Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 2

Ungaba “Yindvudvuto Lenkhulu” Kulabanye

Ungaba “Yindvudvuto Lenkhulu” Kulabanye

“Ngulaba . . . labatisebenti letikanye nami teMbuso waNkulunkulu, futsi babe yindvudvuto lenkhulu kimi.”—KHOL. 4:11.

INGOMA 90 “Khuthazanani”

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Ngutiphi timo leticindzeteleko tikhonti taJehova letetsembekile letihlangabetana nato?

EMHLABENI wonkhe, tikhonti taJehova letinyenti tihlangabetana netimo leticindzetelako futsi letibuhlungu. Uyakubona yini loko ebandleni lokulo? Lamanye emaKhristu agula kamatima, futsi lamanye ashonelwa tihlobo tawo latitsandzako. Lamanye eva buhlungu ngenca yekutsi lilunga lemndeni nobe umngani losedvute uyekela kukhonta Jehova. Labanye bayahlupheka ngenca yetehlakalo temvelo. Bonkhe labazalwane nabodzadze bayakudzinga kudvudvutwa. Singabasita kanjani?

2. Kungani umphostoli Pawula bekadzinga kudvudvutwa ngaletinye tikhatsi?

2 Umphostoli Pawula bekaba setingotini tikhatsi letinyenti. (2 Khor. 11:23-28) Kwadzingeka kutsi abeketelele “linyeva enyameni,” lokungenteka bekukugula lokutsite. (2 Khor. 12:7) Kwadzingeka kutsi abeketelele kudvunyatwa nguDemasi, umzalwane lebekasebenta naye, ngenca yekutsi Demasi ‘bekatsandza lelive.’ (2 Thim. 4:10) Pawula bekangumKristu logcotjiwe futsi lobekanesibindzi, kodvwa ngaletinye tikhatsi bekadvumala.—Rom. 9:1, 2.

3. Pawula wadvudvutwa ngubani?

3 Pawula wayitfola indvudvuto lebekayidzinga. Kanjani? Kungenteka Jehova wasebentisa umoya waKhe longcwele kuze amcinise. (2 Khor. 4:7; Fil. 4:13) Jehova waphindze wamdvudvuta asebentisa emaKhristu. Pawula uchaza lamanye emaKhristu labekanye nawo ngekutsi ‘bekayindvudvuto lenkhulu.’ (Khol. 4:11) Aristakhusi, Thikhikhusi kanye naMakho, ngulamanye emaKhristu lawasho ngemagama. Bamcinisa Pawula, futsi bamsita kutsi abeketele. Ngubuphi buntfu lobasita lamaKhristu lamatsatfu kutsi akhone kudvudvuta Pawula? Singasilingisa njani sibonelo sabo lesihle njengobe setama kudvudvutana kanye nekukhutsatana?

YETSEMBEKA NJENGA-ARISTAKHUSI

Njenga-Aristakhusi, singaba bangani labetsembekile kubazalwane nabodzadze wetfu ngekutsi sibe nabo ‘ngesikhatsi setinhlupheko’ (Buka sigaba 4-5) *

4. Aristakhusi wakhombisa njani kutsi bekangumngani lowetsembekile kuPawula?

4 Aristakhusi umKhristu waseThesalonika lebeyiseMasedoniya, wakhombisa kutsi bekangumngani lowetsembekile kuPawula. Sifundza nga-Aristakhusi kwekucala eBhayibhelini ngesikhatsi Pawula avakashele e-Efesu eluhambweni lwakhe lwesitsatfu njengesitfunywa selivangeli. Ngesikhatsi ahamba naPawula, Aristakhusi wahlaselwa sicumbi sebantfu. (Imis. 19:29) Ngesikhatsi bamkhulula, akazange abaleke ashiye Pawula yedvwana, kodvwa wahlala naye. Ngemuva kwetinyanga letimbalwa baseGrisi, Aristakhusi wachubeka anaPawula ngisho nobe titsa taPawula betichubeka timsongela ngekumbulala. (Imis. 20:2-4) Cishe ngemnyaka wa-58 C.E., ngesikhatsi Pawula atfunyelwa eRoma njengesiboshwa, Aristakhusi wahamba naye, futsi baphukelwa ngumkhumbi endleleni. (Imis. 27:1, 2, 41) Ngesikhatsi baseRoma, kubonakala shengatsi Aristakhusi wahlala naPawula ejele sikhatsi lesitsite. (Khol. 4:10) Pawula wakhutsateka futsi wadvudvuteka ngalomngani wakhe lowetsembekile!

