Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

LESEN 9

Mut Ngeni Jiowa An Epwe Ekinamwei Letipom

Mut Ngeni Jiowa An Epwe Ekinamwei Letipom

“Lupwen a wor chomong ai öürek, en ka achipaei o apwapwai lelukei.”​—KÖLF. 94:19.

KÉL 44 Án Ekkewe mi Letipechou Iótek

MINNE SIPWELE KÁÉ *

1. Met a tongeni efisi aúrek, me met sia tongeni ekieki mwirin?

KA FEN piin meefi watteen aúrek? * Neman ka aúrek pokiten met ekkewe ekkóch ra apasa are féri. Are neman pokiten minne ka apasa are féri. Áwewe chék, neman ka mwáálliló me ka lólilen ika Jiowa epwe omusaaló tipisum. Neman ka pwal meefi pwe óm kokotiw lón aúrek a pwári pwe a apwangapwang óm lúkú, iwe en emén aramas mi ngaw. Nge mi pwúng ena?

2. Pwóróusen ié kewe lón Paipel mi pwári pwe emén mi watte an lúkú a chúen tongeni meefi aúrek?

2 Ekieki pwóróusen ekkóch aramas lón Paipel. Hana, ewe a oupwatiw ewe soufós Samuel, a fókkun watte an lúkú. Nge, a pwal fókkun watte an aúrek lupwen emén chón leimwan a kirikiringaw ngeni. (1 Sam. 1:7) Ewe aposel Paulus a pwal fókkun péchékkúl an lúkú, nge a fókkun “öürek fän iten ekewe mwichefel meinisin.” (2 Kor. 11:28) Jiowa a fókkun tongei King Tafit pokiten watteen an lúkú. (Föf. 13:22) Iwe nge, Tafit a mwáálliló fán ekkóch, iwe a meefi watteen aúrek. (Kölf. 38:4) Jiowa a oururu me ekinamwei letipen emén me emén leir. Sipwe ppii met sia tongeni káé seni pwóróuseer.

MINNE SIA KÁÉ SENI EWE MI TUPPWÉL HANA

3. Ifa usun minne ekkewe ekkóch ra apasa a tongeni efisi ach aúrek?

3 Lupwen aramas ra kirikiringaw ngenikich lón ar kapas are féffér, neman sipwe aúrek. Nge ákkáeúin ika ena emén mi kirikiringaw ngenikich fen i chiechiach are aramasach. Neman sipwe meefi pwe a ta ach chiechi me ena emén. Emén a tongeni kapas nge ese ekieki met a erá, iwe usun itá nge me rech a pwosu ngenikich efóch ketilas! (SalF. 12:18) Are emén a tongeni pwúkún filatá le ekinásakich ren an kapas. A fis ena ngeni emén nengngin Chón Kraist. A erá: “Lón ekkewe ier, emén a poputá le achéwú pwóróus mi mwaken usui online, nge me lóóm tipei pwe aua mmen chiechiéch. Ua letipengaw me aúrek. Use fókkun tongeni weweiti pwata emén chiechiei a tongeni ninni ngang.” Ika emén chiechiom are aramasom a eletipengawok, a wor chómmóng lesen ka tongeni káé seni pwóróusen Hana.

4. Ikkefa ekkewe osukosuk mi chou Hana a kúna?

4 A wor ekkóch án Hana osukosuk mi chou. Ren fite ier, ese tongeni néúnéú. (1 Sam. 1:2) Chómmóng chón Israel ra lúkú pwe emén fefin ese tongeni néúnéú a anúmamaú. Iwe, a fókkun sáw. (Ken. 30:1, 2) Nge pwal eú, a fen wor néún pwúlúwan we me wóón emén fefin itan Penina. Penina a kan okkuf ngeni Hana me a “fokun sou asonga o ämängaua.” (1 Sam. 1:6) Akkomwan, Hana a fókkun chourek ren ekkena osukosuk. A kon lap an aúrek pwe iwe “a kechü, nge esap mochen mongö.” Me a “fokun weires” lón letipan. (1 Sam. 1:7, 10) Ifa usun Hana a kúna oururun letipan?

5. Ifa usun iótek a álisi Hana?

5 Hana a iinaawu masouen letipan ngeni Jiowa lón iótek. Mwirin, a áwewe ngeni ewe souasor mi lap Eli pwóróusan. Iwe Eli a ereni: “Kopwe feila fän kinamwe, ewe Koten Israel epwe ngonuk pälüen om tüngor.” Iwe met a fis mwirin? Hana a “feila o mongö, nge won mesan esap chüen wololilen.” (1 Sam. 1:17, 18) Iótek a álisi Hana an epwe kinamwesefál lón letipan.

