Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 24

“Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe”

“Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe”

“Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe. Ndi nkutumbisha ne muoyo wanyi mujima, wewe Yehowa Nzambi wanyi.”​—MIS. 86:11, 12.

MUSAMBU WA 7 Yehowa, udi bukole buetu

KADIOSHA *

1. Ditshina dia Nzambi ntshinyi? Bua tshinyi bidi bikengela bua bantu badi banange Yehowa bikale nadi?

BENA Kristo mbanange Nzambi ne badi bamutshina kabidi. Bua bamue, kabiena mua kuenzeka bua muntu kunanga Nzambi eku umutshina to. Kadi katuena tuakula bua ditshina dia dizakeja muntu to. Netuakule bua ditshina kampanda dia pa buadi. Bantu badi ne ditshina dia nunku badi banemeka Nzambi bikole. Bu mudibu kabayi basue kunyanga bulunda buabu nende, ki mbasue kuenza malu adi kaayi amusankisha to.​—Mis. 111:10; Nsu. 8:13.

2. Bilondeshile mêyi a Davidi adi mu Misambu 86:11, mmalu kayi abidi atuakonkonona?

2 Bala Misambu 86:11. Paudi wenda welangana meji bua meyi aa, neumone muvua mukalenge Davidi mujingulule mushinga wa kutshina kua Nzambi. Tumonayi mutudi mua kutumikila mêyi avua Davidi mufunde aa. Tshia kumpala, netukonkonone amue malu adi atusaka bua kutshina dîna dia Nzambi. Tshibidi, netumone mutudi mua kuleja mu nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku ne: tudi tutshina dîna dia Nzambi.

BUA TSHINYI BIDI BIKENGELA KUTSHINA DÎNA DIA NZAMBI?

3. Mbualu kayi buvua Mose mumone buvua mua kuikala bumuambuluishe bua kushala utshina dîna dia Nzambi?

3 Elabi meji muvua Mose mumvue pavuaye mu disoso dia dibue ne mumone butumbi bua Yehowa pakavuabu bupite muaba uvuaye. Mukanda wa Étude perspicace des Écritures udi uleja ne: “Tshivua mua kuikala bualu bunene buvua butamba kukemesha ne bufila ditshina dia kunemeka Nzambi buvua muntu nansha umue kayi muanji kumona kumpala kua Yezu Kristo kulua.” Mose wakumvua mêyi avuabu ne bua kuikala bambe kudi muanjelu adi alonda aa: “Yehowa, Yehowa, Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu, kena ukuata tshiji lukasa, mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela, udi uleja dinanga dia lulamatu kudi bantu binunu ne binunu; udi ubuikila bilema, dishipa dia mikenji ne mpekatu.” (Ekes. 33:17-23; 34:5-7) Mose uvua mua kuikala uvuluka tshikena-kumona atshi pavuaye wakula bua dîna dia Yehowa. Tudi tumvua bua tshinyi wakalua kudimuija tshisamba tshia Nzambi tshia Isalele bua ‘kutshina dîna dia butumbi ne dia kutshina edi.’​—Dut. 28:58.

4. Nngikadilu kayi itudi mua kuelela meji idi mua kutuambuluisha bua kutshina Yehowa bikole?

4 Patudi tutela dîna dia Yehowa, mbimpe tuelangane meji a Nzambi muena dîna edi. Tuikale tuvuluka ngikadilu yende bu mudi bukole, meji, buakane, ne dinanga. Kuelangana meji bua ngikadilu eyi ne bua mikuabu kudi mua kutuambuluisha bua kumutshina bikole.​—Mis. 77:11-15.

5-6. a) Dîna dia Nzambi didi diumvuija tshinyi? b) Bilondeshile Ekesode 3:13, 14 ne Yeshaya 64:8, mmu mishindu kayi idi Yehowa wenza bua malu akumbane?

