Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 15

Kuzê ki bu ta pensa di pesoas na bu tiritóriu?

Kuzê ki bu ta pensa di pesoas na bu tiritóriu?

‘Nhos labanta odju i nhos odja kanpus, ki sta branku pa kodjéta.’ — JOÃO 4:35.

KÁNTIKU 64 Faze kodjéta ku alegria

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Kuzê ki poi Jizus ta fla kes palavra ki sta na João 4:35, 36 ?

NA KAMINHU pa Galilea, Jizus pasa pa alguns kanpu, ki inda ka txigaba ténpu di kodjéta. (João 4:3-6 ) Sta faltaba uns kuatu mês pa faze kodjéta. Nton, Jizus fla un kuza ki talvês ta parseba stranhu: ‘Nhos labanta odju i nhos odja kanpus, ki sta branku pa kodjéta.’ (Lé João 4:35, 36.) Kuzê ki el krê flaba ku kel-li?

2 Ta parse ma Jizus ka staba ta pâpia sobri faze kodjéta na kanpu, má sobri kodjéta di algen. Pensa na kuzê ki kontise poku ténpu antis. Judeus ka ta trataba ku samaritanus. Má simé, Jizus prega pa un mudjer samaritana i el obi! Pur isu, timenti Jizus staba ta pâpia di kes ‘kanpu branku pa kodjéta’, txeu samaritanu ki obi kel mudjer ta pâpia sobri Jizus, staba ta bai na el pa ba prende más. (João 4:9, 39-42 ) Un livru fla sobri kes versíklu li: ‘Kel vontadi ki pesoas tinha di obi Jizus, ta mostraba ma es éra sima un plantason ki staba prontu pa kodjéta.’

Kuzê ki nu debe faze si nu odja ma nos kanpu sta ‘branku pa kodjéta’? (Odja parágrafu 3.)

3. Si bu ta odja pesoas sima Jizus ta odjaba, kuzê ki pode kontise na bu pregason?

3 I kes algen di bu tiritóriu? Bu ta odja-s sima un plantason ki sta prontu pa faze kodjéta? Si bu ta odja-s asi, pode kontise três kuza. Primeru, bu ta fika ta prega ku más urjénsia. Ténpu di faze kodjéta é poku, nu ka pode perde ténpu. Sugundu, sima bu ta ba ta odja pesoas ta seta notísias sábi bu ta fika kontenti. Bíblia ta fla: ‘Pesoas ta fika kontenti na ténpu di kodjéta’. (Isa. 9:3) I tirseru, bu ta fika ta odja pesoas na bu tiritóriu sima algen ki pode bira disiplus di Kristu. Pur isu, bu ta skodje un aprizentason ki ta interesa-s.

4. Na kel studu li, kuzê ki nu sta ben prende di apóstlu Polu?

4 Alguns sigidor di Jizus talvês ta pensaba ma samaritanus nunka ka ta biraba disiplus di Jizus. Má Jizus ka ta pensaba si. El ta odjaba es sima algen ki pode biraba se disiplus. Nos tanbê nu meste odja pesoas na nos tiritóriu sima algen ki pode bira disiplus di Kristu. Apóstlu Polu dexa-nu un bon izénplu pa nu sigi. Kuzê ki nu pode prende ku el? Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki Polu (1) prende alguns kuza sobri krénsa di kes algen ki el ta pregaba, (2) ntende kuzê ki ta interesaba es i (3) modi ki el ta odjaba es sima algen ki pode biraba disiplus di Jizus.

NA KUZÊ KI ES TA KRIDITA?

