Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 23

Hã “Ogbɛ́i Lɛ He Atse”

Hã “Ogbɛ́i Lɛ He Atse”

“Ao Yehowa, ogbɛ́i lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”​—LALA 135:13.

LALA 10 Hã Wɔjie Yehowa Wɔ-Nyɔŋmɔ Lɛ Yi!

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Mɛɛ saji kã Yehowa Odasefoi atsui nɔ waa?

SAJI komɛi yɛ ni wɔ, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ, wɔsumɔɔ he wiemɔ waa ni wɔhãa ehiɔ wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be. Nomɛi ji, hegbɛ ni Yehowa yɔɔ akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ, kɛ egbɛ́i lɛ he ni abaatse lɛ. Shi ani esoro na ni abaana akɛ Yehowa ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ yɛ egbɛ́i lɛ he ni abaatse lɛ he? Dabi.

2 Wɔ fɛɛ wɔkase ni wɔbale akɛ, awo Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he muji ni esa akɛ ahã ehe atse. Wɔkase hu akɛ, esa akɛ mɛi fɛɛ ale akɛ, Yehowa ji mɔ ni yɔɔ hegbɛ akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ejaakɛ enɔyeli lɛ nɔ bɛ. Saji enyɔ nɛɛ fɛɛ ahe miihia.

3. Mɛni feɔ nɔ ni wɔtsɛɔ lɛ akɛ Yehowa gbɛ́i lɛ?

3 Kɛ́ wɔkɛɛ Yehowa gbɛ́i lɛ he ni abaatse lɛ ji sane ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, belɛ wɔmiikɛɛ hu akɛ, esa akɛ ana faŋŋ akɛ, enɔyeli lɛ nɔ bɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ Yehowa he, ni enɔyeli lɛ hu fata he lɛ, ni feɔ nɔ ni wɔtsɛɔ lɛ akɛ egbɛ́i lɛ. Wɔnyɛŋ wɔtse Yehowa gbɛ́i lɛ yɛ bɔ ni ekɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ Ofe kɛ jeŋ muu fɛɛ Nɔyelɔ lɛ tsuɔ nii ehãa lɛ he.​—Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Sane Ko Ni He Hiaa Waa Ni Hiɛ Fãi Srɔtoi.”

4. Mɛni Lala 135:13 lɛ wieɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he? Ni mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Gbɛ́i ni Yehowa efee ehã ehe lɛ nɔ bɛ. (Kanemɔ Lala 135:13.) Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Mɛni ji nɔ klɛŋklɛŋ ni afee kɛwo egbɛ́i lɛ he muji? Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ baatse egbɛ́i lɛ he? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua ni afã he? Nyɛhãa wɔsusua sanebimɔi nɛɛ ahe ekomekomei.

NƆ NI WIEMƆ NI JI GBƐ́I LƐ TSƆƆ DIƐŊTSƐ

5. Mɛni ekolɛ wɔbaabi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he ni abaatse lɛ he?

5 Yesu hã wɔle akɛ, nibii ni he hiaa waa ni esa akɛ wɔsɔle yɛ he lɛ ateŋ ekome ji, ni wɔbaasɔle ni ‘Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he atse.’ (Mat. 6:9) Mɛni enɛ tsɔɔ? Kɛ́ akɛɛ wɔhã nɔ ko he atse lɛ, etsɔɔ akɛ esa akɛ wɔfee nii lɛ krɔŋkrɔŋ, wɔhiɛ lɛ falefale, ni wɔkahã muji ko kwraa tee he. Shi ekolɛ mɔ ko baabi akɛ, ‘Yehowa yɛ krɔŋkrɔŋ ni muji ko kwraa bɛ ehe. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔhã egbɛ́i lɛ he atse?’ Dani wɔbaanyɛ wɔhã sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, esa akɛ wɔle nɔ ni wiemɔ ni ji gbɛ́i lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ.

