Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 1

‘Nhos bai i nhos faze disiplus’

‘Nhos bai i nhos faze disiplus’

NOS TESTU DI ANU PA 2020: ‘Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus. . . nhos batiza-s’. — MATEUS 28:19.

KÁNTIKU 79 Djuda-s mante firmi

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Kuzê ki un anju fla kes mudjer na sipultura di Jizus, i ki órdi Jizus da-s?

STA sédu palmanhan na dia 16 di nizan, di anu 33. Alguns mudjer, ki ta ama Deus, sta txeu tristi ta bai pa sipultura di Jizus Kristu. Es krê ba poi ólhu ki ta txera sábi na korpu di ses Sinhor, pamodi dja ten dôs dia ki el nteradu. Má kantu es txiga la, es fika spantadu. Sipultura sta vaziu! Nton, un anju fla kes mudjer ma Jizus dja labantadu di meiu di mortus. Tanbê el fla: ‘El sta nhos dianti ta bai pa Galilea. É la ki nhos ta bai odja-l.’ — Mat. 28:1-7; Luc. 23:56; 24:10.

2 Dipôs ki kes mudjer sai di la, Jizus bai nkontra ku es i el da-s kel órdi li: ‘Nhos bai, nhos konta kel-li pa nhas irmon, pa es pode bai pa Galilea, i es ta odja-m la.’ (Mat. 28:10) Jizus tinha txeu orientason inportanti pa el da se disiplus. I kel runion é primeru kuza ki el organiza dipôs ki el resusitadu!

KEN KI DADU ÓRDI DI FAZE DISIPLUS?

Dipôs ki Jizus resusitadu, el nkontra ku se apóstlus i otus disiplu na Galilea, i el manda-s pa es ‘bai i faze disiplus’ (Odja parágrafus 3 i 4.)

3-4. Pamodi ki nu pode fla ma é ka sô apóstlus ki dadu kel órdi ki sta na Mateus 28:19, 20 ? (Odja dizenhu na kapa.)

3 Mateus 28:16-20. Na kel runion ki Jizus organiza, el pâpia sobri un trabadju txeu inportanti ki se disiplus ta fazeba duránti kel ténpu, ki é kel mésmu trabadju ki nu sta faze oji. Jizus fla: ‘Nhos bai i nhos faze disiplus di pesoas di tudu nason, nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos.’

4 Jizus krê pa tudu se sigidoris prega. El ka da kel órdi li sô pa kes 11 apóstlu fiel. Modi ki nu pode ten sertéza di kel-li? Éra sô kes apóstlu ki staba na kel monti na Galilea kantu Jizus da kel órdi di prega? Lenbra ma kel anju fla kes mudjer: ‘Nhos ta bai odja-l [na Galilea].’ Nton, pode ser ki kes mudjer fiel staba na kel runion ki Jizus da kel órdi di prega. Má é ka sô kel-li. Apóstlu Polu fla ma Jizus ‘parse pa más di 500 irmon sô di un bês.’ (1 Cor. 15:6) Na undi?

5. Pamodi ki nu pode kridita ma 1 Coríntios 15:6, sta ta pâpia di kel mésmu runion ki sta na Mateus 28 ?

5 Nu ten bon motivu pa kridita ma Polu staba ta pâpia di kel mésmu runion na Galilea ki sta na Mateus 28. Ki motivus? Primeru, kuazi tudu kes disiplu di Jizus éra di Galilea. Pur isu, midjór lugar pa djuntaba txeu algen éra na un monti na Galilea envês di un kaza na Jiruzalen. Sugundu, dipôs ki Jizus resusitadu el nkontra ku se 11 apóstlu na un kaza na Jiruzalen. Si el krê daba órdi di prega i faze disiplus sô pa apóstlus, el ta fazeba el na Jiruzalen. El ka ta pidiba kes mudjer i otus disiplu pa ba nkontraba ku el na Galilea. — Luc. 24:33, 36.

6. (a) Modi ki Mateus 28:20 ta mostra ma kel órdi di faze disiplus ta sirbi pa nos ténpu? (b) Modi ki nu sabe ma sigidoris di Jizus sta ta obi ku kel órdi li?

6 Odja un tirseru kuza inportanti. Kel órdi di faze disiplus é ka éra sô pa kes kriston ki ta viveba na kel ténpu. Modi ki nu sabe kel-li? Na fin di kes orientason ki Jizus da se sigidoris, el fla: ‘N sta ku nhos tudu dia, ti fin di es sistéma.’ (Mat. 28:20) Sima Jizus dja flaba, oji ten txeu algen ta partisipa na trabadju di faze disiplus. Pensa na kel-li: tudu anu, kuazi 300 mil algen ta batiza pa bira Tistimunha di Jeová i disiplus di Jizus Kristu!