5. Pamodi ki Polu ta ntendeba dretu kes algen ki el ta pregaba na sinagóga?

5 Txeu bês, Polu ta pregaba na sinagógas di judeus. Pur izénplu, na sinagóga na Tesalónika, ‘el uza Skrituras pa rasusina ku [judeus] duránti três sábadu’. (Atos 17:1, 2 ) Ta parse ma Polu ta xintiba avontádi óras ki el ta pregaba na sinagóga, pamodi el éra judeu. (Atos 26:4, 5 ) Pur isu, el ta pregaba ku kunfiansa pa judeus, pamodi el ta ntendeba es dretu. — Fil. 3:4, 5.

6. Modi ki kes algen ki Polu prega na merkadu di Atenas éra diferenti di kes algen ki el prega na sinagóga?

6 Dipôs ki Polu fuji di kes algen ki ta pirsigiba el na Tesalónika i tanbê na Berea, el txiga na Atenas. Otu bês, ‘el kumesa ta rasusina na sinagóga ku judeus i ku otus algen ki ta adoraba Deus’. (Atos 17:17 ) Má kantu Polu ba prega na merkadu, el atxa otus tipu di algen. Na meiu di kes algen ki staba ta obi-l, tinha filózofus i otus algen ki ka éra judeu, ki ta atxaba ma mensaji di Polu éra sima un “dotrina nobu”. Es fla Polu: “Bu sa ta traze-nu uns sértu kuzas stranhu pa nos obidu”. — Atus 17:18-20, BPK.

7. Sima Atos 17:22, 23 ta mostra, modi ki Polu muda se manera di prega?

7 Atos 17:22, 23. Polu ka prega se mensaji pa kes algen ki ka éra judeu na Atenas, di mésmu manera ki el pregaba pa kes judeu na sinagóga. Talvês Polu pergunta se kabésa: ‘Na kuzê ki kes algen na Atenas ta kridita?’ El odja ku atenson kuzê ki staba ta kontise na ses vólta i el repara kes kustumu di relijion di kes algen. Dipôs, Polu tenta atxa algun kuza di ses relijion ki staba di akordu ku verdadi di Skrituras. Un studiozu di Bíblia fla: “Dja ki Polu éra un judeu kriston, el sabia ma kes gregu ka ta adoraba kel Deus ‘verdaderu’ di judeus i di kristons. Má el tenta mostra ma na verdadi, gentis di Atenas konxeba kel Deus ki el staba ta pâpia di el.” Pur isu, Polu staba prontu pa muda se manera di prega. El fla kes algen di Atenas ma se mensaji ta binha di kel ‘Deus ki ka konxedu’ ki es staba ta tenta adora. Nbóra kes algen ki ka éra judeu, ka konxeba Skrituras dretu, Polu ka dizisti di es. Má, el ta odjaba es sima un plantason ki staba prontu pa faze kodjéta. Pur isu, Polu muda se manera di prega notísias sábi.

Pa bu imita izénplu di apóstlu Polu, bu meste presta atenson, muda bu aprizentason i odja pesoas sima algen ki pode bira disiplus di Kristu (Odja parágrafus 8, 12 i 18.) *

8. (a) Modi ki bu pode sabe kuzê ki pesoas na bu tiritóriu ta kridita na el? (b) Si un algen fla-u ma el ten se relijion, modi ki bu pode responde-l?

8 Sima apóstlu Polu, bu meste presta atenson. Djobe kalker kuza ki ta djuda-u sabe kuzê ki pesoas na bu tiritóriu ta kridita na el. Pur izénplu, modi ki kel algen ta dikora se kaza ô se karu? Se nómi, se ropa ô ti palavras ki el ta uza, ta mostra kal ki é se relijion? Si el fla-u klaru ma el ten se relijion, kuzê ki bu pode faze? Un pionera spesial, ki txoma Flutura, fla ma óras ki kel-li ta kontise, el ta responde: “N ka ben li pa N obriga-u seta kuzê ki N ta kridita na el, má pa N pâpia ku bo sobri kel asuntu li. . .”