6. Ani bɔ ni aŋmaa mɔ ko gbɛ́i ahãa loo bɔ ni atsɛɔ lɛ lɛ ji nɔ ni he hiaa? Tsɔɔmɔ mli.

6 Bei pii lɛ, kɛ́ atsĩ wiemɔ ni ji gbɛ́i lɛ tã lɛ, nɔ ni baa wɔjwɛŋmɔ mli ji bɔ ni atsɛɔ mɔ ko ahãa loo egbɛ́i ni yɔɔ woji amli. Shi nɔ ko ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, gbɛ́i yaa shɔŋŋ fe nakai. Awie akɛ: “Gbɛ́i kpakpa hi fe ninámɔ babaoo.” (Abɛi 22:1; Jaj. 7:1) Mɛni hewɔ Biblia lɛ wie nakai? Ewie nakai ejaakɛ kɛ́ atsĩ mɔ ko gbɛ́i tã lɛ, bɔ ni ale lɛ ahã lɛ hu baa mɛi ajwɛŋmɔ mli. No hewɔ lɛ, jeee bɔ ni aŋmaa mɔ ko gbɛ́i ahãa loo bɔ ni atsɛɔ lɛ lɛ ji nɔ ni he hiaa. Nɔ moŋ ni he hiaa ji, bɔ ni mɛi le mɔ lɛ amɛhã kɛ nɔ ni baa amɛjwɛŋmɔ mli kɛ́ atsɛ egbɛ́i lɛ loo amɛna yɛ he ko.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi efite Nyɔŋmɔ gbɛ́i?

7 Kɛ́ mɛi wie Yehowa he amalei lɛ, amɛmiigbe ehe guɔ. Ni kɛ́ amɛmiigbe ehe guɔ lɛ, belɛ egbɛ́i lɛ amɛfiteɔ lɛ. Be ni Nyɔŋmɔ bɔ adesai lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mɔ ko wie ehe sane ko ni bɛ mli etsɔɔ mɔ ko ni ekɛgbe ehe guɔ. Enɛ ji be klɛŋklɛŋ ni mɔ ko fee nakai. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni tee nɔ lɛ mli?

BE KLƐŊKLƐŊ NI AFITE NYƆŊMƆ GBƐ́I

8. Mɛni Adam kɛ Hawa le? Mɛɛ saji wɔbaanyɛ wɔbi yɛ amɛhe?

8 No mli lɛ, Adam kɛ Hawa le Yehowa gbɛ́i lɛ kɛ ehe anɔkwa saji komɛi ni he hiaa waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ amɛle akɛ lɛ ebɔ nibii fɛɛ, lɛ ehã amɛ wala, lɛ esaa Paradeiso lɛ mli fɛfɛo ehã amɛ, ni lɛ nɔŋŋ efee amɛ ekome akɛ wu kɛ ŋa. (1 Mo. 1:26-28; 2:18) Be ni Yehowa bɔ Adam kɛ Hawa lɛ, amɛyeɔ emuu. Shi ani amɛkɛ amɛjwɛŋmɔi ni eye emuu lɛ susu nibii kpakpai pii ni Yehowa efee ehã amɛ lɛ ahe? Ani amɛfee nibii ni baahã amɛsumɔ Yehowa waa ni amɛhiɛ asɔ lɛ? Hã wɔkwɛ nɔ ni amɛfee be ni Nyɔŋmɔ henyɛlɔ lɛ baka amɛ lɛ koni no aye abua wɔ ni wɔhã sanebimɔi nɛɛ hetoo.

9. Yɛ amaniɛ ni abɔ yɛ 1 Mose 2:16, 17 kɛ 3:1-5 lɛ naa lɛ, mɛni Yehowa kɛɛ Adam kɛ Hawa? Ni mɛɛ gbɛ nɔ Satan tsɔ anɔkwale lɛ hiɛ ebu shi?

