Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 9

Dexa Jeová kalma-u

Dexa Jeová kalma-u

‘Kantu preokupasons toma kónta di mi, bu konsola-m i bu pô-m ta fika kalmu.’ — SALMO 94:19.

KÁNTIKU 44 Orason di un algen dizanimadu

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki pode pô-nu preokupadu dimás i kuzê ki nu pode kumesa ta pensa?

DJA bu kustuma xinti preokupadu dimás? * Talvês dja bu xinti preokupadu dimás pamodi bu fika maguadu ku kuzê ki otus algen fla ô faze. Ô talvês bu sta preokupadu pamodi kuzê ki bu fla ô ki bu faze. Pur izénplu, talvês bu faze un pekadu i bu ta atxa ma Jeová nunka ka ta purdua-u. Situason ta fika más piór inda, si bu kumesa ta pensa ma bu sta preokupadu dimás pamodi bu ten fé fraku i ma bo é un mau algen. Má kel-li é verdadi?

2. Ki izénplus di Bíblia ta mostra ma si nu xinti preokupadu dimás, ka krê fla ma nu tene fé fraku?

2 Odja alguns izénplu di Bíblia. Ana, ki ben ser mai di proféta Samuel, éra un mudjer ki tinha txeu fé. Má simé, kantu un algen di se família kumesa ta trata-l mariadu, el fika preokupadu dimás ti ki el dizanima. (1 Sam. 1:7) Apóstlu Polu tinha un fé fórti, má ‘preokupason pa tudu kongregasons’ toma kónta di el. (2 Cor. 11:28) Rei Davidi tanbê tinha un fé fórti i Jeová ta amaba el txeu. (Atos 13:22 ) Má simé, preokupasons pô-l ta xinti dizanimadu kantu el faze alguns kuza mariadu. (Sal. 38:4) Jeová konsola i kalma kada un di es. Nu ben odja kuzê ki nu pode prende ku ses izénplu.

KUZÊ KI NU TA PRENDE KU ANA

3. Modi ki kuzas ki algen ta fla pode dexa-nu preokupadu dimás?

3 Óras ki otus algen ta fla ô faze algun kuza ki magua-nu, nu pode xinti preokupadu dimás. Kel-li ta kontise prinsipalmenti si kel algen ki magua-nu é nos grandi amigu ô nos família. Talvês nu ta atxa ma nos amizadi dja kaba. Alvês kel algen ta pâpia sen pensa i nu pode xinti sima ki nu finkadu un spada! (Pro. 12:18) Má ten óras ki un algen ta skodje uza palavras sima spada, sô pa el pode magua-nu. Un irman jóven dja kustuma lida ku kel situason li. El fla: “Alguns anu atras, un algen ki N ta pensaba ma éra nha grandi amiga, spadja mintira sobri mi na internet. Kel-li pô-m ta xinti maguadu i preokupadu dimás. N ka konsigi ntende pamodi ki el trai-m di kel manera la.” Si bu grandi amigu ô bu família dja faze-u un kuza di kel-li, bu pode prende txeu ku izénplu di Ana.

4. Ki prublémas difísil Ana tevi ki lida ku el?

4 Ana tevi ki lida ku alguns prubléma difísil. Duránti txeu anu el ka konsigi ten fidju. (1 Sam. 1:2) Na kel ténpu, txeu israelita ta pensaba ma si un mudjer ka ta pode tinha fidjus, éra pamodi el ka tinha benson di Deus. Kel-li ta poba Ana ku txeu vergónha. (Gén. 30:1, 2) Ten un otu kuza ki poi situason di Ana ta fika más piór inda. Se maridu tinha un otu mudjer ki txomaba Pinina, ki tinha alguns fidju ku el. Tanbê, Pinina tinha siumis di Ana i el ta ‘provokaba el, pa pô-l xinti maguadu’. (1 Sam. 1:6) Na komésu, Ana ka konsigi lida dretu ku kes situason difísil. El staba tristi dimás ‘ki el ta txoraba i el ka ta kumeba’. Se korason fika ‘disgostadu dimás’. (1 Sam. 1:7, 10) Kuzê ki konsola Ana?

5. Modi ki orason djuda Ana?

5 Ana abri se korason pa Jeová i el konta-l modi ki el staba ta xinti. Dipôs ki el kaba di faze orason, el splika se situason pa Eli, ki éra Saserdóti Prinsipal. Nton, el fla Ana: ‘Bai na pas, i pa Deus di Israel da-u kel ki bu pidi-l.’ Kal ki foi rezultadu? Ana ‘bai se kaminhu i el kume, i se róstu ka staba tristi más.’ (1 Sam. 1:17, 18) Orason djuda Ana fika kalmu otu bês.

