Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Onthele Yokulilongeswa 1

‘Endei, Kalongesei Ovanthu Vakale Ovalongwa’

‘Endei, Kalongesei Ovanthu Vakale Ovalongwa’

OTESITU YENIMA LYO 2020: “Endei, kalongesei ovanthu vakale ovalongwa . . .  amuvembatisala.” — MAT. 28:19.

OTYIIMBO 79 Velongesa Vakale Tyapama

ETYI MATULILONGESA *

1-2. Oityi oandyu yapopila ovakai vaile kelangalo lya Sesusi?

MONTHIKI 16 ya Nisan yenima 33, ovakai vamwe ankho vehole unene Siovaa, avelimeneka kelangalo oku Tatekulu Sesusi Kilisitu apakwa. Ankho veihamenwa unene, iya ankho palambale onoola 36 tunde etyi Sesusi ahihilwa. Ankho vatyinda onombao na vemuwaveke. Mahi apamoneka otyipuka tyihuvisa! Avahavasi olutu lwa Sesusi, mahi avavasi oandyu yevepopila okuti Sesusi watutiliswa. Konyima, aiyawisako okuti: “Ukahi nokuenda komutwe wenyi okuenda no ko Galileia, oko mamukemumonena.” — Mat. 28:1-7; Luka 23:56; 24:10.

2 Etyi vatunda kelangalo, Sesusi nae evemonekela, evepopila okuti: “Endei kapopilei ovalanduli vange opo vaye ko Galileia, oko mavakamonena.” (Mat. 28:10) Tyafuile etyi Sesusi ankho ahanda okupopila ovalongwa vae tyakolela unene, mokonda eliongiyo olio, otyipuka tyo tete aonganeka etyi atutiliswa.

OLIE SESUSI ATUMA OKUKALINGA OVALONGWA?

Etyi Sesusi atutiliswa, elivasi nono apositolu mbae, novalongwa vae ovakuavo iya evepopila okuti: ‘Endei kalingei ovalongwa’ (Tala ono palagrafu 3-4)

3-4. Omokonda yatyi tupopila okuti onondaka mba Sesusi tuvasa mu Mateusi 28:19, 20, Sesusi kembupopilile vala ono apositolu mbae? (Tala olutalatu luo kondye.)

3 Tanga Mateusi 28:16-20. Meliongiyo olio, Sesusi wapopilile ovalongwa vae konthele yotyilinga tyimwe tyakolela unene ankho vena okulinga pomuvo opo. Iya no onthue tutualako okulinga otyilinga otyo hono. Sesusi wevepopila okuti: “Endei, kalongesei ovanthu vomalongo aeho . . . Velongesei okuendela movipuka aviho nemutuma.”

4 Sesusi uhanda ovalongwa vae aveho vaivise. Otyilinga otyo ketyiavelele vala ovalongwa vae 11. Oñgeni tutyii? Soka ku etyi: Okuti ovo vala veile keliongiyo Sesusi alingilile komphunda yo ko Galileia? Au. Hinangela etyi oandyu yapopilile ovakai vana. Yati: “Mamukemumonena [ko Galileia].” Otyo tyilekesa okuti meliongiyo olio tupu ankho muna ovakai ovakuatyili. Tyihe-otyo vala, apositolu Paulu wapopia okuti Sesusi wamonekelele “ovakuatate valamba po 500 motyikando tyike vala.” (1 Kol. 15:6) Mahi opi?

5. Oityi tulilongesila ku 1 Ova Kolindu 15:6?

5 Onthue tuna onthumbi yokuti etyi Paulu apopia onondaka tuvasa mu 1 Ova Kolindu 15:6, ankho ukahi nokusoka keliongiyo liapopiwa mu Mateusi 28, lina Sesusi alingilile mo Galileia. Omokonda yatyi tunela onthumbi oyo? Tete, omokonda ovanyingi povalongwa va Sesusi, ankho ovo ko Galileia. Otyo Sesusi aholovonena okulivasa navo komphunda yo ko Galileia. Mokonda inkha walingilile mondyuo, ñgeno ovanthu ankho kavafuile-mo. Vali, Sesusi welivasile-ale novalongwa vae 11 mo Selusalei konyima yetyi atutiliswa. Ngotyo, inkha Sesusi wahandele ñgeno ovalongwa vae 11 ovo vala vaivisa nokulinga ovalongwa, ñgeno wevepopililetyo-ale etyi elivasa navo ko Selusalei. Ñgeno kalingile vali eliongiyo olio novanthu ovanyingi, okukutikinyamo ovalongwa vae 11, novakai ovakuatyili. — Luka 24:33, 36.

