Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-9

Vumela UJehova Akududuze

Vumela UJehova Akududuze

“Lokha imikhumbulwami nayihlubayezeka khulu, induduzwakho ivuselela umphefumulwami.”—RHU. 94:19.

INGOMA 44 Umthandazo Womuntu Osesizini

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Khuyini engasibangela ukutshwenyeka begodu lokho kungasithinta njani?

WAKHE watshwenyeka? * Mhlamunye watshwenywa zizinto abantu abazitjho kuwe namkha abazenza kuwe ezakuzwisa ubuhlungu. Ungatshwenyeka ngezinto ozitjhwileko namkha ozenzileko. Ngokwesibonelo, mhlamunye wenze umtjhapho begodu utshwenyeke ngokuthi uJehova uzokulibalela namkha awa. Ungacabanga godu ngokuthi utshwenyeka khulu ngebanga lokuthi unokukholwa okuncani begodu umumuntu ongakalungi. Kghani kuliqiniso lokho?

2. Ngiziphi iimbonelo eziseBhayibhelini ezitjengisa ukuthi ukutshwenyeka akutjho ukuthi sinokukholwa okuncani?

2 Cabanga ngeembonelo ezimbalwa ezifumaneka eBhayibhelini. UHana, owaba ngunina lomphorofidi uSamyela bekamfazi onokukholwa. Nanyana kunjalo, watshwenyeka ngebanga lokuphathwa kumbi lilunga lomndeni. (1 Sam. 1:7) Umpostoli uPowula bekanokukholwa okuqinileko, nanyana kunjalo “watshwenyeka ngawo woke amabandla.” (2 Kor. 11:28) IKosi uDavida beyinokukholwa okuqinileko begodu uJehova bekayithanda khulu. (IzE. 13:23) Nanyana kunjalo, uDavida wenza umtjhapho owamenza watshwenyeka khulu. (Rhu. 38:5) UJehova waduduza incekwakhe ngayinye bewayivuselela. Akhesibone ukuthi khuyini esingayifunda eembonelwenezo.

SIFUNDANI KUHANA OTHEMBEKILEKO?

3. Amezwi akhulunywa babanye angasenza njani sitshwenyeke?

3 Lokha abanye nabakhuluma amezwi ahlabako namkha benze izinto ezisizwisa ubuhlungu, singatshwenyeka. Lokho kuliqiniso, khulukhulu nangabe umuntu osizwise ubuhlungu mnganethu namkha sihlobo sethu. Singatshwenyeka ngokuthi kungenzeka ubuhlobo bethu nomuntu loyo buphele. Ngezinye iinkhathi umuntu osizwisa ubuhlungu angakhuluma izinto ebekangakanqophi ukuzitjho begodu singazizwa ngasuthi sihlatjwe ngesabula. (IzA. 12:18) Namkha omunye umuntu angakhuluma izinto ezibuhlungu, azi kuhle ukuthi zizosilimaza. Omunye udadwethu waqalana nesitjhijilwesi. Uthi, “Eminyakeni edlulileko, umuntu ebengicabanga ukuthi umnganami, wathoma ukurhatjha amanga ngami kwezokuthintana. Ngezwa ubuhlungu begodu ngatshwenyeka, ngangizibuza ukuthi kubayini umnganami engimthembileko angangizwisa ubuhlungu ngalendlela.” Nangabe wazwiswa ubuhlungu sihlobo sakho namkha umnganakho, kunengi ongakufunda kuHana.

4. Ngimiphi imiraro ebudisi uHana aqalana nayo?

4 UHana waqalana nobunye ubudisi. Bekangakghoni ukuba nabantwana. (1 Sam. 1:2) Ngokwesiko lakwa-Israyeli, umfazi oyinyumba bekukholelwa bona uqalekisiwe. Lokho kwamenza wahlaziseka. (Gen. 30:1, 2) Enye into eyenza ubujamobu baba buhlungu khulu kuHana kukuthi indodakhe yathatha omunye umfazi, uPhenina owayibelethela abantwana. UPhenina bekanomona ngoHana begodu ‘bekamkokomeja kobana azinyaze.’ (1 Sam. 1:6) Ekuthomeni, uHana bekezwa ubuhlungu ngobujamobu. Bekalila kangangokuthi ‘bekubhala bona adle’ begodu ‘bekamunyu emphefumulweni.’ (1 Sam. 1:7, 10) Waduduzwa yini uHana?