Ifa usun sia tongeni kinamwesefál, usun chék Hana? (Ppii parakraf 6-10)

6. Ikkefa ekkewe lesen sia káé usun iótek me ren pwóróusen Hana me pwal seni Filipi 4:6, 7?

6 Sia tongeni kinamwesefál ika sia ikkiótek. A kan langattam án Hana fóffós ngeni Seman we lón láng. (1 Sam. 1:12) Sia pwal tongeni alangattama ach fós ngeni Jiowa usun ach kewe aúrek, niwokkus, me apwangapwang. Ese lamot pwe ach kewe iótek repwe unusen noppéch. Neman fán ekkóch ach kewe iótek repwe kupukupukkis ren ach kechiw lepwolen ach fós ngeni Jiowa usun ach kewe weires. Inaamwo ika ach kewe iótek repwe ina usun, nge Jiowa ese chipwang le aúseling ngenikich. Me lúkún ach iótek usun ach kewe osukosuk, mi lamot sipwe pwal chechchemeni ewe kapasen pesepes mi mak lón Filipi 4:6, 7. (Álleani.) Paulus a erá pwe sipwe iótekin kilisou. A wor chómmóng popun ach sipwe kilisou ngeni Jiowa. Áwewe chék, sia tongeni kilisou ngeni ren ewe liffangen manaw, ren férian kewe, ren an tong me tuppwél, me ewe ápilúkúlúk mi amwarar a ngenikich. Nge met sia pwal tongeni káé seni pwóróusen Hana?

7. Met Hana me pwúlúwan we ra kan féfféri?

7 Inaamwo ika a wor án Hana kewe osukosuk, nge a kan fiffiti pwúlúwan we le feiló ngeni án Jiowa we imwenfel lón Silo. (1 Sam. 1:1-5) Lupwen Hana a nóm lúkún ewe imwenfel mangaku, ewe souasor mi lap Eli a erá pwe amwo Jiowa epwe pélúweni an iótek, me a apéchékkúla Hana.​—1 Sam. 1:9, 17.

8. Ifa usun ekkewe mwich ra tongeni álisuk? Áweweei.

8 Sia tongeni kinamwesefál ika sia sópweló le fiffiti án ewe mwichefel kewe mwich. Lepoputáán ekkewe mwich, ewe mi eáni ewe iótek a kan tingor án Kot we ngún mi fel. Kinamwe ina eú kinikinin uwaan ewe ngún mi fel. (Kal. 5:22) Lupwen sia fiti ach kewe mwich pwal mwo nge fán aúrek, sia mut ngeni Jiowa me pwiich kewe ar repwe tongeni apéchékkúlakich me álisikich le kinamwesefál lón letipach me ekiekich. Jiowa a kan áeá iótek me ekkewe mwich le ekinamwei letipach. (Ipru 10:24, 25) Nge iei sipwe pwóróus usun pwal eú lesen sia tongeni káé seni pwóróusen Hana.

9. Met ese siwil lón manawen Hana, nge met a siwil?

9 Ese mwittir móróló minne a efisi án Hana aúrek. Lupwen Hana a wes le fel ngeni Kot lón ewe imwenfel me a liwiniti imwan we, ra chúen nónnómfengen me Penina. Ewe Paipel ese erá pwe Penina a siwil. Iwe, ese mwáál a chúen sópweló le sótun ekinása letipen Hana ren an kapas. Nge Hana ese chúen letipengaw. Chechchemeni pwe mwirin án Hana iótek ngeni Jiowa, ese chúen kokotiw fán aúrek. A mut ngeni Jiowa an epwe oururu me ekinamwei letipan. Mwirin och fansoun, Hana a pwal mwo nge kúna feiéch ren an pwisin wor néún!​—1 Sam. 1:19, 20; 2:21.

10. Met sia tongeni káé seni pwóróusen Hana?

10 Sia tongeni kinamwesefál inaamwo ika a chúen nóm met ewe mi efisi ach aúrek. Inaamwo ika sia kan iótek seni letipach me fiffiti mwich, nge neman epwe chúen wor ekkóch ach osukosuk. Nge sia káé seni pwóróusen Hana pwe ese wor och mettóch a tongeni eppeti án Jiowa ekinamwei letipach. Jiowa esap fókkun ménúkikicheló, nge epwe efeiéchúkich ren ach tuppwél.​—Ipru 11:6.

MINNE SIA KÁÉ SENI APOSEL PAULUS

11. Ikkefa ekkóch mettóch ra tongeni efisi án Paulus aúrek?

11 A wor chómmóng mettóch mi tongeni efisi án Paulus aúrek. Pokiten a tongei chienan kewe Chón Kraist, a lólileniesini ar kewe osukosuk. (2 Kor. 2:4; 11:28) Atun Paulus a afalafal, a wor chómmóng atun aramas ra awata me kalapusei. A pwal wor ekkóch weires mi efisi an aúrek, áwewe chék ren an “wöüngau.” (Fil. 4:12) Sia pwal silei pwe fán fite a ta ewe siip a fiti, iwe neman a lólilen le sái wóón siip. (2 Kor. 11:23-27) Ifa usun Paulus a likiitú fán an aúrek?

