Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 14

Asraafoi Efã Kɛjɛ Kooyigbɛ Kɛmiiba!

Asraafoi Efã Kɛjɛ Kooyigbɛ Kɛmiiba!

“Jeŋmaŋ ko efã kɛba mishikpɔŋ lɛ nɔ.”​—YOEL 1:6.

LALA 95 La Lɛ Yaa Nɔ Ekpɛɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɛminuu Russell kɛ mɛi ni fata ehe lɛ tsɔ amɛkase Biblia lɛ? Ni mɛɛ yibii kpakpai ewo?

NƆ NI fa fe afii 100 ni eho nɛ lɛ, Nyɛminuu C. T. Russell kɛ mɛi ni fata ehe lɛ, ni ji mɛi fioo komɛi ni amɛ hu amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, bɔi kpee. Oti ni amɛkɛma amɛhiɛ ji, ni amɛle nɔ tuuntu ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, Yesu Kristo, nɔ ni baa wɔnɔ kɛ́ wɔgboi, kɛ kpɔmɔnɔ lɛ he. Gbɛ ni amɛtsɔ nɔ amɛkase Biblia lɛ yɛ tɛ̃ɛ. Amɛteŋ mɔ ko baabi sane, kɛkɛ lɛ, amɛpɛi ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni kɔɔ nakai sanebimɔ lɛ he lɛ mli. Naagbee lɛ, amɛŋmaa nɔ ni amɛkase kɛjɛ amɛniiamlitaomɔ lɛ mli lɛ amɛfɔ̃ɔ shi. Yehowa ye ebua amɛ ni amɛnu Biblia mli anɔkwalei pii ni he hiaa lɛ ashishi, ni anɔkwalei nɛɛ kã wɔtsui nɔ kɛbashi ŋmɛnɛ.

2. Mɛni ji nibii komɛi ni baanyɛ ahã wɔmu saji anaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ kɛ́ wɔmiitao wɔnu Biblia mli gbalɛ ko shishi?

2 Shi etsɛɛɛ ni Biblia kaselɔi nɛɛ bana akɛ, kɛ́ ootao ole nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ sane ko he lɛ, ewaaa tamɔ kɛ́ ootao onu Biblia mli gbalɛ ko shishi. Mɛni hewɔ? Yiŋtoo kome ji akɛ, bei pii lɛ, ja Biblia mli gbalɛ ko miiba mli loo eba mli egbe naa dani anuɔ shishi jogbaŋŋ. Shi yiŋtoo kroko hu yɛ. No ji akɛ, bei pii lɛ, kɛ́ ootao onu gbalɛ ko shishi jogbaŋŋ lɛ, esaaa akɛ okɛ ojwɛŋmɔ maa efã kome ko pɛ nɔ; esa akɛ osusu gbalɛ muu lɛ fɛɛ he. Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma efã kome pɛ nɔ, ni osusuuu efãi krokomɛi lɛ ahe lɛ, obaamu saji anaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Etamɔ nɔ ni nakai eba lɛ yɛ gbalɛ ko ni yɔɔ Yoel wolo lɛ mli lɛ gbɛfaŋ. Nyɛhãa wɔsusua nakai gbalɛ lɛ he, ni wɔkwɛ nɔ hewɔ ni ehe ebahia ni wɔtsake bɔ ni wɔnuɔ shishi wɔhãa lɛ.

3-4. Be ko ni eho lɛ, te wɔnuɔ gbalɛ ni yɔɔ Yoel 2:7-9 lɛ shishi wɔhãa tɛŋŋ?

3 Kanemɔ Yoel 2:7-9. Yoel gba akɛ, baalabii baakpãtã nii ahiɛ yɛ Israel shikpɔŋ lɛ nɔ. Baalabii nɛɛ akadai kɛ amɛnyanyɔji tamɔ jatai anɔ; amɛyeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni adu yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ, ni eshwɛɛɛ nɔ ko! (Yoel 1:4, 6) Be ko ni eho lɛ, wɔwie akɛ gbalɛ nɛɛ kɔɔ bɔ ni Yehowa webii tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ tamɔ baalabii ni keɔ yuu kɛbaa ni nɔ ko etsĩii amɛnaa lɛ he. Wɔyasusu akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni Yehowa webii tsuɔ lɛ kpãtãa nii ahiɛ yɛ ‘shikpɔŋ’ lɛ, loo mɛi ni yɔɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ akudɔmɔ shishi lɛ ateŋ. *