9 Kanemɔ 1 Mose 2:16, 17 kɛ 3:1-5. Satan tsɔ onufu nɔ ebi Hawa akɛ: “Ani eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ nyɛkaye abɔɔ lɛ mli tsei lɛ eko fɛɛ eko yibii?” Satan je gbɛ ebi esane lɛ bɔ ni baahã Hawa aná Nyɔŋmɔ he jwɛŋmɔ fɔŋ. Ebi sane lɛ tamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛkaye tsei ni yɔɔ abɔɔ lɛ mli lɛ ateŋ eko kwraa nɔ yibii. Shi jeee nakai Nyɔŋmɔ kɛɛ. Ekɛɛ amɛbaanyɛ amɛye tsei fɛɛ ni yɔɔ abɔɔ lɛ mli lɛ anɔ yibii, ja ekome pɛ. Yehowa efeee kpɛkpɛi. No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, ehã Adam kɛ Hawa tsei srɔtoisrɔtoi babaoo ni amɛbaanyɛ amɛye amɛnɔ yibii. (1 Mo. 2:9) Tso kome ko pɛ ni Nyɔŋmɔ hala ni ekɛɛ amɛ akɛ amɛkaye enɔ yibii. Shi Satan tsɔ anɔkwale lɛ hiɛ ebu shi, ni ehã efee tamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ yitsoŋ wa. Eeenyɛ efee akɛ, Hawa bi ehe akɛ, ‘Ani Nyɔŋmɔ kɛ nɔ kpakpa ko miitee mi?’

10. Mɛɛ gbɛ nɔ Satan gbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ kpetekpelee? Ni mɛni jɛ mli kɛba?

10 Hawa gbooo Nyɔŋmɔ nɔ toi amrɔ lɛ nɔŋŋ. Ekɛɛ Satan nɔ ni Nyɔŋmɔ ekɛɛ amɛ lɛ, ni ekɛfata he po akɛ, esaaa akɛ amɛtaa tso lɛ he. Hawa wie akɛ, Nyɔŋmɔ ekɛɛ amɛ akɛ kɛ́ amɛgbo enɔ toi lɛ, amɛbaagboi. Shi Satan kɛɛ lɛ akɛ: “Nyɛgboiŋ kɔkɔɔkɔ.” (1 Mo. 3:2-4) Satan ehaaa esane lɛ he dɔŋŋ agbɛnɛ. Egbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ kpetekpelee, ejaakɛ nɔ ni ewie sɛɛkpee nɛɛ tamɔ nɔ ni eekɛɛ Hawa akɛ, “Yehowa lɛ, amalelɔ ji lɛ.” Nɛkɛ esubaŋ nɛɛ hewɔ ebaná gbɛ́i Abonsam, ni shishi ji, heguɔgbelɔ lɛ. Satan laka Hawa kwraa ni ehe lɛ eye. (1 Tim. 2:14) Ehe lɛ eye fe Yehowa, ni enɛ hã ekpɛ yiŋ gbonyo. Egbo Yehowa nɔ toi, ni ebɔi aduawa ni Nyɔŋmɔ egu lɛ eyeli lɛ yeli. Sɛɛ mli lɛ, ehã Adam eko.​—1 Mo. 3:6.

11. Mɛni kulɛ esa akɛ Adam kɛ Hawa afee? Shi mɛni moŋ amɛfee?

11 Eji bo ji Hawa kulɛ, mɛni obaakɛɛ Satan? Ekolɛ obaakɛɛ lɛ nɔ ko tamɔ nɛkɛ: “Jee minɔ! Namɔ ji bo ni obaawie nibii gbohii yɛ Yehowa he? Mileee bo po; Yehowa mile. Nibii fɛɛ ni mi kɛ Adam yɔɔ lɛ, lɛ ekɛhã wɔ. Lɛ ji mi-Tsɛ, misumɔɔ lɛ, ni miheɔ lɛ miyeɔ.” Eji Hawa wie nɔ ko tamɔ nɛkɛ kulɛ, kwɛ bɔ ni Yehowa mii baashɛ ehe ehã! Ebaana akɛ ebiyoo lɛ sumɔɔ lɛ ni eyeɔ lɛ anɔkwa. (Abɛi 27:11) Shi Hawa kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ esumɔɔɔ Yehowa, ni nakai nɔŋŋ Adam hu fee. Ni akɛni amɛsumɔɔɔ amɛ-Tsɛ Yehowa hewɔ lɛ, be ni Satan gbe ehe guɔ lɛ, amɛfãaa ehe.

