Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SE-11

Sewukulungele Na Ukubhajadiswa?

Sewukulungele Na Ukubhajadiswa?

“Ibhabhadiso . . . kwanje liyanisindisa.”—1 PIT. 3:21.

INGOMA 28 Ungaba Mngani KaJehova!

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Umuntu kufuze enzeni ngaphambi kobana akhe indlu?

AKHUCABANGE ngomuntu oqunta ukwakha indlu. Uyazi ukuthi ufuna ukwakha indlu enjani. Inga-kghani kufuze akhambe ayokuthenga izinto zokwakha? Awa. Ngaphambi kobana akhe, kunezinto ekufuze acabange ngazo. Kufuze azi ukuthi uzokutlhoga imali engangani. Kubayini sitjho njalo? Ngombana kufuze azi ukuthi unemali eyaneleko na yokuthi akhe indlu leyo bekayiqede. Nakabala imalakhe ngaphambi kokwakha abone ukuthi yanele, usemathubeni amahle wokuyakha bekayiqede indlwakhe.

2. Ngokomtlolo kaLukasi 14:27-30, khuyini okufuze sicabange ngayo ngaphambi kobana sibhajadiswe?

2 Inga-kghani ukuthanda nokuthokoza ngalokho uJehova akwenzele khona kukwenza ufune ukubhajadiswa? Nakunjalo, ufana nomuntu ofuna ukwakha indlu. Kubayini sitjho njalo? Cabanga ngamezwi kaJesu asemtlolweni kaLukasi 14:27-30. (Ufunde.) UJesu bekahlathulula ukuthi kutjho ukuthini ukuba mlandelakhe. Kutjho ukuzimisela nokwamukela “iindleko” okutjho ukukghodlhelela ubudisi nokudela izinto okungenzeka siyazithanda. (Luk. 9:23-26; 12:51-53) Ngaphambi kobana ubhajadiswe kufuze ucabange ngazo zoke izinto ezilindeleke kuwe nasele ubhajadisiwe. Nawenza njalo, uzokulungela ukulotjha uZimu, uthembeke kuye njengombana uzabe umKrestu obhajadisiweko.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Inga-kghani ukuba mlandeli kaKrestu kutjho ukuzimisela ukukghodlhelela ubudisi nokudela izinto okungenzeka siyazithanda? Iye. Umuntu obhajadisiweko ufumana iimbusiso ezinengi nje nesikhathini esizako. Akhesicoce ngemibuzo eqakathekileko emalungana nokubhajadiswa. Iimpendulo zakho zizokusiza ubone ukuthi, “Ukulungele na ukubhajadiswa?”

OKUFUZE UKWAZI MALUNGANA NOKUZINIKELA NOKUBHAJADISWA

4. (a) Kutjho ukuthini ukuzinikela? (b) Kutjho ukuthini ‘ukuzidela’ njengombana kutjho uMatewu 16:24?

4 Kutjho ukuthini ukuzinikela? Ngaphambi kobana ubhajadiswe kufuze uzinikele. Lokho kutjho ukuthandaza kuJehova, umtjele okusehliziywenakho, umtjele ukuthi ufuna ukwenza intandwakhe ukuphila kwakho koke. Ukuzinikela kuZimu kutjho ‘ukuzidela.’ (Funda uMatewu 16:24.) Sewunelungelo elihle lokuba mumuntu kaJehova. (Rom. 14:8) Uthembisa ukuthi kusukela nje ukumlotjha kuzokuza qangi kuwe kuneemfiso zakho. Ukuzinikela kwakho kusifungo sakho osenza noZimu. UJehova akakukateleli bona wenze isifungo esinjalo. Kodwana nawusenzako, ulindele bona wenze ngokwesifungo sakho.—Rhu. 116:12, 14.

5. Ukuzinikela kuhlobene njani nokubhajadiswa?

5 Ukuzinikela kuhlobene njani nokubhajadiswa? Ukuzinikela kwakho kuphakathi kwakho noJehova. Ukubhajadiswa kwenzeka phambi kwabantu, ngokujayelekileko kwenzeka emihlanganweni emikhulu. Nawubhajadiswako utjengisa abanye ukuthi sewuzinikele kuJehova. * Yeke ngokubhajadiswa utjela abanye ukuthi uthanda uJehova uZimakho ngehliziywakho yoke, ngomphefumulwakho woke, ngomkhumbulwakho woke nangamandlakho woke begodu uzimisele ukumlotjha ngokungapheliko.—Mar. 12:30.

6-7. Ngokomtlolo woku-1 kaPitrosi 3:18-22, ngimaphi amabanga amabili enza ukubhajadiswa kuqakatheke?

