1. Ewi wãween an kar Jeid im Jatid C. T. Russell im juon kumi jidikdik kar kõm̦m̦an katak, im etke em̦m̦an wãween aer kar kõm̦m̦ane men in?

ELÕÑL̦O̦K jãn jibukwi iiõ ko remootl̦o̦k, Jeid im Jatid C. T. Russell im ro rar jerbal ippãn, juon kumi jidikdik me ej ejaakin ro rar bar ekkatak kõn Naanin Anij, rar jino aer kobal̦o̦k ippãn doon. Rar kõn̦aan lale el̦aññe remaroñ katak kõn ta eo Baibõl̦ ej lukkuun katakin kõn Jeova Anij, Jesus Christ, ta eo ej wal̦o̦k ñan ro rej mej, im kõn katok in mour eo an Jesus. Wãween aer kar kõm̦m̦an katak ekar pidodo. Juon ej bõkm̦aantak juon kajjitõk, innem kumi in ear etale aolep eoon ko rej ekkejell̦o̦k ñan kajjitõk eo. Tokãlik, rar rekooti mel̦el̦e ko rar loi. Jeova ear kõjeraam̦m̦an Kũrjin rein ñan lo elõñ katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦ me jej kaorõki tok ñan raan kein.

2. Ta un ko remaroñ kõm̦m̦an bwe en bõd ad mel̦el̦e kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ ñe jej kajjioñ in mel̦el̦e kaki?

² Ijoke, ejjabto tokãlik, rũkkatak Baibõl̦ rein rar kile bwe epenl̦o̦k ñan mel̦el̦e kanaan ko ilo Baibõl̦ jãn aer mel̦el̦e kõn katak ko jet Baibõl̦ ej katakin. Etke ekar pen? Juon un, ej kõnke iien eo el̦aptata ad mel̦el̦e kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ ej ilo iien eo rej jejjet kũtieer ak ãlikin an jejjet kũtieer. Bõtab ebar wõr juon un. Bwe en jim̦we mel̦el̦e eo ad kõn juon kanaan, ekkã ad aikuj lale aolepen kanaan eo. El̦aññe jej lale jidikin wõt kanaan eo im jab aolepen, emaroñ bõd mel̦el̦e eo ad. Jel̦ak lale, eñin men eo ear wal̦o̦k ikijjeen kanaan eo ilo bokin Joel. Jen etale kanaan in im unin ad aikuj ukot mel̦el̦e eo ad kõn kanaan in.

3-4. Ewi wãween ad kar mel̦el̦e kõn kanaan eo ilo Joel 2:7-9, tok ñan raan kein?

 ³ Riit Joel 2:7-9. Joel ej kanaan bwe enaaj wõr elõñ lokõs ko me renaaj ko̦kkure ãneen Israel. Kõn ñi ko ñier me rej ãinwõt ñiin l̦aiõn, menninmour jidikdik kein retõr renaaj kañ jabdewõt men ko rej loi! (Joel 1:4, 6) Ium̦win elõñ iiõ ko, jaar kõjerbale kanaan in ñan kõkkar kõn wãween an armej ro an Jeova, me rej ãinwõt lokõs kein rellõñ me ejjel̦o̦k emaroñ kabõjraki, kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo aer. Jaar mel̦el̦e bwe jerbal in ewõr an maroñ ñan ko̦kkure ‘ãneo’ ak kajedmatmate kabuñ ko rej riabin Kũrjin. *

⁴ El̦aññe jaar kalimjeke wõt Joel 2:7-9, jemaroñ ba bwe ejim̦we mel̦el̦e eo ad. Ijoke, ilo ad naaj etale aolepen kanaan eo, jej loe bwe ekkar bwe jen ukot mel̦el̦e eo ad kõn kanaan in. Jen etale emãn un ko unin ad maroñ ba men in.

5-6. Ta kajjitõk eo ej wanlõñtak ñe jej riiti (1) Joel 2:20? (2) Joel 2:25?

