Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-20

Ngubani IKosi YeTlhagwini Namhlanjesi?

Ngubani IKosi YeTlhagwini Namhlanjesi?

‘Izakufika esiphethweni sayo kungabi noyisizako.’—DAN. 11:45.

INGOMA 95 Ukukhanya Kwethu Kuyanda

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

SINOBUFAKAZI obunengi obutjengisa ukuthi siphila ekugcineni kwemihla yokuphela. Msinyana, uJehova noJesu Krestu bazokutjhabalalisa aborhulumende abaphikisana nomBuswakhe. Ngaphambi kwesenzakalwesi, womabili amakhosi la yetlhagwini neyesewula azokuragela phambili alwa wodwa begodu alwe nabantu bakaZimu.

2 Esihlokwenesi, sizokucoca ngesiphorofido esikuDanyela 11:40–12:1. Sizokubona ukuthi ngubani ikosi yetlhagwini namhlanjesi sidembe nokuthi kubayini singaqalana neentjhijilo ezizako ngesibindi.

KUVELA IKOSI ETJA YETLHAGWINI

3-4. Ngubani ikosi yetlhagwini namhlanjesi? Hlathulula.

3 Ngemva kokuwa kweSoviet Union ngo-1991, abantu bakaZimu ebebabuswa ngiyo bathabela “isizo elincancani” okwaba sikhathi setjhaphuluko. (Dan. 11:34) Ngebanga lalokho, abantu bakaZimu bakghona ukutjhumayela ngokutjhaphulukileko, umphumela waba kukuthi isibalo sabatjhumayeli sanda khulu eenarheni ebezingaphasi kweSoviet Union. Kancanikancani, iRussia nabasekeli bayo bandlondlobala babayikosi yetlhagwini. Njengombana sifundile esihlokweni esidlulileko ukuthi urhulumende nakazakudlala indima yekosi yetlhagwini namkha yesewula, kunezinto ezintathu ekufuze azenze: (1) kufuze asebenzelane bunqopha nabantu bakaZimu, (2) atjengise ukuthi ulinaba lakaJehova nabantu bakhe begodu (3) alwisane namanye amakhosi.

4 Tjheja bona kubayini sithi ikosi yetlhagwini namhlanjesi yiRussia nabasekeli bayo. (1) Babahlunguphaze bunqopha abantu bakaZimu, bakhandela umsebenzi wokutjhumayela bahlunguphaza amakhulu weenkulungwana zabafowethu nabodadwethu abahlala eendaweni ezilawulwa ngibo. (2) Izenzwezo zitjengisa kuhle ukuthi bahloya uJehova nabantu bakhe. (3) Bebaphalisana nekosi yesewula, i-Anglo-American. Akhesibone ukuthi khuyini okwenziwe yiRussia nabasekeli bayo nokuthi kubayini lokho kutjengisa ukuthi bayikosi yetlhagwini.

IKOSI YETLHAGWINI NEKOSI YESEWULA ZIRAGELA PHAMBILI ZIPHALISANA

5. UDanyela 11:40-43 ukhuluma ngasiphi isikhathi begodu khuyini eyenzekako hlangana nesikhatheso?

5 Funda uDanyela 11:40-43. Ingcenye yesiphorofidwesi ikhuluma ngesikhathi sokuphela. Ingcenye le iveza ipikiswano ekhona hlangana kwekosi yetlhagwini nekosi yesewula. Njengombana uDanyela abikezela, esikhathini sokuphela ikosi yesewula izokulwisana nekosi yetlhagwini, “izayisahlela” namkha “izayithelekela ngomfutho omkhulu.”—Dan. 11:40.

6. Khuyini etjengisa ukuthi amakhosi amabili la yesewula neyetlhagwini alwa wodwa?

6 Ikosi yetlhagwini nekosi yesewula ziragela phambili nokulwa, zibanga ukubusa iphasi loke. Ngokwesibonelo, cabanga ngalokho okwenzeka ngemva kwepi yephasi yesibili, ngesikhathi iSoviet Union ifumana amandla wokulawula ingcenye ekulu ye-Europe. Izenzo zekosi yetlhagwini zakatelela ikosi yesewula bona yenze ubungani namabutho wepi aziwa ngokuthi yi-NATO. Ikosi yetlhagwini iragela phambili nokulwisana nekosi yesewula ngokukhupha iimali zokuthenga nokwakha iinkhali ezinamandla. Ikosi yetlhagwini yalwa nekosi yesewula ngokuthi yakhe ubungani namanaba wekosi yesewula e-Afrika, e-Asiya neLatin America, nekosi yesewula nayo yenza soneso. Eminyakeni yamva nje, iRussia nabasekeli bayo babenomthelela ephasini loke. Balwa nekosi yesewula ngokusebenzisa amakhomphyutha. Amakhosi la, asolana ngokusebenzisa amahlelo wekhomphyutha ayingozi bona alimaze zomnotho nobujamo bezepolotiki. Njengombana uDanyela abikezela, ikosi yetlhagwini iragela phambili nokusahlela abantu bakaZimu.—Dan. 11:41.