5 Ntshinyi tshitudi bamanye bua diumvuija dia dîna dia Nzambi? Bamanyi ba bungi ba malu a mu Bible batu bamba ne: bidi bimueneka ne: dîna Yehowa didi diumvuija “Yeye udi uvuija.” Diumvuija dia dîna edi didi dituvuluija ne: kakuena muntu udi mua kupangisha Yehowa bua kukumbaja tshidiye musue kuenza, ne udi mua kuenza bua bualu kayi buonso buenzeka. Mushindu kayi?

6 Bua Yehowa kuenza bua bualu kayi buonso buenzeke, utu ulua tshionso tshidi tshikengela kulua bua kukumbaja bualu budiye mulongolole. (Bala Ekesode 3:13, 14.) Batu batamba kutukankamija bua tuikale tuelangana meji a tshibadi tshia dikema tshia bumuntu bua Nzambi etshi. Yehowa udi mua kuenza kabidi bua bena mudimu bende bapange bupuangane balue tshionso tshidi tshikengela kulua bua bamuenzele mudimu ne bakumbaje bualu budiye mulongolole. (Bala Yeshaya 64:8.) Mu mishindu eyi, Yehowa udi wenza bua disua diende dienzeke. Tshintu nansha tshimue katshiena mua kumupangisha bua kuenza bua malu adiye mulongolole akumbane to.​—Yesh. 46:10, 11.

7. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kunanga Tatu wetu wa mu diulu bikole menemene?

7 Tudi mua kunanga Tatu wetu wa mu diulu bikole menemene patudi tuelangana meji bua malu adiye muenze ne bua adiye mutuambuluishe bua kuenza. Tshilejilu, patudi tuelangana meji bua bintu bia dikema bidi Yehowa mufuke, bidiye muenze ebi bidi bitukemesha bikole menemene. (Mis. 8:3, 4) Patudi tuelangana kabidi meji a tshidi Yehowa mutuvuije bua kukumbaja disua diende, tudi tumunemeka bikole menemene. Dîna dia Yehowa ndia kutshina bushuwa! Didi dikongoloja bumuntu buonso bua Tatu wetu, malu onso akadiye muenze, ne onso enzaye.​—Mis. 89:7, 8.

“NEMMANYISHE DÎNA DIA YEHOWA”

Dilongesha dia Mose divua dikolesha bantu. Divua dimanyine pa dîna dia Yehowa ne pa Yehowa Nzambi muine (Tangila tshikoso 8) *

8. Ntshinyi tshidi Dutelonome 32:2, 3 utuambila bua mushindu udi Yehowa umona dîna diende?

8 Pakavua bena Isalele bakeba kubuela mu Buloba Bulaya, Yehowa wakalongesha Mose mêyi a musambu kampanda. (Dut. 31:19) Mose pende uvua ne bua kulongesha bantu musambu au. (Bala Dutelonome 32:2, 3.) Patudi tutangila mvese 2 ne 3 bimpe menemene, tudi tumona patoke ne: Yehowa ki mmusue bua basokoke dîna diende, bienze bu ne: nditambe busantu kadiyi kutela to. Mmusue bua bifukibue bionso bia meji bimanye dîna diende! Pavua bantu bateleja Mose ubalongesha bua Yehowa ne bua dîna diende dia butumbi, tshivua diakalenga dia dikema! Malu avua Mose ubalongesha akakolesha ditabuja diabu ne kubakankamija anu bu mvula wa yebayeba pa bikunyibua. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kulongesha petu bantu nanku?

