Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

STADI 8

Agensem Fasin Jalus Mo Holemtaet Pis

Agensem Fasin Jalus Mo Holemtaet Pis

“I gud yumi traehad long evri rod blong gat pis wetem ol narafala, mo blong yumi givgivhan long yumi blong yumi kam strong.”ROM 14:19.

SINGSING 113 Yumi Gat Pis

BIGFALA TINGTING *

1. ?Jalus i mekem wanem long famle blong Josef?

JEKOB i lavem ol boe blong hem, be hem i lavem moa Josef we i gat 17 yia blong hem. ?Wanem tingting blong ol brata blong Josef? Oli kam jalus, nao oli no laekem nating Josef. Josef i no mekem wan rong, blong oli agensem hem. Be oli girap, oli salem hem i kam wan slef, nao oli giaman long papa blong olgeta se wan wael animol i kilim i ded boe ya we hem i lavem tumas. Jalus i mekem se oli spolem pis long famle mo oli mekem papa blong olgeta i harem nogud tumas.—Jen. 37:3, 4, 27-34.

2. Folem Galesia 5:19-21, ?from wanem jalus i nogud tumas?

2 Baebol i talem se jalus * i wan long “ol wok we oli kamaot long tingting blong man nomo,” mo i save mekem se man i no kasem ol blesing blong Kingdom blong God. (Ridim Galesia 5:19-21.) I gat plante rabis frut i kamaot long jalus, olsem raorao, faet, mo faerap long kros.

3. ?Bambae yumi tokbaot wanem long stadi ya?

3 Stori blong ol brata blong Josef i soemaot olsem wanem jalus i save mekem ol man oli badfren, mo i save spolem pis long famle. Ating yumi no save mekem samting we ol brata blong Josef oli mekem, be yumi evriwan i sinman mo hat blong yumi i save trikim yumi. (Jer. 17:9) Taswe, yumi no sapraes se samtaem yumi jalus. I gud yumi tokbaot sam stori long Baebol we oli givim woning long yumi, mo oli halpem yumi blong luksave samting we i mekem jalus i gru long hat blong yumi. Mo tu, bambae yumi tokbaot samting we yumi save mekem blong agensem fasin jalus mo holemtaet pis.

?WANEM I SAVE MEKEM YUMI JALUS?

4. ?From wanem ol man Filistia oli jalus long Aesak?

4 Jalus long narafala we i gat plante samting. Aesak i wan rijman, taswe ol man Filistia oli jalus long hem. (Jen. 26:12-14) From samting ya, oli blokem ol wel we oli givim wota long ol sipsip mo buluk blong Aesak. (Jen. 26:15, 16, 27) Olsem ol man Filistia, samfala tede oli jalus long narafala we i gat plante samting. Oli wantem ol samting we hem i gat, o oli no wantem we narafala i kasem samting.

5. ?From wanem ol lida blong skul oli jalus long Jisas?

5 Jalus long man we ol narafala oli laekem. Ol lida blong skul blong ol man Jiu oli jalus long Jisas from we ol man oli laekem hem. (Mat. 7:28, 29) God i sanem Jisas i kam, mo Jisas i stap talemaot trutok. Nating se i olsem, ol lida ya oli stap talemaot ol giaman toktok blong spolem gudnem blong Jisas. (Mak 15:10; Jon 11:47, 48; 12:12, 13, 19) ?Stori ya i tijim yumi long wanem? Yumi mas faet agensem ol tingting we oli save mekem yumi jalus long olgeta long kongregesen, we fasin blong olgeta i pulum ol brata mo sista blong laekem olgeta. I moagud yumi traem folem ol gudfala fasin blong olgeta.—1 Kor. 11:1; 3 Jon 11.

6. ?Olsem wanem Diotrefes i soemaot se hem i jalus?

6 Jalus long brata we i kasem wok long kongregesen. Long taem blong ol fas Kristin, Diotrefes i jalus long ol brata we oli lidim kongregesen. Hem i “laekem tumas blong i lida,” ale hem i talem ol giaman toktok blong spolem aposol Jon mo sam narafala brata we oli gat wok long kongregesen. (3 Jon 9, 10) Maet yumi no mekem sem mak olsem Diotrefes, be yumi tu yumi save jalus long wan brata we i kasem wok we yumi wantem, antap moa, sipos yumi ting se yumi naf blong mekem wok ya.

Hat blong yumi i olsem graon, mo ol gudfala fasin oli olsem ol naes flaoa. Be jalus i olsem rabis gras.Jalus i save blokem ol gudfala fasin olsem lav, sore, mo kaen fasin (Haf 7)

7. ?Jalus i save mekem wanem long yumi?

7 Jalus i olsem wan rabis gras. Taem jalus i gru long hat blong yumi, i had blong rutumaot. Ol nogud fasin olsem flas tingting mo fasin blong tingbaot yumi nomo, oli save mekem jalus i kam antap moa. Mo tu, jalus i save blokem ol gudfala fasin olsem lav, sore, mo kaen fasin. Taem yumi luk se yumi jalus, yumi mas rutumaot kwiktaem. ?Olsem wanem blong agensem fasin jalus?