6. Oityi tyilekesa okuti ovaumbili va Siovaa hono, navo vena okuendela motyitumino tyivasiwa mu Mateusi 28:20?

6 Nkhele pena ehunga lya tatu liakolela unene. Otyitumino tyokulinga ovalongwa, katyapelwe vala ovaumbili va Siovaa vo potyita tyo tete. Oñgeni tutyii? Sesusi wamanuhula eliongiyo liae nonondaka mbokuati: “Ame ndyikahi no onwe ononthiki ambuho alo konthyulilo youye ou.” (Mat. 28:20) Ngetyi Sesusi apopile, ovanthu ovanyingi vekahi nokulinga ononkhono mbokulinga ovalongwa. Tala okuti omanima aeho, ovanthu vehungi po 300.000 vambatisalwa, avakala ovalongwa va Sesusi Kilisitu!

7. Oityi matulilongesa pahetyino iya omokonda yatyi?

7 Ovanthu ovanyingi vokulilongesa Ombimbiliya, vambatisalwa. Mahi ovakuavo, vena owoma wokukala ovalongwa va Kilisitu. Okulilongesa vetyihole umwe, mahi kavahande okumbatisalwa. Inkha una omulongwa, tuna onthumbi yokuti uhanda okumukuatesako okuendela muetyi mulilongesa opo ambatisalwe. Monthele ei, matulilongesa etyi tupondola okulinga opo tuhike komitima viovalongwa vetu, atuvekuatesako okuhumba Siovaa, nokumuumbila. Mahi omokonda yatyi tuesukisila okupopia konthele yotyo? Omokonda pamwe matusukisa okutokola inkha matutualako okulongesa omulongwa wetu ine matuyeke-ko.

KUATESAKO OMULONGWA VOVE OKUHUMBA SIOVAA

8. Omokonda yatyi pamwe tyipondola okupuiya okukuatesako ovalongwa vetu okuhumba Siovaa?

8 Siovaa uhanda ovanthu vemufende mokonda yonthilo vena nae. Mokonda yotyo, onthue tuhanda okukuatesako ovalongwa vetu okunoñgonoka okuti Siovaa wesuka navo iya uvehole unene. Onthue tuesukisa okuvehinangelesa okuti Siovaa “o he ya vana vehena he, tupu omuameni wo vahepe.” (Sal. 68:5) Tyina ovalongwa vetu vamanoñgonoka okuti Siovaa uvehole unene, navo mavahimbika okumuhumba. Mahi vamwe tyivepuiya okutala Siovaa ngatyina o Tate yavo. Hamwe omokonda vatekulilwe onya na tate yavo. (2 Tim. 3:1, 3) Ngotyo, apeho tyina ulilongesa navo, vepopila ovituwa vya Siovaa. Vekuatesako okunoñgonoka okuti Huku uhanda okuveavela omuenyo uhapu, iya mevekuatesako okukeuvasa. Oityi vali tupondola okulinga?

9-10. Omikanda patyi tuesukisa okulongesa navio ovanthu, iya omokonda yatyi?

9 Velongesa momukanda “Oityi Ombimbiliya Itulongesa?” nomukanda “Oñgeni Motualako Okukala Mohole ya Huku?.” Omikanda ovio vialingwa opo vikuateseko ovalongwa vetu okuhumba Siovaa. Mongeleka, okapitulu ko tete komukanda Oityi Ombimbiliya Itulongesa, kakumbulula omapulo aa: Okuti Huku wesuka no onthue, ine una onya? Oñgeni Huku elitehelela tyina ovanthu vamona ononkhumbi? Okuti upondola okukala epanga lya Siovaa? Omukanda Oñgeni Motualako Okukala Mohole ya Huku?, walingwa opo ukuateseko ovalongwa vetu okunoñgonoka okuti okuendela monondongwa mbo Mbimbiliya tyiveetela ouwa iya tyipameka oupanga wavo na Siovaa. Hamwe welilongesa-le omikanda ovio novanthu ovanyingi. Mahi no ngotyo wesukisa okulipongiya apeho tyina ulongesa ovalongwa vove, okutalela ku etyi kese umwe esukisa.