12. Mɛni Satan fee ni hã Hawa yiŋ fee lɛ kɔshikɔshi kɛji Yehowa ji Tsɛ kpakpa? Ni mɛni Adam kɛ Hawa efeee?

12 Tamɔ bɔ ni wɔna momo lɛ, Satan wie nibii ni baahã Hawa ana Yehowa akɛ gbɔmɔ gbonyo ni eyiŋ afee lɛ kɔshikɔshi kɛji Yehowa ji Tsɛ kpakpa. Kulɛ esa akɛ Adam kɛ Hawa atse Yehowa gbɛ́i lɛ he, shi amɛfeee nakai. Enɛ hewɔ Satan nine nyɛ eshɛ amɛnɔ ni ehã amɛtse amɛ-Tsɛ Yehowa hiɛ atua lɛ. Ŋmɛnɛ hu lɛ, nakai nɔŋŋ Satan feɔ. Ewieɔ Yehowa he amalei ni ekɛgbeɔ egbɛ́i lɛ he guɔ. Kɛ́ mɔ ko he amalei nɛɛ eye lɛ, ewaaa kwraa akɛ mɔ lɛ baaná jwɛŋmɔ ni ejaaa yɛ Yehowa he ni ete shi ewo E-nɔyeli lɛ.

YEHOWA BAATSE EGBƐ́I LƐ HE

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel 36:23 lɛ hãa wɔnaa sane oti titri ni Biblia lɛ wieɔ he?

13 Ani Yehowa baakwɛ ni awo egbɛ́i lɛ he muji kpɔtɔɔ nɛkɛ ni efeee he nɔ ko? Dabi kwraa! Saji fɛɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ hãa wɔleɔ nɔ ni Yehowa efee koni ekɛtse egbɛ́i lɛ he ni ehã ana akɛ nibii ni Satan wie yɛ ehe yɛ Eden lɛ eko kwraa bɛ mli. (1 Mo. 3:15) Anɔkwa, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, sane oti titri ni Biblia lɛ wieɔ he ji: Bɔ ni Yehowa baatsɔ Maŋtsɛyeli ni e-Bi lɛ yeɔ nɔ lɛ nɔ etse egbɛ́i lɛ he ni ehã toiŋjɔlɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ ni mɛi afee nɔ ni ja. Kɛ́ wɔɔwie yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, saji ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ hãa wɔleɔ bɔ ni Yehowa baafee etse egbɛ́i lɛ he.​—Kanemɔ Ezekiel 36:23.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa etsɔ bɔ ni etsu ehiɛ atua ni atse yɛ Eden lɛ he nii ehã lɛ nɔ etse egbɛ́i lɛ he?

14 Satan efee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ koni ekɛtsĩ Yehowa naa ni eyiŋtoo lɛ akaba mli. Shi eyeko omanye. Biblia lɛ hãa wɔnaa bɔ ni Yehowa efee enii ehã yɛ ehiɛ atua ni atse lɛ he, ni ehãa wɔnaa akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ji Tsɛ kpakpa ni enɔyeli lɛ nɔ bɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, edɔɔ Yehowa waa akɛ Satan etse ehiɛ atua ni ená mɛi hu nyiɛ esɛɛ. (Lala 78:40) Kɛ̃lɛ, nibii fɛɛ ni efee koni ekɛtsu atuatsemɔ nɛɛ he nii lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, ehiɛ kã shi, etoɔ etsui shi, eyeɔ jalɛsane, lɛ ji Ofe, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, eyɛ suɔmɔ. (1 Yoh. 4:8) Kɛjɛ be ni agbe egbɛ́i lɛ he guɔ nɛɛ, eetsu nii dɛŋdɛŋ koni ekɛhã ehe atse.

Satan fite Yehowa ehã Hawa, ni etee nɔ egbe Nyɔŋmɔ he guɔ ehã mɛi (Kwɛmɔ kuku 9-10, 15) *

15. Mɛɛ amalei Satan gbɛɔ eshwãa koni ekɛgbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he guɔ? Ni te amalei nɛɛ ená mɛi anɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ?

