Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 3

Jeová ta ama-u i el ta da-u valor!

Jeová ta ama-u i el ta da-u valor!

‘El lenbra di nos kantu nu staba dizanimadu’. — SALMO 136:23.

KÁNTIKU 33 Bota bu karga riba di Jeová

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Ki situasons txeu sérvu di Jeová sta ta pasa pa es, i modi ki es sta ta xinti?

PENSA na kes três izénplu li: Un irmon jóven atxadu ku un duénsa gravi. Un irmon trabadjador ki ten más di 50 anu, ta perde se trabadju, i pa más ki el sta ta sforsa el ka sta konsigi atxa otu trabadju. Un irman fiel ki dja sta di idadi, sta ta faze kada bês más poku na sirvisu pa Jeová.

2 Si bu sta ta pasa pa un di kes situason li, bu pode xinti ma bu ka ta sirbi pa más nada. Kes prubléma li, pode kaba ku bu alegria, pô-u ta pensa kuzas mariadu di bu kabésa i trapadja bu amizadi ku otus.

3. Modi ki Satanás i kes ki ta imita-l ta pensa sobri vida di algen?

3 Kel mundu li ta mostra kuzê ki Satanás ta pensa sobri nos vida. Satanás sénpri trata-nu sima un kuza ki ten poku valor. Sen ninhun dór, el fla Eva ma el ta sérba livri si el ka obiba ku Deus. Má el sabeba dretu ma Eva ta moreba si el fazeba kel-la. Satanás sénpri kontrola komérsiu, pulítika i relijion di kel mundu li. Pur isu, nu ka ta fika spantadu óras ki nu ta odja txeu ómi di nogósiu, pulítikus i xéfis di relijion ka ta ruspeta vida, nen es ka ta preokupa ku sentimentu di pesoas.

4. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

4 Má, Jeová krê pa nu xinti dretu ku nos kabésa, i el ta djuda-nu óras ki nu sta pasa pa situasons ki ta pô-nu ta xinti ma nu ka ten valor. (Sal. 136:23; Rom. 12:3) Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki Jeová ta djuda-nu na kes situason li: (1) Óras ki nu sta duenti, (2) óras ki nu tene falta di dinheru i (3) óras ki bedjisa ta pô-nu ta xinti ma nu ka ten valor más pa Jeová. Má gósi, nu sta ben odja pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jeová ta da txeu valor pa kada un di nos.

JEOVÁ TA DA-NU VALOR

5. Kuzê ki ta da-u sertéza ma nu ten txeu valor pa Jeová?

5 Nbóra nu fazedu di téra, nu ten txeu valor pa Jeová. (Gén. 2:7) Modi ki nu sabe kel-li? El faze-nu ku kapasidadi di imita se kualidadis. (Gén. 1:27) Pur isu, el da-nu mutu más valor di ki kes otu kuza ki el kria na Téra. Tanbê el da-nu responsabilidadi di kuida di Téra i di animal. — Sal. 8:4-8.

6. Kuzê más ki ta mostra ma nu ten valor pa Jeová?

6 Mésmu dipôs ki Adon peka, Jeová kontinua ta da-nu valor. El mostra kel-li, kantu el da se Fidju ki el ta ama txeu, pa móre pa nos pekadus. (1 João 4:9, 10 ) Através di resgati, Jeová ta ben resusita kes algen ki móre pamodi pekadu di Adon, ‘algen justu i tanbê algen injustu.’ (Atos 24:15 ) Se Palavra ta mostra ma nu ten txeu valor pa el, ka ta nporta nos saúdi, nos idadi i si nu ten dinheru ô nau. — Atos 10:34, 35.