12. Met a álisi Paulus le ekisikisaaló an aúrek?

12 Paulus a aúreki chienan kewe Chón Kraist lupwen ra kúna weires, nge ese sótun pwisin ataweei meinisin ar kewe osukosuk. A mirititi pwe a chék aúkúk met a tufichin féri. A akkóta pwe ekkóch repwe álisi le túmúnú ewe mwichefel. Áwewe chék, a ewisa ngeni ekkóch mwán mi tuppwél ren choweán Timoty me Titus ekkóch wis. Ese mwáál, ar álillis a ekisikisaaló án Paulus aúrek.​—Fil. 2:19, 20; Tit. 1:1, 4, 5.

Met sia tongeni féri pwe sisap kokotiw lón aúrek, usun chék ewe aposel Paulus? (Ppii parakraf 13-15)

13. Ifa usun ekkewe mwán mi ásimaw ra tongeni áppirú Paulus?

13 Tingor álillisin ekkewe ekkóch. Chómmóng ekkewe mwán mi ásimaw mi tong lón ei fansoun ra usun Paulus ren ar aúreki chón ewe mwichefel iir mi nóm lón weires. Nge a chék aúkúk met emén mwán mi ásimaw a tongeni féri. A lamot epwe tipetekison le tingorei ekkewe ekkóch mwán mi kefilitá ar álillis me pwal áiti ekkewe alúwél ifa usun repwe álisi le túmúnú néún Kot kewe siip.​—2 Tim. 2:2.

14. Met Paulus ese ekieki, me met sia tongeni káé seni ena?

14 Mirititi pwe a lamot ngonuk ourur. Paulus i emén mi tipetekison, iwe a mirititi pwe a lamot ngeni án chienan kewe repwe oururu. A ffat pwe ese pwal ekieki ika emén epwe meefi pwe i emén mi apwangapwang pokiten ekkewe ekkóch ra oururu. Lupwen Paulus a mak ngeni Filimon, a apasa: “Om tong a atoto ngeniei watten pwapwa me watten chip.” (Filim. 7) Paulus a pwal eppiietá iten fitemén mi fókkun apéchékkúla atun a nóm lón weires. (Kol. 4:7-11) Lupwen sia tipetekison le mirititi pwe mi lamot ngenikich apéchékkúl, chienach kewe Chón Kraist repwe pwapwa le álisikich.

15. Ifa usun Paulus a kúna ourur lupwen a nóm lón watteen weires?

15 Lúkúlúk wóón án Kot we Kapas. Paulus a silei pwe epwe kúna ourur seni ewe Paipel. (Rom 15:4) Paipel epwe awora ngeni ewe tipachem mi lamot ngeni pwe epwe tongeni likiitú fán ese lifilifil osukosuk. (2 Tim. 3:15, 16) Lón ewe oruuen atun Paulus a kalapus lón Rom, a meefi pwe epwele máló. Met a féri lón ena atun mi áweires? A tingorei Timoty an epwe mwittirito ren me epwe mwineto “ekewe puk.” (2 Tim. 4:6, 7, 9, 13) Pwata? Ese mwáál, ekkena puk iir kinikinin ewe Tesin Ipru, iwe Paulus a tongeni álleani lón an pwisin káé. Lupwen sia áppirú Paulus ren ach káé án Kot we Kapas iteitan, Jiowa epwe néúnéú ewe Paipel le ekinamwei letipach ese lifilifil menni sókkun sóssót sia kúna.

MINNE SIA KÁÉ SENI KING TAFIT

Met a tongeni álisikich ika sia féri tipis mi watte, usun chék King Tafit? (Ppii parakraf 16-19)

16. Met sókkun aúrek Tafit a pwisin eselipa ngeni?

16 Tafit a féri met mi fókkun ngaw. A tipisin lisowumwáál ngeni Patsipa, a akkóta ninniilóón pwúlúwen Patsipa we, me ren och fansoun a sótun túkúmaaló tipisin. (2 Sam. 12:9) Akkomwan, Tafit a chék tunaló mengiringirin mwelien letipan. Ren an féri ena, a atai an riri ngeni Jiowa me a pwal eselipato watteen an aúrek pwal mwo nge esemweni. (Kölf. 32:3, 4) Met a álisi Tafit an epwe likiitú fán ewe aúrek a pwisin eselipa ngeni, me met a tongeni álisikich ika sia pwal féri eú tipis mi watte?

