Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 9

Hã Yehowa Ashɛje Omii

Hã Yehowa Ashɛje Omii

“Kɛ́ tsuiyelii hã mifee gbedee lɛ, oshɛjeɔ mimii ni ohãa mimii shɛɔ mihe.”​—LALA 94:19.

LALA 44 Sɔlemɔ Kɛhã Yelikɛbuamɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ nibii hãa wɔyeɔ wɔtsui bei komɛi? Ni te enɛ baanyɛ ahã wɔnu he wɔhã tɛŋŋ?

ANI naagba ko ehã ooye otsui waa? * Ekolɛ, mɔ ko efee nɔ ko aloo ewie nɔ ko ni egba onaa waa. Aloo ekolɛ, nɔ ko ni bo oyawie loo oyafee lɛ ni miigba onaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ oyafee esha ko, ni oonu he akɛ Yehowa kɛkeŋ bo kɔkɔɔkɔ. Nɔ ni baafite sane lɛ kwraa lɛ, onuɔ he akɛ bɔ ni ohao waa lɛ tsɔɔ akɛ gbɔmɔ fɔŋ ji bo ni ohemɔkɛyeli mli waaa. Shi ani nakai eji lɛɛlɛŋ?

2. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii yɔɔ Biblia lɛ mli ni hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ mɔ ko hao lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ebɛ hemɔkɛyeli?

2 Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ye amɛtsui yɛ naagbai ni amɛkɛkpe lɛ ahewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Hana, mɔ ni fɔ gbalɔ Samuel lɛ, yɛ hemɔkɛyeli waa. Kɛ̃lɛ, be ni ebienyɛ lɛ kɛ lɛ yeee jogbaŋŋ lɛ, egba enaa waa. (1 Sam. 1:7) Bɔfo Paulo hu hemɔkɛyeli mli wa. Shi ‘eye etsui waa yɛ asafoi lɛ fɛɛ ahe.’ (2 Kor. 11:28) Maŋtsɛ David hu hemɔkɛyeli mli wa aahu akɛ, Yehowa basumɔ esane waa. (Bɔf. 13:22) Shi lɛ po ehao waa yɛ eshai komɛi ni efee lɛ ahewɔ. (Lala 38:4) Yehowa shɛje etsuji nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ mii. Nyɛhãa wɔsusua amɛsaji lɛ ahe, ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli.

NƆ NI WƆKASEƆ YƐ YOO ANƆKWAFO HANA SANE LƐ MLI

3. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi anaa wiemɔ baanyɛ agba wɔnaa?

3 Kɛ́ mɛi kɛ wɔ wie bɔ ni esaaa loo amɛfee wɔ nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ lɛ, ebaanyɛ egba wɔnaa kɛya shɔŋŋ, titri lɛ, kɛ́ wɔnanemɛi loo wɔwekumɛi ji amɛ. Ekolɛ wɔbaanu he akɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛ mɔ lɛ ahi shi tamɔ bɔ ni wɔkɛ lɛ yɔɔ tsutsu ko lɛ dɔŋŋ. Bei komɛi lɛ, mɔ lɛ ejeee gbɛ akɛ eewie nɔ ko ni edɔ wɔ, ni kɛ̃lɛ, nɔ ni ewie lɛ dɔɔ wɔ kɛboteɔ wɔtsuiŋ tɔ̃ɔ, tamɔ nɔ ni abã wɔ klante! (Abɛi 12:18) Shi mɛi komɛi hu yɛ ni amɛjeɔ gbɛ waa. Amɛjɔɔ amɛlilɛi naa tamɔ klante koni amɛkɛye mɛi awui. Nyɛmi yoo fioo ko kɛ eko kpe nakai. Ewie akɛ: “Afii fioo komɛi ni eho nɛ lɛ, minaanyo ko ni miheɔ lɛ miyeɔ waa lɛ bɔi mihe saji ni bɛ mli wiemɔ yɛ Intanɛt lɛ nɔ. Sane lɛ gba minaa waa, ni ehã mihao. Mijwɛŋ nɔ ni efee mi lɛ he aahu, shi minuuu shishi.” Ani bo hu onaanyo ko loo owekunyo ko efee bo nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, nibii pii yɛ ni obaanyɛ okase yɛ Hana sane lɛ mli.