IKOSI YETLHAGWINI INGENA “ENARHENI EHLE KHULU”

7. Iyini ‘inarha ehle khulu’?

7 UDanyela 11:41 uthi ikosi yetlhagwini izakungena “enarheni ehle khulu.” Iyini inarha le? Ekadeni inarha yakwa-Israyeli beyaziwa ngokuthi ‘yinarha ehle kunazo zoke.’ (Hez. 20:6) Into ebeyenza inarha le ibe yihle kukuthi iyindawo la abantu bebalotjha khona uJehova. Kusukela ngepentekoste laka-33 ngesikhathi sakaJesu ‘inarha’ leyo beyiyindawo engokomfanekiso, lokho kuliqiniso ngombana namhlanjesi abantu abalotjha uJehova barhatjheke ephasini loke. Kunalokho, ‘inarha ehle khulu’ namhlanjesi iqalisele emisebenzini eyenziwa ehlanganweni kaJehova njengokuya esifundweni nokuya esimini.

8. Ikosi yetlhagwini yangena njani “enarheni ehle khulu”?

8 Emihleni yokuphela le, ikosi yetlhagwini beyisolo ingena “enarheni ehle khulu.” Ngokwesibonelo, ngesikhathi iNazi Germany ithatha indima yekosi yetlhagwini, hlangana nesikhathi sepi yephasi yesibili ikosi le yangena “enarheni ehle khulu.” Lokho yakwenza ngokuthi ihlunguphaze beyibulale abantu bakaZimu. Ngemva kwepi yephasi yesibili, ngesikhathi iSoviet Union iba yikosi yetlhagwini, ikosi le yangena “enarheni ehle khulu” ngokuhlunguphaza abantu bakaZimu begodu ibafuduse eenarheni zabo.

9. Eminyakeni embalwa edlulileko, iRussia nabasekeli bayo bangene njani “enarheni ehle khulu”?

9 Eminyakeni yamva nje, iRussia nabasekeli bayo nabo bangena “enarheni ehle khulu.” Bakwenze njani lokho? Ngo-2017 ikosi ebusa eRussia ikhandele umsebenzi wabofakazi bakaJehova, yavalela abafowethu nabodadwethu emajele. Yabuye yakhandela neencwadi zethu bona zisetjenziswe, ezifaka hlangana ibhayibheli yeTjhugululo Yephasi Elitjha. Ngaphezu kwalokho isithathele i-ofisi legatja eliseRussia, amaWolo womBuso namaWolo wemihlangano emikhulu nemincani. Ngemva kwezehlakalwezi isiHlopha esiBusako sathi ikosi yetlhagwini yiRussia nabasekeli bayo, lokho yakutjho ngomnyaka ka-2018. Nanyana kunjalo, abantu bakaJehova abazibandakanyi epini ngitjho nanyana urhulumende abatlhorisa kabuhlungu. Nokho, balalela iseluleko seBhayibheli sokuthandazela “boke abaseenkhundleni eziphakemeko,” khulukhulu nabathatha iinqunto ezibakhandela bona balotjhe uJehova.—1 Thim. 2:1, 2.

KGHANI IKOSI YETLHAGWINI IZOKUHLULA IKOSI YESEWULA?

10. Kghani ikosi yetlhagwini izokuhlula ikosi yesewula? Hlathulula.

10 Isiphorofido esitlolwe kuDanyela 11:40-45 sikhuluma ngemisebenzi eyenziwa yikosi yetlhagwini. Kghani lokhu kutjho ukuthi ikosi le izokuhlula yesewula? Awa. Ikosi yesewula izabe isesekhona lokha uJehova noJesu batjhabalalisa yoke imibuso yabantu epini ye-Arimagedoni. (IsAm. 19:20) Kubayini siqiniseka ngalokho? Cabanga ngalokho esikufunda esiphorofidweni sakaDanyela nesesAmbulo.