17. Ifa usun Kölfel 51:1-4 a pwáraatá pwe Tafit a enletin aier?

17 Iótekin tingoren omusomusen óm tipis. Ló, ló, ló, Tafit a iótek ngeni Jiowa. A enletin aier me pwáraatá an tipis. (Álleani Kölfel 51:1-4.) A ifan me watteen ngasetiwan lupwen a féri ena! (Kölf. 32:1, 2, 4, 5) Ika ka féri eú tipis watte, kosap sótun túkúmaaló minne ka féri. Nge kopwe fen pwári ngeni Jiowa óm tipis lón iótek. Mwirin kopwe poputá le mwaren meefi ngaseló seni mengiringirin mwelien letipom. Nge ika ka mochen apéchékkúlasefáli óm riri ngeni Jiowa, mi pwal wor met kopwe féri me lúkún óm chék iótek.

18. Met Tafit a féri lupwen a kúna kapwúng?

18 Etiwa kapwúng. Lupwen Jiowa a tinaló ewe soufós Natan an epwe pwáraaló tipisin Tafit, Tafit ese sótun kúnetipingen are ekisikisaaló tipisin. A mwittir pwári pwe a tipis ngeni pwúlúwen Patsipa we, nge lap seni ena a tipis ngeni Jiowa. Tafit a etiwa ewe kapwúng Jiowa a ngeni, me Jiowa a omusaaló tipisin. (2 Sam. 12:10-14) Ika sia féri eú tipis watte, mi lamot sipwe fós ngeni chókkewe Jiowa a filiretá ar repwe túmúnúkich. (Jas. 5:14, 15) Me a lamot ach sisap kúnetipingen. Sipwe mwittir etiwa me apwénúetá met chék sókkun kapwúng sia angei pwe sipwe tongeni mwittir kinamwesefál me pwapwasefál.

19. Met sipwe tipeppós le féri?

19 Úppós pwe kosap férisefáli ekkewe tipis ka fen fériir. King Tafit a silei pwe a lamot ngeni án Jiowa álillis pwe esap férisefáli ekkewe tipis a fériir. (Kölf. 51:7, 10, 12) Mwirin án Jiowa omusaaló tipisin Tafit, a tipeppós an esap chúen eáni ekkewe ekiek mi ngaw. Ina minne a kinamwesefál letipan.

20. Ifa usun sia tongeni pwáraatá pwe sia aúcheani án Jiowa omusaaló tipisich?

20 Sia pwáraatá pwe sia aúcheani án Jiowa omusaaló tipisich lupwen sia ióteki omusomusen ach tipis, etiwa ewe kapwúng, me achocho ach sisap liwiniti ach kewe féfférmwáál. Lupwen sia féri ena, sipwe kinamwesefál. Emén Chón Kraist itan James mi féri eú tipis watte a tipeeú ngeni ena. A erá: “Lupwen ua pwár ngeni ekkewe mwán mi ásimaw ai tipis, ua unusen ppánetá. Ua poputá le kinamwesefál.” A fókkun apéchékkúlakich ach silei pwe “ewe Samol mi Lapalap a kan ngeni chokewe mi luketatakis, a amanaua chokewe mi apilükingau.”​—Kölf. 34:18.

21. Ifa usun sia tongeni mut ngeni Jiowa an epwe ekinamwei letipach?

21 Atun sia fetál ngeni muchúlóón ekkeei ránin lesópwólóón, epwe chék lallapóló ekkewe mettóch mi efisi ach aúrek. Lupwen ka aúrek, kosap mmang le kútta án Jiowa álillis. Kopwe tinikken lón óm káé Paipel. Káé seni án Hana, Paulus, me Tafit leenien áppirú. Tingorei Semom we lón láng an epwe álisuk le esilla populapen óm aúrek. (Kölf. 139:23) Mut ngeni an epwe uwei wosom wosochou, nge ákkáeúin óm kewe weires ese wor óm nemenem wóór. Ika ka féri ena, kopwe tongeni usun ewe soumakken kélfel, ewe mi eáni ei kél ngeni Jiowa: “Lupwen a wor chomong ai öürek, en ka achipaei o apwapwai lelukei.”​—Kölf. 94:19.

KÉL 4 Jiowa Kot I Ai Chón Mmas

^ par. 5 Fán ekkóch, kich meinisin sia kan aúreki ach kewe osukosuk. Ei lesen epwe pwóróus usun úlúmén chón angang ngeni Jiowa lóóm lóóm mi nóm lón watteen aúrek. Epwe pwal áiti ngenikich ifa usun Jiowa a oururu me ekinamwei letipen emén me emén leir.

^ par. 1 ÁWEWEEN KAPAS: Emén mi aúrek are lólilen a chék nómun éúchúng. A tongeni fis pokiten osukosuken moni, semmwen, osukosuk lón famili, are pwal ekkóch sókkun osukosuk. Sia pwal tongeni aúreki tipisich me lóóm are lólileniesini minne sia ekieki epwe fis ngenikich lón mwach.