⁵ Un eo kein kajuon, kwõj ke kile bwe Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj jipel̦l̦o̦ke lokõs ko bwe ren “ettol̦o̦k.” (Joel 2:20, NW) El̦aññe lokõs ko rej jutak kõn Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo aer pokake naanin tõl eo an Jesus ñan kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an ri-kal̦oor, etke Jeova ej kallim̦ur ñan jipel̦l̦o̦ke ak ubaakel̦o̦k er? (Ezk. 33:7-9; Matu 28:19, 20) Alikkar, Jeova ejjab ubaakel̦o̦k ri-karejar ro an retiljek, ak ej ubaakel̦o̦k juon men ak juon eo elãj an kõm̦m̦an ñan armej ro an.

⁶ Un eo kein karuo, l̦õmn̦ak kõn ta eo Joel 2:25, UBS ej ba. Ilo eoon in, Jeova ej ba: “Inaaj kõjepl̦aakwaj aolep men ko rar jako. Ilo iiõ ko iur in lokõs ko rar kañi keinikkan ko ami. Ña eo iar jilkinwaj jarin tarin̦ae in n̦ae kom̦.” Ilo ijin Jeova ej kallim̦ur in bar ‘kõjepl̦aakl̦o̦k aolep men ko’ rar jorrããn jãn lokõs ko. El̦aññe lokõs ko rej pijaikl̦o̦k ri-kwal̦o̦k naan ro kõn Aelõñin Anij, men in en kar mel̦el̦ein bwe ennaan eo rej kwal̦o̦k kake ej kõm̦m̦an jorrããn. Ijoke, ennaan in emaroñ lo̦mo̦o̦rene armej ro im emaroñ kõm̦m̦akũt jet iaan ro renana ñan ukel̦o̦k. (Ezk. 33:8, 19) Men in emaroñ juon jeraam̦m̦an ñan er!

7. Ilo Joel 2:28, 29, ta eo naan kein “ãlikin men in” ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kake?

⁷ Riit Joel 2:28, 29. Jen lale un eo kein kajilu​—laajrakin men ko rar wal̦o̦k ilo kanaan in. Kwõj ke kile bwe Jeova ej ba: “Ãlikin men in, Inaaj lutõkl̦o̦k Aõ Jetõb,” mel̦el̦ein ãlikin an lokõs ko kõm̦m̦ani jerbal eo aer? El̦aññe lokõs ko rej ri-kwal̦o̦k naan ro kõn Aelõñin Anij, Jeova enaaj ke kar lutõkl̦o̦k jetõb eo an ioer ãlikin aer kam̦õje jerbalin kwal̦o̦k naan eo aer? Ealikkar bwe el̦aññe armej rein rar jab bõk jipañ jãn jetõb kwõjarjar eo an Anij, reban kar maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt kõn jerbal in ium̦win elõñ iiõ ko meñe rar iioon jum̦ae im ewõr rar kamo jerbal eo aer.

8. Lokõs ko rej jutak kõn wõn, ãinwõt an kwal̦o̦k ilo Revelesõn 9:1-11? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁸ Riit Revelesõn 9:1-11. Kiiõ jen lale un eo kein keemãn. M̦oktal̦o̦k jaar keidi lokõs ko rellõñ me bokin Joel ej kwal̦o̦k kaki ñan jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, kõnke ewõr bar juon kanaan ej ãinl̦o̦kwõt kanaan in ilo bokin Revelesõn. Kanaan in ej kwal̦o̦k kõn lokõs ko rellõñ me turin mejãer ãinwõt mejãn armej im “ear wõr juon men ãinwõt kũrawũn gold” ioon bõraer. (Rev. 9:7) Rej kaeñtaan “armej ro [ri-kõjdat ro an Anij] ejjel̦o̦k jiil̦ eo an Anij ioon dem̦aer” ium̦win l̦alem allõñ, eñin ej  joñan aetokin an lokõs ko mour. (Rev. 9:4, 5) Ilo ad lale, alikkar bwe ej kõmel̦el̦e kõn rũkkapit ro an Jeova. Rej peran ilo aer kwal̦o̦k kõn ekajet eo an Anij n̦ae jukjukun pãd in enana, im kõn aer ãindein, ekõm̦m̦an bwe aolep ro rej rejetake jukjukun pãd in ren lukkuun abn̦õn̦õ im inepata.