5. Ngekusho kwemBhalo weTaga 17:17, singaba kanjani bangani labetsembekile?

5 Njenga-Aristakhusi, singaba bangani labetsembekile kubazalwane nabodzadzewetfu, ngekutsi sibe nabo ngetikhatsi letimnandzi kanye nangesikhatsi ‘setinhlupheko.’ (Fundza Taga 17:17.) Ngisho nobe seyiphelile inkinga yemzalwane nobe dzadze, kungase kudzingeke kutsi sichubeke simdvudvuta. Frances, * lowashonelwa ngubabe wakhe, ngemuva kwetinyanga letintsatfu kwashona namake wakhe, babulawa sifo samdlavuza, utsi: “Ngicabanga kutsi timo letimatima tisivisa buhlungu sikhatsi lesidze. Ngiyajabula ngekuba nebangani labetsembekile labakhumbulako kutsi ngisesebuhlungwini, ngisho nobe sekwendlule sikhatsi lesidze batali bami bashona.”

6. Nangabe setsembekile, yini lesitawuyenta?

6 Bangani labetsembekile banikela ngesikhatsi kanye nemandla abo kuze basite bazalwane nabodzadze. Nasi sibonelo umzalwane lokutsiwa nguPeter watjelwa ngudokotela kutsi bekanesifo lebesitawuba sibi futsi sigcine simbulele. Umfati wakhe Kathryn utsi: “Labashadene labasebandleni letfu basimikisa kudokotela kuze sati kabanti ngalesifo saPeter. Bancuma kutsi bebatosisita sibeketelele lesimo, futsi bebasolo banatsi ngesikhatsi lebesibadzinga ngaso.” Kusidvudvuta mbamba kuba nebangani labasisita sibeketelele tinkinga tetfu!

YETSEMBEKA NJENGATHIKHIKHUSI

NjengaThikhikhusi, singaba bangani labetsembekile kubantfu lababhekene netinkinga (Buka sigaba 7-9) *

7-8. Ngekusho kwemBhalo waKholose 4:7-9, Thikhikhusi wakhombisa kanjani kutsi wetsembekile?

7 Thikhikhusi umKhristu waseRoma lebeyisesifundzeni sase-Asiya, waba ngumngani lowetsembekile kuPawula. (Imi 20:4) Cishe ngemnyaka wa-55 C.E., Pawula wahlela kutsi kubutfwe imali lebeyitawusita emaKhristu aseJudiya, futsi kungenteka wasebentisa Thikhikhusi kulomsebenti lobalulekile. (2 Khor. 8:18-20) Ngesikhatsi Pawula aboshwe eRoma kwekucala, Thikhikhusi waba sitfunywa sakhe. Bekamikisa tincwadzi kanye nemilayeto yaPawula lebeyisikhutsato emabandleni ase-Asiya.—Khol. 4:7-9.

8 Thikhikhusi wachubeka angumngani lowetsembekile waPawula. (Thit. 3:12) Ngaleto tikhatsi emaKhristu lamanyenti bekangaketsembeki njengaThikhikhusi. Cishe ngemnyaka wa-65 C.E., ngesikhatsi Pawula aboshwe kwesibili, wabhala kutsi emadvodza lamanyenti langemaKhristu asesifundzeni sase-Asiya bekangafuni kutihlanganisa naye, ngesizatfu sekutsi lamadvodza bekesaba baphikisi. (2 Thim. 1:15) Nobe kunjalo, Pawula bekametsemba Thikhikhusi futsi wamnika lomunye umsebenti. (2 Thim. 4:12) Siyaciniseka kutsi Pawula bekakujabulela kuba nemngani lokahle njengaThikhikhusi.

9. Singamlingisa njani Thikhikhusi?

9 Singamlingisa Thikhikhusi ngekutsi sibe bangani labetsembekile. Sibonelo saloko kutsi asigcini nje ngekwetsembisa bazalwane nabodzadzewetfu kutsi sitabasita kodwa siphindze sente lokutsite kuze sibasite. (Mat. 5:37; Luk. 16:10) Nangabe bantfu labadzinga lusito bati kutsi bangasetsemba, badvudvuteka kakhulu. Lomunye dzadze watsi: “Awukhatsateki ngekutsi umuntfu lowetsembise kutsi utakusita utawufika yini, ngobe uyati kutsi utasifeza setsembiso sakhe.”

10. Ngekusho kwemBhalo weTaga 18:24, bantfu lababhekene netinkinga kanye nekudvumateka bangayitfolaphi indvudvuto?

10 Bantfu lababhekene netinkinga kanye nekudvumateka bavame kutfola indvudvuto nabatfulula sifuba sabo kumngani wabo labametsembako. (Fundza Taga 18:24.) Ngemuva kwekudvunyatwa kutsi indvodzana yakhe iyekelisiwe kuba ngulomunye waBoFakazi BaJehova, Bijay utsi: “Bengidzinga umuntfu lengimetsembako lengingamtjela indlela lengitiva ngayo. Carlos walahlekewa lilungelo labekanalo ebandleni ngenca yekutsi wenta liphutsa. Utsi: “Bengidzinga kuba nebantfu lengitabatjela indlela lengitiva ngayo ngaphandle kwekutsi bangehlulele.” Carlos wasitwa ngulabadzala belibandla kuze akhone kubhekana naleso simo. Wadvudvuteka nangekwati kutsi labadzala bebatayigcina iyimfihlo indzaba yakhe.