9. Ntshinyi tshitudi mua kuenza petu bua dîna dia Nzambi dijidibue?

9 Patudi tuyisha ku nzubu ne ku nzubu anyi miaba idi bantu babanda bapueka, tudi mua kuleja bantu ne Bible ne: dîna dia Nzambi n’Yehowa. Tudi mua kubapesha bibejibeji bimpe, kubaleja filme mimpe, anyi bintu bidi mu site wetu wa Enternete bidi bitumbishisha Yehowa. Patudi ku mudimu, mu tulasa, anyi mu luendu, tudi mua kupeta mpunga ya kuakula bua Nzambi wetu wa dinanga ne bua tshidiye. Patudi tuambila bantu batudi tutuilangana nabu malu mimpe adi Yehowa mulongoluele bantu ne buloba, tudi tubaleja bualu budibu pamuapa kabayi banji kumanya. Patudi tuambila bakuabu bulelela bua Tatu wetu wa dinanga, tudi tuenza kabidi bua dîna dia Nzambi dijidibue. Tudi tuenza bua bantu balekele malongesha a dishima adibu nawu bua Yehowa ne malu adibu bamushiminyine adibu mua kuilala babalongeshe. Tudi tulongesha bantu malu adi abakolesha ne abakankamija bikole menemene.​—Yesh. 65:13, 14.

10. Patudi tulongesha bantu Bible, bua tshinyi katuena ne bua kuimanyina anu pa dibalongesha mikenji ya Nzambi ne malu adiye utulomba?

10 Patudi tulongesha bantu Bible, tudi basue kubambuluisha bua bafike ku dimanya dîna dia Yehowa ne bikale baditela. Bualu bukuabu, tudi basue kubambuluisha bua bamanye tshidi dîna diende diumvuija. Tuetu tubaleja anu malu a bobu kulonda, tubambila mikenji ya Nzambi, ne ya bikadilu tshianana, netukumbaje bualu ebu anyi? Mulongi muimpe udi mua kulonga mikenji ya Nzambi, ufika too ne ku diyinanga. Kadi neatumikile Yehowa bualu mmumunange anyi? Vuluka ne: Eva uvua mumanye mikenji ya Nzambi, kadi kavua munange Muyedi ne muoyo mujima to; nansha Adama pende. (Gen. 3:1-6) Nunku katuena ne bua kuimanyina anu pa dilongesha bantu mikenji miakane ya Nzambi ne malu adiye utulomba bua kuenza to.

11. Patudi tulongesha balongi mikenji ya Nzambi, mmunyi mutudi mua kubambuluisha bua kufika ku dinanga Muyedi?

11 Malu adi Yehowa utulomba bua kuenza ne mikenji yende mbimpe bia dikema. (Mis. 119:97, 111, 112) Kadi bua balongi betu kumona mikenji eyi mushindu au, anu bobu bamone ne: Yehowa mmuyele bualu mmutunange. Nunku tudi mua kuebeja mulongi ne: “Buebe wewe, bua tshinyi Yehowa udi ulomba bena mudimu bende bua kuenza bualu ebu anyi kubenga kuenza ebu? Bualu ebu budi buleja tshinyi bua Yehowa?” Tuetu bambuluishe balongi betu bua kuela meji bua Yehowa ne kunanga dîna diende dia butumbi bikole menemene, nebikale bipepele bua kulenga mioyo yabu. Balongi betu nebafike ku dinanga mikenji ya Nzambi, kunanga ne Muyedi. (Mis. 119:68) Nebikoleshe ditabuja diabu ne nebibambuluishe bua kutantamena mateta makole abafikila.​—1 Kol. 3:12-15.

“TUETU NETUENDE MU DÎNA DIA YEHOWA”

Umue musangu, Davidi wakalua ne mioyo ibidi (Tangila tshikoso 12)

12. Mmunyi muvua Davidi mupangile bua kulama muoyo umue umue musangu? Biakakebesha tshinyi?

12 Tshiambilu tshinene tshidi mu Misambu 86:11 ntshia ne: “Vuija muoyo wanyi muoyo umue.” Mukalenge Davidi ke wakafunda mêyi aa ku nyuma wa Nzambi. Mu nsombelu wende, wakamona ne: muntu yeye kayi mudimuke, mbipepele bua kupetaye mioyo ibidi. Musangu mukuabu uvuaye pa mutu pa nzubu wende, wakamona mukaji wa bende wowa mâyi. Dîba adi, muoyo wa Davidi uvua umue anyi uvua mulue ibidi? Uvua mumanye mukenji wa Yehowa eu: “Kuena ne bua kualakana mukaji wa mukuebe.” (Ekes. 20:17) Nansha nanku, wakashala anu mumutangile. Wakapeta mioyo ibidi, ukadi eku ujinga Beta-sheba mukaji wa bende eku ujinga kusankisha Yehowa. Nansha muvua Davidi munange Yehowa ne umutshina kuonso eku, wakenza bualu bubi bua kusankisha anu majinga ende. Mu bualu abu, Davidi wakenza malu mabi menemene. Wakapendeshisha dîna dia Yehowa. Wakakengeshisha kabidi tshisamba tshivua katshiyi ne bualu, too ne dîku diende dine.​—2 Sam. 11:1-5, 14-17; 12:7-12.

13. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Davidi wakalua kabidi ne muoyo umue?

13 Yehowa wakanyoka Davidi, Davidi kulua kupetulula nende malanda mimpe. (2 Sam. 12:13; Mis. 51:2-4, 17) Davidi wakavuluka lutatu ne dikenga bivuaye mupete pavuaye mulue ne mioyo ibidi. Mêyi ende adi mu Misambu 86:11 adi mua kukudimunyibua kabidi ne: “Mpesha muoyo udi kawuyi mupanduluke.” Yehowa uvuaku muambuluishe Davidi bua alue ne muoyo umue anyi? Eyowa, bualu Dîyi diende diakalua kuamba bua Davidi ne: uvua muntu uvua ne ‘muoyo mujima kudi Yehowa Nzambi wende.’​—1 Bak. 11:4; 15:3.

14. Ndukonko kayi luudi ne bua kudiela? Bua tshinyi?

14 Tshilejilu tshia Davidi tshidi tshitukankamija eku tshitudimuija. Dikuluka diende mu mpekatu munene au ndidimuija kudi batendeledi ba Nzambi lelu. Nansha tuetu batuadije kuenzela Yehowa mudimu matuku adi panshi aa anyi kukadi bidimu bia bungi, mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Patu Satana ukeba kumvuija ne mioyo ibidi, ntu mmukandamena anyi?’

Satana neenze muende muonso bua kukuvuija ne mioyo ibidi. Kuitabi to! (Tangila tshikoso 15-16) *

15. Mmunyi mudi ditshina Nzambi ditukuba patudi kumpala kua bindidimbi bidi bijula majinga mabi?

15 Tshilejilu, pautu umona tshindidimbi ku TV anyi ku Enternete tshidi tshifuane kujulangana majinga mabi, utu wenza tshinyi? Bidi mua kuikala bipepele bua wewe kudiambila ne: tshindidimbi atshi anyi filme au ki ngua malu a bantu butaka menemene to. Kadi kenaku mua kuikala mushindu udi Satana ujinga kupandulula nawu muoyo webe anyi? (2 Kol. 2:11) Tshindidimbi atshi tshidi mua kuikala anu bu si udi muntu upanda nende dibaya. Muntu utu wanji ubanga kubueja mênu a si mu dibaya. Pashishe, padi si wenda ubuela mu dibaya bikole menemene, dibaya didi dipandika. Bindidimbi bidi bifuane kujulangana majinga mabi kabienaku mua kuikala bu mênu a si adi enda abuela au anyi? Tshidi mua kubanga bu kantu kakese ne tshimueneka bu tshidi katshiyi ne bualu bubi tshidi mua kufikisha muntu lukasa ku dienza mpekatu idi mua kumuvuija ne mioyo ibidi ne kumunyangila muoyo mutoke. Nunku kuitabi bua tshintu tshibi tshibuele mu muoyo webe to! Shala anu ne muoyo umue bua kutshina dîna dia Yehowa!

