Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 4

“Nyuma muine udi umanyishangana ne nyuma wetu”

“Nyuma muine udi umanyishangana ne nyuma wetu”

“Nyuma muine udi umanyishangana ne nyuma wetu ne: tudi bana ba Nzambi.”​—LOMO 8:16.

MUSAMBU WA 25 Tshintu tshia Yehowa tshia pa buatshi

KADIOSHA *

Mu Pentekoste, Yehowa wakela kasumbu ka bena Kristo batue ku 120 manyi mu mushindu wa dikema (Tangila tshikoso 1-2)

1-2. Mbualu kayi bua dikema budi buenzeka mu dituku dia Pentekoste wa mu 33?

TUDI mu Yelushalema, mu Dia lumingu mu dinda. Ndituku dia Pentekoste wa mu 33. Kasumbu ka bayidi batue ku 120 nkadisangishe mu nzubu kampanda wa kuulu. (Bien. 1:13-15; 2:1) Matuku makese kumpala, Yezu ukavua mubambile bua kushala mu Yelushalema bua kupetamu tshintu kampanda tshia pa buatshi. (Bien. 1:4, 5) Tshikadi pa kuenzeka ntshinyi?

2 ‘Diakamue mutoyi udi ufuma mu diulu, muenze anu bu wa tshipepele tshikole tshituta.’ Bantu bonso badi mu nzubu badi bawumvua. Pashishe “ndimi bu ya kapia” idi imueneka pa mitu ya bayidi; bobu bonso ‘badi buwujibua tente ne nyuma muimpe.’ (Bien. 2:2-4) Mu mushindu wa dikema eu, Yehowa wakela bayidi abu manyi a nyuma muimpe. (Bien. 1:8) Bakalua bantu ba kumpala bavua bedibue manyi a nyuma muimpe * ne bavuabu bapeshe ditekemena dia kukokesha ne Yezu mu diulu.

NTSHINYI TSHIDI TSHIENZEKA PADIBU BELA MUNTU MANYI?

3. Bua tshinyi bantu bavua mu Pentekoste kabavua ne dielakana dia ne: bavua bedibue manyi a nyuma?

3 Bu wewe muikale mu bayidi bavua badisangishe mu nzubu wa kuulu dituku adi, kuvua mua kupua bualu abu muoyo nansha kakese. Nunku eu tshintu kampanda tshienze bu ludimi lua kapia ntshilue kukuikila pa mutu, wewe kutuadija kuakula miakulu mikuabu! (Bien. 2:5-12) Kuvua mua kushala welakana bua kumanya ni bavua bakuele manyi to. Kadi bantu bonso badibu bele manyi a nyuma, mbabelawu mu mushindu kampanda wa dikema, dîba dimue anyi? Tòo. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?

4. Bela manyi bonso ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua bedibue manyi dîba dia muomumue anyi? Umvuija.

4 Tuanji kukonkonona dîba didibu bela muntu manyi. Ki nganu bena Kristo batue ku 120 nkayabu bavuabu bele manyi a nyuma mu Pentekoste wa mu 33 to. Mêba makese pashishe anu dituku dimue dimue adi, bantu bakuabu batue ku 3 000 bakapeta pabu nyuma muimpe uvuabu balaye au. Bobu bakedibua manyi a nyuma pakabatijibuabu. (Bien. 2:37, 38, 41) Kadi mu bidimu biakalonda, ki mbena Kristo bela manyi bonso bavua bedibua manyi a nyuma pavuabu babatijibua to. Bena Samalea bakedibua manyi a nyuma matuku makese panyima pa dibatijibua diabu. (Bien. 8:14-17) Diedibua manyi dia Kônelio ne bena mu dîku diende divua dia wadi mushindu, bualu bobu bakedibua manyi kumpala mene kua kubatijibuabu.​—Bien. 10:44-48.

5. Bilondeshile 2 Kolinto 1:21, 22, ntshinyi tshidi tshienzeka padi muntu wedibua manyi a nyuma?

5 Tumonayi kabidi tshidi tshienzeka padibu bela muntu manyi. Bitu mua kuanji kukolela bamue bantu badibu bele manyi bua kuitaba ne: Yehowa mmubasungule. Muela manyi udi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi Yehowa mmunsungule?’ Bakuabu kabena bobu mua kudiebeja nanku to. Nansha bikale mushindu kayi, mupostolo Paulo udi umvuija tshidi tshienzekela bantu bonso badi bedibue manyi wamba ne: “Nuenu bamane kuitabuja, bavua banutue tshitampi * ku butuangaji buende ne nyuma muimpe uvuabu balaye udi tshimanyinu tshidianjila kufila tshia bumpianyi buetu.” (Ef. 1:13, 14) Nunku Yehowa udi wenza mudimu ne nyuma wende bua kujadikila bena Kristo aba bimpe menemene ne: mmubasungule. Mu mushindu eu, nyuma muimpe udi ulua “tshimanyinu [anyi dilaya]” tshidibu babapeshe bua kubajadikila ne: mu matuku alua, nebapete muoyo wa tshiendelele mu diulu, kadi ki mpa buloba to.​—Bala 2 Kolinto 1:21, 22.

