Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 16

Lalela, Ufundze Futsi Ube Neluvelo

Lalela, Ufundze Futsi Ube Neluvelo

“Yekelani kwehlulela ngalenikubona ngaphandle, kodvwa yehlulelani ngendlela lelungile.”—JOH. 7:24.

INGOMA 101 “Ukusebenza Ndawonye Ngobunye”

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Nguliphi liciniso lelisidvudvutako lelivetwa liBhayibheli ngaJehova?

UNGATSANDZA yini kutsi bantfu bakwehlulele ngelibala lakho lesikhumba, ngendlela buso bakho lobungayo, nobe ngekutsi umkhulu nobe uncama kanganani? Angeke. Kuyasisidvudvuta kwati kutsi Jehova akasehluleli ngaloko bantfu labakubonako! Nasi sibonelo, ngesikhatsi Samuweli abuka emadvodzana aJese, akazange akubone loko Jehova lebekakubona kuwo. Jehova bekatjele Samuweli kutsi yinye yemadvodzana aJese beyitawuba yinkhosi yaka-Israyeli. Kodvwa bekutawuba nguyiphi? Ngesikhatsi Samuweli abona Eliyabe loyindvodzana yaJese lendzala, watsi: ‘nguye lona logcotjiwe waJehova.’ Eliyabe bekabukeka njengenkhosi. “Kodvwa Jehova wakhuluma kuSamuweli, watsi: ‘Ungabheki kubukeka nebudze bakhe, ngobe yena ngimalile.’” Ngusiphi sifundvo lesisitfolako? Jehova wachubeka watsi: “Umuntfu ubuka lingaphandle lemuntfu, kodvwa Jehova ubuka inhlitiyo.”—1 Sam. 16:1, 6, 7.

2. Njengobe kuvetiwe emBhalweni waJohane 7:24, niketa sibonelo sekutsi kungani kungakafanele sehlulele umuntfu ngaloko lesikubonako?

2 Njengobe sinesono, sivamile kutsi sehlulele bantfu ngendlela lababukeka ngayo. (Fundza Johane 7:24.) Kuncane lesikufundzako ngemuntfu kuloko lesikubona ngemehlo etfu. Asesibekise, ngisho nadokotela lonelikhono futsi losanesikhatsi enta umsebenti wakhe angafundza lokuncane kakhulu nakabuka sigulane. Kufanele asilalelisise lesigulane nangabe afuna kwati tinkinga temphilo lesike saba nato esikhatsini lesendlulile, indlela lesitiva ngayo kanye nangesimo lesikuso. Ngalesinye sikhatsi, dokotela kungadzingeka atfumele lesigulane ku-X-ray kuze abone lingekhatsi laso. Nakangenti njalo lodokotela, angasuke aselaphe ngendlela lengakafaneli. Ngendlela lefanako, ngeke sikhone kubati kahle bazalwane betfu nabodzadzewetfu ngekumane sibuke nje indlela labangiyo. Kufanele setame kwati loko labangiko ngekhatsi. Kuliciniso kutsi angeke sikhone kukwati loko bantfu labakucabangako, ngako angeke sikhone kubati kahle labanye ngendlela Jehova labati ngayo. Kodvwa singakhona kwenta konkhe lokusemandleni etfu kuze silingise Jehova. Kanjani?

3. Tibonelo letiseBhayibhelini lesitawufundza ngato kulesihloko, tingasisita njani kutsi silingise Jehova?

3 Jehova utiphatsa njani tikhonti takhe? Uyatilalela. Uyayicondza indlela letikhule ngayo kanye netimo letikuto futsi uyativela. Njengobe sitawucoca ngekutsi Jehova wakwenta njani loko kuJona, Elija, Hagari naLoti, sitawubona kutsi singamlingisa njani endleleni lesiphatsa ngayo bazalwane betfu nabodzadzewetfu.