9. Na kuzê ki bu pode konkorda ku un algen ki ten se relijion?

9 Di kuzê ki bu pode pâpia ku un algen ki ten se relijion? Tenta atxa kuzas ki nhos ta konkorda ku kunpanheru. Talvês, el ta adora sô un Deus, el ta kridita ma Jizus é nos Salvador ô el ta atxa ma nu sta vive na un mundu xeiu di maldadi ki sta kuazi ta kaba. Si bu uza kes kuza ki nhos ta konkorda, bu ta konsigi pâpia ku el sobri mensaji di Bíblia di un manera ki ta interesa-l.

10. Kuzê ki nu debe tenta faze, i pamodi?

10 Lenbra sénpri ma pesoas pode ka kridita na tudu kuza ki ses relijion ta inxina. Pur isu, dipôs ki bu sabe kal ki é relijion di un algen, tenta diskubri na kuzê ki el ta kridita. Un pioneru spesial ki ta mora na Austrália, ki txoma Davidi, fla: “Txeu algen oji ta mistura relijion ku filozofia.” Un pionera na Albánia, ki txoma Donalta, fla: “Alguns algen ki nu ta prega ta fla-nu ma es ten ses relijion, má dipôs es ta seta ma es ka ta kridita na Deus.” I un misionáriu na Arjentina repara ma ten pesoas ki ta fla ma es ta kridita na ensinu di Trindadi, má es ka ta kridita ma Pai, Fidju i spritu santu é sô un Deus. Kel misionáriu fla: “Óras ki N sabe kel-li, ta fika más fásil atxa un kuza ki N ta konkorda ku kel algen.” Pur isu, tenta sabe kuzê ki pesoas ta kridita na el di verdadi. Asi, bu ta pode ‘bira tudu kuza pa algen di tudu tipu’ sima apóstlu Polu. — 1 Cor. 9:19-23.

KUZÊ KI TA INTERESA-S?

11. Sima sta na Atus 14:14-17, modi ki Polu prega di un manera ki ta interesaba kes algen na Listra?

11 Atus 14:14-17, BPK. Polu odja kuzê ki ta interesaba kes algen ki staba ta obi-l i pur isu, el muda se manera di prega. Pur izénplu, kes algen di Listra sabeba poku kuza ô es ka sabeba nada di Skrituras. Nton, Polu pâpia ku es di un manera ki es ta ntendeba. El pâpia di bon kodjéta i kapasidadi ki nu ten di pruveta vida. Polu uza palavras i izénplu ki kes algen ki sta obiba el ta ntendeba faxi.

12. Modi ki bu pode sabe kuzê ki ta interesa un algen i muda bu aprizentason?

12 Tenta sabe kuzê ki ta interesa pesoas na bu tiritóriu i muda bu aprizentason. Óras ki bu ta txiga na kaza di un algen, modi ki bu pode sabe kuzê ki ta interesa-l? Más un bês, bu meste presta atenson. Talvês, el sta ta kuida di se planta ô di se órta, ta lé un livru, ta konpo karu ô ta faze algun otu kuza. Si ta da, pamodi ki bu ka ta uza kuzê ki el sta faze pa puxa un konbérsu? (João 4:7 ) Ti ropa ki un algen sta ta uza ta fla algun kuza di el. Pur izénplu, di undi ki el é, kal ki é se trabadju ô ki timi ki el gosta más txeu. Un irmon ki txoma Gustavu, fla: “N kumesa ta pâpia ku un jóven di 19 anu ki staba ku un kamizóla ki tinha fotu di un kantor famozu. N pergunta-l sobri kel fotu na kamizóla, i el fla-m pamodi ki el gostaba di kel kantor. Di kel konbérsu nu kumesa ta studa Bíblia, i oji el é un di nos irmons.”