6. Ntshinyi tshidi muena Kristo muela manyi ne bua kuenza bua kuyaye mu diulu?

6 Padibu bela muena Kristo manyi, udi anu ne bua kuya mu diulu nansha bibande nansha bipueke anyi? Tòo. Nansha mudiye mutuishibue ne: mbamusungule bua kuya mu diulu, udi ne bua kuvuluka didimuija edi: “Bana betu, nutambe kudienzeja ne muoyo mujima bua kujadika dibikidibua ne disungudibua dienu, bualu nuenu batungunuke ne kuenza malu aa, kanuakupangila nansha kakese.” (2 Pet. 1:10) Nanku nansha bobu basungule muena Kristo muela manyi anyi bamubikile bua kuya mu diulu, neayamu anu yeye mushale ne lulamatu.​—Filip. 3:12-14; Eb. 3:1; Buak. 2:10.

MUNTU UDI UMANYA BISHI NE: MBAMUELE MANYI?

7. Mmunyi mudi bela manyi bamanya ne: mbababikile bua kuya mu diulu?

7 Kadi muntu udi umanya bishi ne: mbamubikile bua kuya mu diulu? Diandamuna didi dimuenekela bimpe mu mêyi avua Paulo muambile bena ku Lomo bavua “babikidibue bua kuikala bansantu.” Wakabambila ne: “Kanuvua bapete nyuma wa bupika udi ukuatshishangana buôwa kabidi, kadi nuvua bapete nyuma wa diangatshibua bu bana udi utusaka bua kuela dîyi ne: ‘Aba, Tatu!’ Nyuma muine udi umanyishangana ne nyuma wetu ne: tudi bana ba Nzambi.” (Lomo 1:7; 8:15, 16) Nanku Nzambi udi utokeshila bena Kristo bela manyi ku diambuluisha dia nyuma wende ne: mbabikidibue bua kuya mu diulu.​—1 Tes. 2:12.

8. Mmunyi mudi 1 Yone 2:20, 27 uleja ne: bena Kristo bela manyi kabena dijinga ne bantu bakuabu bua kubajadikila ne: mbabele manyi?

8 Padi Yehowa usungula muntu bua kuya mu diulu, kena umushiya ne dielakana mu muoyo wende nansha dikese to. (Bala 1 Yone 2:20, 27.) Mu bulelela, bidi bikengela bua bena Kristo bela manyi balongeshibue kudi Yehowa mu tshisumbu anu bu bantu bakuabu bonso. Kadi kabena dijinga ne muntu mukuabu bua abajadikile ne: mbabele manyi to. Yehowa udi ubatokeshila bimpe menemene ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe (udi bukole budi bupite makole makuabu mu diulu ne pa buloba) ne: mmubele manyi!

‘MBALEDIBUE TSHIAKABIDI’

9. Bilondeshile Efeso 1:18, padibu bela muntu manyi, ntshinyi tshidi tshimuenzekela?

9 Bidi mua kukolela batendeledi ba Yehowa ba bungi lelu bua kumvua tshidi tshienzekela muntu padi Nzambi umuela manyi. Bidi nanku bualu bobu ki mbabele manyi to. Nzambi wakafuka bantu bua kusomba pa buloba bua kashidi, ki mmu diulu to. (Gen. 1:28; Mis. 37:29) Kadi mmusungule bamue ba kudibu bua baye mu diulu. Nanku padiye ubela manyi, udi ushintulula ditekemena diabu ne mushindu wabu wa kuela meji musangu umue, bashala bindile ne muoyo kuulu kuulu bua kuya mu diulu.​—Bala Efeso 1:18.

10. ‘Kuledibua tshiakabidi’ kudi kumvuija tshinyi? (Tangila kabidi dimanyisha.)

10 Padibu bela bena Kristo manyi a nyuma, badi ‘baledibua tshiakabidi,’ anyi ‘baledibua muulu.’ * Yezu wakaleja kabidi ne: bobu kabayi bele muntu manyi, kakuena mushindu wa kumumvuija menemene tshidi ‘kuledibua tshiakabidi,’ anyi ‘kuledibua kudi nyuma’ kumvuija to.​—Yone 3:3-8; dim.