Sima Ana, modi ki nu pode rekupera i mante nos pas déntu nos? (Odja parágrafus 6 ti 10.)

6. Kuzê ki izénplu di Ana i konsedju di Filipenses 4:6, 7, ta inxina-nu sobri orason?

6 Nu pode torna xinti pas si nu kontinua ta ora. Ana dura txeu ténpu ta pâpia ku se Pai na Séu. (1 Sam. 1:12) Nos tanbê nu pode pasa txeu ténpu ta pâpia ku Jeová sobri nos preokupasons, nos medu i nos frakézas. Nos orason ka meste ser sima poezia ô organizadu di un manera perfetu. Alvês nu pode ti txora óras ki nu ta konta Jeová nos sufrimentu. Má simé, Jeová nunka ka ta kansa di obi-nu. Óras ki nu ta ora sobri nos prubléma, nu meste lenbra di kel konsedju ki sta na Filipenses 4:6, 7. (Lé.) Apóstlu Polu fla ma nu meste faze orason di agradesimentu, ô pa nu agradise Jeová. Nu ten txeu motivu pa nu agradise Jeová. Pur izénplu, nu pode agradise-l pa vida ki el da-nu, pa kuzas bunitu ki el faze, pa se amor lial i pa kel speransa rei di sábi ki el da-nu. Kuzê más ki nu pode prende ku Ana?

7. Kuzê ki Ana ku se maridu sénpri ta fazeba?

7 Sikrê ku prublémas, Ana sénpri ta baba ku se maridu pa kaza di adorason di Jeová, na Silu. (1 Sam. 1:1-5) Timenti Ana staba na tabernákulu, Eli ki éra Saserdóti Prinsipal, konsola Ana kantu el fla-l ma el ta speraba ma Jeová ta respondeba se orason. — 1 Sam. 1:9, 17.

8. Modi ki runions pode djuda-nu? Splika.

8 Nu pode torna xinti pas si nu kontinua ta sisti runions na kongregason. Na kel orason ki ta fazedu na komésu di runion, txeu bês ta pididu pa spritu santu di Deus sta ku nos. Pas ta faze párti di frutu di kel spritu. (Gál. 5:22) Pur isu, óras ki nu ta bai runion, sikrê nu sta preokupadu dimás, nu sta ta da Jeová i nos irmons ku irmans xansi di konsola-nu. Tanbê, es pode djuda-nu torna xinti pas na menti i na korason. Orason i runions é dôs manera inportanti ki Jeová ta uza pa kalma-nu. (Heb. 10:24, 25) Nu ben odja un otu kuza ki nu pode prende ku izénplu di Ana.

9. Kuzê ki ka muda na situason di Ana, má kuzê ki djuda-l?

9 Kes prubléma ki sta poba Ana preokupadu dimás, ka kaba di un óra pa kel otu. Kantu Ana volta di adorason na tabernákulu, el kontinua ta vive na mésmu kaza ki Pinina. I Bíblia ka ta fla si Pinina muda se manera di ser. Pur isu, ta parse ma Ana kontinua ta aguenta abuzus di Pinina. Má Ana konsigi rekupera i mante pas déntu di el. Ka bu skese ma dipôs ki Ana dexa asuntu na mô di Jeová, el ka fika preokupadu más. El dexa Jeová konsola-l i kalma-l. Dipôs di algun ténpu, Jeová responde se orason i el tevi se própi fidjus! — 1 Sam. 1:19, 20; 2:21.

10. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Ana?

10 Nu pode torna xinti pas sikrê nos prubléma ka kaba. Sikrê nu faze txeu orason i nu sisti tudu runion, nu pode kontinua ku kes prubléma. Má izénplu di Ana, ta inxina-nu ma ka ten nada ki pode inpidi Jeová di djuda-nu xinti kalmu, si nu dexa-l. Jeová nunka ka ta skese di nos, i sédu ô tardi el ta rekonpensa-nu pamodi nu ka dizisti. — Heb. 11:6.