7. Ki otus motivu ta mostra ma nu ten valor pa Jeová?

7 Tanbê nu ten otus motivu pa kridita ma Jeová ta da-nu valor. El atrai-nu i el repara modi ki nu reaji kantu nu obi notísias sábi. (João 6:44 ) Sima nu ba ta bira más amigu di Jeová, el tanbê el bira nos amigu. (Tia. 4:8) Tanbê, pa el mostra ma nu ten valor pa el, el ta gasta ténpu i sforsu pa iduka-nu. El sabe ki tipu di algen ki nos é gósi i ki tipu di algen ki nu pode ben ser. I el ta disiplina-nu pamodi el ta ama-nu. (Pro. 3:11, 12) Di sertéza, nu ten txeu valor pa Jeová!

8. Modi ki Salmo 18:27-29, ta djuda-nu lida ku prublémas?

8 Alguns algen ta pensaba ma Rei Davidi éra un ómi ki ka tinha sirbintia. Má, el sabia ma Jeová ta amaba el i ta apoiaba el. Pur isu, kel-li djuda Davidi lida dretu ku se situason. (2 Sam. 16:5-7) Di mésmu manera, óras ki nu sta dizanimadu ô ta pasa pa prublémas, Jeová pode djuda-nu odja kuzas di otu manera i vense kalker situason difísil. (Lé Salmo 18:27-29.) Óras ki nu ten apoiu di Jeová, nada ka ta pode inpidi-nu di sirbi-l ku alegria. (Rom. 8:31) Gósi nu sta ben odja kes três situason ki nu meste lenbra inda más ma Jeová ta ama-nu i ma el ta da-nu valor.

ÓRAS KI NU TA LIDA KU DUÉNSA

Si nu lé kes palavra di Jeová ki sta na Bíblia, es ta djuda-nu lida ku sentimentus mariadu ki nu ta ten óras ki nu sta duenti (Odja parágrafus 9 ti 12.)

9. Modi ki duénsa ta pô-nu ta pensa di nos kabésa?

9 Un duénsa pode mexe txeu ku nos sentimentu i pô-nu ta pensa ma nu ka ta sirbi más pa djuda ningen. Nu pode fika ku vergónha óras ki otus ta odja nos limitason ô óras ki nu meste ajuda di otus. I mésmu óras ki ningen ka sabe ma nu sta duenti, nu pode xinti ka sábi pamodi nu ka sta konsigi faze más kes kuza ki nu ta fazeba antis. Na kes momentu difísil li, Jeová pode nkoraja-nu. Modi?

10. Di akordu ku Provérbios 12:25, kuzê ki pode djuda-nu óras ki nu sta duenti?

10 Óras ki nu sta duenti, ‘un palavra sábi’ pode anima-nu. (Lé Provérbios 12:25.) Na Bíblia ki é se Palavra, Jeová ta fla-nu txeu kuza sábi ki ta lenbra-nu ma nu ten valor sikrê nu sta duenti. (Sal. 31:19; 41:3) Si nu lé i ti mésmu torna lé kes palavra di Deus ki sta na Bíblia, Jeová ta djuda-nu lida ku kes sentimentu mariadu ki nu ta ten pamodi nu sta duenti.

11. Modi ki un irmon xinti ma Jeová djuda-l?

11 Odja kuzê ki kontise ku Jorje. Kantu el éra jóven, el panha un duénsa ki ba ta piora faxi i pô-l ta xinti sen valor. El fla: “N ka staba priparadu pa lida ku kes sentimentu ki nha duénsa pô-m ta xinti, nen ku vergónha di algen ki ta spiaba mi pamodi nha duénsa. Sima nha duénsa ba ta piora, N fika ta pensa modi ki nha vida ta ben mudaba. N fika dizanimadu i N inplora Jeová pa djuda-m.” Modi ki Jeová djuda-l? El fla: “N staba ku difikuldadi na konsentra, pur isu N insentivadu pa N lé alguns párti di Salmos ki ta mostra ma Jeová ta preokupa ku se sérvus. Tudu dia N ta leba kes versíklu, i kel-la djuda-m xinti más midjór i ku más kunfiansa. Ku ténpu, otus algen kumesa ta repara ma N staba ta ri más txeu. I ti es fla-m ma nha atitudi nkoraja-s. N da kónta ma Jeová responde nhas orason! El djuda-m muda nha manera di odja nha kabésa. N kumesa ta konsentra na kuzê ki Bíblia ta fla sobri modi ki Deus ta odja-m sikrê ku nha duénsa.”