11. Umvuija mudi ngelelu wa meji wa muntu ushintuluka padibu bamuela manyi.

11 Ntshinyi tshidi tshishintuluka mu ngelelu wa meji wa bena Kristo padibu babela manyi? Kumpala kua Yehowa kubelaye manyi, bavua banange ditekemena diabu dia kupeta muoyo pa buloba. Bavua bindile ne muoyo kuulu kuulu bua kumona dîba diumbusha Yehowa malu mabi onso ne kuvuija buloba mparadizu. Pamuapa bakavua badimona benda bakidila bena mu mêku abu anyi balunda babu bavua bafue. Kadi padibu babela manyi, badi batuadija kuela meji mushindu mukuabu. Bua tshinyi nanku? Ki mbualu kabatshivua kabidi basanka ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba to. Meji abu ki mmashintuluke bua tunyinganyinga anyi bualu bavua basame masama a mutu to. Kabavua batuadije kumvua musangu umue ne: kupeta muoyo wa kashidi pa buloba kuvua mua kulua kubatonda to. Kadi Yehowa mmuenze mudimu ne nyuma wende bua kushintulula mushindu uvuabu bela meji ne ditekemena divuabu banange.

12. Bilondeshile 1 Petelo 1:3, 4, mmunyi mudi bela manyi bumvua bua ditekemena diabu?

12 Muntu udibu bele manyi udi mua kudimona kayi mukumbanyine diakalenga dia mushinga mukole edi to. Kadi kena ne dielakana nansha dikese dia ne: Yehowa mmumusungule to. Muoyo wende mmuwule ne disanka ne udi umvua muoyo wa kuleja dianyisha padiye wela meji bua tshidi tshimuindile matuku alua.​—Bala 1 Petelo 1:3, 4.

13. Mmunyi mudi bela manyi bumvua bua nsombelu wabu wa pa buloba?

13 Bidi biumvuija ne: bena Kristo bela manyi mbasue kufua anyi? Mupostolo Paulo udi wandamuna lukonko elu. Wakafuanyikija mubidi wabu wa buntu ne ntenta, kuambaye ne: “Mu bulelela, tuetu badi mu ntenta eu tudi tutua mikemu, bazengeja, bualu katuena basue kuvula utudi nende, kadi tudi basue kuvuala mukuabu au, bua tshidi tshifua batshimine kudi muoyo.” (2 Kol. 5:4) Bena Kristo aba kabena bamona bia panu bibatonde, bajinga bua kufua lukasa to. Kadi mbasue kuikala ne muoyo ne kuenzela Yehowa Nzambi mudimu dituku dionso ne bena mu mêku abu ne balunda babu. Nanku, nansha bobu benza tshinyi, badi anu bavuluka ditekemena dia butumbi didibu nadi bua matuku atshilualua.​—1 Kol. 15:53; 2 Pet. 1:4; 1 Yone 3:2, 3; Buak. 20:6.

YEHOWA MMUKUELE MANYI ANYI?

14. Mmalu kayi adi kaayi aleja ne: mbele muntu manyi?

14 Pamuapa udi udiebeja bua kumanya ni mbakuele manyi. Bikalabi nanku, anji elabi meji bua nkonko ya mushinga eyi: Utu ne dijinga dikole dia kuenza disua dia Yehowa anyi? Utu umona ne: utu ne tshisumi tshia bungi mu mudimu wa buambi anyi? Utu mulongi wa Dîyi dia Nzambi wa tshisumi utu musue kumanya “malu male a Nzambi” anyi? (1 Kol. 2:10) Udi mumone ne: Yehowa mmukuambuluishe bua kupatula bipeta bia dikema mu mudimu wa buambi anyi? Utu udiumvua ne dibanza dinene dia kuambuluisha bakuabu bua kumanya Yehowa anyi? Udi ne bijadiki bidi bikuleje ne: Yehowa mmukuambuluishe mu mishindu ya pa buayi anyi? Wewe muandamune nkonko eyi ne: Eyowa, bidi bileja ne: Yehowa mmukuele manyi anyi? Tòo. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu batendeledi ba Nzambi bonso, nansha bobu bela manyi anyi kabayi bela manyi, badi mua kuandamuna eyowa ku nkonko eyi. Yehowa udi mua kuambuluisha batendeledi bende bua kuenza malu aa ku diambuluisha dia nyuma wende, nansha bobu bela manyi anyi kabayi bela manyi. Mu bulelela, biwikala udiebeja bua kumanya ni mbakuele manyi, dielakana adi didi dileja ne: ki mbakuelawu to. Bantu badi Yehowa muele manyi kabatu badiebeja bua kumanya bikalabu babele manyi anyi kabayi babelawu to! Mbadimanye!