6 Kghani kufanele ubhajadiswe? Akhesicabange ngamezwi afumaneka kweyoku-1 kaPitrosi 3:18-22. (Ufunde.) Njengombana umkhumbi watjengisa abantu ukuthi uNowa ukholelwa kuZimu, nokubhajadiswa kwakho kubufakazi bokuzinikela kwakho kuJehova. Inga-kghani kufanele umuntu abhajadiswe? Iye kufanele. UPitrosi waveza ukuthi kubayini. Kokuthoma, ukubhajadiswa ‘kuyasisindisa.’ Ukubhajadiswa kungasisindisa nangabe sithethe amagadango afaneleko wokutjengisa ukuthi siyakholelwa ukuthi uJesu wasifela begodu wavuselwa ezulwini nokuthi nje “ungesidleni sakaZimu.”

7 Kwesibili, ukubhajadiswa kusenza sibe ‘nonembeza omuhle.’ Nasizinikela kuZimu besibhajadiswe, siba nobuhlobo obukhethekileko naye. Ngebanga lokuthi siphendukile ezonweni zethu begodu siyakholelwa emhlatjelweni wesihlengo, uZimu uyasilibalela ezonweni zethu. Lokho kwenza sibe nonembeza ohlanzekileko phambi kwakaZimu.

8. Khuyini okufuze kube sisekelo sesiqunto sakho sokubhajadiswa?

8 Ngimaphi amabanga asisekelo wesiqunto sakho sokubhajadiswa? Ngebanga lokufundisisa kwakho iBhayibheli, sewufunde okunengi ngoJehova, ubuntu bakhe nangendlela enza ngayo izinto. Okufunde ngaye eBhayibhelini kukwenze wakuthanda okufundileko begodu lokho kwakwenza wamthanda khulu. Ithando onalo ngoJehova kufuze libe sisekelo sokuzinikela nokubhajadiswa kwakho.

9. Kutjho ukuthini ukubhajadiswa ebizweni lakaBaba, leNdodana nelommoya ocwengileko njengombana kuvezwe kuMatewu 28:19, 20?

9 Isiqunto sokubhajadiswa sisekelwe nemaqinisweni esiwafumana eBhayibhelini. Cabanga ngalokho okwatjhiwo nguJesu nakakhipha umyalo wokwenza abafundi. (Funda uMatewu 28:19, 20.) Ngokwamezwi kaJesu, ababhajadiswako kufuze benze njalo “ebizweni lakaBaba neleNdodana nelommoya ocwengileko.” Bekutjho ukuthini lokho? Bekatjho ukuthi kufuze uwakholelwe ngehliziywakho yoke amaqiniso aseBhayibhelini akhuluma ngoJehova, iNdodanakhe uJesu nangommoya ocwengileko. Amaqiniso la anamandla kangangokuthi ayayithinta ihliziywakho. (Heb. 4:12) Akhesiqale amanye wawo.

10-11. Ngimaphi amaqiniso amalungana noBaba owafunde bewawakholelwa?

10 Akhucabange ngesikhathi esadlulako nawusafunda amaqiniso la ngoBaba: Ibizo lakhe “nguJehova,” “ungoPhezulu ephasini loke,” begodu nguye ‘yedwa uZimu’ weqiniso. (Rhu. 83:18 NW; Isa. 37:16) Wasidala begodu ‘ukusindiswa kuvela’ kuye. (Rhu. 3:9; 36:10) Usenzele ilungiselelo lokusisindisa esonweni nekufeni begodu usinikele ithemba lokuphila ngokungapheliko. (Jwa. 17:3) Ukuzinikela nokubhajadiswa kwakho kuzokutjengisa ukuthi sewunguFakazi kaJehova. (Isa. 43:10-12) Uzokuba lilunga lomndeni wephasi loke wabakhulekeli bakaJehova abazikhakhazisa ngokubizwa ngebizo lakaZimu begodu abafundisa abanye ngalo.—Rhu. 86:12.

11 Kulilungelo elikhulu ukuzwisisa lokho okufundiswa liBhayibheli malungana noBaba. Nawukholelwa amaqiniso la, uzokufuna ukuzinikela kuJehova bewubhajadiswe.

12-13. Ngimaphi amaqiniso amalungana neNdodana owafunde bewawakholelwa?