4. Mɛɛ naagbai ni naa wala Hana kɛkpe?

4 Hana kɛ naagbai komɛi ni naa wala waa kpe. Etao bi afii pii, shi enáaa. (1 Sam. 1:2) Yɛ blema Israel lɛ, aheɔ ayeɔ akɛ, kɛ́ yoo ko fɔɔɔ lɛ, belɛ alomɔ lɛ. No hewɔ lɛ, efee Hana hiɛgbele waa akɛ ebɛ bi. (1 Mo. 30:1, 2) Nɔ ni fite sane lɛ kwraa ji akɛ, no mli lɛ, ewu lɛ yɛ ŋa kroko ni atsɛɔ lɛ Penina, ni lɛ lɛ, eyɛ bii. Penina ye Hana he awuŋa, ni enɛ hewɔ lɛ, ‘eye ehe fɛo daa koni ekɛwo emli la.’ (1 Sam. 1:6) Saji nɛɛ gba Hana naa waa diɛŋtsɛ. Anɔkwa, egba enaa aahu akɛ, “efóɔ ni eyeee nii.” Biblia lɛ kɛɛ ‘ewerɛ ho ehe waa diɛŋtsɛ’ yɛ etsui mli. (1 Sam. 1:7, 10) Shi sɛɛ mli lɛ, Hana kpa etsui yeli. Mɛni ye ebua lɛ?

5. Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ ye ebua Hana?

5 Hana tee Yehowa hiɛ yɛ sɔlemɔ mli, ni egba lɛ etsuiŋ saji fɛɛ. Be ni esɔle egbe naa lɛ, egbála esane lɛ mli etsɔɔ Osɔfonukpa Eli. Eli kɛɛ lɛ akɛ: “Yaa yɛ toiŋjɔlɛ mli, ni Israel Nyɔŋmɔ lɛ ahã bo nɔ ni obi lɛ lɛ.” Hewalɛwoo wiemɔi nɛɛ kɛ sɔlemɔ ni Hana sɔle lɛ ye ebua lɛ ni ekpa etsui yeli. Biblia lɛ kɛɛ ‘eyiŋ etee ni eyaye nii, ni ehiɛ efeee mɔbɔmɔbɔ dɔŋŋ.’​—1 Sam. 1:17, 18.

Mɛni Hana fee ni hã ekpa etsui yeli, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase lɛ? (Kwɛmɔ kuku 6-10)

6. Mɛni Hana sane lɛ kɛ sane ni awie yɛ Filipibii 4:6, 7 lɛ tsɔɔ wɔ yɛ sɔlemɔ he?

6 Kɛ́ wɔsɔle waa lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔkaye wɔtsui. Hana kɛ be kplaŋŋ sɔle ehã e-Tsɛ Yehowa. (1 Sam. 1:12) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkɛ be kplaŋŋ asɔle ahã Yehowa ni wɔgba lɛ nibii fɛɛ ni haoɔ wɔ, nibii fɛɛ ni hãa wɔtsui fãa, kɛ wɔgbɔjɔmɔi fɛɛ. Kɛ́ wɔnyɛɛɛ wɔto wɔsaji lɛ anaa jogbaŋŋ loo wɔnáaa wiemɔi ni ŋɔɔŋɔi ni wɔkɛbaatsu nii po lɛ, efeee nɔ ko. Bei komɛi po lɛ, saji ni wɔgbaa Yehowa lɛ yɛ dɔlɛ aahu akɛ, wɔfóɔ ni wɔyikɔɔ yɛ wɔsɔlemɔi lɛ amli. Kɛ̃lɛ, wɔsane ejeee Yehowa tsine; eboɔ wɔ toi. Shi yɛ sɔlemɔ ni wɔbaasɔle yɛ wɔnaagbai lɛ ahe lɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkai ŋaa ni awo yɛ Filipibii 4:6, 7 lɛ hu. (Kanemɔ.) Paulo wie akɛ, esa akɛ wɔsɔle wɔda Yehowa shi. Nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔda Yehowa shi yɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔda lɛ shi yɛ wala ni ehã wɔ lɛ, kɛ nibii fɛfɛji ni ebɔ lɛ ahewɔ. Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔda lɛ shi yɛ esuɔmɔ ni tsakeee lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ni nɔ bɛ ni ehã wɔ lɛ hewɔ. Mɛni ekoŋŋ wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Hana sane lɛ mli?