7. Kuzê ki nu sta ben odja gósi na kel studu li, i pamodi?

7 Txeu di kes algen ki ta studa Bíblia ta faze prugrésu i es ta batiza. Má, ta parse ma alguns ki ta studa Bíblia ku nos, ten medu di bira disiplus. Es gosta di ses studu, má es ka sta faze prugrésu pa es pode batiza. Si bu ten un studu di Bíblia, di sertéza bu krê djuda bu studanti faze sima el sta prende i bira un disiplu di Kristu. Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki nu pode toka korason di studanti i modi ki nu pode djuda-l faze prugrésu. Pamodi ki nu meste pâpia di kel asuntu li? Pamodi alvês nu ten ki disidi si nu ta kontinua ta faze-l studu ô nau.

TENTA TOKA KORASON

8. Pamodi ki alvês é difísil djuda nos studantis ama Jeová?

8 Jeová krê pa pesoas sirbi-l pamodi es ta ama-l. Pur isu, nos obijetivu é djuda nos studantis ntende ma Jeová ta preokupa txeu ku kada un di es i ma el ten txeu amor pa es. Nu krê djuda-s odja Jeová sima ‘pai di órfus i kel ki ta proteje viúvas.’ (Sal. 68:5) Sima bus studanti ta ba ta xinti amor di Jeová pa es, ses korason ta fika tokadu i es ta kumesa ta ama-l tanbê. Talvês alguns studanti ta atxa difísil odja Jeová sima un Pai, ki ten txeu amor, pamodi ses própi pai ka mostra-s amor i karinhu. (2 Tim. 3:1, 3) Pur isu, óras ki bu ta faze studu di Bíblia, pâpia di kes kualidadi bunitu di Jeová. Djuda bus studanti ntende ma nos Deus di amor krê pa es ganha vida pa tudu ténpu, i ma el sta prontu pa djuda-s konsigi es obijetivu. Kuzê más ki nu pode faze?

9-10. Ki livrus nu debe uza pa faze studus di Bíblia, i pamodi ki nu debe uza-s?

9 Uza livrus “Kuzê ki nu pode prende na Bíblia?” i “Kontinua ta ama Deus”. Kes publikason li fazedu prinsipalmenti pa djuda-nu toka korason di nos studantis. Pur izénplu, na kapítlu 1 di livru Prende na Bíblia, ta responde kes pergunta li: Deus ta preokupa ku nos ô el é mau?, Modi ki Deus ta xinti óras ki algen ta sufri? i Bu pode ser amigu di Jeová? I sobri livru Ama Deus? Kel publikason li ta djuda studanti ntende ma se vida ta midjora i el ta fika más amigu di Jeová óras ki el ta aplika prinsípius di Bíblia. Sikrê dja bu studa kes publikason li ku otus algen, pripara dretu pa kada studu i konsentra na nisisidadis di kada studanti.

10 Má, imajina ma un studanti krê sabe más sobri un asuntu ki sta na un publikason ki ka ta faze párti di nos Feraméntas prinsipal pa inxina. Talvês bu pode insentiva-l pa el lé kel publikason el sô. Asi, bu ta kontinua ta faze-l studu na livru Prende na Bíblia ô Ama Deus.

Kumesa studu ku orason (Odja parágrafu 11.)

11. Kal ki é midjór momentu pa kumesa i tirmina studu ku orason? I modi ki nu pode djuda studanti ntende ma orason é inportanti?

11 Kumesa studu ku orason. É midjór nu faze orason pa kumesa i pa tirmina studu, sin ki nu pode. Talvês nu pode faze orason na kes primeru simana dipôs ki studu dja bira fíksu. Nu debe djuda nos studantis odja ma nu ta konsigi ntende Palavra di Deus sô ku ajuda di Se spritu santu. Pa splika pamodi ki é inportanti faze orason óras ki nu ta faze studu, alguns publikador ta lé Tiago 1:5, ki ta fla: ‘Si algen tene falta di sabedoria, el debe kontinua ta pidi Deus’. Dipôs, es ta pergunta studantis: “Modi ki nu pode pidi Deus sabedoria?” É klaru ki studanti ta konkorda ma nu debe faze orason pa Deus.