10 Soka ñgeno omulongwa wove uhanda okulilongesa onthele imwe ihavasiwa momikanda tulongesa navio ovanthu. Oityi molingi? Upondola okumuavela onthele yatyo na eitange, opo mutualeko okulilongesa omikanda vivali tuapopia-le konyima.

Likuambela tyina muhimbika okulilongesa (Tala opalagrafu 11)

11. Onalupi tuesukisa okuhimbika okulikuambela? Iya oñgeni tupondola okutyipopila ovalongwa vetu?

11 Likuambela tyina muhimbika okulilongesa. Otyiwa okulikuambela pokuhimbika okulilongesa no pokumanuhula. Mahi onalupi mohimbika? Tyina omunthu ametavela okulilongesa Ombimbiliya. Omulongwa wetu una okunoñgonoka okuti opo tunoñgonoke Ombimbiliya tuesukisa okukuatesuako nononkhono mba Huku. Vamwe opo vapopile ovalongwa vavo okuti vena okulikuambela, vevetangela omukanda wa Tiaku 1:5, wati: “Inkha umwe wakamba ounongo, atualeko okuita ku Huku.” Konyima, avevepulu okuti: “Oñgeni tupondola okuita ounongo ku Huku?” Haunene ovalongwa vakumbulula okuti tuesukisa okulikuambela.

12. Oñgeni omukanda wa Salmo 139:2-4, upondola okukukuatesako okulongesa omulongwa wove okulikuambela nomutima auho?

12 Longesa omulongwa wove okulikuambela. Mupopila okuti Siovaa matehelela omalikuambelo ae. Mutolela okuti tupondola okupopila Siovaa atyiho tyikahi momutima wetu, atee umwe ovipuka vina tuhevili okupopila vakuetu. Muhinangelesa okuti Siovaa wii nawa omalusoke etu. (Tanga Salmo 139:2-4.) Tupu, tupondola okupopila omulongwa wetu opo aite Siovaa emukuateseko okulipola omalusoke omavi, nokuyekapo ovituwa ovivi. Mongeleka, soka ñgeno omulongwa wove pamwe ulinga otyipito tyimwe tyehelikuatele netyi Ombimbiliya ilongesa. Ngwe utyii umwe okuti otyipito otyo tyapenga, mahi omokonda utyihole unene. Oityi ove upondola okulinga? Mutolela elikuambele ku Siovaa opo emupopile onkhalelo elitehelela, nokumuita emukuatesako okulinga etyi tyaviuka. — Sal. 97:10.

Konga omulongwa wove opo eye keliongiyo (Tala opalagrafu 13)

13. (a) Omokonda yatyi tuhapondola okuseta okukonga ovalongwa vetu veye keliongiyo? (b) Oityi tupondola okulinga opo tukuateseko omulongwa wetu okulitehelela nawa tyina eya keliongiyo?

13 Konga omulongwa wove opo eye keliongiyo. Etyi omulongwa wove eiva netyi amona komaliongiyo, tyipondola okumulunda okufenda Siovaa, nokupilulula ovituwa viae. Mulekesa ovidiu yati Oityi Tyilingwa Mondyuo Yomaliongiyo?, konyima omukongo eye keliongiyo. Inkha tyitavela, mupopila okuti mokemuwana na muende amuho. Otyiwa okuenda novakuatate velikalela tyina ukalongesa omulongwa wove. Okulinga ngotyo, omulongwa wove melityiliya novakuatate vo mewaneno lienyi, iya melitehelela nawa tyina ameya keliongiyo.

KUATESAKO OMULONGWA WOVE OKUKALA NOUPANGA WAPAMA NA SIOVAA

14. Oityi tyipondola okulunda omulongwa okukala noupanga omuwa na Siovaa?

14 Etyi tuhanda, okukuatesako ovalongwa vetu okuhumba Siovaa. (Efe. 4:13) Pena otyipuka tyimwe ovanthu vahanda okunoñgonoka tyina vetavela okulilongesa Ombimbiliya. Haunene velipula okuti: ‘Okuti okulilongesa Ombimbiliya matyinkhuatesako umwe?’ Mahi tyina oupanga wavo na Siovaa upama, pahe vahimbika okulipula oñgeni vapondola okukuatesako vakuavo, atee umwe ovakuatate vo mewaneno. (Mat. 22:37-39) Ngotyo, tyina tyitavela, mupopila okuti tupondola okukuatesako ovilinga vikahi nokulingwa Nouhamba wa Huku mokulinga oviawa.