7. Nɛgbɛ Hana kɛ ewu yaa daa?

7 Yɛ naagbai ni Hana kɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ ewu lɛ nane kpaaa yɛ Shilo, ni ji he ni ajáa Yehowa yɛ lɛ. (1 Sam. 1:1-5) Sɔlemɔ buu lɛ naa Hana yɔɔ be ni Osɔfonukpa Eli wo lɛ hewalɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ Yehowa baahã esɔlemɔ lɛ hetoo lɛ.​—1 Sam. 1:9, 17.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ kpeei baanyɛ aye abua wɔ? Ni mɛni hewɔ?

8 Kɛ́ wɔkã he wɔtee asafoŋ kpeei daa lɛ, wɔtsuiyeli lɛ naa baaba shi kwraa. Bei pii lɛ, nyɛmi nuu ni sɔleɔ kɛjeɔ asafoŋ kpee lɛ shishi lɛ kpaa Nyɔŋmɔ fai ni edro wɔ emumɔ lɛ, ni sui ni feɔ mumɔ lɛ yibii lɛ ateŋ ekome ji toiŋjɔlɛ. (Gal. 5:22) Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei yɛ bɔ ni wɔhao waa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ baaná hegbɛ amɛwo wɔ hewalɛ ni amɛye amɛbua wɔ ni wɔkajwɛŋ tsɔ loo wɔye wɔtsui fe nine. Sɔlemɔ kɛ asafoŋ kpeeiyaa ji nibii enyɔ komɛi ni he hiaa waa ni Yehowa tsɔɔ nɔ eshɛjeɔ wɔmii. (Heb. 10:24, 25) Nɔ kroko hu yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Hana sane lɛ mli.

9. Ani Hana naagbai lɛ asɛɛ fo oya nɔŋŋ? Shi mɛni efee ni ye ebua lɛ?

9 Ani Hana naagbai lɛ asɛɛ fo oya nɔŋŋ? Dabi. Etee nɔ ekɛ Penina hi shĩa kome too lɛ nɔŋŋ mli, ni Biblia lɛ ewieee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Penina tsake esubaŋ. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni etee nɔ ewie nibii ni yɔɔ dɔlɛ eshi Hana. Shi Hana hãaa enifeemɔ lɛ agba enaa dɔŋŋ. Kɛ́ obaakai lɛ, Biblia lɛ kɛɛ be ni Hana kɛ esane lɛ hã Yehowa egbe naa lɛ, “ehiɛ efeee mɔbɔmɔbɔ dɔŋŋ.” Eŋmɛ gbɛ ni Yehowa shɛje emii. Sɛɛ mli lɛ, Yehowa dro lɛ bii.​—1 Sam. 1:19, 20; 2:21.

10. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Hana sane lɛ mli?

10 Kɛ́ naagbai ni ehã wɔhao lɛ asɛɛ efooo po lɛ, wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ ekoŋŋ. Naagbai lɛ ekomɛi yɛ ni kɛ́ wɔsɔle waa ni wɔtee asafoŋ kpeei daa po lɛ, amɛsɛɛ efoŋ. Kɛ̃lɛ, tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Hana sane lɛ mli lɛ, Yehowa baanyɛ ashɛje wɔmii yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli. Yehowa hiɛ kpaŋ wɔnɔ kɔkɔɔkɔ. Mra efee jio, tsɛ etsɛ jio lɛ, kɛ́ wɔye lɛ anɔkwa lɛ, ebaajɔɔ wɔ.​—Heb. 11:6.