12. Modi ki nu pode uza Salmo 139:2-4 pa djuda studanti midjora se manera di faze orason?

12 Inxina bu studanti modi ki el ta faze orason. Djuda-l ntende ma Jeová krê obi orasons ki el ta faze di korason. Splika-l ma na kes orason ki nu ta faze nos sô, nu pode abri nos korason pa Jeová, fla-l kuzê ki nu sta xinti i talvês ti kuzas ki nu ka ta krê fla ningen. Lenbra ma Jeová dja sabe kuzê ki nu ta pensa déntu nos. (Lé Salmo 139:2-4.) Tanbê, nu pode insentiva nos studantis pa pidi Deus pa djuda-s muda ses manera di pensa mariadu i vense kes mau ábitu. Pur izénplu, imajina ma un studanti gosta di partisipa na un komemorason ki ten aver ku relijion falsu. El sabe ma é mariadu, má simé el gosta di alguns kuza ki ta fazedu na kel komemorason. Nton, insentiva-l pa el pâpia ku Jeová sobri modi ki el ta xinti i pa el inplora Jeová pa djuda-l ama sô kes kuza ki El ta ama. — Sal. 97:10.

Konvida bu studanti pa runions (Odja parágrafu 13.)

13. (a) Pamodi ki nu debe konvida nos studantis pa runion lógu ki da? (b) Modi ki nu pode djuda un studanti xinti más avontádi na Salon di Reinu?

13 Konvida bu studanti pa runion lógu ki da. Kuzê ki bu studanti ta obi i ta odja na runion pode toka se korason i djuda-l faze prugrésu. Mostra-l vídiu Kuzê ki ta kontise na un Salon di Reinu? i konvida-l pa el bai runion ku bo. Si da, ranja-l buleia. É bon bu konvida irmons diferenti pa bai ku bo faze kel studu. Kel-li ta djuda bu studanti konxe kes otu irmon na kongregason. Asi, es ta xinti más avontádi óras ki es ta sisti runion.

DJUDA STUDANTI FAZE PRUGRÉSU

14. Kuzê ki pode djuda un studanti faze prugrésu?

14 Nos obijetivu é djuda nos studanti faze prugrésu. (Efé. 4:13) Óras ki un algen ta seta studa Bíblia ku nos, talvês el ta sta más interesadu na modi ki studu ta ba djuda-l. Má, si se amor pa Jeová ba ta bira más txeu, talvês el ta kumesa ta pensa na modi ki el pode djuda otus, i tanbê kes ki ta faze párti di kongregason. (Mat. 22:37-39) Na óra sértu, ka bu xinti medu di fla bu studanti ma é un priviléjiu faze kontribuison pa apoia trabadju di Reinu.

Inxina bu studanti kuzê ki el ta faze óras ki el ta pasa pa prublémas (Odja parágrafu 15.)

15. Modi ki nu pode djuda un studanti di Bíblia faze kuzê ki é dretu óras ki el ta pasa pa prublémas?

15 Inxina bu studanti kuzê ki el ta faze óras ki el ta pasa pa prublémas. Pur izénplu, imajina ma bu studanti é un publikador ki inda ka batiza. El ta fla-u ma el sta maguadu ku un algen di kongregason. Envês di fla kenha ki ten razon i kenha ki ka ten, pamodi ki bu ka ta splika-l kuzê ki Bíblia ta fla ma el debe faze? El pode púrdua kel irmon i skese kel asuntu. Si el ka ta pode faze si, el debe bai pâpia ku kel irmon ku amor i bondadi, i ku obijetivu di ‘ganha se irmon’. (Konpara ku Mateus 18:15.) Djuda bu studanti pripara kuzê ki el ta ba fla. Mostra-l modi ki el ta uza aplikativu JW Library ®, Guia de Pesquisa para Testemunhas de Jeová i jw.org® pa el sabe modi ki el ta lida ku prubléma. Si el prende rezolve prubléma ku otus antis di el batiza, ta fika más fásil pa el da dretu ku otus na kongregason dipôs ki el batiza.

16. Pamodi ki é bon konvida otus publikador pa bai ku bo faze studu?

16 Konvida otus irmon na kongregason i enkaregadu di grupu óras ki el ta vizita kongregason pa bai faze studu ku bo. Pamodi? Alén di kes motivu ki dja nu pâpia di es, otus publikador ta konsigi djuda bu studanti di un manera ki bu ka ta pode. Pur izénplu, imajina ma studanti dja tenta para di fuma txeu bês, má el ka sta konsigi. Konvida un irmon ki vense kel ábitu dipôs di tenta txeu bês. Kel irmon pode da kel studanti bons konsedju ki el meste obi. Si bu ka ta xinti avontádi na faze studu djuntu ku un irmon ki ten más spiriénsa, pidi-l pa el faze studu. Óras ki bu ta konvida otus pa bai ku bo faze studu di Bíblia, bu studanti ta prende txeu ku ses spiriénsa. Lenbra ma nos obijetivu é djuda studantis faze prugrésu.