5. Umthandazo wamsiza njani uHana?

5 UHana wathandaza kuJehova, wamtjela ngendlela adane ngayo. Ngemva kokuthi athandazile, wahlathululela umPhristi oMkhulu u-Eli ngobujamo bakhe. U-Eli wathi kuye: “Yewukhambe ngokuthula. UZimu ka-Israyeli uzakupha okubawileko kuye.” Waba yini umphumela? UHana “wakhamba, wadla, ubuso bakhe akhange busatjhitjhibala.” (1 Sam. 1:17, 18) Umthandazo wamsiza uHana bona abe nokuthula.

Singamlingisa njani uHana ngokuthi sihlale sinokuthula emalangeni esiphila kiwo la? (Funda iingaba 6-10)

6. Ngiziphi iimfundo esingazifunda kuHana nemtlolweni webeFilpi 4:6, 7 ezikhuluma ngomthandazo?

6 Singaba nokuthula nasiphikelela emthandazweni. UHana wasebenzisa isikhathi esinengi akhuluma noYise wezulwini. (1 Sam. 1:12) Nathi singathatha isikhathi sethu sikhulume noJehova, simtjele ngamatshwenyekwethu, izinto esizisabako nangezono zethu. Imithandazwethu akukafuzi ibe ngepheleleko namkha eyikondlo. Singazithola sikhuluma izinto ezibuhlungu besilile ngebanga lokutshwenyeka. Nanyana kunjalo, uJehova uzokuhlala asilalele. Ngitjho nanyana sithandaza ngemiraro esiqalene nayo kufuze sihlale sikhumbula iseluleko esisemtlolweni webeFilipi 4:6, 7. (Ufunde.) UPowula wasitjela ukuthi kufuze simthokoze uJehova nasithandazako. Sinamabanga amanengi angasenza simthokoze uJehova. Ngokwesibonelo, singamthokoza ngokusipha ukuphila, simthokoze ngendalwakhe, ithando lakhe kunye nethemba asinikele lona. Khuyini enye esingayifunda kuHana?

7. Khuyini ebeyenziwa nguHana nendodakwakhe?

7 Naphezu kwemirarwakhe, qobe uHana bekakhuphuka nendodakhe bayokulotjha uJehova eTjhilo. (1 Sam. 1:1-5) Nakasethaberinakeli, uMphristi oMkhulu u-Eli wamtjela ukuthi uJehova uzowuphendula umthandazwakhe begodu lokho kwamduduza uHana.—1 Sam. 1:9, 17.

8. Imihlangano yobuKrestu ingasisiza njani? Hlathulula.

8 Singaba nokuthula ngokuragela phambili siya emihlanganweni yobuKrestu. Ngomthandazo wokuvula esifundweni sibawa ummoya ocwengileko kaZimu bona ube nathi. Ukuthula kuyingcenye yeenthelo zommoya. (Gal. 5:22) Nasiya esifundweni ngitjho nanyana sigandelelekile, sinikela uJehova nabafowethu ithuba lokuthi basikhuthaze bebasisize sibe nokuthula. Umthandazo nemihlangano yobuKrestu ziindlela uJehova asiduduza ngazo. (Heb. 10:24, 25) Akhesibone esinye isifundo esingasifumana kuHana.

9. Khuyini engakhenge itjhuguluke ngobujamo bakaHana begodu wasizwa yini?

9 Imiraro yokutshwenyeka kwakaHana akhenge isuke khonokho. Kwathi uHana nakabuyela ekhaya abuya ukuyokulotjha etaberinakeli, wabuyela wayokuhlala noPhenina ngendlini eyodwa. IBhayibheli alisitjeli ukuthi indlela uPhenina ebekaziphethe ngayo yatjhuguluka. UHana waragela phambili nokukghodlhelela amezwi kaPhenina ahlabako. Kodwana uHana waba nokuthula. Kwathi ngemva kokutjela uJehova ngemirarwakhe, akhenge asatshwenyeka. Wavumela uJehova bona amduduze bekamvuselele. Kwathi ngokukhamba kwesikhathi uHana wabusiswa ngabantwana!—1 Sam. 1:19, 20; 2:21.

10. Khuyini esiyifunda esibonelweni sakaHana?

10 Singaba nokuthula ngitjho nanyana siqalene nemiraro. Ngitjho nanyana singathandaza ngokusuka ehliziyweni, siye esifundweni, eminye imiraro izokuhlala ikhona. Kodwana esibonelweni sakaHana sifunde ukuthi akunalitho elingakhandela uJehova bona aduduze iinhliziyo zethu. UJehova angekhe asilibale begodu uzosinikela umvuzo nasingalahli itewu.—Heb. 11:6.