Yehowa wakambuluisha Abalahama, Sala, Davidi, Yone Mubatiji ne nyuma wende bua kuenza malu a kukema, kadi kakenza mudimu ne nyuma wende au bua kubapesha ditekemena dia kuya mu diulu to (Tangila tshikoso 15-16) *

15. Bua tshinyi tudi tuamba ne: bantu bonso badi bapete nyuma wa Nzambi ki mbabasungule bua kuya mu diulu?

15 Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu ba lulamatu bavua bapete nyuma muimpe kadi kabayi ne ditekemena dia kuya mu diulu to. Davidi bavua bamulombola kudi nyuma muimpe. (1 Sam. 16:13) Nyuma muimpe wakamuambuluisha bua kumvua malu male a Yehowa ne wakamulombola bua kufunda amue malu adi mu Bible. (Mâko 12:36) Nansha nanku, mupostolo Petelo wakamba ne: Davidi “kavua mubande mu diulu to.” (Bien. 2:34) Yone Mubatiji uvua ‘muwujibue tente ne nyuma muimpe.’ (Luka 1:13-16) Yezu wakamba ne: kakuvua muntu uvua munene kupita Yone to, kadi kuambaye kabidi ne: Yone kavua mua kuikala mu bantu bikale ne bua kuya mu diulu to. (Mat. 11:10, 11) Yehowa wakambuluisha bantu aba ne nyuma wende bua kuenza malu a kukema, kadi kakabasungula ne nyuma wende au bua kuyabu mu diulu to. Bidi biumvuija ne: badi baya mu diulu badi ne lulamatu lua bungi kubapita anyi? Tòo. Bobu Yehowa neababishe bua kupeta muoyo wa tshiendelele mu Mparadizu pa buloba.​—Yone 5:28, 29; Bien. 24:15.

16. Mbualu kayi budi batendeledi ba Nzambi ba bungi menemene bindile ne muoyo kuulu kuulu lelu?

16 Batendeledi ba Nzambi ba bungi menemene kabena ne ditekemena dia kuya mu diulu to. Anu bu Abalahama, Sala, Davidi, Yone Mubatiji, ne bantu bakuabu ba bungi badibu batele mu Bible, mbindile ne muoyo kuulu kuulu bua kupeta muoyo pa buloba patuadija Bukalenge bua Nzambi kukokesha.​—Eb. 11:10.

17. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshialonda?

17 Bu mutshidi bela manyi bakuabu munkatshi muetu, kudi nkonko itudi mua kudiela. (Buak. 12:17) Tshilejilu, mmunyi mudi bela manyi ne bua kudimona? Muntu kampanda mu tshisumbu tshienu yeye mutuadije kudia diampa mu Tshivulukilu, udi mua kumumona bishi? Kadi netuambe bishi bikale bungi bua bantu badi bamba ne: mbedibue manyi buenda anu buvula? Bidi ne bua kukutonda anyi? Tshiena-bualu tshialonda netshiandamune nkonko eyi.

^ tshik. 5 Katshia ku Pentekoste wa mu 33, Yehowa mmupeshe bamue bena Kristo ditekemena dia dikema, dia kukokesha ne Muanende mu diulu. Kadi mmunyi mudi bena Kristo aba bamanya ne: mbabasungule bua diakalenga dia dikema edi? Padibu bela muntu manyi, tshidi tshienzeka ntshinyi? Tshiena-bualu etshi ntshimanyine pa tshiena-bualu tshivuabu bapatule mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo wa 1/2016. Netshiandamune nkonko itu bantu badiela eyi.

^ tshik. 2 DIUMVUIJA: Kuedibua manyi a nyuma muimpe: Yehowa udi wenza mudimu ne nyuma wende bua kusungula muntu udi uya kukokesha ne Yezu mu diulu. Ku diambuluisha dia nyuma wende eu, Nzambi udi ulaya muntu au bualu anyi umupesha “tshimanyinu tshidianjila kufila” bua matuku atshilualua. (Ef. 1:13, 14) Bena Kristo aba badi mua kuamba ne: nyuma muimpe udi ‘umanyishangana ne nyuma wabu’ anyi ubaleja patoke ne: bobu nebaye mu diulu.​—Lomo 8:16.

^ tshik. 5 DIUMVUIJA: Tshitampi. Kabena batua muntu tshitampi etshi bua kashidi to. Tshidi tshilua tshia kashidi pabuipi ne lufu luende pikalaye mushale ne lulamatu anyi pakadi dikenga dinene dikeba kutuadija.​—Ef. 4:30; Buak. 7:2-4; tangila “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo 4/2016 (mu Mfualansa).

^ tshik. 10 Bua kumanya malu makuabu a tshidi ‘kuledibua tshiakabidi’ kumvuija, tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1/7/2009, dib. 3-12.

MUSAMBU WA 27 Dimueneshibua dia bana ba Nzambi

^ tshik. 57 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Nansha bobu batuele mu buloko bua ditabuja dietu anyi tuyisha bantu ne tubalongesha bulelela badilekelele, tudi mua kutekemena ne muoyo kuulu kuulu bua kupeta muoyo pa buloba patuadija Bukalenge bua Nzambi kukokesha.