Longesa omulongwa wove etyi ena okulinga tyina amavasiwa novitateka (Tala opalagrafu 15)

15. Oñgeni tupondola okukuatesako omulongwa wetu okunoñgonoka etyi ena okulinga tyina amavasiwa novitateka?

15 Longesa omulongwa wove etyi ena okulinga tyina amavasiwa novitateka. Mongeleka, soka ñgeno omulongwa wove wakala omuivisi, iya pahe ekutolela okuti omukuatate umwe mewaneno wemulinga otyipuka tyimwe tyemunumanesa unene. Okuti momupopila olie wapengesa? Au. Una okumulekesa mo Mbimbiliya etyi ena okulinga. Mongeleka, Ombimbiliya ipopia okuti upondola okuevela omukuatate wae. Mahi inkha tyikahi nokumupuiya, upondola okukapopia nae opo vakale vali nombembwa. Mahi una okutyilinga nonthilo, nokankhenda. (Tyieleka na Mateusi 18:15.) Kuatesako omulongwa wove okusoka konondaka makapopia. Mulekesa oñgeni apondola okunyingila mo JW Library®, no jw.org®, Nomukanda Wokuovolola wo Nombangi mba Siovaa opo anoñgonoke ononkhalelo mbukahi nawa mbokutetulula otyitateka tyae. Inkha umulongesa okutetulula ovitateka ngovio pahetyino, ha tyina amambatisalwa, matyimupepukila okulivila novakuatate vo mewaneno.

16. Omokonda yatyi otyiwa okuenda na vakuetu tyina tukalongesa omulongwa wetu?

16 Tyina ukalongesa omulongwa wove, enda na vakuenyi. Tupu enda nomutalelipo womawaneno tyina amatalela-po ewaneno lienyi. Omokonda yatyi? Tete, omokonda yomahunga tuapopia-le konyima. Tyihe-otyo vala, ovakuatate vamwe vapondola okukuatesako omulongwa wove mononkhalelo ove uhevili. Mongeleka, soka ñgeno omulongwa wove uhanda okuyekapo okupuena, mahi kekahi nokutyivila. Ngotyo, tyina ukemulongesa, upondola okuenda nomukuatate umwe nae wali notyitateka otyo. Hamwe omukuatate oo, nae tyemupuiyile unene okuyekapo okupuena. Mokonda yotyo, omukuatate oo metyivili okupopila omulongwa wove etyi esukisa okulinga. Mahi hamwe kulitehelela nawa okulongesila omulongwa wove pomukuatate umwe wiiwe okuti omunongo movilinga viokuivisa. Oityi upondola okulinga? Muita ekulongesile-ko. Yeka omulongwa wove elilongesile kovakuatate ovanongo.Hinangela okuti etyi tuhanda, okukuatesako ovalongwa vetu okukala noupanga omuwa na Siovaa.

OKUTI MANDYIYEKE-PO OMULONGWA WANGE?

17-18. Oityi wesukisa okusoka nawa tyina uhanda okuyekapo okulongesa omulongwa wove?

17 Inkha omulongwa wove kekahi nokupiluluka, pamwe wesukisa okulipula okuti: ‘Okuti ndyiyeka-po okumulongesa?’ Tyina ulinga etokolo olio, wesukisa okusoka nawa komulongwa wove. Hinangela okuti ovanthu velikalaila. Vamwe vaseta vali okupiluluka ku vakuavo. Lipula okuti: ‘Okutalela konkhalelo omulongwa wange ekahi, okuti kekahi umwe nokupiluluka? Okuti ukahi nokuhimbika okuendela movipuka tulilongesa?’ (Mat. 28:20) Omulongwa upondola okuseta okukala omulanduli wa Kilisitu, mahi katutu-katutu una okupiluluka.