15 Satan kã he eegbɛ Yehowa he amalei eeshwã koni ekɛwo Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he muji. Etsɔ amalei nɛɛ anɔ elaka mɛi ni amɛhe amɛye akɛ Nyɔŋmɔ he waaa, eyeee jalɛ sane, ehiɛ kãaa shi, ni ebɛ suɔmɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Satan miibɔ mɔdɛŋ ni elaka mɛi koni amɛhe amɛye akɛ jeee Yehowa ni bɔ je lɛ. Ni mɛi ni heɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ hu lɛ, eebɔ mɔdɛŋ ni ehã amɛnu he akɛ Nyɔŋmɔ yɛ kpɛŋŋ tsɔ ni kɛ́ amɛkɛ egbɛtsɔɔmɔi tsu nii lɛ, amɛnáŋ miishɛɛ. Satan miitao ana Yehowa akɛ mɔ ko ni yitsoŋ wa, ni no hewɔ lɛ, ehã aatsɔɔ amɛ akɛ Yehowa shãa mɛi yɛ la mli. Kɛ́ mɛi he Yehowa he amalei ni tamɔ nɛkɛ amɛye lɛ, ewaaa kwraa akɛ amɛbaaná ehe jwɛŋmɔ ni ejaaa ni amɛte shi amɛwo enɔyeli lɛ. Yehowa baakpãtã Satan hiɛ. Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, Satan baaya nɔ egbɛ Yehowa he amalei eshwã koni ekɛlaka mɛi, ni ebaasumɔ ni elaka bo hu. Ani obaahã enine ashɛ onɔ?

BƆ NI OHE BAA SANE NI HE HIAA NƐƐ MLI

16. Mɛɛ hegbɛ oná ni okɛbaafee nɔ ko ni Adam kɛ Hawa efeee?

16 Yehowa ehã wɔ, adesai ni yeee emuu nɛɛ hegbɛ ni wɔye wɔbua ni atse egbɛ́i lɛ he. Ni tsɔɔ akɛ, oná hegbɛ akɛ obaafee nɔ ni kulɛ esa akɛ Adam kɛ Hawa afee shi amɛfeee lɛ. Mɛi pii ni yɔɔ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ gbeɔ Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ ni amɛwieɔ wiemɔi fɔji amɛshiɔ lɛ. Shi oná hegbɛ akɛ obaafee ekãa ni ofã Yehowa he ni ohã mɛi ale akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ, efeɔ nɔ ni ja, ehi, ni eyɛ suɔmɔ. (Yes. 29:23) Obaanyɛ ohã ana faŋŋ akɛ, Yehowa nɔyeli lɛ nɔ bɛ. Obaanyɛ ohã mɛi ale hu akɛ, lɛ pɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ je lɛ nɔ, ni akɛ, enɔyeli lɛ pɛ baanyɛ ahã bɔɔ nii fɛɛ ni hiɛ kamɔ lɛ aná miishɛɛ ni amɛtoiŋ ajɔ amɛ.​—Lala 37:9, 37; 146:5, 6, 10.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu hã mɛi le Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ?

17 Kɛ́ wɔfã Yehowa gbɛ́i lɛ he lɛ, belɛ wɔmiikase Yesu Kristo. (Yoh. 17:26) Yesu hã mɛi le Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ. Te efee lɛ tɛŋŋ? Ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i Yehowa lɛ tsu nii, ni agbɛnɛ hu, ekpa amalei ni mɛi ewie kɛgbe e-Tsɛ lɛ he guɔ lɛ ahe mama. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Farisifoi lɛ hã mɛi na Yehowa akɛ mɔ ko ni sane wa, ni nuuu nii ashishi, ni susuuu mɔ he, ni enaaa mɔbɔ. Shi Yesu ye ebua mɛi ni amɛna akɛ, jeee nakai kwraa e-Tsɛ lɛ yɔɔ. Ehã amɛna akɛ, Yehowa nuɔ nii ashishi, etoɔ etsui shi, eyɛ suɔmɔ, ni ekɛ eshai keɔ. Bɔ ni Yesu hi shi ehã lɛ hu hã mɛi na mɔ tuuntu ni Yehowa ji, ejaakɛ ekase Yehowa pɛpɛɛpɛ yɛ nibii fɛɛ mli ni ejie esui lɛ fɛɛ kpo.​—Yoh. 14:9.