12. Óras ki bu sta lida ku un duénsa, kuzê ki bu pode faze pa bu xinti ma Jeová sta ta djuda-u?

12 Si bu sta ta lida ku un duénsa, bu pode ten sertéza ma Jeová sabe kuzê ki bu sta ta pasa. Inplora Jeová pa djuda-u prende pensa di manera dretu sobri bu situason. Dipôs, lé na Bíblia kes palavra sábi ki Jeová skrebe pa bo. Konsentra na kes párti ki ta mostra ma Jeová ta da txeu valor pa se sérvus. Si bu faze kel-li, bu ta odja ma Jeová ta kuida dretu di tudu kes ki ta sirbi-l ku lialdadi. — Sal. 84:11.

ÓRAS KI NU TA LIDA KU FALTA DI DINHERU

Si nu lenbra ma Jeová promete ma el ta kuida di nos, kel-li ta djuda-nu óras ki nu ka sta konsigi atxa trabadju (Odja parágrafus 13 ti 15.)

13. Modi ki un xéfi di família pode xinti si el perde trabadju?

13 Tudu xéfis di família krê kuida dretu di nisisidadis di ses família. Má imajina ma un irmon perde se trabadju, sikrê el ka faze nada mariadu. El ta sforsa txeu pa atxa un otu trabadju, má el ka ta konsigi. Kel situason li pode pô-l ta xinti ma el ka ten valor. Má, modi ki pensa na kes promésa di Jeová pode djuda-l?

14. Pamodi ki Jeová sénpri ta kunpri se promésas?

14 Jeová sénpri ta kunpri se promésas. (Jos. 21:45; 23:14) El ta faze kel-li pamodi txeu motivu. Un di kes motivu é pamodi kel-li ta afeta se nómi. Jeová promete ma el ta kuida di se sérvus lial i el ta xinti na obrigason di kunpri kel promésa li. (Sal. 31:1-3) Tanbê, Jeová sabe ma nu ta fikaba tristi i diziludidu si el ka ta kuidaba di kes ki ta faze párti di se família. El promete ma el ta da-nu kel ki nu meste pa nu vive i pa nu kontinua ta sirbi-l. I ka ten nada ki ta inpidi-l di faze kel-li! — Mat. 6:30-33; 24:45.

15. (a) Ki prubléma kes kriston na ténpu di apóstlus pasa pa el? (b) Salmo 37:18, 19 ta da-nu ki kunfiansa?

15 Óras ki nu ta lenbra pamodi ki Jeová sénpri ta kunpri se promésas, kel-li ta da-nu sertéza ma el ta djuda-nu óras ki nu sta ta lida ku falta di dinheru. Odja izénplu di kristons na ténpu di apóstlus. Kantu kumesa un grandi pirsigison kóntra kristons na Jiruzalen, ‘tudu es spadjadu, ménus kes apóstlu’. (Atos 8:1 ) Pamodi kel-li, kes kriston tevi ki lida ku falta di dinheru! Talvês, es perde ses kaza i ses nogósiu. Má simé, Jeová ka bandona-s; i nen es ka perde ses alegria. (Atos 8:4; Heb. 13:5, 6; Tia. 1:2, 3) Jeová djuda kes kriston fiel, i el ta djuda-u tanbê. — Salmo 37:18, 19.

ÓRAS KI NU TA LIDA KU BEDJISA

Si nu konsentra na kuzê ki nu pode faze sikrê nu sta bédju, kel-li ta djuda-nu ten sertéza ma anos i nos sirvisu fiel ten valor pa Jeová (Odja parágrafus 16 ti 18.)

