnita talle, et Jehoova soovib tema palveid kuulata. Ütle talle, et oma isiklikes palvetes me võime Jehoovale kõik südame pealt välja valada. Me võime rääkida talle julgelt ka tunnetest, millest me ei söanda rääkida ühelegi inimesele, sest Jehoova teab nagunii meie sisimaid mõtteid. (Loe Laul 139:2–4.) Julgusta õpilast paluma Jumalalt abi, et ta võiks muuta oma mõtteviisi ja vabaneda halbadest harjumustest. Oletame, et mõnda aega Piiblit uurinud õpilasele meeldib ikka veel mingi paganliku algupäraga püha. Ta teab, et selle tähistamine pole õige, kuid samas miski köidab teda selle juures. Innusta teda palves rääkima, mida ta täpselt tunneb, ja anuma Jehoova abi, et ta võiks armastada ainult seda, mida Jehoova armastab. (Laul 97:10.)

13. a) Miks tuleks meil esimesel võimalusel piibliõpilast koosolekule kutsuda? b) Mida me saame teha selleks, et õpilane võiks tunda end kuningriigisaalis kodusemalt?

¹³ Kutsu piibliõpilast esimesel võimalusel koosolekule. See, mida ta meie koguduse koosolekutel kuuleb või näeb, võib puudutada tema südant ja aidata tal teha edusamme. Näita talle videot „Mida kuningriigisaalis tehakse?” ja kutsu teda endaga koosolekule kaasa. Ehk saad talle välja pakkuda, et võid ta autoga kohale viia. Hea oleks kutsuda uurimisele erinevaid kuulutajaid. Nii saab õpilane tutvuda teistega sinu kogudusest ja ta tunneb end meie koosolekutel kodusemalt.

14. Millal hakkab õpilane vaimselt kasvama?

¹⁴ Meie eesmärk on aidata õpilasel vaimselt kasvada. (Efesl. 4:13.) Kui keegi nõustub meiega Piiblit uurima, võib ta olla eelkõige huvitatud, et talle endale sellest kasu oleks. Ent kui tema armastus Jehoova vastu kasvab, siis tõenäoliselt tärkab temas soov aidata teisi, kaasa arvatud koguduse vendi-õdesid. (Matt. 22:37–39.) Kui aeg on küps, siis maini kindlasti ka seda, et tal on võimalus toetada meie ülemaailmset tööd rahaliselt.

15. Kuidas me saame aidata õpilasel tulla toime probleemidega?

¹⁵ Õpeta õpilasele, kuidas toimida probleemide korral. Oletame, et sinu õpilane, kes on ristimata kuulutaja, ütleb sulle, et  ta on solvunud mõne venna või õe peale. Selle asemel et asuda kellegi poolele, selgita talle, milliseid võimalusi tal pühakirja järgi on. Ta võib vennale või õele andestada, või kui ta ei saa asja niisama jätta, siis minna selle inimesega lahkelt rääkima eesmärgiga võita oma vend tagasi. (Vrd Matteuse 18:15.) Aita oma õpilasel selleks vestluseks valmistuda. Näita talle, kuidas kasutada meie äppi JW Library^®, lühiregistrit ja saiti jw.org^®, et leida vajalikku infot. Mida paremini ta õpib enne ristimisele minekut sedalaadi probleeme lahendama, seda paremini saab ta hiljem usukaaslastega läbi.

16. Miks tasub kutsuda uurimisele teisi kuulutajaid?

¹⁶ Kutsu uurimisele kaasa vendi-õdesid kogudusest ja ringkonnaülevaatajat. Miks? Lisaks eelmainitud põhjustele võivad teised kuulutajad pakkuda sinu õpilasele sellist abi, mida sina ei saa. Oletame näiteks, et õpilane on püüdnud mitu korda jätta maha suitsetamist, kuid see on tal ebaõnnestunud. Kutsu uurimisele kaasa keegi, kes suutis suitsetamisest loobuda hoolimata tagasilangustest. Ta võib anda sinu õpilasele head nõu. Kui mõne kogenud venna või õe juuresolekul uurimise juhatamine valmistab sulle ebamugavust, siis palu sel korral temal uurimist juhatada. Igal juhul kutsu uurimisele teisi. Pea meeles, et meie eesmärk on aidata õpilasel vaimselt kasvada.