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛkpa saji ni bɛ mli ni mɛi ewie yɛ Yehowa he lɛ ahe mama?

18 Kɛ́ wɔ hu wɔgba mɛi nɔ ni wɔle yɛ Yehowa he, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛna akɛ eyɛ suɔmɔ ni emli hi lɛ, belɛ wɔmiikase Yesu. Yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔmiitse Yehowa gbɛ́i lɛ he, ni wɔmiikpa saji ni bɛ mli ni mɛi ewie kɛgbe ehe guɔ lɛ ahe mama koni mɛi aná ehe jwɛŋmɔ ni ja ni amɛsumɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, yɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa. (Efe. 5:1, 2) Kɛ́ wɔtsɔ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ nɔ wɔhã mɛi le mɔ tuuntu ni Yehowa ji lɛ, belɛ wɔmiiye wɔmiibua ni atse egbɛ́i lɛ he. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii hiɛ Yehowa he jwɛŋmɔ ni ejaaa. Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi nɛɛ anɔkwalei ni kɔɔ ehe lɛ, belɛ wɔmiifã egbɛ́i lɛ he, ni wɔmiihã aana faŋŋ akɛ, adesai ni yeee emuu po baanyɛ aye Yehowa anɔkwa.​—Hiob 27:5.

Esa akɛ wɔye wɔbua mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ koni amɛna akɛ Yehowa mli hi, ni eyɛ suɔmɔ (Kwɛmɔ kuku 18-19) *

19. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesaia 63:7 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa oti ni esa akɛ wɔkɛma wɔhiɛ be ni wɔkɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ?

19 Nɔ kroko hu yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtse Yehowa gbɛ́i lɛ he. Kɛ́ wɔkɛ mɛi miikase Biblia lɛ, wɔhãa amɛleɔ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anɔ bɛ, ni no hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ni ehi akɛ wɔbaafee nakai. Shi esaaa akɛ no bafeɔ oti titri ni ma wɔhiɛ. Nɔ moŋ ni esa akɛ wɔkɛfee oti ji, ni wɔbaaye wɔbua amɛ ni amɛsumɔ wɔ-Tsɛ Yehowa ni amɛye lɛ anɔkwa. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔshɛ oti nɛɛ he? No ji ni wɔbaawie Yehowa sui lɛ ahe waa wɔtsɔɔ amɛ, ni wɔhã amɛna mɔ tuuntu ni eji. (Kanemɔ Yesaia 63:7.) Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi nii nɛkɛ lɛ, wɔmiiye wɔmiibua amɛ ni amɛsumɔ Yehowa. Ni kɛ́ amɛbasumɔ Yehowa lɛ, amɛbaasumɔ ni amɛye lɛ anɔkwa, ni no hewɔ lɛ, amɛbaabo lɛ toi.

20. Mɛɛ sanebimɔ wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni be fɛɛ be lɛ, wɔjeŋba kɛ nibii ni wɔtsɔɔ mɛi lɛ awo Yehowa hiɛ nyam ni ehã mɛi aná he miishɛɛ akɛ amɛbaale lɛ? Wɔbaahã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

LALA 2 Ogbɛ́i Ji Yehowa

^ kk. 5 Sane ko ni he hiaa waa yɛ ni kɔɔ adesai kɛ ŋwɛibɔfoi fɛɛ ahe. Mɛɛ sane ni? Mɛni hewɔ ehe hiaa waa? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua ni ana naa? Nikasemɔ nɛɛ baahã sanebimɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ amɛ lɛ hetoo, ni ebaaye ebua wɔ ni wɔhã wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa.

^ kk. 61 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Abonsam gbe Nyɔŋmɔ he guɔ; ekɛɛ Hawa akɛ Nyɔŋmɔ lɛ, amalelɔ ji lɛ. Satan egbɛ Nyɔŋmɔ he amalei pii eshwã. Amalei nɛɛ ekomɛi ji akɛ, Nyɔŋmɔ yitsoŋ wa, ni jeee lɛ ebɔ adesai.

^ kk. 63 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko kɛ mɔ ko miikase Biblia lɛ, ni eeye eebua lɛ ni ena mɔ tuuntu ni Nyɔŋmɔ ji.