9. Ta oktak ko rel̦l̦ap ikõtaan lokõs ko Joel ear loi im lokõs ko Jon ear kwal̦o̦k kaki?

⁹ Aet jej lo bwe ewõr jet men ko rej ãinl̦o̦kwõt juon ilo kanaan ko ilo Revelesõn im ilo bokin Joel. Ijoke, ewõr oktak ko rel̦l̦ap ikõtaerro. L̦õmn̦ak kõn men in: Ilo kanaan eo an Joel, lokõs ko rej ko̦kkure ujooj ko. (Joel 1:4, 6, 7) Ilo pijen eo an Jon, kar “jiroñ er bwe ren jab ko̦kkure ujooj ko ioon lal̦.” (Rev. 9:4) Lokõs ko Joel ear loi, rar itok jãn eañ. (Joel 2:20) Im lokõs ko Jon ear loi, rar diwõjtok jãn abyss eo. (Rev. 9:2, 3) Lokõs ko Joel ej kõnono kake, kar ubaakel̦o̦k er. Ilo Revelesõn, kar jab ubaakel̦o̦k lokõs ko bõtab em̦õj kõtl̦o̦k bwe ren kam̦õje jerbal eo aer. Ejjel̦o̦k juon eoon ilo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ ippãer.​—Lale bo̦o̦k eo etan “ Kanaan Ko Kõn Lokõs Ko​—Rej Ãinl̦o̦kwõt Juon Bõtab Reoktak.”

10. Kwal̦o̦k juon waanjoñak ilo Baibõl̦ ñan kõmel̦el̦e bwe lokõs ko Joel ear kwal̦o̦k kaki emaroñ oktak mel̦el̦ein jãn lokõs ko Jon ear kwal̦o̦k kaki.

¹⁰ Oktak ko rel̦l̦ap ikõtaan kanaan kein ruo rej kaalikkar ñan kõj bwe rejjab ekkejell̦o̦k ippãn doon. Jej ke ba bwe lokõs ko Joel ej kõnono  kaki rejjab lokõs ko me bokin Revelesõn ej kõnono kaki? Aet. Ilo Baibõl̦, jet iien emaroñ lõñl̦o̦k jen juon mel̦el̦ein juon men ñe elõñl̦o̦k jãn juon wãween an Baibõl̦ kõjerbale. Ñan waanjoñak, ilo Revelesõn 5:5, ej n̦aetan Jesus “L̦aiõn eo jãn bwijjin Juda,” ijoke ilo 1 Piter 5:8 ej ba bwe Tepil̦ eo ej ãinwõt juon “l̦aiõn ekajoor ainikien.” Boin ko emãn ej kab m̦õj ad kõnono kaki, im tarpok ko ilo mel̦el̦e eo ad kõn kanaan eo ilo Joel rej kaalikkar bwe ebar wõr mel̦el̦e me jej aikuj pukote kõn kanaan in. Ta in?

11. Ta ko ilo Joel 1:6 im 2:1, 8, 11 me rej jipañ kõj ñan jel̦ã wõn lokõs ko?

¹¹ Ilo ad lukkuun lale aolepen kanaan eo an Joel, jej lo bwe ri-kanaan eo ej kwal̦o̦k kõn an naaj itok juon jarin tarin̦ae. (Joel 1:6; 2:1, 8, 11) Jeova ear ba bwe enaaj kõjerbale “jar eo [An] el̦ap” (rũttarin̦ae ro an Babil̦on) ñan ko̦kkure ri-Israel ro rar jab pokake. (Joel 2:25) Kar n̦aetan rũttarin̦ae rein “jar eo jãn eañ” kõnke ri-Babil̦on rein renaaj itok jãn eañ im nitbwili Israel. (Joel 2:20) Jarin tarin̦ae in ej ekkejell̦o̦k ñan lokõs ko rellõñ me em̦m̦an im laajrak wãween karõkier. Joel ej kõnono kõn rũttarin̦ae rein im ba: “Rejjab ilo̦k jãn jikier . . . Rej ibeb n̦ae jikin kweilo̦k eo; rej ettõr ioon wõrwõr eo; rej wanlõñl̦o̦k ilo m̦õko; rej del̦o̦ñ ilo wũntõ ko ãinwõt ri-ko̦o̦t.” (Joel 2:8, 9) Kwõmaroñ ke pijaikl̦o̦k an wal̦o̦k men in? Ewõr rũttarin̦ae ro aolep jikin. Ejjel̦o̦k jikin tilekek. Ejjel̦o̦k en̦ emaroñ ko jãn jãje eo an ri-Babil̦on ro!