11. Singenta njani kuze sibe bangani labetsenjwako?

11 Kuze sibe bangani labetsenjwako kufanele sibeketele. Ngesikhatsi Zhanna ashiywa yindvodza yakhe, wadvudvuteka ngekutjela bangani bakhe indlela lebakativa ngayo. Utsi: “Bebachubeka bangilalela ngisho nobe bengisho intfo yinye tikhatsi letinyenti.” Nawe ungaba ngumngani lokahle ngekuba silaleli lesihle.

BANI NESIFISO SEKUSITA LABANYE NJENGAMAKHO

Umusa waMakho wasita Pawula kutsi akhone kubeketela, futsi natsi singabasita bazalwane betfu labasetimeni letimatima (Buka sigaba 12-14) *

12. Bekangubani Makho, futsi wakhombisa njani kutsi unesifiso sekusita labanye?

12 Makho bekangumKhristu longumJuda futsi awekudzabuka eJerusalema. Umzala wakhe Bhanabasi bekasitfunywa selivangeli lesatiwako. (Khol. 4:10) Kubonakala shengatsi umndeni wakuboMakho bewunjingile, kodvwa Makho akazange abeke lokunjinga kucala ekuphileni kwakhe. Kuko konkhe kuphila kwakhe, Makho bekanesifiso sekusita labanye futsi loko bekumjabulisa. Nasi sibonelo, Makho bekasita umphostoli Pawula kanye nemphostoli Phetro ngetintfo lebebatidzinga njengobe bebenta umsebenti wabo. (Imis. 13:2-5; 1 Phet. 5:13) Pawula wachaza Makho njengalomunye ‘losisebenti lesikanye naye seMbuso waNkulunkulu’ futsi ‘loyindvudvuto lenkhulu’ kuye.—Khol. 4:10, 11.

13. UmBhalo wa-2 Thimothi 4:11 ukhombisa njani kutsi Pawula bekawujabulela umsebenti waMakho wekwetsembeka?

13 Makho waba ngulomunye webangani baPawula labasedvute. Nasi sibonelo, cishe ngemnyaka wa-65 C.E., ngesikhatsi Pawula aboshwa kwekugcina eRoma, wabhalela Thimothi incwadzi yesibili. Kulencwadzi Pawula wacela Thimothi kutsi amvakashele eRoma futsi ete naMakho. (2 Thim. 4:11) Asingabati kutsi Pawula bekawujabulele umsebenti wekwetsembeka lobewentiwe nguMakho, kungako amcela kutsi abekhona kulesikhatsi lesimatima. Kungenteka Makho wasita Pawula ngekumnika kudla kanye nangekumnika tintfo lebekatisebentisa nakabhala tincwadzi. Kunakekelwa kanye nekukhutsatwa Pawula lakutfola kwamsita kutsi akhone kubeketela ngemalanga ekugcina ngaphambi kwekutsi abulawe.

14-15. UmBhalo waMatewu 7:12, usifundzisani ngekusita labanye?

14 Fundza Matewu 7:12. Nasisetimeni letimatima sikujabulela kakhulu kusekelwa ngulabanye. Ryan lowashonelwa ngubabe wakhe engotini lematima utsi: “Tinyenti tintfo lovame kutenta onkhe malanga letibonakala tilukhuni nawusenkingeni. Kudvudvuta kakhulu kwentelwa ngumuntfu intfo letsite ngisho noma angakwentela intfo lencane kangakanani.”

15 Singatfola tindlela letinyenti tekusita labanye nangabe sibalalela futsi sibanaka. Nasi sibonelo, lomunye dzadze wancuma kusita Peter kanye naKathryn lesikhulume ngabo ekucaleni kutsi batfole lusito lwetemphilo. Peter naKathryn bebangasakhoni kushayela, ngako lodzadze wenta luhla lobeluvumela bodzadze nebazalwane ebandleni kutsi bavolontiye kubamikisa esibhedlela. Kwasita yini loko? Kathryn utsi: “Seva ungatsi kusuka umtfwalo lomkhulu emahlombe etfu.” Hlale ukhumbula kutsi ungabadvudvuta labanye ngekubentela tintfo letincane kuze ubasite.