16. Kuzê ki pode pô-nu ta xinti ma nos adorason pa Jeová ka ten valor?

16 Sima nu ta ba ta fika más bédju, nu pode kumesa ta xinti ma nu ka tene txeu pa da Jeová. Talvês Rei Davidi xinti kel mésmu preokupason li kantu el bira bédju. (Sal. 71:9) Modi ki Jeová pode djuda-nu?

17. Kuzê ki nu pode prende ku spiriénsa di un irman ki txoma Júlia?

17 Odja spiriénsa di un irman ki txoma Júlia. El konvidadu pa bai sisti un runion pa trenamentu, na Salon di Reinu, sobri modi ki nu ta kuida di kes lugar ki nu ta uza pa adora Jeová. Má el ka krê baba. El fla: “Ami é viúva i dja N sta di idadi. N ka tene ninhun kapasidadi ki Jeová pode uza. N ka ta sirbi pa más nada.” Na kel noti antis di runion di trenamentu, el abri se korason pa Jeová na orason. Na kel otu dia, kantu el txiga Salon di Reinu, inda el kontinua ta pergunta si el devia staba la. Duránti kel prugrama, un di kes irmon ki faze diskursu fla ma un di kes kapasidadi más inportanti ki nu ten, é dexa pa Jeová inxina-nu. Júlia ta lenbra: “N pensa: ‘N ten kel kapasidadi li!’ Nton, N kumesa ta txora pamodi N da kónta ma Jeová responde nha orason. El da-m sertéza ma N tinha algun kuza di valor pa da-l i ma el staba prontu pa inxina-m!” Júlia fla sobri kel dia: “Kantu N txiga na kel runion, N staba ta xinti nervóza, dizanimadu i sen valor. Má N sai di la ku kunfiansa, xeiu di koraji i N xinti ma N ten valor!”

18. Modi ki Bíblia ta mostra ma Jeová ta kontinua ta da valor pa nos adorason sikrê nu sta ta fika más bédju?

18 Nu pode ten sertéza ma Jeová ta kontinua ta uza-nu na se sirvisu, sikrê nu sta ta fika más bédju. (Sal. 92:12-15) Talvês bu ta atxa ma bu sta faze poku dimás pa Jeová. Má, Jizus inxina-nu ma Jeová ta da valor pa tudu kel ki nu ta faze na se sirvisu. (Luc. 21:2-4) Pur isu, konsentra na kuzê ki bu pode faze. Pur izénplu, bu pode pâpia ku otus algen sobri Jeová, faze orason pa bus irmon i insentiva otus pa kontinua fiel. Jeová ka ta atxa ma bo é se kolaborador sô pamodi kuzas ki bu ta konsigi faze, má pamodi bu krê obi ku el. — 1 Cor. 3:5-9.

19. Ki sertéza Romanos 8:38, 39 ta da-nu?

19 Nu sta rei di kontenti di adora Jeová, un Deus ki ta da valor di verdadi pa kes algen ki ta sirbi-l! El kria-nu pa nu faze se vontadi, i adorason verdaderu ta da-nu obijetivu na vida. (Apo. 4:11) Mésmu ki mundu ka ta da-nu valor, Jeová ka ta xinti vergónha di nos. (Heb. 11:16, 38) Pur isu, óras ki nu sta dizanimadu pamodi duénsa, falta di dinheru ô bedjisa, nu lenbra ma ka ten nada ki pode sipara-nu di amor ki nos Pai na Séu ten pa nos. — Romanos 8:38, 39.

^ par. 5 Bu sta ta pasa pa un situason ki ta pô-u ta xinti ma bu ka ten valor? Kel studu li, sta ben djuda-u lenbra ma Jeová ta da-u txeu valor. Tanbê, el ta ben mostra-u modi ki bu pode xinti dretu ku bu kabésa, ka ta nporta kuzê ki kontise na bu vida.

KÁNTIKU 30 Nha amigu, nha Pai i nha Deus