18 Vamwe velilongesa omuvo omunyingi mahi otyo vehesukile netyi velilongesa. Oityi matulingi tyina tuamavasi omunthu ngoo? Soka ñgeno omulongwa wove wamana-le okulilongesa omukanda Oityi Ombimbiliya Itulongesa?, iya ahimbika okulilongesa momukanda Oñgeni Motualako Okukala Mohole ya Huku?, mahi nalumwe eile keliongiyo nii Kehinangelo. Iya apeho utatesila kovipuka ovitutu opo ehelilongese. Inkha una omulongwa ukahi ngotyo, wesukisa okutomphola nae. *

19. Oityi upondola okulinga tyina una omulongwa uhesukile netyi mulilongesa? Iya oityi wesukisa okusoka nawa?

19 Upondola okuhimbika etompho nokumupula okuti: ‘Oityi tyikahi nokukutyilika okukala Ombangi ya Siovaa?’ Hamwe makumbulula okuti: ‘Ame okulilongesa ndyityihole umwe, mahi tyafuile nalumwe mandyikala Ombangi ya Siovaa!’ Inkha otyo akumbulula iya hamwe ukahi-ale nokulilongesa omuvo omunyingi, otyo tyilekesa okuti wesukisa okuyeka-po okulilongesa nae. Mahi tupu hamwe omulongwa wove upondola okukupopila etyi tyikahi nokumutyilika okukala Ombangi ya Siovaa. Mongeleka, hamwe ulitehelela okuti kemetyivili okuivisa umbo na umbo. Mokonda pahe wekutolela otyitateka tyae, motyivili okutaindya ononkhalelo mbokumukuatesako.

Yekapo okulongesa ovanthu valekesa okuti kavahande okuumbila Siovaa (Tala opalagrafu 20)

20. Oñgeni okunoñgonoka nawa Ovilinga 13:48, tyipondola okutukuatesako okutokola inkha matuyeke-po okulilongesa nomulongwa wetu?

20 Ovalongwa vamwe vekahi ngova Isilayeli vo pomuvo wa Ezekiele. Tala etyi Siovaa apopilile Ezekiele. Wati: “Ove ukahi ngotyiimbo tyaimbwa novanthu velihanda, tyaimbwa nondaka ongwa, notyihumba. Mavatehelela onondaka mbove, mahi nawike maendela-mo.” (Eze. 33:32) Tyipondola okupuiya okupopila omulongwa wetu okuti matuyeke-po okumulongesa. Mahi tuna okuhinangela okuti “omuvo wahupa-ko kauhi.” (1 Kol. 7:29) Onthue katupondola okupeselela omuvo wetu mokulongesa omunthu uhahande okuumbila Siovaa. Tuesukisa okulinga ononkhono mbokuovola ovanthu “vahanda omuenyo uhapu.” — Tanga Ovilinga 13:48.

Apa ukala pena ovanthu ovanyingi vekahi nokulikuambela opo valongeswe (Tala opalagrafu 20)

21. Oipi otesitu yenima lyo 2020, iya maitukuatesako okulinga-tyi?

21 Otesitu yenima lyo 2020, apeho maituhinangelesa ovipuka tuesukisa okulinga opo tukuateseko ovanthu okukala ovalongwa va Kilisitu. Yapolwa monondaka Sesusi apopile meliongiyo alingilile komphunda yo ko Galileia, mbati: “Endei, kalongesei ovanthu vakale ovalongwa . . .  amuvembatisala.” Mat. 28:19.

Tutualeiko okulinga ononkhono mbokulongesa vali nawa ovalongwa vetu opo vakale ovalanduli va Kilisitu, avambatisalwa (Tala opalagrafu 21)

OTYIIMBO 70 Ovolei Vana Vesuka na Huku

^ pal. 5 Otesitu yenima lyo 2020, itulunda okulinga ovalongwa. Ovaumbili aveho va Siovaa vena okuendela motyitumino otyo. Oñgeni tupondola okuhika komitima viovalongwa vetu opo vakale ovalanduli va Kilisitu? Onthele ei, mailekesa oñgeni tupondola okukuatesako ovalongwa vetu opo vakale noupanga wapama na Siovaa. Tupu matutale etyi matyitukuatesako okutokola inkha matutualako okulilongesa nomunthu umwe ine matuyeke-ko.

^ pal. 18 Nyingila mo JW Broadcasting®, otale ovidiu yati: Okuyekapo Okulilongesa Novalongwa Vehekahi Nokukula.