1. Mis mõttes on Jehoova otsekui imetav ema?

„KAS ema unustab oma rinnalapse?” Sellise küsimuse esitas Jehoova oma rahvale prohvet Jesaja päevil ning lisas: „Isegi kui tema unustab, ei unusta mina sind iial.” (Jes. 49:15.) Jumal ei võrdle end Piiblis just sageli emaga. Ent sel korral ta tegi seda. Jehoova rääkis ema ja lapse vahelisest lähedasest suhtest, et näidata, kui väga ta on oma teenijatesse kiindunud. Paljud emad nõustuvad meie õe Jasminiga *, kes ütles: „Last imetades tekib sul temaga eriline side, mis püsib kogu elu.”

2. Mida võib Jehoova tunda, kui mõni tema teenija temast eemale triivib?

² Jehoova paneb tähele, kui kasvõi üks tema teenija jääb kõrvale koguduse koosolekutelt ega käi enam kuulutamas. Mõtle, kui valus on tal näha, kuidas igal aastal jäävad tuhanded tema teenijad mittetegevaks *.

3. Kuidas suhtub Jehoova mittetegevatesse vendadesse ja õdedesse?

³ Paljud mittetegevad vennad ja õed tulevad kogudusse tagasi ja me oleme selle üle väga rõõmsad. Jehoova ootab selliseid inimesi tagasi ja meie niisamuti. (1. Peetr. 2:25.) Kuidas me saame aidata neil tagasi tulla? Enne sellele küsimusele vastamist oleks hea mõelda, miks mõned lõpetavad koosolekutel käimise ja kuulutamise.

4. Mis võib ilmaliku töö tõttu mõnega juhtuda?

⁴ Mõned on väga hõivatud oma ilmaliku tööga. „Olin ülepeakaela sukeldunud ilmalikku töösse,” tunnistab Kagu-Aasias elav vend Hung. „Mõtlesin rumala peaga, et kui olen materiaalselt kindlustatud, saan paremini Jehoovat teenida. Nii töötasin ma järjest rohkem. Hakkasin koosolekutelt üha sagedamini puuduma, kuni lõpuks jäin kogudusest täiesti kõrvale. See maailm lihtsalt tõmbab meid Jumalast eemale.”

5. Kuidas mõjutasid elumured ühte õde?

⁵ Mõned meie vennad ja õed on mattunud elumurede alla. Inglismaal elav Anne on viie lapse ema. Ta jutustab: „Üks mu laps sündis raske puudega. Mingil ajal üks mu tütardest eemaldati kogudusest ja pojal diagnoositi psüühiline häire. Langesin nii sügavasse masendusse, et lõpetasin koosolekutel käimise ja kuulutamise. Nii ma jäingi mittetegevaks.” Me mõistame, kui raskes olukorras oli Anne ja tema pere. Ja me tunneme südamest kaasa kõigile teistele, kes maadlevad samasuguste probleemidega.

6. Mis võib juhtuda, kui Jehoova teenija ei järgi põhimõtet tekstis Koloslastele 3:13?

⁶ Loe Koloslastele 3:13. Mõned Jehoova teenijad tunnevad, et usukaaslased on neile haiget teinud. Paulus ütles, et mõnikord on meil „põhjust kaebuseks teise vastu”. Võib-olla on meid ebaõiglaselt koheldud ja see tekitab meis tuska. Meelekibeduse tõttu võime hakata Jehoova rahvast eemale hoidma. Näiteks Lõuna-Ameerikast pärit vend Pablot süüdistati ülekohtuselt ühes väärteos ja ta jäi seetõttu ilma oma ülesannetest koguduses. „Olin ikka päris vihane,” meenutab Pablo. „Asi lõppes sellega, et triivisin kogudusest eemale.”

7. Kuidas võib süütunne inimesele mõjuda?

⁷ Kui keegi on teinud ränga patu, võib süütunne teda veel pikka aega vaevata. Ta võib tunda, et ei vääri Jumala armastust. Kuigi ta on kahetsenud ja asi on korda saanud, võib ta leida, et ei kõlba Jumala rahva sekka. Nii tundis vend nimega Francisco. Ta jutustab: „Mind noomiti seksuaalse ebamoraalsuse pärast. Ma küll käisin koosolekutel edasi, kuid olin masendunud ja tundsin end Jehoova rahva seas ebamugavalt. Mu südametunnistus vaevas mind ja ma arvasin, et Jehoova pole mulle andestanud. Ajapikku ma lõpetasin kogudusega läbikäimise.” Kuidas sa suhtud usukaaslastesse, kel on sarnaseid probleeme? Kas sa püüad neid mõista? Ja mis veel tähtsam, kuidas suhtub nendesse Jehoova?

