Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

MALU A MU NSOMBELU

“Ntuetu aba! Tutumayi!”

“Ntuetu aba! Tutumayi!”

UTU ukeba kuya muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi pamuapa mu ditunga dikuabu bua kuvudija mudimu webe anyi? Biobi nanku, bualu bua muanetu Bergame ne muena kuende ebu budi mua kukuambuluisha.

Jack ne Marie-Line badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba katshia ku 1988. Mbamanyike bua mutubu bibidilangana ne nsombelu mipiamipia bikole ne mbitabe midimu mishilashilangane mu Guadeloupe ne mu Guyane française. Filiale wa France ke udi utangila miaba yonso ayi mpindieu. Lekelayi tuanji kukudika Jack ne Marie-Line nkonko.

Ntshinyi tshivua tshinusake bua kubuela mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba?

Marie-Line: Pantshivua muana mu Guadeloupe, mvua ntamba kuyisha ne mamu dituku dijima. Uvua Ntemu wa tshisumi. Mvua munange bantu, nunku pangakajikija tulasa mu 1985, ngakangata bumpanda-njila.

Jack: Ku buana buanyi, mvua muaba uvua bena mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba ba bungi bavua banange buambi. Mvua ngangata bumpanda-njila buambuluishi mu dikisha. Ku ndekelu kua lumingu, imue misangu tuvua tuangata bis bua kuya kutuilangana ne bampanda-njila bakuabu. Tuvua tuyisha nabu dituku dijima, pashishe tuya ku mâyi. Tuvua tusanka bikole matuku au!

Matuku makese meme mumane kusela Marie-Line mu 1988, ngakadiambila ne: ‘Katuena ne muntu wa kuambuila bujitu to, bua tshinyi kubenga kudifila bikole mu mudimu wa buambi?’ Ngakangata panyi bumpanda-njila. Pakapita tshidimu, tuetu bamane kubuela mu kalasa ka bampanda-njila, bakatuteka bampanda-njila ba pa buabu. Tuakapeta midimu ya bungi mu Guadeloupe ivua itusankisha kumpala kua kututumabu mu Guyane française.

Mbanushintulule midimu bikole mu kupita kua bidimu. Ntshinyi tshidi tshinuambuluishe bua kuibidilangana ne nsombelu mipiamipia?

Marie-Line: Bana betu ba ku Betele wa Guyane française bavua bamanye ne: Yeshaya 6:8 ke mvese utudi banange bikole. Nunku pavuabu batubikila, bavua batamba kutuelesha bilela bamba ne: “Nudi bavuluke mvese unutu banange bikole?” Tuvua tumanya ne: bakadi pa kututuma muaba mukuabu, nunku tuvua tuamba ne: “Ntuetu aba! Tutumayi!”

Tudi tubenga kufuanyikija midimu yetu ya kale ne ya lelu, bualu bidi mua kutupangisha bua kusanka ne utudi nawu. Tudi kabidi tuditatshisha tuetu nkayetu bua kumanyangana ne bana betu.

Jack: Kale, bamue balunda betu bavua bamueneka ne muoyo muimpe bavua bajinga kututekesha mu mikolo bua katuyi kuvuabu batutuma bualu bavua basue kuikala netu. Kadi patuakumbuka mu Guadeloupe, muanetu wa balume kampanda wakatuvuluija mêyi a Yezu adi mu Matayi 13:38 aa: “Budimi ke bukua panu.” Nunku padibu batushintulula muaba, tudi tuvuluka ne: tudi tuenza mudimu anu mu budimi bumue bumue, nansha tuetu muaba kayi. Tshidi mene ne mushinga wa bungi mbantu ne teritware!

Patudi tufika mu teritware mupiamupia, tudi tumona ne: bantu bakuabu mbasombamu ne disanka. Nunku tutu tuditatshisha bua kubafuana. Biakudia bidi mua kushilangana, kadi tudi tudia anu bidibu badia abi ne tunua anu bidibu banua abi, tshibi tudimukila masama. Tudi tudienzeja bua kuakula bimpe bua mudimu wonso utudi tupeta.

Marie-Line: Tudi kabidi tulongela malu a bungi kudi bana betu ba muaba utudi tuya. Ndi mvuluka patutshivua tufikilaku mu Guyane française. Kuvua mvula wa katshia, nunku tuvua tuela meji ne: bivua bikengela kuindila akose bua tushishe kuya mu buambi. Kadi muanetu kampanda wakangambila ne: “Katuena tuya mu buambi!” Meme kukema, kumuandamuna ne: “Tudi tuya bishi?” Kungambilaye ne: “Angata dikumbi diebe, netuye ne makalu.” Ngakalonga mua kuendesha dikalu mukuate dikumbi. Bu meme tshiyi mulonge, tshivua mua kuikala nyisha bikondo bia mvula nansha!

Nudi bashintulule miaba misangu mitue ku 15. Nudiku ne ngenyi mimpe idi itangila ngendu inudi mua kuambila bakuabu anyi?