NƆ NI WƆKASEƆ YƐ BƆFO PAULO SANE LƐ MLI

11. Mɛɛ nibii hã Paulo ye etsui?

11 Nibii pii hã Paulo ye etsui. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛni esumɔɔ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ asane hewɔ lɛ, naagbai ni amɛkɛkpe lɛ hã ehao waa. (2 Kor. 2:4; 11:28) Agbɛnɛ hu, mɛi te shi amɛwo lɛ yɛ shiɛmɔ ni eshiɛɔ lɛ hewɔ, ni ayi lɛ ni awo lɛ tsuŋ. Bei komɛi hu yɛ ni eye ohia loo ehe fi lɛ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ, ni nomɛi hu hã eye etsui. (Fip. 4:12) Paulo kɛ lɛlɛ yasha shi kɛ́ hooo kwraa lɛ shii etɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, te ebaanu he ehã tɛŋŋ be fɛɛ be ni ekɛ lɛlɛ baafã gbɛ? Ebaashe gbeyei, aloo jeee nakai? (2 Kor. 11:23-27) Shi mɛni ye ebua lɛ koni ekaye etsui fe nine?

12. Mɛni ye ebua Paulo ni eyeee etsui tsɔ?

12 Paulo hao waa be fɛɛ be ni ebaanu akɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ kɛ́ naagbai miikpe. Shi ekɔɔɔ efɔ̃ɔɔ enɔ akɛ ekome ebaatsu amɛnaagbai lɛ fɛɛ ahe nii. Lɛ diɛŋtsɛ ena akɛ enyɛŋ. No hewɔ lɛ, eto gbɛjianɔ ni nyɛmimɛi krokomɛi aye abua lɛ kɛkwɛ asafoi lɛ anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etu nitsumɔi ni etsuɔ lɛ ekomɛi ewo nyɛmimɛi hii ni ebaanyɛ emu efɔ̃ amɛnɔ lɛ adɛŋ, tamɔ Timoteo kɛ Tito nɛkɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nyɛmimɛi nɛɛ ayelikɛbuamɔ lɛ hewɔ lɛ, Paulo yeee etsui tsɔ.​—Fip. 2:19, 20; Tito 1:1, 4, 5.

Mɛni ye ebua bɔfo Paulo ni eyeee etsui tsɔ, ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ? (Kwɛmɔ kuku 13-15)

13. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ akase Paulo?

13 Bi mɛi krokomɛi ni amɛye amɛbua bo. Ŋmɛnɛ hu lɛ, asafoŋ onukpai lɛ atsui yeɔ waa kɛ́ amɛnu akɛ nyɛmi ko kɛ naagbai miikpe, ejaakɛ amɛsumɔɔ nyɛmimɛi lɛ asane. Shi asafoŋ onukpa kome nyɛŋ atsu asafoŋbii lɛ fɛɛ anaagbai ahe nii. Asafoŋ onukpai ni le enɛ lɛ biɔ nyɛmimɛi hii krokomɛi ni sa lɛ adɛŋ yelikɛbuamɔ, ni amɛtsɔseɔ nyɛmimɛi hii ni baa lɛ koni amɛnyɛ amɛye amɛbua amɛ kɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ akwɛmɔ.​—2 Tim. 2:2.

14. Paulo nuuu he akɛ mɛni? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ esane lɛ mli?

14 Kpɛlɛmɔ nɔ akɛ miishɛjemɔ he miihia bo. Akɛni Paulo baa ehe shi hewɔ lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ hewalɛwoo he miihia lɛ. Enuuu he akɛ kɛ́ ekɛɛ mɛi akɛ mɔ ko ewo lɛ hewalɛ lɛ, belɛ eshwie ehiɛ shi. Yɛ wolo ni eŋma eyahã Filemon lɛ mli lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Be ni minu osuɔmɔ lɛ he lɛ, minyɛmi nuu, miná miishɛɛ kɛ miishɛjemɔ babaoo.” (Flm. 7) Paulo tsĩ enanemɛi nitsulɔi pii ni shɛje emii babaoo be ni ekɛ naagbai kpe lɛ atã. (Kol. 4:7-11) Kɛ́ wɔ hu wɔba wɔhe shi ni wɔkpɛlɛ nɔ akɛ hewalɛwoo kɛ miishɛjemɔ he miihia wɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ baashɛje wɔmii aahu.