LALELISISA

4. Kungani singase sibe nembono lokabi ngaJona?

4 Ngesizatfu sekutsi kuncane lesikwatiko ngesimo Jona lebekabhekene naso, singase sicabange kutsi bekangaketsembeki. Jona watfola sicondziso lebesivela kuJehova sekutsi ayomemetela umlayeto wesehlulelo eNinive. Kunekutsi Jona alalele Jehova, wagibela umkhumbi lobewuya lapho bekangakatfunywa khona ngobe ‘bekabalekela Jehova.’ (Jona 1:1-3) Bewungamniketa yini Jona lelinye litfuba lekutsi ente lesabelo. Kungenteka bewungeke. Kodvwa Jehova wasibona sizatfu sekuniketa Jona lelinye litfuba lekwenta lesabelo.—Jona 3:1, 2.

5. Yini loyifundzako ngaJona emavini akhe lawabhala kuJona 2:1, 2, 9?

5 Emthantazweni wakhe Jona wativeta kutsi bekangumuntfu lonjani. (Fundza Jona 2:1, 2, 9.) Kuyacaca kutsi Jona bekathantaza kuJehova tikhatsi letinyenti. Lomunye wemithantazo yakhe lawusho ngesikhatsi asesiswini senhlanti usisita sicondze kutsi Jona bekangasuye nje umuntfu lowabalekela sabelo sakhe. Emavi lawasho akhombisa kutsi bekatfobekile, abonga futsi atimisele kulalela Jehova. Kungako Jehova angazange anake emaphutsa aJona kuphela, kunaloko wawuphendvula umthantazo wakhe futsi wachubeka amsebentisa njengemphrofethi!

Nangabe siwati onkhe emaciniso, singaba neluvelo (Buka sigaba 6) *

6. Kungani kubalulekile kutsi ubalalelisise labanye?

6 Kuze sibalalelisise labanye kufanele sitfobeke futsi sibeketele. Loko kubalulekile ngenca yetizatfu letintsatfu. Sekucala, ngeke sisheshe sibe nemibono lekabi ngalabanye bantfu. Sesibili, singakhona kuyicondza indlela umzalwane wetfu lativa ngayo, nekutsi kungani enta tintfo letitsite, futsi loko kutasisita kutsi simvele. Sizatfu sesitsatfu, nasivumela umzalwane wetfu kutsi akhulume, kungenteka afundze lokutsite ngaye. Ngaletinye tikhatsi kuyenteka kutsi natsi singayicondzi indlela lesitiva ngayo kuze kube ngulapho sikhuluma khona. (Taga 20:5) Lomunye lomdzala wase-Asia utsi: “Ngalelinye lilanga ngenta liphutsa lekukhuluma ngaphambi kwekulalela. Ngatjela lomunye dzadze kutsi bekufanele atfutfukise indlela laphendvula ngayo nakasemhlanganweni. Ngekuhamba kwesikhatsi, ngeva kutsi bekanebumatima bekufundza, nekutsi bekumatima kutsi aphendvule emhlanganweni.” Kubaluleke kakhulu kutsi lomdzala welibandla anikete seluleko nasekaweve onkhe emaciniso.

7. Yini loyifundzako endleleni Jehova laphatsa ngayo Elija?

7 Kuba matima ngalabanye bazalwane nabodzadzewetfu kukhuluma ngendlela labativa ngayo ngenca yendlela labakhule ngayo, emasiko abo nobe buntfu babo. Singabasita njani kuze kube melula kutsi basitjele indlela labativa ngayo? Khumbula indlela Jehova lamphatsa ngayo Elija ngesikhatsi abalekela Jezebeli. Kwatsatsa emalanga lamanyenti kutsi Elija atjele Jehova indlela lebekativa ngayo. Jehova wamlalelisisa Elija, futsi wamniketa umsebenti lobalulekile lobekufanele awente. (1 Khos. 19:1-18) Kungenteka kutsatse sikhatsi ngebazalwane nabodzadzewetfu kutsi bative bakhululekile kukhuluma natsi, futsi nasebakhona kukhuluma natsi ngekukhululeka sitawukhona kuyicondza indlela labativa ngayo. Nangabe silingisa Jehova ngekutsi sibeketele, batawusetsemba. Ngako nasesikulungele kuva indlela labativa ngayo, kufanele sibalalelisise.