13. Modi ki bu pode oferese un studu di Bíblia di manera ki ta interesa pesoas?

13 Óras ki bu ta oferese un algen un studu di Bíblia, faze-l di un manera ki ta interesa-l. Mostra-l modi ki kel studu pode djuda-l. (João 4:13-15 ) Pur izénplu, un irman ki txoma Popi, staba ta prega pa un mudjer ki mostra interesi i kel mudjer fla-l pa el entra. Kantu Popi entra, el odja un diplóma na paredi, ki ta mostraba ma kel mudjer tinha bon skóla. Nton, Popi mostra-l ma nos tanbê nu ta inxina pesoas através di nos prugrama di studu Bíblia i di nos runions. Kel mudjer seta un studu di Bíblia, na kel otu dia el bai runion i un ténpu dipôs el bai asenbleia. Un anu dipôs el batiza. Pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki ta interesa kes algen ki N ta vizita? Modi ki N pode oferese un studu di Bíblia di manera ki ta interesa-s?’

14. Modi ki bu pode muda bu manera di faze studu di Bíblia pa kada studanti?

14 Dipôs ki bu kumesa ta studa Bíblia ku un algen, pripara dretu pa kada studu ki bu ta ba faze-l. Pensa na se situason, na se spiriénsa i na kuzê ki ta interesa-l. Óras ki bu ta pripara, skodje testu di Bíblia ki bu ta ba lé, ki vídiu ki bu ta ba mostra-l i ki ilustrason bu ta ba uza pa splika-l verdadis di Bíblia. Pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki kel studanti ta ba gosta más txeu i modi ki N pode toka se korason?’ (Pro. 16:23) Na Albánia, un pionera ki txoma Flora tinha un studanti ki ta flaba ku firméza: “N ka ta konkorda ku ensinu di resureison.” Flora ka tenta obriga kel mudjer seta kel ensinu lógu kel óra. El fla: “N pensa ma primeru éra midjór el konxe kel Deus ki promete resureison.” Pur isu, na tudu studu Flora ta papiaba txeu di amor, sabedoria i puder di Jeová. Dipôs, se studanti kumesa ta ten fé na resureison, i oji el é un Tistimunha di Jeová ki ten txeu zelu.

ODJA-S SIMA ALGEN KI PODE BIRA DISIPLUS

15. Sima sta na Atos 17:16-18, ki prublémas Polu atxa na Atenas, má pamodi ki el ka dizisti di kes algen di la?

15 Atos 17:16-18. Sidadi di Atenas staba xeiu di adorason di deus falsu, konportamentu seksual mariadu i filozofia ki staba ligadu ku adorason falsu. Má, Polu ka dizisti di gentis di Atenas, nen kantu es ofende-l. Polu ta lenbraba, ma antis el ‘ta papiaba mal di algen, el ta pirsigiba i el ta injuriaba algen’. Má dipôs el bira un kriston. (1 Tim. 1:13) Sima Jizus odja ma Polu pode biraba un disiplu, Polu tanbê ta kriditaba ma gentis di Atenas pode biraba disiplus di Jizus. Se kunfiansa da bons rezultadu. — Atos 9:13-15; 17:34.

16-17. Kuzê ki ta mostra ma pesoas di tudu tipu pode bira disiplus di Kristu? Da un izénplu.

16 Na ténpu di apóstlus, pesoas di tudu tipu bira disiplus di Jizus. Kantu Polu skrebe karta pa kristons ki ta viveba na un sidadi na Grésia, ki txomaba Korintu, el fla ma alguns algen di kel kongregason éra kriminozus ô es ta fazeba konportamentu seksual mariadu gravi na pasadu. Tanbê, el fla: ‘Alguns di nhos éra asi. Má nhos labadu’. (1 Cor. 6:9-11) Bu ta atxaba ma kes tipu di algen la pode mudaba i biraba disiplus di Jizus?