KUZÊ KI NU TA PRENDE KU APÓSTLU POLU

11. Ki razons Polu tinha pa xintiba preokupadu dimás?

11 Polu tinha txeu razon pa xintiba preokupadu dimás. Pur izénplu, el ta amaba se irmons, pur isu el ta fikaba preokupadu dimás óras ki es ta pasaba pa prublémas. (2 Cor. 2:4; 11:28) Timenti Polu staba ta prega, se inimigus sota-l i es pô-l prézu. Tanbê el aguenta difikuldadis ki pô-l ta xinti preokupadu dimás sima ‘vive ku poku’. (Fil. 4:12) I si nu lenbra ma barku inkadja ku el, peloménus três bês duránti se diziginason, ta da pa imajina modi ki el ta fikaba preokupadu óras ki el ta viajaba di barku. (2 Cor. 11:23-27) Modi ki Polu lida ku kes preokupason?

12. Kuzê ki djuda Polu fika ménus preokupadu?

12 Polu xinti txeu preokupadu kantu se irmons ku irmans staba ta pasa pa prublémas. Má el ka tenta rezolve tudu ses prublémas el sô, pamodi el sabeba ma el ka ta konsigiba. Pur isu, el pidi otus algen pa djuda-l kuida di kongregason. Pur izénplu, el da responsabilidadi pa ómis di kunfiansa móda Timótiu i Titu. Di sertéza, trabadju ki kes irmon li faze djuda Polu fika ménus preokupadu. — Fil. 2:19, 20; Tito 1:1, 4, 5.

Sima apóstlu Polu, kuzê ki nu pode faze pa preokupason ka toma kónta di nos? (Odja parágrafus 13 ti 15.)

13. Modi ki ansions pode imita Polu?

13 Pidi otus algen pa djuda-u. Sima Polu, txeu ansion oji ta ama ses irmons. Es ta fika preokupadu dimás óras ki irmons na kongregason tene prublémas. Má un ansion el sô ka ta pode faze txeu kuza. Pur isu, el ta rekonhise ma el meste pidi ajuda di otus ómi di kunfiansa, i trena ómis más jóven pa djuda-l kuida di ovelhas di Deus. — 2 Tim. 2:2.

14. Ku kuzê ki Polu ka staba preokupadu, i kuzê ki nu ta prende ku se izénplu?

14 Seta ma bu meste konsolu. Polu éra umildi, pur isu el sabia ma el mesteba konsolu di se amigus. El ka fika preokupadu ma otus algen ta pensaba ma el éra fraku si se amigus konsola-l. Na kel karta ki Polu skrebe pa Filémon, el fla: ‘N xinti txeu alegria i N fika konsoladu kantu N obi ta papiadu di bu amor’. (Filém. 7) Polu pâpia di otus algen ki trabadja djuntu ku el i ki konsola-l txeu na kes ténpu difísil. (Col. 4:7-11) Óras ki nos é umildi i nu seta ma nu meste pa otus algen konsola-nu, nos irmons ta fika kontenti di djuda-nu na kel ki nu meste.

15. Kuzê ki Polu faze kantu el staba na un situason difísil?

15 Kunfia na Palavra di Deus. Polu sabia ma Skrituras podia konsolaba el. (Rom. 15:4) Tanbê es podia daba el sabedoria pa el lidaba ku kalker prubléma. (2 Tim. 3:15, 16) Kantu Polu staba prézu na Roma pa sugundu bês, el xinti ma se mórti staba kuazi ta txiga. Kuzê ki el faze na kel situason difísil li? El pidi Timótiu pa bai la faxi i pa leba-l ‘kes rolu’. (2 Tim. 4:6, 7, 9, 13) Pamodi? Ta parse ma kes rolu ta fazeba párti di Skrituras Ebraiku ki Polu podia uzaba na se studu pesoal di Bíblia. Nos tanbê si nu studa Palavra di Deus sénpri, Jeová ta uza Skrituras pa kalma-nu, ka ta nporta kal ki é nos prublémas.

KUZÊ KI NU TA PRENDE KU REI DAVIDI

Sima Rei Davidi, kuzê ki pode djuda-nu si nu faze un pekadu gravi? (Odja parágrafus 16 ti 19.)

16. Modi ki Davidi xinti kantu el faze pekadus gravi?

16 Davidi tinha razon pa staba ku konsénsia pizadu. El faze adultériu ku Batiseba, el ranja manera pa se maridu matadu i pa algun ténpu el tenta sukundi kuzê ki el faze. (2 Sam. 12:9) Na komésu, Davidi ka liga se konsénsia. Pur isu, kel-li prujudika se amizadi ku Jeová, se saúdi i el sufri txeu. (Sal. 32:3, 4) Kuzê ki djuda Davidi lida ku kes preokupason ki el xinti pamodi pekadus gravi ki el faze? I Kuzê ki pode djuda-nu si nu faze un pekadu gravi?