4 Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma nɔ ni awie yɛ Yoel 2:7-9 lɛ pɛ nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni nakai mlitsɔɔmɔ lɛ ja. Shi kɛ́ wɔsusu gbalɛ muu lɛ fɛɛ he lɛ, wɔnaa akɛ ehe miihia ni wɔtsake bɔ ni wɔnuɔ shishi wɔhãa lɛ. Nyɛhãa wɔkwɛa yiŋtoi ejwɛ ahewɔ ni wɔwieɔ nakai.

YIŊTOI EJWƐ AHEWƆ NI WƆTSAKE SHISHINUMƆ NI WƆHIƐ LƐ

5-6. Kɛ́ wɔkane ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ, mɛɛ sane ekolɛ wɔbaabi wɔhe? (a) Yoel 2:20. (b) Yoel 2:25.

5 Klɛŋklɛŋ lɛ, kadimɔ nɔ ni Yehowa wo shi akɛ ebaafee baalabii lɛ. Ewie akɛ: “Mashwie kooyigbɛnyo lɛ [ni ji baalabii lɛ] kɛje nyɛhe kɛya shɔŋŋ.” (Yoel 2:20) Kɛ́ baalabii lɛ damɔ shi kɛhã Yehowa Odasefoi lɛ, ni ji, mɛi ni yeɔ Yesu famɔ akɛ ashiɛ ni afee mɛi kaselɔi lɛ nɔ lɛ, kulɛ ani Yehowa baawo shi akɛ ebaashwie amɛ? (Eze. 33:7-9; Mat. 28:19, 20) Eyɛ faŋŋ akɛ, baalabii lɛ, ni ji, mɛi ni Yehowa ewo shi akɛ ebaashwie lɛ, damɔɔɔ shi kɛhãaa Yehowa tsuji anɔkwafoi. Moŋ lɛ, amɛdamɔ shi kɛhã mɔ ko loo nɔ ko ni teɔ shi ewoɔ Yehowa webii lɛ.

6 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, susumɔ nɔ ni Yehowa wie yɛ Yoel 2:25 lɛ he okwɛ. Ewie akɛ: “Nibii ni baalabii ni keɔ yuu kɛbaa, baalabii ni bɛ fiji, baalabii ni yeɔ nii ni amɛtɔrɔɔɔ, kɛ baalabii ni yeɔ nii hwaŋhwaŋ lɛ eye yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, mato nyɛ najiaŋ. Mi, mitsu misraafoi babaoo nɛɛ kɛba nyɛteŋ.” Ani okadi akɛ Yehowa wie akɛ, nibii fɛɛ ni baalabii lɛ efite lɛ, ‘ebaato najiaŋ’? Kɛ́ baalabii lɛ damɔ shi kɛhã mɛi ni shiɛɔ Maŋtsɛyeli sane kpakpa lɛ, belɛ no tsɔɔ akɛ sane ni amɛshiɛɔ lɛ fiteɔ nii. Shi wɔle akɛ, sane ni wɔshiɛɔ lɛ ji nɔ kpakpa. Ebaanyɛ ehere mɛi ayiwala, ni ehã mɛi fɔji po atsake amɛtsui.​—Eze. 33:8, 19.

7. Mɛni wiemɔ ni ji “no sɛɛ lɛ” ni yɔɔ Yoel 2:28, 29 lɛ hãa wɔnaa?

7 Kanemɔ Yoel 2:28, 29. Nɔ ni ji etɛ lɛ, susumɔ bɔ ni ato nibii anaa ahã yɛ gbalɛ lɛ mli lɛ he okwɛ. Yehowa wie akɛ: “No sɛɛ lɛ [ni tsɔɔ akɛ, be ni baalabii lɛ egbe amɛnitsumɔ lɛ naa lɛ], mafɔse mimumɔ lɛ mashwie heloo srɔtoi fɛɛ nɔ.” Kɛ́ baalabii lɛ ji mɛi ni shiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, mɛni hewɔ Yehowa baamɛ ni amɛgbe shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa dani efɔse emumɔ lɛ eshwie amɛnɔ? Ani jeee Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ lɛ ni eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛshiɛ afii pii yɛ shiteekɛwoo ni amɛkɛkpe kɛ amɛnitsumɔ lɛ naa ni atsĩ yɛ hei srɔtoi lɛ fɛɛ sɛɛ?