BATI KAHLE BAZALWANE NABODZADZE

8. Ngekusho kwa-Genesisi 16:7-13, Jehova wamsita njani Hagari?

8 Hagari lobekasisebenti saSarayi, akazange ente tintfo ngekuhlakanipha ngemuva kwekutsi abe ngumfati wa-Abrama. Hagari wakhulelwa futsi wase sewumbukela phansi Sarayi, lobekete bantfwana labatalwa nguye. Lesimo saba sibi kakhulu kangangekutsi Sara wamcosha Hagari. (Gen. 16:4-6) Ngenca yekutsi sinesono, singase sicabange kutsi Hagari bekanelunya futsi bekufanele ajeziswe. Kodvwa Jehova akazange ative ngaleyondlela ngaHagari, kungako atfumela ingilosi yakhe kuye. Ngesikhatsi lengilosi ifika kuye, yamsita kutsi alungise kucabanga kwakhe futsi yase iyambusisa. Hagari wabona kutsi Jehova bekasolo ambukile nekutsi bekasati simo lebekabhekene naso, futsi loku kwamenta watsi Nkulunkulu ‘unguNkulunkulu lombonako.’—Fundza Genesisi 16:7-13.

9. Kungani Nkulunkulu amphatsa ngemusa Hagari?

9 Yini Jehova layinaka kuHagari? Bekayati indlela Hagari lebekakhule ngayo netintfo lebetentekile ekuphileni kwakhe. (Taga 15:3) Hagari bekangumGibhithe lobekahlala nemaHebheru. Kungenteka ngaletinye tikhatsi bekativa angakemukeleki. Kungenteka bekawukhumbula umndeni wakubo nelive lakubo. Bekangasuye umfati wa-Abrama wekucala newekugcina. Esikhatsini lesendlulile lamanye emadvodza letsembekile bekaba nebafati labanyenti. Kodvwa loko bekungasiyo injongo yaNkulunkulu. (Mat. 19:4-6) Kungako loko bekubangela kutsi kube nemona nekuzondana emndenini. Jehova bekati kutsi indlela Hagari lebekaphatsa ngayo Sara beyikabi ngobe beyingakhombisi inhlonipho. Kodvwa bekayicondza indlela Hagari lebekativa ngayo kanye nesimo lebekakuso, ngako wamphatsa ngemusa.

Bati kahle bazalwane bakho nabodzadze (Buka tigaba 10-12) *

10. Singabati njani kahle bazalwane nabodzadze?

10 Singamlingisa Jehova ngekutsi setame kubati kahle bazalwane betfu. Bati kahle bazalwane nabodzadze. Coca nabo ngaphambi kwekutsi kucale imihlangano nalapho seyiphelile, hamba nabo emsebentini wekushumayela, futsi nangabe timo tivuma bameme kutsi bayodla nawe. Kwenta njalo kutakusita ubone kutsi dzadze lobewucabanga kutsi ute bungani wentiwa kutsi unemahloni, ungabona nekutsi umzalwane lobewucabanga kutsi utsandza umcebo unemusa, nekutsi umndeni lovame kufika seyicalile imihlangano ubeketelela kuphikiswa. (Jobe 6:29) Kuliciniso kutsi akukafanele ‘sitifake etindzabeni tebantfu.’ (1 Thim. 5:13) Nobe kunjalo, kukahle kwati tintfo letitsite ngebazalwane nabodzadzewetfu nangaloko lokwentekile ekuphileni kwabo futsi loko kungasenta sibati kahle.