12. Ewi wãween an kar jejjet kũtien kanaan eo an Joel kõn lokõs ko?

¹² Ãinwõt lokõs ko, ri-Babil̦on ro (ak ri-Kaldia ro) rar nitbwili jikin kweilo̦k eo ilo Jerusalem ilo 607 B.C.E. eo. Baibõl̦ ej ba: “Kiiñ an ro ri-Kaldia, eo ear m̦an m̦aan ro aer em̦m̦an ded kõn jãje . . . , ear jab tũriam̦okake [kõn] m̦aan ak kõrã em̦m̦an ded, l̦al̦l̦ap ak eo uwan̦ kool̦an bõran; [Anij] ear lel̦o̦k er otemjej n̦a ilo pein. Im rar tile m̦õn Anij, im ruprupe wõrwõr in Jerusalem, im tũli m̦õko im̦õn irooj otemjej kõn kijeek, im ko̦kkure kein jerbal ko an rem̦m̦an otemjej.” (2 Kro. 36:17, 19) Ke ear dedel̦o̦k an ri-Babil̦on ro ko̦kkure ãneo, men eo de eo armej ro remaroñ kar ba ej: “Ejeepepl̦o̦k im ejjel̦o̦k armej ak menninmour ilowaan; renaaj lel̦o̦k e ilo pein ro ri-Kaldia.”​—Jrm. 32:43.

13. Kõmel̦el̦eik naan ko ilo Jeremaia 16:16, 18.

¹³ Emaroñ 200 iiõ ko ãlikin an Joel kar kanaan, Jeova ear kõjerbale Jeremaia ñan kwal̦o̦k kõn bar juon men ikijjeen tarin̦ae in. Ear ba bwe enaaj lõt an rein pukot ri-Israel ro rar kõm̦m̦ani men ko renana, im renaaj jibwe er. “Lo, Inaaj kũrtok elõñ ri-eo̦ñõd, Jeova ej ba, im renaaj eo̦ñõde er; im m̦õjin, Inaaj kũrtok elõñ ri-kakkidudu, im renaaj kakkidudu kõn er ioon tol̦ otemjej im ioon bat otemjej im ilo roñ in dekã ko. . . . Inaaj n̦a on̦ããn er alen ruo kõn nana ko aer im jerawiwi ko aer.” Ejjel̦o̦k juon jikin, jekdo̦o̦n lo̦jet ak bul̦õn mar ko me emaroñ kõjparok ak n̦ooje ri-Israel ro rar jab kõn̦aan ukel̦o̦k, jãn rũttarin̦ae ro an Babil̦on.​—Jrm. 16:16, 18.

14. Ñããt eo kar jejjet kũtien Joel 2:28, 29?

¹⁴ Ijoke, kiiõ ewõr juon ennaan em̦m̦an Joel ej kwal̦o̦k kake. Enaaj bar lõñ leen ekkan ko ilo ãneo. (Joel 2:23-26) Innem juon iien ilo naaj ilju im jekl̦aj, enaaj lõñ kein ekkan ko ilo kõkkar. Jeova ej ba: “Inaaj lutõkl̦o̦k Aõ Jetõb ioon kanniõk otemjej, im ro nejimi m̦aan im kõrã renaaj ri-kaanij . . . Im bareinwõt Inaaj lutõkl̦o̦k Aõ Jetõb ioon ro  ri-karejar m̦aan im kõrã.” (Joel 2:28, 29) Anij ear jab kajju lutõkl̦o̦k kajoor eo an ioon ri-Israel ro ãlikin wõt aer kar ro̦o̦ltok jãn Babil̦on ñan kapijukunen eo aer. Ijoke, ear wal̦o̦k men in elõñ iiõ ko tokãlik, ilo Pentekost 33 C.E. eo. Etke jejel̦ã men in?