ESIKUFUNDA KUPOWULA

11. Ngiwaphi amabanga ebekabangela bona uPowula atshwenyeke?

11 UPowula bekanamabanga amanengi wokutshwenyeka. Ngokwesibonelo, ngebanga lokuthi bekabathanda abafowabo nabodadwabo, lokho bekwenza bona imiraro ebebaqalene nayo imzwise ubuhlungu. (2 Kor. 2:4; 11:28) Esabelweni sakhe sokubampostoli, kwatlhogeka bona aqalane nabaphikisi bambetha bebamfaka nejele. Kwafuze godu aqalane nobudisi ‘bokungabi nezinto ezaneleko’ okwambangela bona atshwenyeke. (Flp. 4:12) Nasikhumbula godu ukuthi waphukelwa mkhumbi kathathu singazwisisa bona kubayini atshwenyeka. (2 Kor. 11:23-27) Yini eyasiza uPowula bona aqalane nokutshwenyeka?

12. Khuyini eyehlisa ukutshwenyeka kwakaPowula?

12 Abafowabo nabadadwabo bakaPowula nabatshwenyekileko bekumphatha kabuhlungu, kodwana akhenge alinge ukulungisa yoke imirarwabo ayedwa. UPowula bekathobekile, wabawa abanye bona bamsize ekutlhogomeleni abafowabo. Ngokwesibonelo, wanikela uThimothi noTitosi umsebenzi wokusiza ebandleni. Umsebenzi amadoda la awenzako ehlisa ukutshwenyeka kwakaPowula.—Flp. 2:19, 20; Tit. 1:1, 4, 5.

NjengoPowula khuyini esingayenza bona sibalekele ukutshwenyeka khulu? (Funda iingaba 13-15)

13. Abadala bangamlingisa njani uPowula?

13 Bawa abanye bona bakusize. NjengoPowula inengi labadala namhlanjesi liyatshwenyeka ngamalunga webandla aqalene nobudisi. Kodwana umdala angeze akghona ukusiza woke amalunga webandla ayedwa. Ukuthobeka kuzomenza abone ukuthi angeze akghona ukwenza koke ayedwa. Yeke kuzokufuze abawe amanye amadoda ebandleni bona asize.—2 Thim. 2:2.

14. Khuyini uPowula angakhenge azitshwenye ngayo begodu sifundani esibonelweni sakhe?

14 Vuma bona uyakutlhoga ukududuzwa. UPowula bekathobekile begodu bekazi bona ukuyakutlhoga ukududuzwa bangani bakhe. Akhenge kumtshwenye ukuthi abantu bazokucabanga ukuthi ubuthakathaka nakatlhoga ukududuzwa. Nakatlolela uFlebhe, uPowula wathi: “Ithando lakho lingilethele ithabo elimangazako nokukhuthazeka.” (Flm. 7) UPowula wakhuluma nangezinye iinsebenzi ezimbalwa ezamsiza zamkhuthaza nakaqalene nobudisi. (Kol. 4:7-11) Nasamukela ukuthi siyakutlhoga ukukhuthazwa nokududuzwa bazosisiza.

15. Yini eyaduduza uPowula nakagandelelekileko?

15 Thembela eliZwini lakaZimu. UPowula bekazi ukuthi imiTlolo izomduduza. (Rom. 15:4) Izomenza ahlakaniphe bona aqalane nemiraro ngokuphumelelako. (2 Thim. 3:15, 16) Ngesikhathi abotjhwe kwesibili eRoma wezwa ngasuthi uzokuhlongakala. Nakagandeleleke ngaleyo ndlela wenzani? Wabawa bona uThimothi eze kuye msinyana “eze nemisongo.” (2 Thim. 4:6, 7, 9, 13) Kubayini? Kungenzeka kungombana imisongo leyo beyinemiTlolo yesiHebheru, uPowula ebekafuna ukuyifunda azakhe. Nasilingisa isibonelo sakaPowula ngokuthi sifunde iliZwi lakaZimu qobe, uJehova uzosisiza asebenzise imiTlolo bona isiduduze nanyana singaqalana namiphi imiraro.

ESIKUFUNDA EKOSINI UDAVIDA

NjengeKosi uDavida yini engasisiza nasonileko? (Funda iingaba 16-19)

16. Ngikuphi ukutshwenyeka uDavida aqalana nakho?

16 UDavida bekatshwenywa ngunembeza. Watjhinga emabhayini noBhathi-Tjheba umfazi wenye indoda, wahlela bona kubulawe indodakhe godu walinga ukufihla ubufakazi bokwenza ubumbobo. (2 Sam. 12:9) Ekuthomeni akhenge alalele unembezakhe. Umphumela waba kulimala kobuhlobo bakhe noZimu begodu kwamenza wagandeleleka bekwafika lapho agula khona. (Rhu. 32:3, 4) Khuyini eyasiza uDavida waqalana nokutshwenyeka begodu yini engasisiza nathi nakwenzeka senze isono kuJehova?