Marie-Line: Luendu lutu ne ntatu. Kadi bidi ne mushinga bua kupeta muaba uudi mua kudiumvua bu kuenu paudi ufuma mu buambi.

Jack: Ntu ne tshibidilu tshia kulabulula mukubu mu nzubu yetu. Patu bana betu ba ku Betele bamona ne: katuena tunenga pa muaba, batu bangambila imue misangu ne: “Jack, kuditatshishi bua kulaba mukubu eu musangu to!”

Marie-Line ukadi mupiluke mu disuika mabuki! Utu usuika bintu mu mabuki, ufundapu ne: “bia tshiowedi,” “bia nzubu wa bulalu,” “bia tshikuku,” amu nanku. Nunku patudi tufika ku nzubu wetu mupiamupia, tudi tuteka dibuki dionso pa muaba wadi. Utu ufunda bintu bionso bidi mu dibuki ne dibuki mu dibeji bua tumone bua kupeta tshitudi natshi dijinga pa lukasa.

Marie-Line: Bu mutukadi bamanye mua kulongolola bintu bimpe, tudi mua kutuadija mudimu wetu musangu umue.

Mmunyi munudi balongolole dîba dienu bua ‘kukumbaja mudimu wenu wonso menemene’?​—2 Tim. 4:5.

Marie-Line: Mu dimue dionso, tutu tuikisha ne tulongolola bisangilu. Tutu tuya mu buambi kutuadijila mu Dibidi dionso.

Jack: Nansha mutudi ne mêba malomba, katutu tuimanyina apu to. Buambi ke tatu ke mamu. Kutuadijila ku dîba ditudi tumbuka kumbelu ne ku ditudi tupingana, tutu tudienzeja bua kuyukila ne muntu yonso utudi tutuilangana nende.

Marie-Line: Patutu tuenza kaluendu bua kupitshisha dîba muaba kampanda ne bena dietu, ntu anu ne trakte. Bamue bantu batu balua kutudi batulomba mikanda nansha tuetu katuyi babambile ne: tudi Bantemu. Ke bualu kayi tutu tutabalela mututu tuvuala ne tudituala. Bantu batu bamona malu aa bikole.

Jack: Tutu kabidi tuenzela bena mutumba malu mimpe bua kubayisha. Ntu mbanguila mabeji, nya kuela mu tshipanza tshia butshiafu, ne ngela rato pambelu. Bena mutumba batu bamona, ne misangu mikuabu umvua muntu ungebeja ne: “Udiku mua kumpetela Bible anyi?”

Nuvua nutamba kuyisha mu teritware ya kule. Nudiku ne bualu bua pa buabu bunudi nuvuluka mu ngendu yenu anyi?

Jack: Mu Guyane bivua bitutatshisha bua kufika mu teritware mikuabu. Tuvua tutamba kuenza ngendu ya kilometre 600 ku lumingu mu njila mibi. Katuena mua kupua luendu lutuvua benze mu Saint-Élie mu ditu dia Amazonie muoyo to. Bivua bituangata mêba a bungi bua kufikaku. Tuvua tuyaku ne mashinyi a bisuku ne buatu bua motere. Bantu ba bungi ba kuntu aku bavua bumbula or. Bavua batupesha tupesepese tua or bua kuleja dianyisha bua mikanda yetu! Ku dilolo, tuvua tubaleja filme kampanda wa bulongolodi. Ba bungi bavua balua kumona.

Marie-Line: Bidimu bishale ebi, bavua bambile Jack bua kuenza muyuki wa Tshivulukilu mu Camopi. Bua kufikaku, tuakenza mêba anayi mu buatu bua motere pa musulu wa Oyapock. Luendu alu luvua luimpe be!

Jack: Muaba uvua mâyi mîpi, kuvua njiwu ya katshia muaba uvua mâyi apulumuka bikole. Ndi nnuambila ne: patuvua tumona muaba au wenda usemena, bivua bitukemesha bikole. Muendeshi wa buatu uvua mumanye tshivuaye wenza. Kadi luvua luendu luvua lutumanyishe malu a bungi. Nansha muvuaku Bantemu basambombo tshianana muaba au, bantu batue ku 50 bakalua mu Tshivulukilu, muikale kabidi bena kalaba ba mu Amerike!

Marie-Line: Malu mimpe a buena aa mmindile bansonga badi basue kuenzela Yehowa mudimu wa bungi. Bidi bikengela kueyemena Yehowa mu nsombelu eyi, dîba adi ditabuja diebe nedikole. Tuvua tutamba kumona tshianza tshia Yehowa.

Nudi balonge miakulu ya bungi. Nutu ne tshipedi tshiayi anyi?

Jack: Tòo. Ndi mulonge miakulu eyi bualu kuvua dijinga dia kuambuluisha. Ngakadimona muenzejibue bua kulombola Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi mu Sranantongo * tshiyi nansha muanji kuenza dibala dia Bible mu muakulu au! Meme kulua kuebeja muanetu kampanda bua angambile mumvua mudilombole. Yeye ne: “Mikuabu miaku katuvua tuyumvua bimpe to, kadi bivua bimpe be!” Bana bavua bangambuluisha bikole. Pamvua ntuta bidioto, bavua bangambila, kadi bakulumpe bobu kabavua benza nanku to. Bana mbandongeshe malu a bungi.