15. Ekkar ñan Jerbal 2:16, 17, ta oktak eo Piter ear kõm̦m̦ane ilo naan ko ilo Joel 2:28, im ta eo men in ej kaalikkar?

¹⁵ Kar kõm̦m̦akũt rijjilõk Piter ñan kõjerbale naan ko ilo Joel 2:28, 29 ñan juon iien ekabwilõñlõñ me ear wal̦o̦k ilo raanin Pentekost eo. Emaroñ ilo 9 awa ilo kar jibboñõn raan eo, ilo kabwilõñlõñ kar lutõkl̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an Anij im men in ear kõm̦m̦akũt ro rar bõk kajoor in ñan jino kõnono “kõn jerbal ko rekabwilõñlõñ an Anij.” (Jrb. 2:11) Kar kõm̦m̦akũt Piter ñan kwal̦o̦k kõn naan ko an Joel ikijjeen kanaan eo an, ak ear ukotl̦o̦k jidik naan ko an. Kwõj ke kile naan ta ko ear ukoti? (Riit Jerbal 2:16, 17.) Ijello̦kun an jino kõn naan kein “ãlikin men in,” Piter ear ba: “Ilo raan ko ãliktata.” Ilo ijin Piter ear kõnono kõn tõre eo m̦okta wõt jãn iien eo kar ko̦kkure Jerusalem im tampel̦ eo an. Ilo naaj kar tõre en̦, kajoor eo an Anij enaaj lutõkl̦o̦k “ioon aolep kain armej.” Men in ej kaalikkar bwe em̦õj an kar mootl̦o̦k jet iien m̦okta jãn an kar jejjet kũtien kanaan eo an Joel.

16. Ewi wãween an kar jetõb kwõjarjar eo an Anij jelõt jerbalin kwal̦o̦k naan eo ilo tõre ko an rijjilõk ro, ak ta kõn bar rainin?

¹⁶ Ãlikin an kar Anij lutõkl̦o̦k kajoor eo an ioon Kũrjin ro ilo kar tõre ko an rijjilõk ro, rar jino juon jerbalin kwal̦o̦k naan me ear ajeeded tokãlik ipel̦aakin lal̦ in. Ilo iien eo rijjilõk Paul ear je lõta eo an ñan ro ilo Kolosse, emaroñ ilo 61 C.E. eo, emaroñ kar ba bwe kar kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an “ñan aolep  menin kõm̦anm̦an ko ium̦win lañ.” (Kol. 1:23) Ke Paul ear ba “aolep menin kõm̦anm̦an ko,” kar mel̦el̦ein jikin ko ilo lal̦ in me Paul im ro jet rar maroñ etal ñani. Ilo raan kein ad, ikijjeen jipañ eo an jetõb kwõjarjar eo an Jeova me el̦ap an kajoor, el̦apl̦o̦k an ajeeded jerbalin kwal̦o̦k naan eo, joñan etõpar “ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦ in”!​—Jrb. 13:47; lale bo̦o̦k eo etan “ Inaaj Lutõkwaj Jetõb Kwõjarjar Eo Aõ.”

17. Ewi wãween an mel̦el̦e eo ad kõn kanaan eo ilo bokin Joel kõn lokõs ko m̦õj an oktak?

¹⁷ Ta eo em̦õj an oktak? Kiiõ ejim̦wel̦o̦k ad mel̦el̦e kõn kanaan eo ilo Joel 2:7-9. Ealikkar, eoon kein rejjab kwal̦o̦k kõn jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad me jej kijejeto kake, ak rej kwal̦o̦k kõn jarin rũttarin̦ae ro an Babil̦on me rar nitbwili Jerusalem ilo 607 B.C.E. eo.

18. Ta eo ejjañin oktak kõn armej ro an Jeova?

¹⁸ Ta eo ejjañin oktak? Armej ro an Jeova rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an ilo aolep jikin, im rej kõjerbal jabdewõt wãween ñan kõm̦m̦ane men in. (Matu 24:14) Ejjel̦o̦k jabdewõt kakien jãn kien ko remaroñ kabõjrak kõj jãn ad kajejjete naanin tõl eo kar letok bwe jen kwal̦o̦k naan. Im kõn jeraam̦m̦an eo jãn Jeova, el̦apl̦o̦k ad kõm̦m̦ane jerbal in jãn kar m̦okta, im jej peran in kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo! Jej wõnm̦aanl̦o̦k im kõttãik kõj ilo ad reilo̦k ñan Jeova ñan ad maroñ mel̦el̦e kõn kanaan ko ilo Baibõl̦, im jej lõke bwe ilo iien eo ejejjet, enaaj jipañ kõj ñan “lukkuun mel̦el̦e kõn m̦ool eo.”​—Jon 16:13.