12 Wazizwa njani nawufunda amaqiniso la ngeNdodana? UJesu umumuntu wesibili oqakatheke ukubadlula boke ephasini. Wanikela ngokuphila kwakhe kwaba sihlengo ngebanga lethu. Nasitjengisa ngezenzo zethu ukuthi siyasikholelwa isihlengo, izono zethu zingalitjalelwa, sibe nobuhlobo obuhle noZimu begodu sifumane ukuphila okungapheliko. (Jwa. 3:16) UJesu mPhristethu oPhakamileko. Ufuna ukusisiza sizuze esihlengweni begodu sibe nobuhlobo obuhle noZimu. (Heb. 4:15; 7:24, 25) Ngebanga lokuthi uyiKosi yomBuso kaZimu, uJehova uzokusebenzisa yena bona acwengise ibizo lakhe, aqede ubumbi begodu alethe iPharadesi. (Mat. 6:9, 10; IsAm. 11:15) UJesu umumuntu ekufuze simlingise. (1 Pit. 2:21) Wasibekela isibonelo sokuthi sisilingise ngokuthi enze intando kaZimu ukuphila kwakhe koke.—Jwa. 4:34.

13 Nawamukela okufundiswa liBhayibheli ngoJesu, uzoyithanda khulu iNdodana kaZimu le. Ithandwelo lizokwenza bona uphilele ukwenza intando kaZimu njengoJesu. Umphumela walokho kukuthi uzokukhuthazeka bona unikele ukuphila kwakho kuJehova, ubhajadiswe.

14-15. Ngimaphi amaqiniso amalungana nommoya ocwengileko owafundileko bewawakholelwa?

14 Wazizwa njani nawufunda amaqiniso alandelako malungana nommoya ocwengileko? Awusimumuntu, kunalokho umamandla kaZimu asebenzako. UJehova wawusebenzisa bona unqophise amadoda ebewatlola iBhayibheli nokuthi usisiza bona sizwisise esikufunda kilo besikusebenzise. (Jwa. 14:26; 2 Pit. 1:21) Ngommoyakhe ocwengileko, uJehova usinikela “amandla angaphezu kajayelekileko.” (2 Kor. 4:7) Ummoya lo usipha amandla wokutjhumayela iindaba ezimnandi, ukulwisana neenlingo, ukuqalana nokuphelelwa mamandla nokukghodlhelela iintjhijilo. Usisiza sibe nobuntu obuhle obakhiwa “ziinthelo zommoya.” (Gal. 5:22) UZimu ubapha ngesandla esivulekileko labo abathembela kuye begodu babawe ummoyakhe.—Luk. 11:13.

15 Kuyasikhuthaza bekusiduduze ukuthi abantu abalotjha uJehova bangathemba ukuthi uzobanikela ummoyakhe bona ubasize bamlotjhe. Nawukholelwa iqiniso esilifunda ngommoya ocwengileko, uzokukhuthazeka bona unikele ukuphila kwakho kuZimu bewubhajadiswe.

16. Khuyini esikufundileko bekube nje?

16 Ligadango eliqakatheke khulu ukunikela ukuphila kwakho kuZimu bewubhajadiswe. Njengombana sifundile, kufuze uzimisele ukwamukela ubudisi ongahlangabezana nabo njengombana ulotjha uZimu. Iimbusiso uJehova azosinikela zona zidlula nanyana yini engasilahlekela. Ukubhajadiswa kungasindisa ukuphila kwakho kukwenze ube nonembeza ohlanzekileko. Kuthanda uJehova uZimu okufuze kube yinto yokuthoma ekwenza ufune ukubhajadiswa. Godu kufuze ukukholwe okufunda ngoBaba, ngeNdodana nangommoya ocwengileko. Ngemva kokuzindla ngesifunde ngakho ungawuphendula njani umbuzo lo, “Ngikulungele na ukubhajadiswa?”

KHUYINI EKUFUZE UYENZE NGAPHAMBI KOKUBHAJADISWA?

17. Ngimaphi amagadango asenza silungele ukubhajadiswa?

17 Nawucabanga ukuthi sewukulungele ukubhajadiswa, siyaqiniseka ngokuthi manengi amagadango owathetheko akwenza utjhidelane noJehova. * Njengombana ufunda iBhayibheli qobe sele umazi ngcono uJehova noJesu. Ukukholwa kwakho sekuthuthukile. (Heb. 11:6) Uzithemba ngehliziywakho yoke iinthembiso zakaJehova eziseBhayibhelini begodu uyaqiniseka ukuthi umhlatjelo kaJesu ungakusindisa esonweni nekufeni. Sewuphendukile ezonweni zakho, uyazisola ngezinto ezimbi ozenzileko begodu ubawe uJehova bona akulibalele. Ukutjhugululile ukuphila kwakho, wazilisa zoke izinto ezimbi ebewuzenza begodu sele uphila ngendlela ethabisa uZimu. (IzE. 3:19) Uzimisele ukutjela abanye ngokukholelwako. Sewukulungele ukuba mtjhumayeli ongakabhajadiswa begodu uhlanganyela nebandla nalitjhumayelako. (Mat. 24:14) UJehova uyazikhakhazisa ngawe ngesele ukwenzile. Umthabise tle!—IzA. 27:11.