11. Kungani kubalulekile ngemadvodza lamadzala kutsi abati kahle bazalwane nabodzadze?

11 Ngalokukhetsekile, labadzala kufanele babati kahle bazalwane nabodzadze lababelusile. Cabanga nganasi sibonelo semzalwane lokutsiwa ngu-Artur lobekangumbonisi wesigodzi. Lomzalwane wahamba nalomunye lomdzala bavakashela dzadze lobekabonakala anemahloni. Artur utsi: “Safike seva kutsi indvodza yakhe yashona nabasandza kushada. Ngetulu kwebumatima labhekana nabo, wakhona kufundzisa bantfwana bakhe kutsi batsandze Jehova futsi bamkhonte ngekwetsembeka. Nyalo, lodzadze akasaboni kahle emehlweni, futsi wacindzeteleka kakhulu. Nobe kunjalo, wachubeka amtsandza Jehova futsi kukholwa kwakhe kwacina. Sabona kutsi kunyenti lesingakufundza esibonelweni lesihle salodzadze.” (Fil. 2:3) Lombonisi wesigodzi bekalingisa Jehova. Jehova uyatati timvu takhe kanye nebuhlungu letibhekana nabo. (Eks. 3:7) Labadzala lababati kahle bazalwane nabodzadze banematfuba lamahle ekubasita.

12. Yini dzadze lokutsiwa nguYip Yee layizuza ngekwati lomunye dzadze lebekanaye ebandleni?

12 Nangabe ucala kwati indlela lakhule ngayo dzadze nobe umzalwane locabanga kutsi uyadzinana, ungase umvele. Cabanga nganaku lokwashiwo nguYip Yee lohlala e-Asia, utsi: “Ebandleni lengikulo, lomunye dzadze bekamemeta nakakhuluma. Bengiva shengatsi akatihloniphi. Kodvwa nangihamba naye emsebentini wekushumayela, wangitjela kutsi bekatsengisa timfishi emakethe akanye nebatali bakhe. Ngako bekufanele amemete kuze advonse batsengi.” Yip Yee uchubeka utsi: “Ngafundza kutsi kuze ngibati kahle bazalwane nabodzadze, kufanele ngiyati indlela labakhule ngayo.” Kudzingeka sente imetamo kuze sibati kahle bazalwane betfu. Nobe kunjalo, nasilalela seluleko lesiseBhayibhelini lesitsi kufanele sivule tinhlitiyo tetfu, sisuke silingisa Jehova lotsandza “tonkhe tinhlobo tebantfu.”—1 Thim. 2:3, 4; 2 Khor. 6:11-13.

BANI NELUVELO

13. Ngekusho kwaGenesisi 19:15, 16, yini tingilosi letayenta ngesikhatsi Loti abina, futsi leni?

13 Ngalesinye sikhatsi lebesibalulekile ekuphileni kwakhe, Loti wahudvula tinyawo ekulaleleni ticondziso taJehova. Tingilosi letimbili tavakashela Loti futsi tamtjela kutsi akakhiphe umndeni wakhe eSodoma. Leni? Tatsi: “Lendzawo sesitayibhubhisa.” (Gen. 19:12, 13) Ngakusasa ekuseni, Loti nemndeni wakhe bebasolo bangakaphumi eSodoma. Ngako tingilosi taphindze tecwayisa Loti. Kodvwa “wabina.” Kungenteka sicabange kutsi Loti bekanganendzaba naloko Jehova lebekamtjele kutsi akwente nobe bekangalaleli. Nanobe kunjalo, Jehova akayekelanga kumsindzisa. “Ngobe Simakadze waba nesihawu kuye,” tingilosi tababamba ngetandla tabakhiphela ngephandle kwelidolobha.—Fundza Genesisi 19:15, 16.

14. Yini lokungenteka yenta Jehova wamvela Loti?

14 Kungenteka kunetizatfu letenta Jehova wamvela Loti. Kungenteka Loti bekangabata kuhamba ekhaya ngobe bekasaba bantfu lebebangephandle kwelidolobha. Bekunaletinye futsi tingoti. Loti kungenteka bekawati emakhosi lamabili lebekagcumukele emigodzini yelitiyela etsafeni lebelidvutane. (Gen. 14:8-12) Njengobe bekayindvodza futsi angubabe, kungenteka bekakhatsateka ngemndeni wakhe. Ngetulu kwaloko, Loti bekanjingile ngako kungenteka bekanendlu lenhle eSodoma. (Gen. 13:5, 6) Kuliciniso kutsi kuto tonkhe letizatfu kute lobekungenta Loti angamlaleli Jehova ngekushesha. Nanobe kunjalo, Jehova akazange anake liphutsa lelentiwa nguLoti kodvwa wamtsatsa ‘njengemuntfu lolungile.’—2 Phet. 2:7, 8.