8. Kas Jehoova unustab need, kes on teda teeninud? Selgita.

⁸ Jehoova ei unusta neid, kes varem teda teenisid, kuid jäid siis kogudusest kõrvale. Ta ei unusta ka seda tööd, mida nad on teinud tema teenistuses. (Heebr. 6:10.) Prohvet Jesaja on kaunilt kirjeldanud, kuidas Jehoova hoolitseb oma rahva eest. Jesaja kirjutas: „Ta hoiab oma karja kui karjane. Oma käsivarrega kogub ta tallekesed  kokku ja kannab neid põues.” (Jes. 40:11.) Mida tunneb meie suur karjane Jehoova, kui mõni tema lambuke kaduma läheb? Jehoova tunded ilmnevad ühest Jeesuse mõistujutust. Jeesus küsis oma jüngritelt: „Mis te arvate? Kui kellelgi on sada lammast ja üks neist eksib ära, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda ühte eksinut? Ma kinnitan teile, et kui ta tema leiab, on tal temast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes polnud ära eksinud.” (Matt. 18:12, 13.)

9. Kuidas kohtleb hea karjane oma lambaid? (Vaata kaanepilti.)

⁹ Miks on kohane võrrelda Jehoovat karjasega? Sest hea karjane hoolib väga oma lammastest. Näiteks Taavet võitles lõvi ja karuga, et kaitsta oma karja. (1. Saam. 17:34, 35.) Hea karjane paneb tähele, kui kasvõi üks tema lammas on puudu. (Joh. 10:3, 14.) Ta jätab ülejäänud lambad tarasse või teise karjase hoolde ja läheb ise kadunut otsima. Jeesus õpetas selle mõistujutuga meile ühe tähtsa tõe, öeldes: „Mu isa, kes on taevas, ei taha, et ükski neist väikestest hukkuks.” (Matt. 18:14.)

10. Mida tõotas Jehoova kadunud lammaste heaks teha, nagu näitab tekst Hesekiel 34:11–16?

¹⁰ Jehoova armastab igat oma teenijat, sealhulgas igat lambukest, kes on tema karjast eemale eksinud. Ta tõotas prohvet Hesekieli kaudu, et otsib üles oma kadunud lambad ja aitab neil temaga suhted korda seada. Jumal tõi välja konkreetsed sammud, mida ta selleks ette võtab. Ta võrdles end karjasega. (Loe Hesekiel 34:11–16.) Mida tegi Iisraeli karjane oma kadunud lamba päästmiseks? Esiteks pidi karjane lamba üles otsima, mis võis nõuda palju aega ja vaeva. Teiseks tuli tal lammas karja juurde tagasi tuua. Ja kolmandaks, kui lammas oli viga saanud või  näljas, pidi karjane siduma tema haavad, teda kandma ja toitma. Kogudusevanemad, kelle hoolde on usaldatud „Jumala kari”, peavad samamoodi aitama igaüht, kes on kogudusest kõrvale jäänud. (1. Peetr. 5:2, 3.) Vanemad püüavad neid üles otsida, aitavad neil kogudusse tagasi tulla ja pakuvad neile vaimset tuge. *

11. Mida hea karjane mõistab?

¹¹ Hea karjane mõistab, et mõni lammas võib kaduma minna. Ja kui see juhtub, siis ei kohtle karjane teda karmilt. Vaatame mõnd näidet, kuidas Jumal aitas oma teenijaid, kes mingil ajal temast eemale tõmbusid.