E-Arimagedoni, umBuso kaZimu ofaniswa nelitje uzokutshidlha bewuphelise yoke imibuso yabantu efanekiselwa sithombesibunjwa esikhulu (Funda isigaba 11)

11. Khuyini etjengiswa siphorofido sakaDanyela 2:43-45? (Qala isithombe sangaphandle.)

11 Funda uDanyela 2:43-45. Umphorofidi uDanyela uhlathulula ukulandelana kwaborhulumende babantu ababanomthelela ebantwini bakaZimu. Bahlathululwa njengeengcenye ezihlukahlukeneko zesithombe esikhulu sesimbi. Urhulumende wokugcina ekukhulunywa ngaye uvezwa njengeenyawo zesithombesibunjwa esenziwe ngesimbi ehlanganiswe nebumba. Iinyawo zijamele i-Anglo-American. Isiphorofidweso sitjengisa ukuthi i-Anglo-American izakusolo ikhona umBuso kaZimu nawutjhabalalisa aborhulumende babantu.

12. Ihloko yekhomba yesibandana ifanekisela ini begodu kubayini lokho kuqakathekile?

12 Umpostoli uJwanisi naye uhlathulula ukulandelana kwaborhulumende ababusa abantu bakaJehova. UJwanisi uveza aborhulumendaba ngokuthi basibandana esineenhloko ezilikhomba. Ihloko yekhomba yesibandanesi ifanekisela i-Anglo-American. Lokhu kuqakathekile ngombana azisekho ezinye iinhloko zesibandana ngemva kweyekhomba. Ihloko yekhomba le kusazokuba ngiyo ebusako ngesikhathi uKrestu namabuthwakhe wezulwini nabayibhubhisako kunye naso soke isibandanesi. *IsAm. 13:1, 2; 17:13, 14.

IKOSI YETLHAGWINI IZOKWENZANI KUNGASIKADE?

13-14. Ngubani ‘uGogi . . . . enarheni yeMagogi’ begodu khuyini engamsilinga imenze afune ukuhlasela abantu bakaZimu?

13 Isiphorofido esatlolwa nguHezekiyeli sisitjela ukuthi khuyini engenzeka emalangeni wokuphela wekosi yetlhagwini neyesewula. Nasiqala iimphorofido zakaHezekiyeli 38:10-23; Danyela 2:43-45; 11:44–12:1; nesAmbulo 16:13-16, 21 njengezikhuluma ngesikhathi esifanako nezenzakalo ezifanako, lokho esikufundako kwenza silindele bona izintwezi zizokwenzeka.

14 Ngemva kwesikhathi esithileko isizi elikhulu lithomile, ‘amakhosi wephasi loke’ azokuba ziintjhaba ezibumbeneko. (IsAm. 16:13, 14; 19:19) Iintjhaba ezibumbenekwezo iBhayibheli lizibiza ngokuthi, ‘nguGogi . . . . enarheni yeMagogi.’ (Ezek. 38:2) Iinarhezo zizokuhlasela abantu bakaZimu zilinge ukubaqeda. Khuyini ezokuhlohlozela ukuhlaselokho? Umpostoli uJwanisi nakakhuluma ngesikhatheso, bekabona izulu elina ngesinanja esikhulu, linetha amanaba kaZimu. Isinanja esingokomfanekiso singatjho umlayezo osisahlulelo esibudisi esethulwa babantu bakaJehova. Umlayezo lo kungenzeka usilinge uGogi wakwaMagogi umenze afune ukuqeda abantu bakaZimu ephasini loke.—IsAm. 16:21.

15-16. (a) Ziqaliselaphi izenzakalo ekukhulunywa ngazo kuDanyela 11:44, 45? (b) Khuyini ezokwenzeka ekosini yetlhagwini nakuGogi wakwaMagogi?

15 Umlayezo wesahlulelo nokuhlaselwa kwamanaba kaZimu kungenzeka sisenzakalo esifanako ekukhulunywa ngaso kuDanyela 11:44, 45. (Ufunde.) Emtlolweni lo uDanyela uthi, “imibiko ebuya epumalanga netlhagwini” isilinga ikosi yetlhagwini, ‘enelaka elikhulu.’ Ikosi yetlhagwini izimisele ‘ukuqeda beyibhubhise’ abantu “abanengi.” Umtlolo lo nawuthi abantu “abanengi” kubonakala ngasuthi uqalisele ebantwini bakaJehova. * Kungenzeka ukuthi uDanyela uhlathulula ukuhlaselwa kwamaswaphela kwabantu bakaZimu.