Nasibalalela labanye, sitawukhona kubavela (Buka tigaba 15-16) *

15. Kunekutsi sehlulele indlela umuntfu lenta ngayo tintfo, yini lokufanele siyente?

15 Kunekutsi wehlulele umuntfu ngendlela lenta ngayo, yetama kucondza indlela lativa ngayo. Lomunye dzadze wase-Europe lokutsiwa nguVeronica wakwetama loko. Utsi: “Lomunye dzadze bekabonakala angakajabuli ngaso sonkhe sikhatsi. Bekachubeka atehlukanisa nalabanye. Ngalesinye sikhatsi bengesaba kukhuluma naye. Kodvwa ngacabanga ngatsi ‘Kube bengibhekene nesimo lakuso, bengitamdzinga umngani.’ Ngako ngancuma kumbuta kutsi bekativa njani. Wacala kungicocela lobekusenhlitiyweni yakhe! Nyalo sengimati kancono.”

16. Kungani kufanele sithantaze sicele lusito kuze sibe neluvelo?

16 NguJehova kuphela losati kahle. (Taga 15:11) Ngako mcele kutsi akusite ubone labanye ngendlela lababona ngayo futsi ukwati kubavela. Umthantazo wasita lomunye dzadze lokutsiwa ngu-Anzhela kutsi abe neluvelo. Lomunye dzadze abandleni lakulo bekangangeneki. Anzhela utsi: “Bekutawuba melula ngami kutsi ngimtsatse kabi lodzadze futsi ngingamnaki. Kodvwa ngase ngicela Jehova kutsi angisite ngimati kahle lodzadze.” Jehova wawuphendvula yini umthantazo wakhe? Anzhela utsi: “Ngahamba naye emsebentini wekushumayela futsi nasicedza sase sitfola litfuba lekutsi sicoce. Ngamlalelisisa futsi ngaba neluvelo kuye. Nyalo ngimtsandza kakhulu futsi ngitimisele kumsita.”

17. Yini lokufanele sitimisele kuyenta?

17 Angeke ubakhetse bazalwane nabodzadze lokufanele ubavele. Bonkhe bayabhekana netinkinga njengobe kwenteka kuJona, Elija, Hagari naLoti. Esikhatsini lesinyenti, basuke batibangele bona letinkinga. Ecinisweni, sonkhe sinato tinkinga lesitibangele tona. Kuyintfo lekahle kakhulu ngaJehova kusicela kutsi sibe neluvelo kubazalwane betfu. (1 Phet. 3:8) Nasilalela Jehova, sisuke sicinisa bunye betfu njengemndeni losemhlabeni wonkhe. Shengatsi singatimisela kulalela, kufundza nekubavela bazalwane betfu nabodzadzewetfu.

INGOMA 87 “Wozani! Niqabuleke”

^ sig. 5 Njengobe sinesono, sisheshe sicabange tintfo letitsite ngebantfu nangetisusa tabo. Ngalokwehlukile, Jehova “ubuka tinhlitiyo.” (1 Sam. 16:7) Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi Jehova wamsita njani Jona, Elija, Hagari naLoti. Lesihloko sitasisita kutsi simlingise endleleni lesiphatsa ngayo bazalwane nabodzadzewetfu.

^ sig. 52 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Umzalwane losakhulile uphatanyiswa ngumzalwane losemusha lofika seyicalile imihlangano, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi lomzalwane losakhulile uyabona kutsi lomzalwane ubanjelelwe kutsi utfole ingoti.

^ sig. 54 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Ngisho nobe lombonisi welicembu bekacabanga kutsi lodzadze bekangangeneki, wase uyatfola kutsi unemahloni futsi akakhululeki nakasemkhatsini webantfu langakabetayeli.

^ sig. 56 KUCHAZWA KWETITFOMBE: Ngesikhatsi lomunye dzadze atiniketa sikhatsi sekwati lomunye lodzadze, wase uyabona kutsi unemusa, akasinjengoba bekacabanga nakambona eHholweni LeMbuso kwekucala.