17. Modi ki palavras di Davidi ki sta na Salmo 51:1-4, ta mostra ma el rapende di korason?

17 Pidi perdon na orason. Ti ki enfin Davidi faze orason pa Jeová. El rapende di korason i el konfesa se pekadus. (Lé Salmo 51:1-4.) Kel-li djuda Davidi xinti kalmu i filís otu bês. (Sal. 32:1, 2, 4, 5) Si bu faze un pekadu gravi, ka bu tenta sukundi bu éru. Envês di kel-li, faze orason pa Jeová i konta-l tudu kuza ki bu faze. Si bu faze si, bu ta kumesa ta xinti ménus preokupadu i bu konsénsia ka ta fika pizadu dimás. Má si bu krê torna konpo bu amizadi ku Jeová, bu meste faze más di ki sô orason.

18. Modi ki Davidi reaji kantu el disiplinadu?

18 Seta disiplina. Kantu Jeová manda proféta Natan pa pâpia ku Davidi sobri se pekadu, Davidi ka da diskulpa i nen el ka fla ma kuzê ki el faze ka éra mutu gravi. El seta lógu ma el peka, ka sô kóntra maridu di Batiseba, má prinsipalmenti kóntra Jeová. Davidi seta disiplina di Jeová i Jeová purdua-l. (2 Sam. 12:10-14) Si nu faze un pekadu gravi, nu meste pâpia ku kes algen ki Jeová skodje pa kuida di nos. (Tia. 5:14, 15) I tanbê nu debe ivita tendénsia di fika ta da diskulpa. Si nu seta i aplika disiplina lógu ki nu dadu el, é más faxi nu torna ten pas i alegria.

19. Nu debe sta disididu na faze kuzê?

19 Ka bu dexa nada pô-u ta faze kes mésmu éru. Rei Davidi sabia ma el mesteba di ajuda di Jeová, pa el ka fazeba kes mésmu éru. (Sal. 51:7, 10, 12) Dipôs ki Jeová púrdua Davidi, el staba disididu na ivita pensamentus mariadu. Pur isu, el torna xinti pas déntu di el.

20. Modi ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa perdon di Jeová?

20 Nu ta mostra ma nu ta da valor pa perdon di Jeová, óras ki nu ta pâpia ku el na orason, seta disiplina i sforsa txeu pa nu ka faze kes mésmu éru. Óras ki nu faze kes kuza li, nu ta torna xinti pas déntu nos. Un irmon ki txoma Tiagu, ki faze un pekadu gravi, odja ma kel-li é verdadi. El fla: “Kantu N konta ansions kuzê ki N faze, N xinti sima ki N tradu un karga pizadu riba mi. I N kumesa ta xinti pas otu bês.” É bon dimás sabe ma ‘Jeová sta pértu di kes ki tene korason maguadu; el ta salva kes ki tene spritu dizanimadu’! — Sal. 34:18.

21. Modi ki nu pode dexa Jeová kalma-nu?

21 Sima fin sta kada bês más pértu, kes kuza ki ta traze preokupason sta ta bira kada bês más txeu. Pur isu, óras ki bu xinti preokupadu dimás, pidi Jeová lógu pa djuda-u. Ser un bon studanti di Bíblia. Prende ku izénplus di Ana, Polu i Davidi. Pidi bu Pai na Séu pa djuda-u ntende pamodi ki bu sta xinti preokupadu dimás. (Sal. 139:23) Dexa-l djuda-u ku bus prubléma, prinsipalmenti kes ki bu ka ta pode faze txeu ô nada pa kontrola-s. Si bu faze si, bu pode ser sima kel salmista ki kanta pa Jeová: ‘Kantu preokupasons toma kónta di mi, bu konsola-m i bu pô-m ta fika kalmu.’ — Sal. 94:19.

KÁNTIKU 4 ‘Jeová é nha Pastor’

^ par. 5 Un óra ô otu, nos tudu nu ta xinti preokupadu dimás pamodi prublémas. Kel studu li sta ben pâpia di izénplu di três sérvu di Jeová, di ténpu ki Bíblia skrebedu i ki luta kóntra txeu preokupason. Tanbê nu sta ben odja modi ki Jeová konsola i kalma kada un di es.

^ par. 1 MÁS SPLIKASON: Nu pode xinti preokupadu dimás pamodi falta di dinheru, prublémas di saúdi, prublémas na família ô otus prubléma. Tanbê nu pode xinti preokupadu dimás pamodi pekadus ki nu fazeba ô pamodi prublémas ki nu ta atxa ma nu pode ben pasa na futuru.