N DEBE PARA DI FAZE UN STUDU?

17-18. Kuzê ki nu debe pensa na el óras ki nu ta disidi si nu debe para un studu di Bíblia?

17 Si bu studanti di Bíblia ka sta faze mudansas na se vida, ta txiga un momentu ki bu debe pergunta bu kabésa: ‘N debe para di faze-l studu?’ Antis di bu toma kel disizon li, bu debe pensa na se kapasidadi. Alguns algen ta dura más ténpu pa faze prugrésu di ki otus. Pergunta bu kabésa: ‘Nha studanti sta faze prugrésu di akordu ku se situason?’ ‘Dja el kumesa ta “obidese” ô faze kuzê ki el sta ta prende?’ (Mat. 28:20) Pode leba txeu ténpu pa un studanti bira un disiplu. Má poku-poku, el debe faze mudansas na se vida.

18 Má, kuzê ki nu debe faze si dja nu ten algun ténpu ta studa ku un algen i el ka sta mostra ma el ta da valor pa studu? Pensa na kel izénplu li: Bu studanti dja tirmina di studa livru Prende na Bíblia, talvês ti dja nhos kumesa ta studa na livru Ama Deus. Má, inda el ka bai ninhun runion, nen Komemorason! I txeu bês el ta dismarka studu pa kalker motivu. Na kel situason li, bu debe pâpia klaru ku bu studanti. *

19. (a) Kuzê ki bu pode fla un algen ki ta parse ma el ka ta da valor pa se studu di Bíblia? (b) Modi ki se respósta pode djuda-u?

19 Bu pode pergunta-l: ‘Kuzê ki bu ta atxa ma é más difísil di faze pa bu ser un Tistimunha di Jeová?’ Talvês studanti pode responde: ‘N gosta di studa Bíblia, má nunka N ka ta bira un Tistimunha di Jeová!’ Si é si ki el ta pensa dipôs di algun ténpu ta studa, bale péna kontinua ta faze-l studu? Má, talvês bu studanti pode fla-u pa primeru bês pamodi ki el ka sta faze prugrésu. Pur izénplu, el pode atxa ma nunka el ka ta konsigi prega di kaza en kaza. Gósi ki dja bu sabe kuzê ki el sta xinti, bu ta ntende modi ki bu pode djuda-l.

Ka bu perde ténpu ta studa ku un algen ki ka sta faze prugrésu (Odja parágrafu 20.)

20. Modi ki Atos 13:48 ta djuda-nu disidi si nu debe kontinua ta faze un studu di Bíblia ô nau?

20 É tristi di fla ma alguns studanti é sima kes israelita di ténpu di Ezekiel. Repara kuzê ki Jeová fla Ezekiel sobri es: ‘Pa es, abo é sima un múzika di amor, kantadu ku un vós bunitu i ben tokadu na un instrumentu di kórda. Es ta ben obi bus palavra, má ningen ka ta ben faze kuzê ki bu fla-s.’ (Eze. 33:32) Talvês nu pode atxa difísil fla un algen ma nu sta para di faze-l studu. Má, ‘ténpu ki sta falta é poku.’ (1 Cor. 7:29) Envês di perde txeu ténpu ta studa ku un algen ki ka sta faze prugrésu, nu meste djobe kes algen ki ta mostra ma es ten ‘bon inklinason pa vive pa tudu ténpu.’ — Atos 13:48.

Talvês ten otus algen na bu tiritóriu ki sta faze orason pa Deus ta pidi ajuda (Odja parágrafu 20.)

21. Kal ki é nos testu di anu pa 2020, i kuzê ki el ta ben djuda-nu faze?

21 Duránti anu 2020, nos testu di anu ta ben djuda-nu konsentra na midjora nos trabadju di faze disiplu. El ten alguns palavra ki Jizus fla duránti kel runion inportanti na un monti na Galilea: ‘Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus. . . nhos batiza-s’. — Mat. 28:19.

Nu krê midjora nos manera di faze disiplus i djuda nos studantis batiza (Odja parágrafu 21.)

KÁNTIKU 70 Nhos djobe kes ki ta merese

^ par. 5 Nos testu di anu pa 2020 ta insentiva-nu pa nu ‘faze disiplus’. Tudu sérvus di Jeová debe obi ku kel órdi li. Modi ki nu pode toka korason di nos studantis di Bíblia pa es pode bira disiplus di Kristu? Kel studu li, sta ben mostra modi ki nu pode djuda nos studantis di Bíblia bira más amigu di Jeová. Tanbê, nu sta ben odja modi ki nu ta sabe si nu debe kontinua ô para un studu di Bíblia.