Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mbungu wa diima muikale ne dîna dia Beleshasâ

Udi mumanye anyi?

Udi mumanye anyi?

Mmunyi mudi bintu bia kale bidibu bapete bileja ne: Beleshasâ wa mu Babilona uvuaku ne uvua mukalenge?

NKUPITE bidimu bia bungi bivua bantontolodi ba malu a mu Bible bamba ne: mukalenge Beleshasâ udibu batele mu mukanda wa Danyele katu muanji kuikalaku to. (Dan. 5:1) Bavua bamba nanku bualu bakebuludi ba bintu bia kale kabavua ne bijadiki bivua bileja ne: uvuaku to. Kadi mu 1854 bakashintuluka. Bua tshinyi?

Mu tshidimu atshi, John Taylor muleji-mpala wa mu Grande-Bretagne wakakebulula bimue bishadile bia kale bia mu tshimenga tshia Ula wa kale. Kuinshi kua ditunga dia Irak ke muaba uvua Ula. Wakapeta mbungu ya bungi ya diima mu tshibumba tshinene tshivua muaba au. Mbungu ayi ivua ne santimetre mitue ku 10, ne bavua bondolapu mifundu ya tshiena kale (anyi cunéiforme). Mu mifundu ivua pa mbungu ayi muvua kabidi masambila avuabu basambidila Nabonide mukalenge wa Babilona ne Beleshasâ muanende muanabute bua balale matuku a bungi. Nansha batontolodi abu bakitaba pabu ne: mifundu idi pa mbungu eyi idi ileja ne: Beleshasâ uvuaku.

Kadi Bible kena uleja anu tshianana ne: Beleshasâ uvuaku to, udi uleja kabidi ne: uvua mukalenge. Batontolodi bakela kabidi mpata. Tshilejilu, mu bidimu bia 1800, William Talbot, muena malu a sianse wa mu Angleterre wakafunda ne: “Kudi badi bamba ne: Bel-sar-oussour [Beleshasâ] uvua ukokesha dîba divua tatuende Nabonide ukokesha pende. Kadi kakuena tshijadiki nansha tshimue bua bualu ebu to.”

Kadi tshilumbu atshi tshiakadikosa pavua mifundu ya pa mbungu mikuabu ya diima mileje ne: kuvua musangu kampanda uvua mukalenge Nabonide tatuende wa Beleshasâ muenze bidimu bia bungi kayi mu tshimenga tshikulu to. Ntshinyi tshivua tshienzeke pavuaye kayiku apu? Mukanda kampanda wa tshibungu udi wamba ne: “Pavua Nabonide muanji muye kusombela muaba mukuabu, wakashiya Beleshasâ mu nkuasa, kumushilaye kabidi tshitupa tshinene tshia basalayi bende.” (Encyclopaedia Britannica) Nunku Beleshasâ ke uvua muanji kumukokeshila mu Babilona tshikondo tshionso atshi. Ke bualu kayi Alan Millard mukebuludi wa bintu bia kale ne mumanyi wa malu a miakulu wakamba ne: bivua bikumbane bua “mukanda wa Danyele kuambawu ne: Beleshasâ uvua ‘mukalenge.’”

Bulelela, bua batendeledi ba Nzambi, Bible nkayende ke udi ne tshijadiki tshinene tshidi tshileja ne: mukanda wa Danyele ngua kueyemena ne mmufundisha ku bukole bua nyuma wa Nzambi.​—2 Tim. 3:16.