Nyɛminuu J. F. Rutherford kɛ Nyɔŋmɔ tsuji krokomɛi ni afɔ amɛ mu ni nyiɛ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ kɛ ekãa shiɛ akɛ Nyɔŋmɔ baakpãtã jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ (Kwɛmɔ kuku 8)

8. Namɛi baalabii ni awie amɛhe yɛ Kpojiemɔ 9:1-11 lɛ damɔ shi kɛhã? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

8 Kanemɔ Kpojiemɔ 9:1-11. Agbɛnɛ, nyɛhãa wɔkwɛa yiŋtoo ni ji ejwɛ lɛ. Be ko ni eho lɛ, wɔmu sane naa akɛ Yoel gbalɛ ni kɔɔ baalabii lɛ ahe lɛ kɔɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he, ejaakɛ gbalɛ ko ni tamɔ nakai yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli. Yɛ nakai gbalɛ lɛ mli lɛ, awie baalabii akuu ko ni amɛhiɛ tamɔ gbɔmɛi ahiɛ, ni “nibii komɛi ni tamɔ shika tsuru akekerei fimɔ amɛyitsei” lɛ ahe. (Kpo. 9:7) Gbalɛ lɛ wie akɛ, baalabii nɛɛ baapiŋ “mɛi ni bɛ Nyɔŋmɔ niianaasɔomɔnɔ lɛ okadi lɛ yɛ amɛhiɛnai lɛ,” ni ji, Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ, nyɔji enumɔ. Kɛ́ baalabii ehi shi etsɛ aahu lɛ, nyɔji enumɔ, ni nakai be falɛ amɛkɛbaapiŋ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ. (Kpo. 9:4, 5) Etamɔ nɔ ni gbalɛ nɛɛ kɔɔ Yehowa tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ ahe. Amɛkɛ ekãa shiɛɔ akɛ, Nyɔŋmɔ baakojo jeŋ fɔŋ nɛɛ ni ekpãtã hiɛ, ni sane nɛɛ ni amɛshiɛɔ lɛ hãa mɛi fɛɛ ni kɛ je lɛ efee ekome lɛ ahe shãa amɛ waa.

9. Mɛni ji nibii komɛi ni he hiaa ni hãa esoroɔ baalabii ahe gbalɛ ni yɔɔ Yoel wolo lɛ mli lɛ yɛ nɔ ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ he?

9 Eyɛ mli akɛ baalabii ahe gbalɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ kɛ nɔ ni yɔɔ Yoel wolo lɛ mli lɛ je amɛhe moŋ, shi nibii komɛi ni he hiaa yɛ ni hãa esoroɔ gbalɛi enyɔ nɛɛ kwraa. Yɛ Yoel nɔ lɛ mli lɛ, baalabii lɛ kpãtã tsei kɛ jwɛi lɛ fɛɛ hiɛ. (Yoel 1:4, 6, 7) Shi yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ, akɛɛ baalabii lɛ akɛ, ‘amɛkaye shikpɔŋ lɛ nɔ jwɛi lɛ awui.’ (Kpo. 9:4) Baalabii ni Yoel na lɛ jɛ kooyigbɛ. (Yoel 2:20) Shi baalabii ni awie amɛhe yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ jɛ bu kwɔŋkwɔŋ ko mli. (Kpo. 9:2, 3) Ashwie baalabii ni awie amɛhe yɛ Yoel wolo lɛ mli lɛ. Shi ashwieee baalabii ni awie amɛhe yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ, moŋ lɛ, ahã amɛgbe amɛnitsumɔ lɛ naa. Nɔ ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Yehowa mli fu baalabii ni awie amɛhe yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ.​—Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Baalabii Ahe Gbalɛi Enyɔ Ni Je Amɛhe, Shi Esoro Eko Fɛɛ Eko.”

10. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ahã kɛtsɔɔ akɛ abaanyɛ akɛ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ adamɔ shi ahã nibii srɔtoi yɛ ŋmalɛi srɔtoi amli.

10 Wɔbana akɛ, esoro baalabii ahe gbalɛ ni yɔɔ Yoel wolo lɛ mli lɛ yɛ nɔ ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ he, ni no hãa wɔnaa akɛ, amɛkɔɔɔ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ he. Ni tsɔɔ akɛ, esoro baalabii ni awie amɛhe yɛ Yoel wolo lɛ mli lɛ yɛ baalabii ni awie amɛhe yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ he. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, abaanyɛ akɛ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ adamɔ shi ahã nibii srɔtoi yɛ ŋmalɛi srɔtoi amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Kpojiemɔ 5:5 lɛ, atsɛ Yesu akɛ, “Jata lɛ ni jɛ Yuda weku lɛ mli lɛ,” shi yɛ 1 Petro 5:8 lɛ, akɛ Abonsam to “jata ni miihũu” he. No hewɔ lɛ, yɛ naagbai ni wɔna yɛ tsutsu shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Yoel gbalɛ lɛ he lɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔtsake bɔ ni wɔnuɔ shishi wɔhãa lɛ. Amrɔ nɛɛ, te esa akɛ wɔnu shishi wɔhã tɛŋŋ?

MƐNI YOEL GBALƐ LƐ TSƆƆ?

11. Mɛni awie yɛ Yoel 1:6 kɛ 2:1, 8, 11 lɛ ni hãa wɔnaa mɛi ni baalabii lɛ ji?

11 Kɛ́ wɔsusu Yoel gbalɛ muu lɛ fɛɛ he lɛ, wɔnaa akɛ no mli lɛ, Yoel miigba akɛ, asraafoi akuu ko baatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ. (Yoel 1:6; 2:1, 8, 11) Yehowa wie akɛ, ebaatsɔ ‘asraafoi babaoo’ ko, ni ji Babilon asraafoi lɛ, anɔ egbala Israelbii atuatselɔi lɛ atoi. (Yoel 2:25) Atsɛ asraafoi akuu nɛɛ akɛ “kooyigbɛnyo lɛ,” ni enɛ ja jogbaŋŋ, ejaakɛ Babilonbii lɛ baajɛ kooyigbɛ amɛbaatutua Israelbii lɛ. (Yoel 2:20) Akɛ asraafoi nɛɛ to baalabii akuu ko ni ato amɛhe gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ he. Yoel wie yɛ amɛhe akɛ: “[Asraafonyo fɛɛ asraafonyo] fãa kɛnyiɛɔ egbɛ nɔ tɛ̃ɛ. . . . Amɛshaa foi kɛyaa maŋ lɛ mli, amɛjoɔ foi kɛnyiɛɔ gbogbo nɔ. Amɛkwɔɔ tsũi, amɛtsɔmɔɔ samfɛji amli kɛboteɔ mli tamɔ julɔ.” (Yoel 2:8, 9) Bo lɛ, feemɔ shihilɛ lɛ he mfoniri okwɛ! Babilon asraafoi lɛ baabote he fɛɛ he. He ko he ko bɛ ni mɔ ko baajo foi eyatee ehe yɛ ni amɛnine shɛŋ enɔ!

12. Mɛɛ gbɛ nɔ Yoel gbalɛ ni kɔɔ baalabii lɛ ahe lɛ ba mli?

12 Babilonbii (loo, Kaldeabii) lɛ batutua Yerusalem tamɔ baalabii yɛ afi 607 D.Ŋ.B. Biblia lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Kaldeabii lɛ amaŋtsɛ lɛ . . . [kɛ] klante gbe amɛblahii lɛ . . . ; emusuŋ etsɔɔɔ lɛ yɛ oblanyo loo oblayoo, mɔ ni egbɔ loo mɔ ni bɛ hewalɛ he. Nyɔŋmɔ kɛ nɔ fɛɛ nɔ wo edɛŋ. Ekɛ la shã anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ shĩa lɛ, ni ekumɔ Yerusalem gbogboi lɛ eshwie shi, ni ekɛ la shã emɔji lɛ fɛɛ, ni ekpãtã nɔ fɛɛ nɔ ni jara wa lɛ hiɛ.” (2 Kro. 36:17, 19) Be ni Babilonbii lɛ kpãtã nɔ fɛɛ nɔ hiɛ yɛ Yerusalem lɛ, mɛi wie akɛ: “Eji shikpɔŋ ni akɛfeee nɔ ko ni gbɔmɛi kɛ kooloi bɛ nɔ, ni akɛwo Kaldeabii lɛ adɛŋ.”​—Yer. 32:43.

