1. Mida tuleb meil kõigil teha?

KAS sina kibeleksid osalema raskes võidujooksus, kui oled haige või väsinud? Ilmselt mitte. Paulus aga ütles, et kõik kristlased osalevad võidujooksus. (Heebr. 12:1.) Ja olgu me noored või vanad, tugevad või nõrgad, meil kõigil tuleb vastu pidada lõpuni, et saada Jehoovalt auhind. (Matt. 24:13.)

2. Miks võis Paulus võidujooksus osalemise kohta vabalt nõu anda? (Vt 2. Tim. 4:7, 8.)

² Kuna Paulus oli edukalt „jooksu lõpetanud”, võis ta sel teemal vabalt nõu anda. (Loe 2. Timoteosele 4:7, 8.) Ent mis on see võidujooks, millest Paulus kõneles?

3. Mida pidas Paulus võidujooksu all silmas?

³ Vahel tõmbas Paulus paralleele kreeklaste spordivõistlustega, et õpetada tähtsaid tõdesid. (1. Kor. 9:25–27; 2. Tim. 2:5.) Ta võrdles kristlikku eluteed mitu korda võidujooksuga. (1. Kor. 9:24; Gal. 5:7; Filipl. 2:16.) Kristlane alustab seda jooksu siis, kui ta pühendab oma elu Jehoovale ja laseb end ristida. (1. Peetr. 3:21.) Ja ta jõuab finišisse, kui Jehoova annab talle tasuks igavese elu. (Matt. 25:31–34, 46; 2. Tim. 4:8.)

4. Mida me selles artiklis käsitleme?

⁴ Mis on mõned sarnasused pikamaajooksu ja kristlase elu vahel? Neid on omajagu, kuid käsitleme kolme neist. Esiteks, meil tuleb püsida õigel rajal. Teiseks, me peame keskenduma finišisse jõudmisele. Kolmandaks,  meil on tarvis joosta edasi hoolimata raskustest.

5. Millisel teel tuleb meil püsida ja miks?

⁵ Et võistlejatel oleks võimalus saada auhind, tuleb neil püsida rajal, mille jooksu korraldajad on paika pannud. Kui meie soovime saada tasuks igavest elu, tuleb meil püsida kristlikul eluteel. (Ap. t. 20:24; 1. Peetr. 2:21.) Kuid Saatan ja tema võimu all olevad inimesed tahavad, et teeksime teistsuguse valiku. Sellised inimesed soovivad, et jookseksime koos nendega. (1. Peetr. 4:4.) Nad naeruvääristavad meie eluviisi ning väidavad, et nende tee on parem ja viib vabadusse. Nende väited on aga lausvaled. (2. Peetr. 2:19.)

6. Mida õpetab Briani lugu?

⁶ Need, kes jooksevad koos Saatana poolehoidjatega, avastavad peagi, et nende valitud tee ei vii mitte vabadusse, vaid orjusse. (Rooml. 6:16.) Mõelgem näiteks Brianile. Tema vanemad innustasid teda käima kristlikul eluteel. Kuid teismeeas hakkas ta kahtlema, kas see ikka teeb teda õnnelikuks. Brian eelistas joosta koos nendega, kes lasevad end mõjutada Saatanal. „Ma ei osanud aimatagi, et selle nii-öelda vabaduse tõttu, mida ma ihaldasin, satun ma hoopis igasugu sõltuvuste küüsi,” sõnab Brian. „Hakkasin kasutama uimasteid, liigselt jooma ja ebamoraalset elu elama. Järgmiste aastate jooksul proovisin üha tugevamaid uimasteid ja jäin neist paljudest sõltuvusse. ... hakkasin uimasteid müüma, et raha hankida.” Lõpuks otsustas Brian elada Jehoova põhimõtete järgi. Aastal 2001 läks ta ristimisele. Nüüd, kui ta käib kristlikul eluteel, on ta tõeliselt õnnelik. *

7. Millised kaks teed on olemas, nagu näitab Matteuse 7:13, 14?

⁷ On väga tähtis valida õige tee. Saatan tahab, et me kõik lõpetaksime jooksmise kitsal teel, mis viib ellu, ja läheksime laiale teele. Sellel teel on palju rohkem inimesi ja sellel on kergem liikuda, ent see viib hävingusse. (Loe Matteuse 7:13, 14.) Et me õigelt teelt kõrvale ei kalduks, on meil vaja Jehoovat kuulata ja usaldada.

8. Mida teeb jooksja, kui ta komistab või kukub?

⁸ Pikamaajooksjad jälgivad enda ees olevat teed, et mitte komistada. Siiski võib see kogemata juhtuda mõne kaasvõistleja või teekonaruse tõttu. Kui nad peaksid kukkuma, tõusevad nad üles ja jooksevad edasi. Nad ei jää juurdlema selle üle, mis pani neid komistama, vaid keskenduvad finišisse jõudmisele ja auhinnale.