GAT TINGTING DAON MO GLAD LONG SAMTING WE YU GAT

?Olsem wanem blong rutumaot jalus we i olsem rabis gras? Yumi nidim tabu spirit, we i save halpem yumi blong gat tingting daon mo glad long samting we yumi gat (Haf 8-9)

8. ?Wanem ol fasin we oli save halpem yumi blong yumi agensem jalus?

8 Yumi save agensem jalus taem yumi gat tingting daon mo yumi glad long samting we yumi gat. Taem ol gudfala fasin ya oli fulap long hat blong yumi, i no gat ples blong jalus i save gru. Tingting daon bambae i halpem yumi blong yumi no leftemap yumi, mo yumi no ting se yumi mas gat moa bitim ol narafala. (Gal. 6:3, 4) Man i harem gud taem hem i glad long samting we hem i gat, mo i no skelem hem wan wetem narafala. (1 Tim. 6:7, 8) Taem man olsem i luk se narafala i kasem wan gudfala samting, hem i no jalus be hem i glad nomo.

9. Folem Galesia 5:16 mo Filipae 2:3, 4, ?tabu spirit i save givhan long yumi olsem wanem?

9 Yumi nidim tabu spirit blong givhan long yumi blong blokem fasin jalus, gat tingting daon, mo glad long samting we yumi gat. (Ridim Galesia 5:16; Filipae 2:3, 4.) Tabu spirit i save givhan long yumi blong yumi jekem ol tingting mo filing long hat blong yumi. Jehova i save halpem yumi blong tekemaot ol nogud tingting mo filing, mo putum ol gudwan long ples blong olgeta. (Sam 26:2; 51:10) Bambae yumi tokbaot Moses mo Pol, we tufala i winim faet ya agensem fasin jalus.

Wan yangfala man Isrel i ron i go long Moses mo Josua blong ripotem tu man we tufala i stap mekem fasin olsem ol profet. Josua i askem long Moses blong stopem tufala, be Moses i no wantem. Hem i talem long Josua se hem i glad se Jehova i putum spirit blong hem long tufala. (Haf 10)

10. ?Wanem i hapen we i save traem Moses? (Yu luk pija long fran pej.)

10 Moses i gat bigfala wok blong lukaot long ol man blong God, be hem i no jalus long ol narafala we oli wantem mekem wok ya. Wan taem, Jehova i tekemaot sam tabu spirit long Moses, mo i givim long sam elda long Isrel we oli stap stanap klosap long haos tapolen blong God. Smoltaem biaen, Moses i harem se tu elda we i no bin go long haos tapolen, i kasem tabu spirit, mo tufala i stap mekem fasin olsem ol profet. Nao Josua i talem long Moses blong i blokem tufala. ?Be wanem tingting blong Moses? Hem i no jalus long tufala we Jehova i givim blesing long tufala. From we Moses i gat tingting daon, hem i glad tumas se tufala i kasem blesing ya. (Nam. 11:24-29) ?Stori ya i tijim yumi long wanem?

?Olsem wanem ol elda oli save gat tingting daon olsem Moses? (Haf 11-12) *

11. ?Olsem wanem ol elda oli save folem fasin blong Moses?

11 Sipos yu yu wan elda, maet oli askem long yu blong yu trenem wan narafala brata blong i mekem wok we yu stap mekem naoia, wan wok we yu laekem tumas. Maet wok ya hemia blong lidim Wajtaoa Stadi evri wik. Sipos yu gat tingting daon olsem Moses, bambae yu no harem se yu nating nomo from we brata ya bambae i tekem wok blong yu. Be bambae yu glad nomo blong halpem hem.

12. ?Olsem wanem plante Kristin tede oli soemaot se oli gat tingting daon mo oli stap glad?

12 Tingbaot samting we plante olfala brata oli stap fesem. Plante yia finis oli mekem wok blong kodineta blong ol elda. Be taem oli kasem 80 yia, oli lego wok ya i go long narafala. Ol eria elda tu we oli kasem 70 yia, oli lego wok ya mo mekem wan narafala fultaem wok blong Jehova. Mo i no longtaem, plante we oli wok long ol Betel, oli aot blong go mekem wok blong prij fultaem. Ol gudfala brata mo sista ya oli no kam kros from we narafala i tekem ples blong olgeta.

13. ?From wanem i isi blong Pol i jalus long ol 12 aposol?

13 Aposol Pol tu i soemaot eksampol blong tingting daon, mo i stap glad. Nating se hem i wok strong long wok blong prij, be hem i talem se: “Mi mi daon moa long ol narafala aposol mo i no stret nating blong ol man oli singaot mi se aposol.” (1 Kor. 15:9, 10) Ol 12 aposol oli folem Jisas taem hem i prij, be Pol i jes kam wan Kristin afta we Jisas i ded mo i laef bakegen. Biaen, hem i kam “wan aposol long ol neson,” be neva hem i kasem spesel blesing ya blong kam wan long ol 12 aposol. (Rom 11:13; Wok 1:21-26) Nating se i olsem, Pol i no jalus long ol 12 aposol we oli harem gud blong wokbaot oltaem wetem Jisas. Hem i glad long wok we hem i gat.