18. Khuyini okhunye okufuze ukwenze ngaphambi kokuthi ubhajadiswe?

18 Ngaphambi kokuthi sibhajadiswe kunezinye izinto okufuze sizenze. Njengombana sifundile phambilini, kufuze sizinikele kuZimu. Thandaza kuJehova umtjele ngendlela ozizwa ngayo, umthembise bona uzokusebenzisa ukuphila kwakho wenze intandwakhe. (1 Pit. 4:2) Ngemva kwalokho, tjela umthintanisi wesihlopha sabadala bona ufuna ukubhajadiswa. Yena uzokubawa abadala bona bahlangane nawe. Ungasabi ukuhlangana nabo. Abafowethwaba bayakwazi begodu bayakuthanda. Bazokucoca nawe ngeemfundiso ezisisekelo ozifundileko. Bafuna ukuqinisekisa ukuthi uyakuzwisisa okufundileko nokuthi uyazi ukuthi kuqakatheke kangangani ukuzinikela nokubhajadiswa. Nababona ukuthi ukulungele ukubhajadiswa, bazokwazisa bona ungabhajadiswa emhlanganweni olandelako.

KHUYINI EKUFUZE UYENZE NGEMVA KOKUBHAJADISWA?

19-20. Khuyini okufuze uyenze ngemva kokubhajadiswa begodu ungakwenza njani lokho?

19 Khuyini ekuzokufuze uyenze nasele ubhajadisiwe? * Kufuze ukhumbule ukuthi ukubhajadiswa kusifungo, yeke uZimu ulindele bona wenze njengombana uthembisile. Ngemva kokubhajadiswa, kufuze uphile ngokwalokho okufungileko. Singakwenza njani lokho?

20 Ungalisi ukuhlanganyela nebandla. Njengombana umKrestu obhajadisiweko, sele uyingcenye ‘yehlangano yabafowethu.’ (1 Pit. 2:17) Abafowenu nabodadwenu bebandleni bamndenakho. Nawuya qobe emihlanganweni uzokuqinisa ubuhlobo bakho nabo. Lifunde qobe iliZwi lakaZimu begodu uzindle ngalo qobe lilanga. (Rhu. 1:1, 2) Ngemva kokufunda ingcenye yeBhayibheli zinikele isikhathi uzindle ngayo. Okufundileko kuzokuthinta ihliziyo. ‘Thandaza qobe.’ (Mat. 26:41) Imithandazwakho izokwenza utjhidelane noJehova. ‘Ragela phambili ufuna umBuso kaZimu qangi.’ (Mat. 6:33) Lokho uzokwenza kuhle nawenza umsebenzi wokutjhumayela uze qangi ekuphileni kwakho. Ukutjhumayela qobe kuzokusiza bona uqinise ukukholwa kwakho begodu uzokusiza nabanye bangene endleleni etjhinga ekuphileni okungapheliko.—1 Thim. 4:16.

21. Ukubhajadiswa kwakho kuzokuvulela liphi ithuba?

21 Ukuzinikela kuJehova begodu ubhajadiswe siqunto esiqakatheke khulu ongasithatha ekuphileni kwakho koke. Khona kuliqiniso ukuthi kunengi okuzokufuze ukudele. Inga-kghani kukuhlakanipha ukwenza njalo? Iye, kukuhlakanipha. Nanyana ngibuphi ubudisi oqalana nabo ephasini elimbeli, ‘bungobesikhatjhana begodu buncani.’ (2 Kor. 4:17) Ngakelinye ihlangothi ukubhajadiswa kwakho kuzokwenza bona ufumane ukuphila okungcono nje, “ukuphila kwamambala” esikhathini esizako. (1 Thim. 6:19) Yeke siyakubawa cabangisisa begodu uthandaze ngependulwakho embuzweni othi, “Ngikulungele na ukubhajadiswa?”

INGOMA 50 Umthandazwami Wokuzinikela KuZimu

^ isig. 5 Kghani ucabanga ukubhajadiswa? Nakunjalo, isihlokwesi silungiselelwe kucatjangwa ngawe. Sizokucoca ngemibuzo eqakathekileko okufuze sicabangisise ngayo. Iimpendulo zakho zizokusiza ukghone ukubona ukuthi ukulungele na ukubhajadiswa.

^ isig. 19 Nawungakaziqedi zombili iincwadi ezithi Lisifundisani IBhayibheli? nethi Kutjho Ukuthini Ukuhlala Ethandweni LakaZimu? kufuze uragele phambili ufundelwa mumuntu beniziqede.