17., 18. Mida tuleks kaaluda, kui otsustad, kas lõpetada uurimine või mitte?

¹⁷ Kui sinu õpilase elus pole näha muudatusi, siis pead mingil ajal mõtlema, kas uurimine tuleks lõpetada. Kaalu, millised on selle õpilase võimed ja olukord. Mõnel inimesel võtab muudatuste tegemine rohkem aega. Küsi endalt: „Kas minu õpilane edeneb mõistlikus tempos? Kas ta on hakanud rakendama ellu seda, mida ta on õppinud?” (Matt. 28:20.) Isegi kui õpilane edeneb aeglaselt, peaks kasv olema pidev.

¹⁸ Ent mida teha siis, kui oleme kellegagi juba mõnda aega uurinud, aga pole näha, et uurimine oleks talle tähtis? Mõtle järgmisele olukorrale. Sa oled oma õpilasega uurinud läbi raamatu „Mida Piibel õpetab?” ja võib-olla alustanud raamatuga „Kuidas olla selline, keda Jumal armastab?”. Ent ta pole veel käinud ühelgi koguduse koosolekul ega isegi mitte mälestusõhtul. Peale selle jätab ta uurimise tihti ära tühistel põhjustel. Sel juhul oleks hea temaga ausalt rääkida. *

19. Mida sa võid öelda õpilasele, kellele piibliuurimine ei näi olevat eriti tähtis, ja millele sul tuleks mõelda?

 ¹⁹ Kõigepealt võid talt küsida: „Mis sa arvad, mis on sinu suurim takistus Jehoova tunnistajaks saamisel?” Õpilane võib vastata: „Mulle meeldib Piiblit uurida, kuid mul pole plaanis saada Jehoova tunnistajaks.” Kui ta on sellisel seisukohal pärast seda, kui ta on juba tükk aega uurinud, siis kas on mõtet uurimist jätkata? Teisalt võib õpilane sulle esimest korda avaldada, mis on hoidnud teda tagasi. Näiteks võib ta tunda, et ei suudaks iialgi majast majja kuulutustööd teha. Kui sa tead, mida ta tunneb, oskad teda paremini aidata.

20. Kuidas aitab Apostlite teod 13:48 meil aru saada, kas jätkata uurimist või mitte?

²⁰ Kahjuks on mõned õpilased nagu iisraellased Hesekieli päevil. Jehoova ütles nende kohta Hesekielile: „Sa oled neile kui armastuslaul, kaunihäälselt lauldud ja keelpillidel osavalt mängitud. Nad kuulevad su sõnu, aga ükski ei tee nende järgi.” (Hes. 33:32.) Võib olla üsna raske inimesele öelda, et me ei uuri enam temaga edasi. Kuid „vähe aega on järele jäänud”. (1. Kor. 7:29.) Selle asemel et kulutada aega mitteedeneva piibliuurimise peale, peaksime püüdma leida kedagi, kelle puhul on näha, et ta on „valmis vastu võtma tõde”. (Loe Apostlite teod 13:48.)

21. Mis on 2020. aastal meie aastatekst ja millele see meie mõtted suunab?

²¹ Selle aasta juhttekst suunab meie mõtted sellele, kuidas inimesi paremini õpetada, et nad saaksid Jeesuse jüngriteks. Selleks on valitud Jeesuse sõnad, mis ta lausus Galileas toimunud koosolekul: „Õpetage inimesi ..., et nad saaksid mu jüngriteks.” (Matt. 28:19.)