15. Be ko be ni Paulo hao waa lɛ, mɛni efee?

15 Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Paulo le akɛ, Ŋmalɛ lɛ baanyɛ ashɛje emii ni eye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ enaagbai lɛ anaa. (Rom. 15:4; 2 Tim. 3:15, 16) Be ni awo lɛ tsuŋ yɛ Roma nɔ ni ji shii enyɔ nɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ena akɛ etsɛŋ ebaagbo, ni enɛ hã ehao waa. Shi mɛni efee? Ekɛɛ Timoteo akɛ eba eŋɔɔ oya, ni kɛ́ eeba lɛ, ekɛ “wolokpoi lɛ” aba. (2 Tim. 4:6, 7, 9, 13) Eeenyɛ efee akɛ, wolokpoi nɛɛ ji Hebri Ŋmalɛ lɛ fãi komɛi, ni Paulo miitao ni Timoteo kɛba koni ekase. Kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa, tamɔ bɔ ni Paulo fee lɛ, Yehowa baatsɔ Ŋmalɛ lɛ nɔ eshɛje wɔ hu wɔmii, ekɔɔɔ he eko naagbai ni wɔkɛmiikpe.

NƆ NI WƆKASEƆ YƐ MAŊTSƐ DAVID SANE LƐ MLI

Be ni Maŋtsɛ David fee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, mɛni efee ni ye ebua lɛ, ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ? (Kwɛmɔ kuku 16-19)

16. Te eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni David fee lɛ hã enu he ehã tɛŋŋ?

16 Be ko lɛ, David kɛ Batsheba fite gbãla, eto gbɛjianɔ koni agbe ewu lɛ, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaatsĩmɔ nɔ ni efee lɛ nɔ. Enɛ hã ehenilee yi lɛ waa. (2 Sam. 12:9) Be ni David henilee bɔi lɛ yii lɛ, kulɛ esa akɛ efee nɔ ko yɛ sane lɛ he, shi eku ehiɛ efɔ̃ nɔ. Enɛ fite wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ, ni ewo lɛ jwɛŋmɔ kɛ hela fɛɛ. (Lala 32:3, 4) Naagba nɛɛ ni David diɛŋtsɛ yawó etere lɛ hã ehao waa. Shi mɛni ye ebua lɛ? Ni kɛ́ wɔfee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ esane lɛ mli?

17. Mɛɛ gbɛ nɔ wiemɔi ni yɔɔ Lala 51:1-4 lɛ hãa wɔnaa akɛ David tsake etsui lɛɛlɛŋ?

17 Sɔlemɔ obi eshaifaa. Sɛɛ mli lɛ, David tsake etsui. Esɔle ehã Yehowa, ni egba lɛ nibii gbohii ni efee lɛ fɛɛ. (Kanemɔ Lala 51:1-4.) Enɛ hã ená miishɛɛ ekoŋŋ, ni ekpa etsui yeli. (Lala 32:1, 2, 4, 5) Ani ofee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ? Kaatsĩmɔ nɔ! Moŋ lɛ, sɔlemɔ ohã Yehowa ni ojaje ohe eshai lɛ otsɔɔ lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ohenilee baakpa bo yii, ni ohe baajɔ bo fioo. Shi kɛ́ ootao osaa okɛ Yehowa teŋ koni okɛ lɛ teŋ naanyobɔɔ lɛ afee tamɔ bɔ ni eyɔɔ tsutsu lɛ, nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ ofee.

18. Be ni atsɔse David lɛ, mɛni efee?

18 Kpɛlɛmɔ ni atsɔse bo. Be ni Yehowa tsu gbalɔ Natan kɛtee David ŋɔɔ koni eyakɛɛ lɛ akɛ efee esha lɛ, David kɛ nibii ejieee enaa, ni efeee enii oookɛɛ nɔ ni efee lɛ jeee nɔ ko. Moŋ lɛ, ekpɛlɛ nɔ oya nɔŋŋ akɛ, efee esha eshi Batsheba wu lɛ, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, efee esha eshi Yehowa. David kpɛlɛ tsɔsemɔ ni Yehowa tsɔse lɛ lɛ nɔ, ni Yehowa kɛ ehe eshai lɛ ke lɛ. (2 Sam. 12:10-14) Kɛ́ wɔ hu wɔfee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, esa akɛ wɔyabɔ mɛi ni Yehowa etu wɔ ewo amɛdɛŋ akɛ amɛkwɛ wɔnɔ lɛ. (Yak. 5:14, 15) Kɛ́ wɔtee lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ saji jieɔ wɔnaa. Kɛ́ wɔkpɛlɛ tsɔsemɔ ni amɛbaatsɔse wɔ lɛ nɔ oya lɛ, wɔhe baajɔ wɔ oya, ni wɔbaaná miishɛɛ ekoŋŋ.