17. Ukuzisola kwakaDavida kutjengiswa njani emtlolweni weRhubo 51:3-5?

17 Thandaza, ubawe ukulitjalelwa. UDavida wathandaza kuJehova, wavuma umtjhapho awenzileko begodu watjela uJehova ukuthi uyazisola. (Funda iRhubo 51:3-5.) Lokho kwamenza bona atjhaphuluke. (Rhu. 32:1, 2, 4, 5) Nakunesono esimbi osenzileko ungalingi ukufihla ubumbobo. Kunalokho buvume kuJehova. Ngemva kwalokho uzozizwa ungcono khulu begodu angeze usazizwa umlandu. Kodwana nawufuna ukulungisa ubuhlobo bakho noZimu kufuze wenze okungaphezu kokuthandaza.

18. UDavida wasamukela njani isiyalo?

18 Yamukela isiyalo. UJehova nakathumela umphorofidakhe uNathani bona ayokutjela uDavida ngobumbi bakhe, uDavida akhenge abufihle ubumbi abenzako namkha azivikele. Wavuma bona akhenge onele indoda kaBhathi-Tjheba kwaphela kodwana wona nakuJehova. UDavida wakwamukela ukuyalwa nguJehova begodu uJehova wamlibalela. (2 Sam. 12:10-14) Nakunesono esithileko esisenzileko kufuze sikhulume nabadala uJehova ababeke bona baseluse. (Jak. 5:14, 15) Kufuze sikubalekele ukuzivikela. Nasisisebenzisa msinyana isiyalo esisinikelwa badala sizokuba nokuthula nethabo.

19. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza?

19 Zimisele bona ungayibuyeleli imitjhapho efanako. UDavida bekazi ukuthi nakazakubalekela ukwenza imitjhapho efanako bekatlhoga isizo lakaJehova. (IRhubo 51:9, 12, 14) Ngemva kokulitjalelwa nguJehova uDavida bekazimisele ukungacabangi ngezinto ezimbi. Lokho kwenza bona abe nokuthula.

20. Singatjengisa njani ukuthi siyafuna bona uJehova asilibalele?

20 Sitjengisa ukuthi siyakufuna ukulitjalelwa nguJehova ngokuthi sithandaze simbawe asilibalele, samukele isiyalo begodu sisebenze budisi bona sibalekele ukwenza imitjhapho efanako, nasenza izintwezi, sizokuba nokuthula. UJames owenza isono esimbi wakufumana kuliqiniso lokhu, uthi: “Nangivuma isono engisenzileko kubadala ngezwa ngasuthi kususwe umthwalo emahlombami, ngathoma ukuba nokuthula.” Kuyaduduza ukwazi ukuthi uJehova “useduze nabanehliziyo ephukileko, usindisa abanommoya odanileko.”—Rhu. 34:19.

21. Singamvumela njani uJehova bona asiduduze?

21 Njengombana sitjhidela esiphelweni nje, kunezinto ezinengi ezizosenza sihlale sitshwenyekile. Nawuzizwa utshwenyekile ungalindi, thandaza ukhulume noJehova, umbawe akusize, zimisele ufunde iBhayibheli. Funda ngokwenzeka kuHana, uPowula noDavida. Bawa uJehova akusize ubone ukuthi khuyini ekubangela ukutshwenyeka. (Rhu. 139:23) Mvumele akuthwalele imithwalwakho khulukhulu leyo ongakghoni ukuyilawula. Nawenza njalo uzokufana nomRhubi owathi: “Lokha imikhumbulwami nayihlubayezeka khulu, induduzwakho ivuselela umphefumulwami.”—Rhu. 94:19.

INGOMA 4 “UJehova UnguMelusami”

^ isig. 5 Ngezinye iinkhathi, soke siyatshwenyeka ngemiraro esiqalana nayo. Isihlokwesi sicoca ngeembonelo ezintathu zeenceku zakaJehova ekukhulunywa ngazo eBhayibheli ekhezaqalana nokutshwenyeka. Sikhuluma nangokuthi uJehova waziduduza bewazivuselela njani.

^ isig. 1 IHLATHULULO YAMAGAMA: Ukutshwenyeka mumuzwa wokusaba namkha wokugandeleleka. Ungabangelwa miraro yezeemali, yezepilo, imiraro yomndeni namkha ubudisi esiqalana nabo. Singatshwenyeka nangemitjhapho esayenza esikhathini esidlulileko namkha sitshwenyeke ngeentjhijilo esisazokuqalana nazo ngengomuso.