16. Sifundza siphi sifundvo lesibalulekile sekudvudvuta labanye esibonelweni saMakho?

16 Makho lowaphila ngesikhatsi saJesu bekangumKhristu lobekamatasa. Bekanemisebenti leminyenti lebekayentela Jehova, lokufaka ekhatsi kubhala liVangeli lelibitwa ngelibito lakhe. Kodvwa Makho waba naso sikhatsi sekudvudvuta Pawula, futsi Pawula bekati kutsi angamcela Makho kutsi amsite ngetintfo letitsite. Ngesikhatsi kubulawa lilunga lemndeni wakubo, Angela walujabulela lusito lwalabo lebebanesifiso sekumdvudvuta. Utsi: “Nangabe bangani bafuna kukusita, kuba melula kukhuluma nabo. Bavele bakhombise kutsi bafuna kukusita futsi abesabi kwenta kanjalo.” Singatibuta, ‘Ngatiwa njengemuntfu lonefiso sekudvudvuta lengikholwa nabo yini ngetindlela letitsite’?

TIMISELE KUDVUDVUTA LABANYE

17. Kuzindla ngemBhalo wa-2 Khorinte 1:3, 4, kusikhutsata njani kutsi sidvudvute labanye?

17 Kumelula kutfola bazalwane nabodzadze labadzinga kudvudvutwa. Singasebentisa emagama lafanako nalasetjentiswa ngulabanye nabasidvudvuta. Nino longudzadze lowashonelwa ngugogo wakhe utsi: “Jehova angasisebentisa kuze sidvudvute labanye, kuphela nje nasimvumela kutsi asisebentise.” (Fundza 2 Khorinte 1:3, 4.) Frances lesikhulume ngaye ekucaleni utsi: “UmBhalo wa-2 Khorinte 1:4 uliciniso ngobe emavi lasetjentiswe ngulabanye nabasidvudvuta natsi singawasebentisa kuze sidvudvute labanye.”

18. (a) Kungani labanye bangase besabe kudvudvuta labanye? (b) Singaphumelela njani ekudvudvuteni labanye? Niketa sibonelo.

18 Kufanele sibuke tindlela lesingasita ngato labanye ngisho nobe sesaba. Sibonelo saloko kutsi singahle sesabe kutsi sitawutsini nobe sitawentani kuze sidvudvute umuntfu losesimeni lesimatima. Paul longulomdzala ukhumbula indlela labanye labamdvudvuta ngayo ngemuva kwekushonelwa ngubabe wakhe, utsi: “Bengibona kutsi kumatima kutsi bete kimi futsi bakhulume nami, bebangati kutsi batawutsini, kodvwa bengiyijabulela indlela lebebafisa kungidvudvuta futsi bangisekele ngayo.” Ngendlela lefanako, ngemuva kwekutamatama kwemhlaba, lomunye umzalwane lokutsiwa nguTajon utsi: “Ecinisweni angisayikhumbuli imilayeto bantfu lebebangitfumelela yona kulawo malanga, kodvwa ngiyayikhumbula imetamo labayenta kuze banginakekele futsi baciniseke kutsi ngiphephile.” Singakhona kudvudvuta labanye nangabe sikhombisa kutsi sinendzaba nabo.

19. Kungani utimisele kuba ‘yindvudvuto lenkhulu’ kulabanye?

19 Njengoba sisondzela ekupheleni kwemalanga ekugcina, lelive litawuchubeka liba libi kakhulu, futsi nekuphila kutawuba matima. (2 Thim. 3:13) Sitawuchubeka sikudzinga kudvudvutwa ngobe sinesono futsi siyachubeka senta emaphutsa. Umphostoli Pawula wakhona kubeketela ngekwetsembeka kwaze kwaba sekufeni kwakhe ngobe bekanebazalwane lebebamdvudvuta. Shengatsi singetsembeka njenga-Aristakhusi, setsembeke njengaThikhikhusi futsi sikulungele kusita labanye njengaMakho. Nasenta njalo sitawusita bazalwane betfu kanye nabodzadze kutsi bachubeke bakhonta Jehova ngekwetsembeka.—1 Thes. 3:2, 3.

^ sig. 5 Umphostoli Pawula wahlangabetana netinkinga letinyenti ekuphileni kwakhe. Kuleto tikhatsi letimatima, bazalwane bakhe baba yindvudvuto kuye. Sitawucoca ngetintfo letintsatfu letenta labazalwane bakhona kudvudvuta labanye. Sitawucoca nangekutsi singabalingisa njani kuze sikhone kusita labanye.

^ sig. 5 Lamanye emabito kulesihloko ashintjiwe.

INGOMA 111 Tizatfu Tetfu Tekujabula

^ sig. 56 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Aristakhusi naPawula baphukelwa ngumkhumbi.

^ sig. 58 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Thikhikhusi waniketwa umsebenti wekumikisa tincwadzi taPawula emabandleni.

^ sig. 60 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Makho wasita Pawula ngetindlela letinyenti.