13. Gbalamɔ Yeremia 16:16, 18 lɛ mli.

13 Be ni Yoel gba gbalɛ nɛɛ sɛɛ aaafee afii 200 lɛ, Yehowa tsɔ Yeremia nɔ egba nɔ kroko ni kɔɔ tutuamɔ nɛɛ he. No ji, Babilonbii lɛ baatao Israelbii ni fee nibii gbohii lɛ fitsofitso, ni amɛbaamɔmɔ amɛ fɛɛ. Yehowa wie akɛ: “‘Naa, miitsu koni ayatsɛ wolɛi babaoo kɛba, . . . ni amɛbaahɛ amɛ tamɔ loi. No sɛɛ lɛ, matsu koni ayatsɛ gbɔbilɔi babaoo kɛba, ni amɛbaagbɔbi amɛ yɛ gɔŋ fɛɛ gɔŋ nɔ kɛ gɔŋkpɔ fɛɛ gɔŋkpɔ nɔ kɛ tɛsai fɔji fɛɛ amli. . . . Mawo amɛtɔmɔ lɛ kɛ amɛhe esha lɛ he nyɔmɔ pɛpɛɛpɛ.’” Ekɔɔɔ he eko he ni Israelbii ni tsakeee amɛtsui lɛ baayatee amɛhe yɛ, ŋshɔ lɛ mli jio, koi amli jio lɛ, Babilon asraafoi lɛ baana amɛ ni amɛtutua amɛ.​—Yer. 16:16, 18.

SHIKPƆŊ LƐ BAABA NII EKOŊŊ

14. Mɛɛ be Yoel 2:28, 29 lɛ ba mli?

14 Agbɛnɛ, Yoel wie sane kpakpa ko. Ekɛɛ shikpɔŋ lɛ baaba nii ekoŋŋ. (Yoel 2:23-26) Kɛkɛ lɛ, no sɛɛ be ko lɛ, mɛi pii baaná Yehowa he nilee. Yehowa tsɔ Yoel nɔ egba akɛ: “Mafɔse mimumɔ lɛ mashwie heloo srɔtoi fɛɛ nɔ, ni nyɛbihii kɛ nyɛbiyei lɛ baagba . . . Ni minyɔji hii kɛ minyɔji yei lɛ po, mafɔse mimumɔ lɛ mashwie amɛnɔ.” (Yoel 2:28, 29) Nyɔŋmɔ fɔseee emumɔ lɛ eshwieee heloo srɔtoi fɛɛ nɔ be ni Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon kɛba amɛmaŋ lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Moŋ lɛ, efee nakai afii ohai abɔ sɛɛ, yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

15. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Bɔfoi 2:16, 17 lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Petro tsake gbalɛ ni yɔɔ Yoel 2:28 lɛ hiɛ fioo? Ni mɛni no hãa wɔnaa?

15 Yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ bɔfo Petro ni ewie akɛ, gbalɛ ni yɔɔ Yoel 2:28, 29 lɛ kɔɔ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ni tee nɔ nakai gbi lɛ he. Nakai gbi lɛ leebi aaafee ŋmɛlɛ nɛɛhu lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ efɔse emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eshwie mɛi anɔ, ni no hã amɛbɔi “Nyɔŋmɔ nibii wuji lɛ” ahe wiemɔ. (Bɔf. 2:11) Be ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ Petro ni etsɛ Yoel gbalɛ lɛ yisɛɛ lɛ, etsake hiɛ fioo. (Kanemɔ Bɔfoi 2:16, 17.) Petro kɛ wiemɔ “no sɛɛ lɛ” ni akɛtsu nii yɛ Yoel gbalɛ lɛ mli lɛ tsuuu nii. Moŋ lɛ, ewie akɛ: “Ni yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ,” kɛkɛ ni ekɛ gbalɛ lɛ fã ni eshwɛ lɛ tsa nɔ, akɛ, Nyɔŋmɔ baafɔse emumɔ lɛ eshwie “heloo srɔtoi fɛɛ nɔ.” Naagbee gbii nɛɛ kɔɔ be ni eshwɛ fioo ni abaakpãtã Yerusalem hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ he, ni no hãa wɔnaa akɛ, afii pii ho dani Yoel gbalɛ lɛ ba mli.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua blema Kristofoi lɛ ni amɛnyɛ amɛshiɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ ŋmɛnɛ?