9. Mida me peaksime tegema, kui komistame või kukume?

⁹ Me võime elu võidujooksus palju kordi komistada, eksides oma sõnades või tegudes. Või siis teevad meie kaasjooksjad midagi, mis paneb meid komistama. See pole üllatav, kui selliseid asju juhtub. Me oleme kõik ebatäiuslikud ning jookseme ühel ja samal kitsal eluteel. Aeg-ajalt me paratamatult müksame üksteist. Paulus kirjutas, et vahel me anname üksteisele „põhjust kaebuseks”. (Kol. 3:13.) Ent ärgem keskendugem sellele, mis pani meid komistama, vaid auhinnale, mis meid ootab. Kui me komistame ja kukume, siis peaksime üles tõusma ja edasi jooksma. Kui me aga kibestume ja keeldume üles tõusmast, siis ei jõua me finišisse ega saa auhinda. Lisaks võime niiviisi saada takistuseks teistele, kes kitsal eluteel liiguvad.

10. Mida me võime teha, et mitte saada teistele komistuskiviks?

¹⁰ Mida me veel võime teha, et mitte saada teistele komistuskiviks? Me võiksime alati kui võimalik toimida nende eelistuste järgi, mitte suruda peale oma arvamust. (Rooml. 14:13, 19–21; 1. Kor. 8:9, 13.) Seega me erineme neist, kes osalevad sõna otseses mõttes võidujooksus. Nemad võistlevad teiste jooksjatega ja mõtlevad vaid sellele, kuidas nad ise võiksid saada auhinna. Nad võivad ettepoole lausa trügida. Meie aga ei võistle üksteisega. (Gal. 5:26; 6:4.) Meie eesmärk on teisi aidata, et võimalikult paljud võiksid jõuda  finišisse koos meiega ja saada auhinnaks igavese elu. Me püüame juhinduda Pauluse nõuandest „Ärge pidage silmas üksnes enda, vaid ka teiste kasu”. (Filipl. 2:4.)

11. Mida hoiab jooksja silme ees ja miks?

¹¹ Lisaks sellele, et jooksjad jälgivad vahetult enda ees olevat teed, hoiavad nad silme ees finišijoont. Isegi kui nad seda hetkel ei näe, võivad nad kujutleda end seda ületamas ja auhinda saamas. See annab neile jõudu edasi rühkida.

12. Millise auhinna on Jehoova lubanud meile anda?

¹² Jehoova on andnud meile lootuse elada igavesti kas taevas või paradiisis maa peal. Kui me elu võidujooksu lõpuni jookseme, on see auhind garanteeritud. Piibel aitab meil ette kujutada, kui imeline see elu on. Mida elavamana me oma lootust hoiame, seda väiksem on tõenäosus, et me jooksu katkestame.

13. Mis eelis on meil võrreldes sportlastega?

¹³ Kreeklaste spordivõistlustel pidid jooksjad trotsima selliseid raskusi nagu väsimus ja valu. Nende edukus sõltus nende jõuvarudest ja varasematest treeningutest. Ka meil on treeningud, mille käigus me õpime, kuidas elu võidujooksu joosta. Kuid meil on üks suur eelis. Me võime saada uut jaksu Jehoovalt, kelle jõud on piiritu. Kui me talle toetume, siis ta mitte ainult ei anna meile väljaõpet, vaid teeb meid ka tugevaks. (1. Peetr. 5:10.)

14. Kuidas aitab 2. Korintlastele 12:9, 10 meil raskustega toime tulla?

¹⁴ Ka Paulusel oli palju raskusi. Teda mõnitati ja kiusati taga. Vahel tundis ta, et on nõrk, ning teda vaevas „ihu sisse pandud oga”. (2. Kor. 12:7.) Ta ei näinud aga neis raskustes põhjust alla anda, vaid võimalust toetuda Jehoovale. (Loe 2. Korintlastele 12:9, 10.) Kuna Paulusel oli selline hoiak, aitas Jehoova tal vastu pidada.

15. Mida me võime kogeda, kui järgime Pauluse eeskuju?

¹⁵ Meidki võidakse usu pärast pilgata või taga kiusata. Lisaks võib meil olla kehv tervis või tunneme end kurnatuna. Ent kui järgime Pauluse eeskuju, võib igast raskusest saada võimalus kogeda Jehoova hoolt ja tuge.

16. Mida sa saad teha, isegi kui sul on kehv tervis?

¹⁶ Kas sa oled sunnitud lebama voodis või istuma ratastoolis? Kas su põlved valutavad? Kas su nägemine on kehvaks jäänud? Kui jah, siis kas sul on üldse võimalik joosta koos noorte ja tervetega? Päris kindlasti! Eluteel jookseb palju eakaid ja kehva tervisega inimesi. Loomulikult ei suuda nad seda teha omal jõul. Nad ammutavad jõudu Jehoovalt, kuulates koguduse koosolekuid näiteks audio- või videoülekande kaudu. Nad kuulutavad arstidele, meditsiiniõdedele ja sugulastele.

17. Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes on nõrga tervisega?

¹⁷ Kui sa ei suuda teha Jehoova teenistuses kõike, mida tahaksid, siis ära heida meelt ega arva, et sa oled eluteel jooksmiseks liiga nõrk. Jehoova armastab sind sinu usu ja vastupidavuse  pärast. Sa vajad tema abi praegu rohkem kui kunagi varem ning ta ei hülga sind. (Laul 9:10.) Ta hoiab sind veelgi enam. Üks õde, kel on terviseprobleeme, ütleb: „Kuna mu tervis halveneb, on mul üha vähem võimalusi teistega Piibli tõde jagada. Kuid ma tean, et isegi minu väike panus rõõmustab Jehoova südant, ja see teeb omakorda mind rõõmsaks.” Kui sul tuleb masendus peale, siis pea meeles, et Jehoova on sinuga. Mõtle Pauluse eeskujule ja sõnadele. Ta ütles: „Niisiis tunnen ma rõõmu nõrkustest ... Sest siis, kui olen nõrk, olen tõeliselt tugev.” (2. Kor. 12:10.)

18. Millise raskusega seisavad silmitsi mõned vennad ja õed?

¹⁸ Mõned vennad-õed, kes jooksevad eluteel, seisavad silmitsi teistsuguse raskusega. Teised ei pruugi nende probleemi näha ega mõista. Mõnel Jehoova teenijal võib olla depressioon või mingi ärevushäire. Miks on nende olukord eriti raske? Kui kellelgi on käeluumurd või ta istub ratastoolis, siis näevad seda kõik ja tunnevad talle kaasa. Ent psüühilised või emotsionaalsed vaevused ei paista alati välja. Samas võivad sellised hädad põhjustada inimesele veelgi suuremat muret ja valu kui murtud käsi ning teised ei pruugi tema olukorda teada ega mõista.

19. Mida me õpime Mefibosetilt?

¹⁹ Kui sul on terviseprobleeme ja sa tunned, et sind ei mõisteta, võib sind julgustada Mefiboseti eeskuju. (2. Saam. 4:4.) Ta oli jalust vigane ja kuningas Taavet kohtles teda ebaõiglaselt. Mefiboset polnud neis kannatustes ise süüdi. Aga ta ei hakanud nurisema. Ta oli positiivse ellusuhtumisega. Ta oli Taavetile tänulik selle eest, et too oli teda varem lahkelt kohelnud. (2. Saam. 9:6–10.) Kui Taavet tegi Mefiboseti kohta vale järelduse, püüdis Mefiboset näha suuremat pilti. Ta ei kibestunud Taaveti vea tõttu. Ja ta ei süüdistanud ka Jehoovat. Mefiboset mõtles sellele, kuidas ta saaks toetada Jehoova võitud kuningat. (2. Saam. 16:1–4; 19:24–30.) Jehoova lasi Mefiboseti suurepärase eeskuju Piiblisse kirja panna, et me võiksime sellest õppida. (Rooml. 15:4.)

20. Millist ärevust võivad mõned vennad-õed tunda, kuid milles nad võivad olla kindlad?

²⁰ Mõned vennad või õed tunnevad  suurt ärevust või kohmetust, kui nad on koos teistega. Neil võib olla raske viibida rahvarohkes kohas, kuid nad tulevad siiski koosolekutele ja kokkutulekutele. Neil pole lihtne rääkida võõrastega, kuid ometi teevad nad kuulutustööd. Kui sina tunned midagi sellist, siis tea, et sa pole üksi. Niisuguseid heitlusi on paljudel. Pea meeles, et Jehooval on sinu pingutuste üle hea meel. See, et sa pole alla andnud, näitab, et Jehoova õnnistab sind ja annab sulle jõudu. * (Filipl. 4:6, 7; 1. Peetr. 5:7.) Kui sa teenid Jehoovat hoolimata füüsilistest või psüühilistest vaevustest, siis võid olla kindel, et tal on sinu üle hea meel.

21. Mida on meil kõigil võimalik Jehoova abiga teha?

²¹ Õnneks on tavaline jooksuvõistlus ja elu võidujooks erinevad. Piibliaegadel sai võidujooksus ainult üks inimene auhinna. Elu võidujooksus saavad igavese elu auhinna kõik, kes ustavalt lõpuni vastu peavad. (Joh. 3:16.) Spordivõistlustel pidid kõik jooksjad olema füüsiliselt heas vormis, muidu olid nende võidušansid väiksed. Paljudel meist on füüsilisi vaevusi, kuid me peame siiski vastu. (2. Kor. 4:16.) Jehoova abiga on meil kõigil võimalik jõuda finišisse.