19. Mɛni esa akɛ wɔfee?

19 Tswaa ofai shi akɛ ofeŋ nakai dɔŋŋ. Maŋtsɛ David na akɛ, esa akɛ ehã Yehowa aye abua lɛ, kɛjeee nakai lɛ, ebaayafee eshai ni efee lɛ ekoŋŋ. (Lala 51:7, 10, 12) Be ni Yehowa kɛ David he eshai lɛ ke lɛ lɛ, David tswa efai shi akɛ, esusuŋ nibii gbohii ahe dɔŋŋ. Enɛ ni David fee lɛ hã ená miishɛɛ ekoŋŋ.

20. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni Yehowa kɛ esha ko ni wɔfee lɛ ake wɔ lɛɛlɛŋ?

20 Kɛ́ wɔsɔle wɔkpa Yehowa fai ni ekɛ esha ko ni wɔfee lɛ ake wɔ, wɔkpɛlɛ tsɔsemɔ nɔ, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔfeŋ nakai dɔŋŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ, wɔmiisumɔ ni Yehowa kɛke wɔ lɛɛlɛŋ, ni wɔbaaná miishɛɛ ekoŋŋ. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ James lɛ ná enɛ mli niiashikpamɔ be ni eyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ. Ewie akɛ: “Be ni miyakɛɛ asafoŋ onukpai lɛ esha ni mifee lɛ, minu he tamɔ nɔ ni awó jatsu ko ni tsii yɛ minɔ. Fiofio lɛ, mibaná miishɛɛ ekoŋŋ.” Le ni wɔle akɛ ‘Yehowa yɛ mɛi ni tsui ekumɔ lɛ amasɛi, ni ehereɔ mɛi ni werɛ eho amɛhe lɛ’ shɛjeɔ wɔmii waa!​—Lala 34:18.

21. Kɛ́ wɔmiitao ni Yehowa ashɛje wɔmii lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

21 Wɔyɛ naagbee gbii lɛ anaagbee gbii lɛ amli, ni no hewɔ lɛ, nibii ni baanyɛ ahã wɔhao lɛ baafa. Kɛ́ nɔ ko hã ohao lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ oya nɔŋŋ. Kasemɔ Biblia lɛ waa, ni okase Hana, Paulo, kɛ David. Kpa o-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ fai ni eye ebua bo ni ona nɔ ni ehã ohao loo oyeɔ otsui lɛ. (Lala 139:23) Hã etere ojatsui lɛ ehã bo, titri lɛ, nɔ ni onyɛŋ he nɔ ko tsɔ ofee lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, bo hu obaanyɛ owie nɔ ni lalatsɛ lɛ wie yɛ Yehowa he lɛ eko, akɛ: “Kɛ́ tsuiyelii hã mifee gbedee lɛ, oshɛjeɔ mimii ni ohãa mimii shɛɔ mihe.”​—Lala 94:19.

LALA 4 Yehowa Kwɛɔ Minɔ

^ kk. 5 Bei komɛi lɛ, wɔ fɛɛ wɔyeɔ wɔtsui yɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahewɔ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu Yehowa tsuji etɛ komɛi ni hi shi yɛ blema ni ye amɛtsui yɛ naagbai ni amɛkɛkpe lɛ ahewɔ lɛ ahe, ni wɔbaakwɛ gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ eshɛje amɛmii.

^ kk. 1 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Kɛ́ mɔ ko tsui fã loo ehao waa yɛ sane ko he lɛ, akɛɔ akɛ eeye etsui. Shika he naagbai, hela, weku naagbai, kɛ naagbai krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ baanyɛ ahã mɔ ko aye etsui. Nakai nɔŋŋ mɔ ko baanyɛ ahao waa loo eye etsui yɛ eshai komɛi ni efee be ko ni eho loo naagbai komɛi ni esusuɔ akɛ ekɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ ahewɔ.