16. Tuetu kumpala kua diteta, nnkonko kayi itudi ne bua kudiela?

16 Pa kumbusha bindidimbi bibi ebi, Satana udi ututeta kabidi mu mishindu ya bungi bua kuenza malu mabi. Ntshinyi tshitutu tuenza? Bidi mua kuikala bipepele bua kudiambila ne: ki mbibi menemene to. Tshilejilu, tudi mua kuela meji ne: ‘Ebi bindidimbi ki mbibi menemene bia bangipatshila mu tshisumbu to.’ Wewe udiambila nanku udi udishima. Mbimpe tudiele nkonko ya buena eyi: ‘Satana udi ujinga kupandulula muoyo wanyi ne buteyi ebu anyi? Meme muenze bualu bubi ebu, tshiakupendeshisha dîna dia Yehowa anyi? Bualu ebu nebunsemeje pabuipi menemene ne Nzambi anyi? Peshi nebunsemeje kule nende?’ Elangana meji a nkonko eyi. Sambila bua upete meji a kuyandamuna bimpe kuyi udishima to. (Yak. 1:5) Tuetu benze nanku netudikube bimpe menemene. Nebituambuluishe bua kukandamena diteta ne muoyo umue, anu muvua Yezu muenze pakambaye ne: “Umbuka, Satana!”​—Mat. 4:10.

17. Bua tshinyi kuikala ne mioyo ibidi kakuena ne bua nsongo? Fila tshilejilu.

17 Kuikala ne mioyo ibidi kakuena ne bualu bua nsongo to. Fuanyikijabi ne: bena mu tshisumbu kampanda tshia banayi ba ndundu kabena bapetangana to. Bamue mbasue babatumbishe anu bobu, bakuabu mbasue kunaya kabayi balonda mikenji, banga badi bapotela mulombodi wabu. Mbikole bua tshisumbu tshia nunku kutshimuna. Kadi tshisumbu tshidi mu buobumue tshidi tshiotshi mua kutshimuna bipepele. Bua muoyo webe kuikala bu tshisumbu tshidi mua kutshimuna atshi, anu meji ebe, malu audi musue, ne majinga ebe bikale tshintu tshimue bua kuenzela Yehowa mudimu. Vuluka ne: Satana mmusue kutuvuija ne mioyo ibidi. Mmusue bua meji ebe, malu audi musue, ne majinga ebe biluishangane ne mikenji ya Yehowa ne bibengangane nayi. Kadi bua wewe kuenzela Yehowa mudimu, anu muoyo webe wowu mujima. (Mat. 22:36-38) Kuitabi bua Satana akuvuije ne mioyo ibidi nansha!

18. Bilondeshile mêyi adi mu Mika 4:5, udi mudisuike bua kuenza tshinyi?

18 Sambila Yehowa anu muvua Davidi musambile emu: “Vuija muoyo wanyi muoyo umue bua ntshine dîna diebe.” Enza muebe muonso mua kuenza bua kuenza malu bilondeshile disambila diebe adi. Dituku dionso, ikale mudisuike bua mapangadika ebe, ni mmakese ni mmanene, aleje ne: udi utshina dîna dia Yehowa dia tshijila bikole menemene. Bu muudi Ntemu wa Yehowa, wewe wenza nanku, newenze malu adi aleja tshidi dîna adi bimpe. (Nsu. 27:11) Nunku tuetu bonso netukumbane bua kuamba pamue ne muprofete Mika ne: “Tuetu netuende mu dîna dia Yehowa Nzambi wetu kashidi ne tshiendelele.”​—Mika 4:5.

MUSAMBU WA 41 Umvuaku kulomba kuanyi

^ tshik. 5 Mu tshiena-bualu etshi, netuimanyine pa tshitupa tshia disambila dia mukalenge Davidi tshidi mu Misambu 86:11, 12. Kutshina dîna dia Yehowa kudi kumvuija tshinyi? Ntshinyi tshidi tshitusaka bua kutshina dîna dinene dia Nzambi edi? Mmunyi mudi ditshina Nzambi mua kutukuba bua katukuluki mu buteyi?

^ tshik. 53 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mose ulongesha tshisamba tshia Nzambi musambu uvua utumbisha Yehowa.

^ tshik. 57 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Eva kavua mulekele majinga mabi to. Kadi tuetu tudi tubenga bindidimbi anyi mesaje bidi mua kutujula majinga mabi ne kupendeshisha dîna dia Nzambi.