16 Ikosi yetlhagwini nabanye aborhulumende nabahlasela abantu bakaZimu, uZimu uzokusilingeka khulu mhlokho, lokho kuzokuba kuthoma kwe-Arimagedoni. (IsAm. 16:14, 16) Ngesikhatheso, ikosi yetlhagwini nazo zoke iinarha ezenza uGogi wakwaMagogi zizokuqedwa begodu angeze kubekhona ‘oyisizako.’—Dan. 11:45.

Ngepi ye-Arimagedoni, uJesu Krestu nebutho lakhe lezulwini bazokutjhabalalisa iphasi elimbi lakaSathana batjhaphulule abantu bakaZimu (Funda isigaba 17)

17. Ngubani uMikayeli “ingilozi ekulu” ekukhulunywa ngaye kuDanyela 12:1 begodu khuyini ayenzako?

17 Ivesi elilandelako endabeni kaDanyela lisazisa okungeziweko ngokuthi ikosi yetlhagwini nabasekeli bayo bazokuqedwa nokuthi thina sizokusindiswa njani. (Funda uDanyela 12:1.) Litjho ukuthini iveseli? UMikayeli ngelinye igama leKosi ebusako, uJesu Krestu. ‘Bekamvikeli wabantu’ bakaZimu kusukela ngo-1914 lokha nakujanyiswa umBuswakhe emazulwini. Esikhathini esingaphelisi ihliziyo, ‘uzakusikima,’ namkha athathe igadango lokutjhabalalisa amanabakhe epini ye-Arimagedoni. Ipi leyo kuzokuba sisenzakalo sokugcina uDanyela asibiza ngokuthi ‘sikhathi sesizi elikhulu’ emlandweni. Isiphorofido sakaJwanisi kusAmbulo siqalisele esikhathini sepi ngokuthi ‘lisizi elikhulu.’—IsAm. 6:2; 7:14.

KGHANI IBIZO LAKHO ‘LITLOLIWE ENCWADINI’?

18. Kubayini kungakafuzi singenwe mamanzi emadolweni nasicabanga ngesikhathi esizako?

18 Akukafuzi singenwe mamanzi emadolweni nasicabanga ngesikhathi esizako ngombana bobabili uDanyela noJwanisi baqinisekisa boke abalotjha uJehova nabasekela uJesu ngokuthi bazokusinda ngesikhathi sesizi elikhulu. UDanyela uthi boke abazokusinda esizini elikhulu ‘bazokutlolwa encwadini.’ (Dan. 12:1) Nasifuna ukuthi amabizwethu atlolwe encwadini leyo kufuze senzeni? Kufuze sinikele ubufakazi bokuthi mbala siyakholelwa kuJesu, iMvana kaZimu. (Jwa. 1:29) Kufuze sitjengise ukuthi sizinikele kuZimu bese siyabhajadiswa. (1 Pit. 3:21) Kufuze sisekele umBuso kaZimu ngokuthi senze koke okusemandlenethu sisize abanye bafunde ngoJehova.

19. Nje sikhathi sokwenzani begodu kubayini?

19 Nje sikhathi sokuqinisa ubuhlobo bethu noZimu begodu sithembele ehlanganwenakhe eyakhiwa ziinceku zakhe ezithembekileko. Sele kusikhathi sokusekela umBuso kaZimu. Nasenza njalo, sizokusinda lokha ikosi yetlhagwini nekosi yesewula nazitjhatjalaliswa mBuso kaZimu.

INGOMA 149 Ingoma Yokuhlula

^ isig. 5 Ngubani “ikosi yangetlhagwini” begodu izokutjhatjalaliswa njani? Ukwazi ipendulo yemibuzo le, kuzokuqinisa ukukholwa kwethu begodu kuzosisiza sikulungele okuzokwenzeka ngesikhathi sesizi elikhulu.

^ isig. 12 Nawufuna ukwaziswa okunabileko ngoDanyela 2:36-45 nesAmbulo 13:1, 2, qala isiThala sakaJuni 15, 2012, kk. 7-19.

^ isig. 15 Bona ufumane ilwazi elingeziweko, qala isiThala sakaMeyi 15, 2015, kk. 29-30.