Marie-Line: Mu teritware kampanda, mvua ne bantu bamvua ndongesha Bible mu Mfualansa, mu Tshimputulukeshi, ne mu Sranantongo. Muanetu wa bakaji kampanda wakangambila bua kutuadija ne muakulu wa mukole kujikija ne undi mutambe kumanya. Tshivua muanji kumvua bua tshinyi uvua mumpeshe mubela au to.

Dimue edi, ngakaya bua kulongesha muntu Bible mu Sranantongo ne mukuabu mu Tshimputulukeshi. Pangakatuadija kulongesha muntu muibidi, muanetu utuvua nende wakangambila ne: “Marie-Line, kah! Tshiudi wenza ntshinyi?” Ngakatabuluka, meme kumona ne: mvua ngakula ne muntu mukaji wa mu Brésil mu Sranantongo pamutu pa mu Tshimputulukeshi! Ngakalua kujingulula ne: mubelu wende au uvua wa meji.

Mbanunange bikole kudi bantu banudi bambuluishe. Mmunyi munudi bafike ku dikolesha nabu malanda?

Jack: Nsumuinu 11:25 udi wamba ne: “Muntu muena tshipapayi neatante.” Katuena tuelakana bua kudifila bua bakuabu to. Bana betu bakuabu bakangambila bua dilongolola Nzubu wa Bukalenge bua kumulama ne: “Lekela bamanyishi benza bobu.” Meme kuamba ne: “Mbimpe, si ndi panyi mumanyishi. Nunku padiku mudimu, ndi musue kuikalaku.” Nansha mututu basue kuenza malu pa nkayetu misangu mikuabu, tutu tutamba kuvuluka ne: katuena basue bua bualu ebu butupangishe bua kuenzela bakuabu malu mimpe to.

Marie-Line: Tutu tuditatshisha bua kutabalela muena Kristo netu yonso. Patudi tuenza nunku tudi tufika ku dimanya dîba didibu bajinga bua muntu abatangidile bana anyi aye kubangata mu kalasa. Dîba adi tudi tulongolola malu etu bua kubambuluisha. Ke tshidi tshitufikishe ku dikolesha malanda ne bakuabu, bikale badiakaje bua kubambuluisha padibu bakengela diambuluisha.

Mmasanka kayi anudi bapete bua dienza mudimu muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi?

Jack: Mudimu wa ku dîba ne ku dîba mmutupeteshe masanka a bungi. Tudi bapete diakalenga dia kutamba kuendela muaba udi bufuki bua Yehowa. Nansha mutudi tupeta ntatu, tudi ne ditalala dia munda bualu tudi bamanye ne: bantu ba Nzambi badi batukuatshisha muaba wonso utudi.

Bakangela mu buloko mu Guyane française ku buana buanyi bualu tshivua musue kubuela mu busalayi to. Tshivua muanji kuela meji nansha kakese ne: mvua mua kupinganamu dimue dituku bu misionere banganyishila bua kumona bena buloko bu muena mudimu wa Nzambi to. Bushuwa, Yehowa udi ubeneshangana ne tshianza tshilekelela!

Marie-Line: Disanka dianyi dinene ndia kudifila bua bakuabu. Tudi ne disanka dia kuikala mu mudimu wa Yehowa. Mbitusemeje kabidi pabuipi ne bayanyi. Imue misangu, Jack utu ungebeja ni tudi mua kubikila muanetu kampanda ne mukajende badi batekete mu mikolo bua kudia nabu pamue. Ntu ntamba kumuandamuna ne: “Ke tshimvua panyi natshi mu meji!” Ke mutubi bitufikila nanku.

Jack: Bidimu bidi panshi ebi, mbankuate kansere. Ntu muambile Marie-Line mêyi adi alonda aa nansha mutuye kayi musue kuumvua: “Muena kuanyi, meme mufue lelu anyi malaba, tshiakufua ‘mumane kukulakaja to.’ Ndi mumanye ne: nemfue mumane kuenza malu a nsongo, muenzele Yehowa mudimu ne musankishe muoyo wende.”​—Gen. 25:8.

Marie-Line: Yehowa mmutupeshe midimu ituvua katuyi belele meji ne mmutuanyishile bua kuenza malu atuvua katuyi belele meji nansha kakese. Nsombelu wetu mmuwule tente ne malu mimpe. Bua mutudi beyemene Nzambi ne muoyo mujima, nansha bulongolodi bututume penyi, netuye anu kuya!

^ tshik. 32 Sranantongo mmuakulu muenza kudi Anglais, tshiena Pays-Bas, Tshimputulukeshi, ne miakulu ya mu Afrike ivuabu bakula kudi bapika bitutakaja.