12. Kuidas Jehoova tegeles Joonaga?

¹² Prohvet Joona põgenes oma ülesande eest. Ent Jehoova ei kaotanud tema suhtes lootust. Hea karjasena ta päästis Joona ja andis talle jõudu oma ülesannet täita. (Joona 2:7; 3:1, 2.) Hiljem aitas Jumal pudelkõrvitsataime abil Joonal mõista, kui väärtuslik on inimelu. (Joona 4:10, 11.) Mida me sellest õpime? Kogudusevanemad ei tohiks mittetegevate kristlaste suhtes lootust kaotada. Nad püüavad mõista, miks on keegi kogudusest eemale jäänud. Ja kui inimene tuleb kogudusse tagasi, on vanemad talle edaspidigi toeks.

13. Mida me õpime sellest, kuidas Jehoova reageeris ühe laulukirjutaja mõtteavaldustele?

¹³ Laulu 73 kirjutaja kibestus, kui ta nägi, kui hästi läheb jumalatutel. Ta mõtles, kas üldse tasub Jumalat teenida. (Laul 73:12, 13, 16.) Kuidas Jehoova reageeris? Ta ei mõistnud seda meest hukka, vaid isegi lasi tema sõnad Piiblisse kirja panna. Viimaks see laulukirjutaja mõistis, et head suhted Jehoovaga on väärt rohkem kui miski muu. (Laul 73:23, 24, 26, 28.) Mida me sellest õpime? Kogudusevanemad ei  peaks kärmelt hukka mõistma neid, kes hakkavad kahtlema Jehoova teenimise mõttekuses. Vanemad püüavad mõista, miks nad sellisel viisil mõtlevad või käituvad. Ainult nii saavad vanemad neid Piibli abil aidata.

14. Miks vajas Eelija abi ja kuidas Jehoova teda toetas?

¹⁴ Eelija põgenes kuninganna Iisebeli eest. (1. Kun. 19:1–3.) Ta mõtles, et vaid tema üksi on Jehoova prohvetitest järele jäänud ja et tema teenistusel pole mingit mõtet. Eelija oli nii masenduses, et tahtis surra. (1. Kun. 19:4, 10.) Jehoova aga ei süüdistanud teda, vaid kinnitas Eelijale, et ta pole üksi, et ta võib loota Jumala jõule ja et tal on tema jaoks veel palju tööd. Jehoova kuulas osavõtlikult Eelija muret ja andis talle uue ülesande. (1. Kun. 19:11–16, 18.) Mida me sellest õpime? Me kõik, eriti kogudusevanemad, peaksime Jehoova lambaid hellalt kohtlema. Kui keegi on kibestunud või tunneb, et ei vääri Jehoova halastust, kuulavad kogudusevanemad teda osavõtlikult. Nad kinnitavad talle, et Jehoova armastab teda.

15. Kuidas suhtus Jeesus oma isa lammastesse, nagu ilmneb tekstist Johannese 6:39?

¹⁵ Millist suhtumist kadunud lammastesse Jehoova meilt ootab? Meile on  eeskujuks Jeesus. Ta teadis, et Jehoovale on iga lammas kallis. Jeesus tegi kõik endast oleneva, et aidata „Iisraeli soo eksinud lammastel” Jehoova juurde tagasi pöörduda. (Matt. 15:24; Luuka 19:9, 10.) Hea karjasena püüdis ta hoolitseda selle eest, et ükski Jehoova lammastest ei läheks kaduma. (Loe Johannese 6:39.)

16., 17. Kuidas peaksid kogudusevanemad suhtuma kogudusest kõrvalejäänute aitamisse? (Vaata kasti „ Mida eemalejäänu võib tunda”.)

¹⁶ Paulus õhutas Efesose kogudusevanemaid Jeesuse eeskuju järgima. Ta ütles neile, et nad peaksid aitama nõrku ja pidama meeles Jeesuse sõnu „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”. (Apostlite teod 20:17, 35.) Ka tänapäeval on kogudusevanematel vastutus hoolitseda Jehoova teenijate eest. Hispaanias elav kogudusevanem Salvador sõnab: „Kui mõtlen sellele, kui väga Jehoova hoolib oma kadunud lammastest, ajendab see ka mind tegema oma parima, et neid aidata. Karjasena ma tean, et see on Jehoova soov.”

¹⁷ Kõik selles artiklis mainitud inimesed, kes olid kogudusest kõrvale triivinud, on Jehoova juurde tagasi tulnud. Võib arvata, et seda sooviksid teha ka paljud teised mittetegevad kristlased. Järgmises artiklis räägime üksikasjalikumalt, mida me saaksime teha, et neid aidata.