17 Oji, txeu algen sta prontu pa faze mudansas ki es meste pa es pode bira disiplus di Jizus. Pur izénplu, na Austrália, un pionera spesial ki txoma Yukina, prende ma tudu tipu di algen pode seta mensaji di Bíblia. Un bês, el odja un minina na un skritóriu, ku txeu tatuaji i bistidu ku ropa largu. Yukina fla: “N fika ta pensa si N ta papiaba ku el ô nau. Má dipôs N kumesa ta pâpia ku el. N diskubri ma el staba txeu interesadu na Bíblia. Ti alguns tatuaji ki el tinha éra vérsus di Salmos!” Kel minina kumesa ta studa Bíblia i ta sisti runions. *

18. Pamodi ki nu ka debe julga pesoas?

18 Jizus fla ma kanpus staba branku pa faze kodjéta. Má, el staba ta spéra ma maioria di algen ta ben sigiba el? Nau. Skrituras dja flaba ma poku algen ta ben tinha fé na el. (João 12:37, 38 ) I Jizus tinha puder di lé korason di pesoas. (Mat. 9:4) Má simé, el konsentra na kes ki podia kriditaba na el i el prega ku zelu pa tudu algen. Dja ki anos nu ka ta konsigi lé korason, nu meste sforsa mutu más inda pa ivita tendénsia di julga un tiritóriu ô un algen! Envês di kel-li, nu debe odja-s sima algen ki pode bira disiplus. Repara kuzê ki Marc, un misionáriu na Burkina Fasu, fla sobri kel-li: “Kes algen ki N ta atxa ma ta ben faze prugrésu, txeu bês ta para di studa. Má kes algen ki N ta atxa ma ka ta bai mutu lonji, ta faze bon prugrésu. Pur isu, N prende ma é midjór dexa spritu di Jeová gia-nu.”

19. Kuzê ki nu debe pensa di kes algen na nos tiritóriu?

19 Na komésu, talvês bu pode atxa ma é ka txeu algen na bu tiritóriu ki é sima un plantason ki sta prontu pa faze kodjéta. Má lenbra kuzê ki Jizus fla se disiplus. Kes kanpu sta branku, ô es sta prontu pa faze kodjéta. Kes algen pode muda i bira disiplus di Kristu. Jeová ta kridita ma kes algen na bu tiritóriu pode bira disiplus di Kristu i es é ‘kuzas di valor’. (Ageu 2:7 ) Si nu odja kes algen di nos tiritóriu sima Jeová ku Jizus ta odja-s, nu ta tenta ntende ses situason i kuzê ki ta interesa-s. Nu ka ta odja-s sima algen stranhu, má sima algen ki pode bira nos irmons ku irmans.

KÁNTIKU 57 Prega pa tudu tipu di algen

^ par. 5 Modi ki kel ki nu ta pensa di pesoas na nos tiritóriu, pode muda nos manera di prega i inxina? Kel studu li, sta ben mostra kuzê ki Jizus i apóstlu Polu ta pensaba di kes algen ki es ta pregaba. Tanbê, nu sta ben odja modi ki nu pode imita-s óras ki nu ta pensa na krénsas di kes algen ki nu ta prega, na kuzê ki ta interesa-s i odja-s sima algen ki pode bira disiplus di Jizus.

^ par. 17 Kes artigu A Bíblia Muda a Vida das Pessoasten txeu izénplu di modi ki algen pode muda. Es publikadu na revista Sentinéla ti anu 2017. I oji kes artigu sta kontinua ta lansadu na jw.org®. Bai na NOS ORGANIZASON > SPIRIÉNSAS.

^ par. 57 SPLIKASONS DI DIZENHU KU FOTU: Un kazal ki sta prega di kaza en kaza ta odja (1) un kaza bunitu ki tene flor; (2) un kaza ki ta mora un família ki tene fidjus pikinoti; (3) un kaza dizarumadu pa déntu ku pa fóra; i (4) un kaza ku kuzas di relijion na el. Na kal di kes kaza ki bu pode atxa algen ki ten más xansi di bira un disiplu?