16 Be ni Nyɔŋmɔ tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ Kristofoi lɛ mu yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwere waa diɛŋtsɛ. Be ni bɔfo Paulo ŋma wolo eyahã Kolosebii lɛ yɛ aaafee afi 61 Ŋ.B. lɛ, ewie akɛ, aashiɛ sane kpakpa lɛ “yɛ bɔɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ fɛɛ ateŋ.” (Kol. 1:23) Paulo wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, no mli lɛ, aashiɛ yɛ je lɛŋ hei fɛɛ ni lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ baanyɛ afã gbɛ kɛya lɛ. Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ lɛ eye ebua wɔ hu ŋmɛnɛ, ni wɔnyɛ wɔshiɛ kɛyashi “shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ”!​—Bɔf. 13:47; kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “‘ Mafɔse Mimumɔ Lɛ Mashwie’ Mitsuji Lɛ Anɔ.”

MƐNI ETSAKE?

17. Amrɔ nɛɛ, te wɔnuɔ Yoel gbalɛ ni kɔɔ baalabii lɛ he lɛ shishi wɔhãa tɛŋŋ?

17 Amrɔ nɛɛ, wɔnu gbalɛ ni yɔɔ Yoel 2:7-9 lɛ shishi jogbaŋŋ. Wɔna faŋŋ akɛ, gbalɛ nɛɛ kɔɔɔ shiɛmɔ ni wɔshiɛɔ kɛ ekãa lɛ he. Moŋ lɛ, ekɔɔ tutuamɔ ni Babilon asraafoi lɛ batutua Yerusalem yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ he.

18. Eyɛ mli akɛ bɔ ni wɔnuɔ Yoel 2:7-9 lɛ shishi wɔhãa lɛ etsake moŋ, shi mɛni tsakeko?

18 Eyɛ mli akɛ bɔ ni wɔnuɔ Yoel 2:7-9 lɛ shishi wɔhãa lɛ etsake moŋ, shi ekãa ni wɔkɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ tsakeko kwraa. Yehowa webii lɛ miishiɛ sane kpakpa lɛ yɛ he fɛɛ he, ni amɛmiifee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛhã mɛi fɛɛ anu sane kpakpa lɛ. (Mat. 24:14) Nɔyeli ko nɔyeli ko bɛ ni baanyɛ atsĩ wɔnaa ni wɔkashiɛ. Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔmiishiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ kɛ ekãa fe bei fɛɛ ni eho! Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ, Yehowa ‘baatsɔɔ wɔ anɔkwale lɛ fɛɛ mli gbɛ’ yɛ be ni sa mli. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔbaa wɔhe shi, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃a enɔ koni eye ebua wɔ ni wɔnu gbalɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ashishi!​—Yoh. 16:13.

LALA 97 Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Ni Hãa Mɔ Wala

^ kk. 5 Be ko ni eho lɛ, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ gbalɛ ni yɔɔ Yoel yitso 1 kɛ 2 lɛ kɔɔ shiɛmɔ ni wɔshiɛɔ ŋmɛnɛ lɛ he. Shi etamɔ nɔ ni esa akɛ wɔtsake bɔ ni wɔnuɔ gbalɛ nɛɛ shishi wɔhãa lɛ. Nikasemɔ nɛɛ baatsɔɔ wɔ yiŋtoi kpakpai ejwɛ ahewɔ ni ehe ebahia ni wɔfee nakai.

^ kk. 3 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Adebɔɔ Jieɔ Yehowa Nilee Kpo,” ni je kpo yɛ April 15, 2009 Buu-Mɔɔ lɛ, kk. 14-16.