14. Sipos yumi gat tingting daon mo yumi stap glad, ?bambae yumi mekem wanem?

14 Sipos yumi gat tingting daon mo yumi stap glad, bambae yumi olsem Pol, we i respektem ol man we Jehova i givim spesel wok long olgeta. (Wok 21:20-26) Jehova i mekem plan ya se bambae i gat ol elda blong lidim Kristin kongregesen. Nating se oli sinman, hem i givim olgeta “olsem presen.” (Efes. 4:8, 11) Taem yumi respektem ol elda mo yumi glad blong obei long olgeta, yumi stap klosap long Jehova, mo yumi gat pis wetem ol brata mo sista.

‘TRAEHAD BLONG GAT PIS WETEM OL NARAFALA’

15. ?Yumi mas mekem wanem?

15 Sipos yumi jalus long ol narafala, bambae yumi no save gat pis wetem olgeta. Yumi mas rutumaot jalus long hat blong yumi, mo yumi no mekem eni samting we i save pulum narafala blong i jalus. I impoten blong mekem olsem, blong yumi save obei long ol tok blong Jehova se: “I gud yumi traehad long evri rod blong gat pis wetem ol narafala, mo blong yumi givgivhan long yumi blong yumi kam strong.” (Rom 14:19) ?Yumi save mekem wanem blong halpem ol narafala blong oli agensem fasin jalus? ?Mo olsem wanem blong holemtaet pis?

16. ?Olsem wanem blong halpem ol narafala blong oli agensem fasin jalus?

16 Tingting mo fasin blong yumi i save gat paoa long ol narafala. Wol ya i pulum yumi blong ‘flas from ol samting we yumi gat.’ (1 Jon 2:16) Be fasin ya i save mekem narafala i jalus. I moagud yumi no tokbaot ol samting we yumi gat o yumi plan blong pem. Mo tu, yumi no mas flas from wok we yumi mekem long kongregesen. Sipos yumi tokbaot samting ya oltaem, yumi save mekem jalus i gru long hat blong narafala. I moagud yumi luk ol gudfala fasin mo wok blong narafala, mo talem ol gudfala tok from. Long rod ya, yumi mekem hem i glad long wok we hem i stap mekem, mo yumi mekem kongregesen i joen gud mo i gat pis.

17. ?Ol brata blong Josef oli mekem wanem, mo from wanem?

17 !Yumi save winim fasin jalus! Tingbaot ol brata blong Josef. Plante yia afta we oli mekem i nogud long hem, oli luk hem bakegen long Ijip. Bifo we Josef i talemaot long olgeta se hem i hu, hem i traem olgeta blong luk sipos oli jenisim fasin blong olgeta. Ale hem i mekem wan kakae, nao i givim plante moa long smol brata blong hem, Benjamin, i bitim ol narawan. (Jen. 43:33, 34) Be ol narafala brata oli no jalus long Benjamin. Oli soemaot se oli wari long brata blong olgeta mo papa blong olgeta, Jekob. (Jen. 44:30-34) Ol brata blong Josef oli winim finis fasin jalus, taswe oli putumbak pis long famle. (Jen. 45:4, 15) Sem mak long yumi, sipos yumi rutumaot ol filing blong jalus long hat blong yumi, bambae yumi mekem se i gat pis long famle mo long kongregesen.

18. Folem Jemes 3:17, 18, ?wanem bambae i hapen sipos yumi traehad blong mekem pis?

18 Jehova i wantem se yumi faet agensem fasin jalus mo traehad blong mekem pis. Blong mekem tufala samting ya, yumi mas wok strong. Olsem yumi tokbaot finis, i isi blong yumi ol sinman yumi kam jalus. (Jem. 4:5) Mo ol samting blong wol ya oli pulum yumi blong jalus. Be sipos yumi gat tingting daon, mo yumi glad long samting we yumi gat, mo yumi talem tangkiu, bambae i no gat ples blong fasin jalus long hat blong yumi. Be bambae yumi givhan blong mekem pis, nao bambae i gat ol gudfala frut i kamaot from.—Ridim Jemes 3:17, 18.

SINGSING 130 Yumi Fogivim Ol Man

^ par. 5 I gat pis long oganaesesen blong Jehova. Be pis ya i save lus sipos yumi jalus. Long stadi ya, bambae yumi tokbaot ol samting we oli save mekem yumi jalus, olsem wanem blong agensem nogud fasin ya, mo olsem wanem blong holemtaet pis.

^ par. 2 MINING BLONG TOKTOK: Baebol i soemaot se jalus i save mekem se man i wantem samting blong narafala, o hem i no wantem se narafala i kasem samting.

^ par. 61 PIJA: Long wan miting blong ol elda, oli askem long wan olfala brata blong i trenem wan yangfala brata blong i tekem ples blong hem blong lidim Wajtaoa Stadi. Nating se olfala brata ya i laekem tumas wok ya, be hem i glad nomo blong folem desisen blong ol elda, nao hem i talem ol gudfala toktok blong halpem brata ya, mo i presem hem from wok blong hem.